Tänases fotokoolis teeme alguses sellise teemaga nagu pildid, mis muutsid maailma või pildid, mis on kajastanud maailma muutumist, selliseid olulisi hetki, mis on kõigil meeles ja need nendest fotodest on saanud just, küsis sümbolid. Stuudios fotoõpetaja Kaupo Kikkas, tere. Tervist. Taks, esimeseks teemaks päevakajalised fotod, pressifotode, need, mis on siis jäädvustanud hetke ja mis on kõigil nagu meeles, et kui mainida mõnd sündmust, siis tuleb kohe see pilt mingi fotosilmadeta. Nii kui me räägime üldse maailma muutnud fotodest, siis ma arvan, et me peaksime käsitlema nii-öelda kahte aspekti, et üks aspekt on see kui meil on mingi sündmus, mis kogu maailmas on väga oluline, väga päevakajaline ja selles iga iga nii-öelda sündmus saab endale mingisugust sellist ikooni või, või, või sümboliteks siis tihti ongi, ongi just nimelt nii, et mingi foto valib ennast justkui ise seda sündmust või mingisugust õudust kajastama. Tihti on paraku niimoodi, et need seda tüüpi sündmused reeglina ikkagi on nagu sellised negatiivse märgiga miinusmärgiga sündmused, sõjad, katastroofid, õnnetused mässud, poliitilised diktatuuride poolt maha surutud, eks ole, mis iganes tavaliselt kipub seal olema palju verd, palju õnnetust. Sest maailm kord juba on selline, et räägitakse ikka nendest nii-öelda õnnetustest, et see, kui kellelgi hästi läheb noh, sellest väga palju rääkima ei kiputa, äärmisel juhul tõesti noh, praegu on suhteliselt päevakajaline teema veel endiselt, kuidas kaevureid maa alt välja tuuakse, eks ju, see on nagu justkui jälle selline lootuse sümbol, et ma täiesti usun, et sellest näiteks saab pressifoto ajaloos ka üks selline noh, plussmärgiga sündmus, eks ju, ja nagu me näeme, ka kogu poliitiline eliit on tohutult üritanud seda ära kasutada, seal on kohalt presidendid, seal on oma kohal tuhanded ajakirjanikud, nii et sellest üritatakse teha justkui maailmale sellist plussmärgiga sündmust. Aga tõepoolest needsamad nii-öelda pressi või päevakajalised pildid, mis jäävad mingisugust ajajärku või sündmust sümboliseerima, on kindlasti fotoajaloos väga-väga olulise tähtsusega. Aga kuidas see nii juhtub, et ühest pildist selles le hetkel saab, see ei kool ometi tol hetkel pildistatakse palju. Ma arvan, et kindlasti on küsimus väga suurel määral juhusest, see tähendab seda, et esiteks see pilt peab pääsema esile, see pilt peab pääsema välja. Siinkohal ma olen täiesti oleks sobilik võtta esimene pilt nii-öelda ette, mida me siin üheskoos vaatame ja see oleks kuulus afgaani tüdruk ehk siis Nõukogude Liidu Afganistani sõjast ja selle pildi väljapääsemise lugu oligi nii-öelda National Geographic kaudu, eks ta ilmus seal kaanel, ta levis sealt üle kogu maailma kindlasti tol ajal olin NG ehk National Geographic veel tähtsam meedium, kui ta on praegu, kuna ei olnud internetti, kus kõik saaksid oma infot ja uudiseid kätte siis ta esindas sellist nii-öelda vaba maailmamaa ajakirjandust kust loodeti saada aktuaalset ja kindlasti usutavat infot. Need silmad. Ja üleüldse, eks ju, tegelikult on ju väga haruldane, et, et selline moslemi tütarlaps ikkagi selline tõsi usuline moslemi tütarlaps on katmata näoga ja vaatab nii sügavalt, siiralt ja samas õudu täis pilguga otse kaamerasse. Ütlen niipalju kuulajatele, et kui te lähete meie kodulehekülje peale, siis seal on ka link selle pildini, mis viib need kligake, vaadake või kellel on võimalus mingi raamatukogus. Aprillikuu National Geographicu number aastast 2002 avaldab siis ka selle pildiloo, see oli väike vahele. Ja just, et kõik kõik pildid, millest täna pikemalt kõneleme, on võimalik siis kodulehe Kalinkidena leida ja ise üle vaadata ja proovida nende piltide nii-öelda sisse minna. Sest tegelikult ju, kui me räägime ühest fotost, mis peaks olema nii-öelda päevakajaline, siis ta muutub, kas me ei suuda kindlasti olla ja suhestuda sellesse pilti samamoodi kui suvestati sellesse tollel hetkel, nii et igaüks saab igas ajas igas paigas, igas ruumis kujundada selle oma suhte selle fotoga. Nii et, et see on, ütleme nendesamade pressi pressi või meedia poolt sünnitatud ikoonide miinus tihtipeale, kui see sündmus on juba vajunud pikemalt nii-öelda ajalukku, siis selle pildi pilt ei kõneta meid enam, see pilt jääb meile kaugeks, eks ju. Aga seda süngem, seda tugevam on tema kõnetus tollel ajahetkel selle n g pildiga, muidugi tõeliselt põnev lugu, see, et tõesti n g tegi sellest selle sõja sümboli maailm võttis selle omaks ja see on väga, kui nii saab öelda, siis väga ilus sümbol. Sest et see ei näita, ei verd, ei õudust, mida, kes seal oli, kõike, seal sai näidata, vaata, näitab ühte pilku ja väga siirast pilku. Ja vot just nimelt see jällegi näitab, et et kas tegu on mõtleva inimesega või mitte, eks ju, kuidas ta pilti vaatab. Kunagi on öelnud kuulus sõjafotograaf, et kui ma kõnnin nende laipade vigastatud inimeste käte ja jalgade, selle vere sees, et küsitakse, et kuidas sa suudad, kuidas sa saad seda teha siis mul on ainult üks vastus, et ma suudan seda ainult see, et mu pildid parandavad rohkem maailma, kui ma suudaksin neid vigastatud inimesi või laipu sealt kokku vedada või neid ravida või, või aidata. Nii et tegelikult see pilt on samamoodi, mina usun nii-öelda headusesse, ma usun, et see pilt on parandanud väga suurel määral maailma. Aga kas see kehtib kõigi nende päevakajaliste maailma muutnud piltide kohta, et nad mingil hetkel muudavad midagi inimestes või panevad mõtlema, no näiteks kui võtta ajas tagasi aasta 1936 USA, kus oli majanduslangus, noh, umbes samasugune surutis, mis meil hakkab mööda saama vaikselt. Kindlasti ei saa seda surutist selles suhtes võrrelda meie surutisega, et seal oli midagi hoopis muud selle reaalne nälg. Noh, ma arvan, et meil ikkagi reaalset massilist nälga ei ole siin eksisteerinud. Selle majandussurutise, mis meil praegu on, aga tõepoolest, sellest 30.-te aastate suurest depressioonist Ameerikas on juba möödas nii palju aega, et me oleme sellest distantseerunud ja pigem need nii-öelda ikonograafilised pildid on veidi teistmoodi, ehk nad kirjeldavad taas kord seda olukorda, siin kord võikski võtta jälle ühe järgmise pildi, et mis oleks Dorothea Lange pilt emast, kellele õlgadel ära pööratud nägudega lapsed. Ja see pilt on jällegi täis nii sügavat ängi ja, ja selle olukorra tegelikult lootusetust, et ma arvan, et lootusetus ongi nagu antud hetkel selle, tolle tolle fotograafilise keele märksõnaks. Ja väga põnev on see, et nagu öeldakse, et alati rasked ajad sünnitavad head kunsti ja täpselt sama Moody kolmekümnendatel suure depressiooni ajal tekkis selline liikumine nagu foorum Security Association ja sinna juurde tekkis grupp fotograafe, kes käis, jäädvustas seda depressiooni ja seetõttu on meil olemas täiesti suur ja võimas kollektsioon pilte, fotograafide seletusi, nägemusi ja, ja mis oli tegelikult väga nii-öelda tore selle kõige selle ängija õnnetuse juures, et need fotograafid said kõik väga tunnustatuks, eks siis nad tegid täiesti nii-öelda omakasupüüdmatult tööd kõige selle jäädvustamisel ja nad said pärast seda väärilisema tasu ehk siis tunnustuse kõige, kõige kõrgemal tasandil igal pool maailmas, kuna tekkis kohe lausa selline pildikomplekt, poleks õige öelda, aga lausa fotograafiline uurimus kogu sellest depressiooni ajajärgust. Aga me proovime veel paari sõnaga seda nii-öelda ikoon pilti kirjeldada, siis ma arvan, et igaüks, kes oma pilgu sinna suunab ja teab natukene seda story't või seda nii-öelda taustainformatsiooni loeb siit pildist ka ise kõik selle välja, et väga selgelt reaalset tööd teinud naine, kes kelle näos on kõik see kirjas, mida ta on teinud ja mis mis vaeva näinud. Võiks öelda, et pesemata, ühe ühtemoodi lõigatud juustega sagris lapsed, kes on pead ära pööranud ja see lõputu sügav mure ja kaugusesse, aga samas ka mitte kuhugile vaatav pilk. Nii et need on sellised sellised pillid, mis, mis ilmselt jätavad ennast vaatama. Kindlasti mängib siin rolli seesama background, seesama taustainformatsioon. Sa pead natukene teadma, millise sümboli, millise sümboli, mis sündmustik koolidega on meil tegu on. Ikoonide puhul mulle meeldis üks pilt, mis on minu arvates mitte midagi ütlev ja see võiks olla kellest iganes tehtud, aga ometi on selle pildi peal üksainus lammas. On kasvanud ikoon, tavaline lambavill. Täpselt, vaat siin hakkavad tööle juba järgmised nii-öelda näitajad, ehk et kui meil, kui me räägime lambast, siis see täna enam ei ole, väga päevakohane, aga kui me natuke mõtleme tagasi lähiajalukku, siis mäletame, et oli üks lammas, kellel nimeks Dolly, kes oli kuulsam kõikide maailma lammaste seas ja tolli oli kuulus seepärast, et ta oli kloonitud ja vot nüüd hakkavad tulema siis sellised nii-öelda seda tüüpi pildid, kus sündmus prevaleerib foto ees ehk et oleme ausad, praktiliselt igaüks oleks tõenäoliselt võinud mingil moel selle pildi ära teha. Aga sellele sündmusele pääses ligi ainult keegi üks inimene, kes tegi selle pildi ja see pilt muutus seetõttu ikooniks, et ma arvan, et siin on omal kohal seesama lammas Dolly, eks ju. Siia sobib tõeliselt ikooni tähtsuses olev pilt nagu fookonde moon ehk kuubel kõndiv mees, noh ma arvan, et me kõik, võib-olla saaksime kuubel pildistamisega hakkama, kui vaid sinna kohale viiakse, natuke koolitust tehakse. Aga tõepoolest, me siiamaani muidugi ei tea, kas see pilt äkki on võltsing, mida eriti viimasel ajal kiputakse rääkima ja vandenõuteooria kohaselt räägitakse juba väga põhjalikult, on uuritud iga ruutmillimeeter sellest fotost läbi ja, ja räägitakse, mis seal kõik nii-öelda valesti on. Aga tõepoolest siis kaks USA astronauti, eks ju, Aldrin ja Armstrong, kes seal kahekesi üks baseerimas, teine pildistamas, see on tõeline ikoon, see on sündmus oma tähtsuse poolest tegelikult inimkonnale, mida ta kõike ei tähenda, eks ju, lootust, julgust, inimkonna võimsust. Samas vastukaaluks võib öelda irooniliselt, et meie saamatust ja meie piiritletust noh, kuidas me tegelikult kuhugi jõudnud ei ole. Nii et ühesõnaga, see on pilt, mis igal juhul laseb meie fantaasia lendama ja, ja tegelikult fotograafiliselt midagi väga tähtsat selle pildi juures ju ei ole. Seda küll lihtsalt mees skafandris, aga lugu seal taga räägitaksegi samas on üks pilt on veel, mis on huvitav, kus on tankid ja on kõigest üks mees, kes seisab tanki ees. Jaa, just Ma isegi julgeksin arvata, et see on võib-olla vaata et kõige tugevamaks sümboliks saanud pilt. See on 80.-te aastate lõpp, kus 3000 tudengit üritasite Pekingis nii-öelda noh, riigipööre oleks selle kohta palju öelda, aga meeleavaldus oleks õige sõna meelt avaldada. Ja pilt on siis sellest, kuidas Rida tanke sõidab ja üks mees seisab sõitvate tankide ees. Ja sellest pildist sai lootuse sümbol. Kokku sai sellest pärast kustunud lootuse sümbol. Aga lootus seisnes selles, et me kõik saime teada, et mees, kes seisis tangi ees, pani Reada mihuke seisma, mis tähendas, et kõik ei ole veel kadunud tangid võivadel seisma jääda ja ei pea kõike verre uputama. Aga paraku paraku siiski juhtus pärast, nii et Hiina kommunistlik võim otsustas siiski lihtsamalt tudengid maha tappa, kui nendega diskussiooni astuda. Et need on siis väike osa nendest piltidest, mis on muutnud maailma või vähemalt inimeste suhtumist, ja kui nad neid vaatavad, siis enamus mõistavad seda kõik ühtemoodi. Ja vaieldamatult tuleb nende piltide juures teada tausta, need on pildid, mis ilma taustasündmus, et ta tegelikult ei tööta. Aitäh Kaupo Kikkas ja järgmisel reedel räägime sellistest piltidest, mis ei ole oma sündmuse tõttu maailma muutnud, vaid ta on oma teostuse tõttu maailma muutnud.