Jätkame fotokooliga stuudios fotograafia õpetaja Kaupo Kikkas ja tänaseks teemaks on erinevad kaamerad ja kaamerate tüübid. No kui palju neid saab siis olla, kui sedasi lihtsa mõistusega ja hästi rumalalt küsida. Neid kaamera tüüpe ei olegi nii palju, eriti ütleme, kui me arvestame maha sellised väga spetsiifilised tehnilised kaamerad, siis jäävad järgi mõned sellised põhilised kaamerad, mis on toodetud nii-öelda huvilistele harrastajatele ja ka fotograafidele. Hakkame pihta kõige lihtsamatest, ehk siis kompaktkaamerat, mida vanasti kutsutatiga kutsuti hellitavalt ka seebi karpideks. Noh, nüüd on juba elu läinud nii kaugele, et kompaktkaamera on tunduvalt väiksem kui seep. Ehk siis enam karbiksi saagita kutsuda, sest et tõesti kompaktkaamera mahuka telefoni sisse. Nii et võiks vabalt nimetada telefone rääkimisvõimalusega kompaktkaamerat, eks. Nii et see on see kõige lihtsam tüüp, et seal on esindatud kõik need põhilised vajadused, seal on nupp, millele vajutades objektiivsel sensor, mis pildi jäädvustab. Aga seal on mõned miinused, loomulikult siis, kui üks asi on nii väike, siis kindlasti ei mahu sinna sisse kõik asjad ära, mis kaamerases olla võiksid. Ja peamine probleem on selles, et see sensor, mis selle pildi jäädvustab on väga tillukene. Kui meil on väga head valgusolud, pildistame ilusa päiksepaistelise päevaga õues, siis me saame ka selle kompakt mobiiltelefoniga täiesti korrektse pildi. Aga probleemid hakkavad pihta just siis, kui olud hakkavad keerulisemaks muutuma. Kui me nüüd hästi lihtsalt seletan, siis vanasti oli meil selline asi nagu filmitundlikus meil poes müüdi ISO 100, ISO 200, isa 400, eks ole, isegi isegi 800 filme, need olid erineva tundlikkusega nendega seal pildistada, siis vastavalt tundlikum film seda niruumates või raskemates valgusoludes oli võimalik pilti teha siis digikaamerate sisse. Loomulikult me erinevaid filme ju panna ei saa. Aga nüüd erinevate elektriimpulsside mõjul suudetakse tõsta selle sensori tundlikkust. Ehk siis võib öelda, et me teeme ühe pildi nii-öelda sajase ISO tundlikkusega järgmise klõpsu juba näiteks 800 seisa tundlikusega. Ja kui vanasti oli iga filmiosake selle võrra suurem ja ta suutis nii-öelda seda valgust rohkem jäädvustada siis nüüd antakse nii-öelda lihtsalt seletades sinna surakas elektrit rohkem ja see sensor suudab jäädvustada rohkem valgust. Aga tulemuseks on see, et pildile tekivad teatud nii-öelda probleemid ja anomaaliad. Ehk et pilt Läheb teraliseks, tekib sinna selline asi nagu müra, ehk siis siukene lillakas rohekat, sinakat, täppide, meri, pilti ei ole enam nii terav ning kvaliteetne. Nii et just nimelt, kui on pisike sensor, siis tuleb sinna see elektrisurakas suurem anda, kuna need tsensoriosakesed on niivõrd tillukesed, mis seda valgus teadvustavad. Ja seetõttu tõesti, näiteks nirumates valgusoludes pildistades on väga suur vahe, kas sul on pisikene tasku kompaktkaamera või natuke suurem peegelkaamera, millest kohe meil järgmisena juttu tuleb. Teiseks loomulikult kompaktkaamera plussiks on see, et ta on tõesti taskust, tan seal kogu aeg kaasas ta võib-olla sul noh, kus iganes haarata välja, vajutad päästikule, pilt on tehtud. Nii et, et igal kaamel tüübil on väga selgelt oma senine kasutajaskond olemas. Kes ikkagi tahab, et kaamera oleks tal kogu aeg pintsaku taskus teha ära üks klõps ja kvaliteet väga suurt rolli ei mängi. Loomulikult kompaktkaamerad on talle nüüd järgmine, väga huvitav, kaamerate grupp on sellised, neid nimetatakse hübriid-kompaktkaamerat. Eks see kaamera on juba suurem, ta on tihtipeale kaks, kolm korda suurem kui selline tüüpiline kompaktkaamera. Ja tema suurimaks erinevuseks on see, et sinna on lisatud väga kvaliteetne objektiiv. Ehk et see objektiiv, millega on siis võimalik tihtipeale väga pikalt suumida, väga-väga kaugeid objekte hästi pildile saada. Ja teine asi, mis lisatud, on sinna lisatud manuaalprogrammid ehk pildi tegijal on võimalik neid sinna protsessi palju rohkem sekkuda. Ta saab hakata ise Dima erinevaid parameetreid. Ta saab ise vaadata näiteks sedasama ISO tundlikkust alati vahetada seda ja üldse tegelikult väga paljusid näitajaid on võimalik tänapäevastel fotokatel nii-öelda, kes vähegi huvi rohkem tunneb, ise sättida ja pildi tegemise protsessi rohkem sekkuda. See kaamera sobib siis nendele, kes tahavad natukene, kes, kes panevad rõhku kvaliteedi läkis ei, ütleme ei nõua seda, et kaamera pakkuvat pintsaku taskus olema aga samas nad ei taha seda suuremat kuumakamat peegelkaamerat. Nad võib-olla ei tunne selle selle, selle asja enese vastu nii suurt huvi, aga nad tahavad häid pilte siiski saada. Nii et selliseid hübriidkaamerad on, on, on just nendele peegelkaamera ehk selle nii-öelda püramiidi tipp oma keerukuse ja kvaliteedi osas pakub meile aga sootuks uusi lahendusi ja võimalusi ja peegelkaamera ajalooliselt eesti keeles. See sõna on tegelikult natukene ekslik ja kui aus olla isegi inglise keeles, on see sõna ekslikuna. Inglise keeles on ta nimi Essellaar ehk singel Lensriflex kaamera ehk ühe objektiiviga peegel, mis on tegelikult tänaseks muutunud juba selliseks nii-öelda ajaloo taagaks. Täna võib-olla oleks isegi inimestel lihtsam ja selgem, kui me nimetaksime neid vahetatavate objektiividega kaamerat, eks. Sest see ongi nende kaamerate üks suurimaid plusse ja suurimaid iseloomuomadusi, me saame vahetada objektiive, me saame panna sinna külge Klampe lisada kõikvõimalikke huvitavaid tarvikuid, mis annavad meile pildi tegemisel kõvasti nii-öelda inspiratsiooni ja, ja selliseid spetsialiste valikuvõimalust juurde, et peegelkaamera oma kobakuses suuruses on mõeldud just nimelt neile, kes naudivad ka pildistamise protsessi ennast, kelle eesmärk ei saada mitte ainult head pilti vaid kes naudivad seda teekonda hea pildini jõudmiseks. Aga kui on see keeruline see teekond, et kui inimene on alles algaja, võib-olla on olnud tal esimene, ongi olnud see hübriidkaamera ja kui nüüd siis järsku selline, millega profid töötavad, siis võime nupud segamini ajada ja neid isasid valesti valida. Kindlasti võib olla alguse esimesed sammud, on natuke hirmutavad, aga mina julgustan kõiki ja ütlen, et on ainult üks tähtis asi seal tähtis asi on huvi ja huvitatus. Kui sulle see asi pakub põnevust, pakub pinget, siis see need nupukesed seal peal selgeks saada, terminid selgeks endale teha ja kõik see panna enda teenistuses tööle. Ma ei ole sugugi nii keeruline ja see nauding, mida sellest protsessist. Aga ta võib, uskuge mind, see on lihtsalt võrratu. Mina olen sellega juba juba aastaid tegelenud ja, ja ütlen, et iga kord, kui ma jälle alustan iga päev, kui me jälle alustan, tunnen ma seda head tuttavat tunnet kaamerat kätte võttes ja mõeldes, et mida ma täna teen, ehk siis, et ma ei kopeeri kunagi oma eilset päeva. Vaat ma justkui iga kord tulen uuesti avatud silmadega ja mõtlen, mida ma täna saan teistmoodi teha, mida ma täna saan uutmoodi teha, milliseid erinevaid võimalusi saama täna kombineerida. Nii et kindlasti neid võimalusi, mida pakub sulle see kotitäis objektiive, mida sinna peegelkaamerat saab panna. Ja see kaamera ise noh, seda on raske võrrelda siiski nende lihtsamate kaameratüüpide poolt pakutavaga. Kui see kõik pakub sulle huvi Väga põnev, kohtume taas järgmisel reedel ja siis on meil teemaks tõenäoliselt peegelkaamerad veel. Just räägime pikemalt sellest põnevast kaamera tüübist ja juba peatume pikemalt ka nendele objektiividel erinevatelt parameetritele, mida siis seal peegelkaameral reguleerida saab.