Oled täna tuleb meil juttu Eestis 1910. aastal, tähendab 100 aastat tagasi. See oli aeg, mil maailma poliitikat määrasid suurriigid nagu Briti impeerium mille valduste piirides ei olevat loojunud kunagi päike. Prantsuse vabariik. Muide, Euroopas oli üldse kaks vabariik tol ajal Prantsusmaa ja Šveits. Saksa keisririik, Austria-Ungari kaksikmonarhia ja loomulikult ühtle ning jagamatut tsaaririik Varssavist Vladivostokini. Ei teatud 100 aastat tagasi, mis ootab maailma selle rahvaid ees? Ei teatud. Suurriikide vastuolud viivad enneolematu ohvritega maailmasõjani mille käigus neli suurt monarhiat variseb kokku kaasa arvatud Ottomani, Türgi impeerium ja nende varemetel tekib arvukalt rahvusriike eesliigi nende hulgas. Nagu laulusalmgi ütleb, ei me ette tea, mis elu meil tuua võib. Aga tsaarivõimud sajand tagasi teadsid. Käes on suure monarhia tellistava propagandakampaania aeg. Viis aastat järjest on ajaloolisi sündmusi, millele antakse juubelist staatus. 1909. aastal möödus 200 aastat Poltaava lahingust. 1910. aastal 200 aastat Läänemere kubermangude võtmisest vene kotka tiiva all. 1911. aastal 50 aastat pärisorjuse kaotamisest. Balti kubermang, kes otseselt ei puudutanud, küll anti juba mõista, et tähistatakse 1916. aastal 100 aasta möödumist priiuse saabumisest Eestimaa kubermangu. Ja lõpuks 1912. aasta kaks sündmuste ja ta 300 aastat meenile ja požarski maakaitseväest ja poolakate välja kihutamisest Moskvast. Ning veelgi olulisem 100 aastat parradeno lahingust ja isamaasõja õidus Napoleoni vastu. Ning lõpuks 1913 saasta. Taristallieedeeesson ja Asnawanjada Omar Romano. Romanovite dünastia 300. aastapäev. Selles pidi saama juubelite juubel. Aga täna lähemalt 1910. aasta tähistamisest eestima Tal kanna peamees Eduard von Dellingshausen kirjutab oma mälestustes. 1910. aasta tõi endaga kaasa rüütelkonna kooluvuse tsaaririigi koosseisu. 200 aastat tagasi, 28. juunil lubate mul lahkelt koos väikese delegatsiooniga väljendada keisrile meie rüütelkonna kroo alamlikke tundeid. Paldiski lähedal gril ahel seisis ankrus keiserlik ja standard. Ta võttis meid jahi pardal vastu. Senna olid kutsutud ka Tallinna ja Paldiski linnapead. Toimus hommikueene. Pärast seda sõitis, käis seal perega anda edasi Saksamaale. Kuna käis venna, vajas seal ravi, seepärast ei saanud, käis roosavata ette nähtud pidustustest Tallinnas Revalis septembri lõpus. Küll aga osales juuli alguses reaa pidustustest, kus minagi olin. Riias avati ausammas Peeter esimesele kolme balti kubermangu rüütel kannad avaldasid veel kordama ustavust tsaarile, millele Nikolai teine vastas sõnadega. Andke oma rüütel kandadele edasi. Ma tänan neid kogu südamest valitseja ja ühise Isamaa, Venemaa lakkamatu ja andunud teenimise eest. Tallinna pidustustele lubasta sügisel saata kellelegi suur Verslidest. Septembri alguses saime teada. Selleks on valitud soorowers, kandstan, teen Kanssanteenavitš. Ja nüüd 29. september 1910, see on vana kalendri järgi. Koguneb Tallinna hulk juhtivaid võimukandjaid Peterburist. Soor vers, kantslantiin võtab Toompea lossis vastu pidustustele saabunud delegatsioone rüütelkond korraldapi toos kee uhiuues saksa teatrihoones toimub pidulik etendus ja Mustla peade majas on välja pandud juubelinäitus. Pidustustel pool nimetati heinatorge ümber Peetri platsiks ja seal avatakse skulptor Leopold pers tapi sooria esinduslik Peetri koju. Majesteedi pilk suunata tot põhja suunas merele. Koju ümber toimub sõjaväe paraad. Täiskomplekt kroonovi, aadlipidustusi 200 aastat tagasi alla kirjutatud rüütel kandade ja linna Kaplitulatsioonide meenutamiseks. Lisaks kõigele saatis rööv Talganud suurvürstiga isiklikult Nikolai teisele ustavus kerja milles sõlmitud kapitulatsiooni nimetati Eestimaa põhiseaduseks institutsiooniks. Kuigi Eestimaa kuberner karrasta Väätsa oli Balti separatism rõhutamisele vastu ja kiirustas koguni peaminister Stalopinile kaebamas selle üle oli keiser rahul ja kutsus telling hauseni koguni isiklikule audientsile, et teda tänada. Ta näidatud ustavuse eest. Maine kem, nii palju Peetri koju pressis oma esialgsel kohal vähem kui 10 aastat. Kohe pärast Tartu rahu sõlmimist hakkasid eesti rahvuslased nõudma kuju mahavõtmist. Asi venis, tegudeni jõuti 1922. aasta prilli viimastel päevadel. Reede, 27. aprilli hilisõhtul hakati koju aluselt lahti kangutama ja maha võtma maga, selleks kulus rohkem kui ööpäev. Nii et alles pühapäeva öösel tõsteti koju ettevaatlikult suure kandejõuga plaan vankrile ja veeti Kadriorgu. Peeter essimise koju, näoosa säilitati ülejäänud koju kasutajat ja ka Eesti vabariigi uute müntide proonikate pronkssentide vermimiseks. Aga 100 aastat tagasi kõlas peaaegu lakkamatult tolt tsaaririigi hümn, voorse sarja rani aga tsaarivõimud. Veel oli ees Vea Tallinnaga hoopis suuremaid plaane kui ainult Peeter Esimese kuju püsti panemine. 1910. aastal hakkas Eesti ala rasketööstus metallurgia ja masinaehitus pikaleveninud surutises toibuma. Mitmed väiksemad ettevõtted olid vahepeal suletud, neile ei jätkunud tellimusi ka Lasnamäel ülemistel asuvalt Dvigateli tehasel tuli tootmist kokku tõmmata. Aga ei, teatud veel tol ajal, et hoogsa tõusuaastad seisavad ees. Vene-Jaapani sõjas olid tsaari kaotanud oma balti mere laevastik Parema moodsama osa mis jo Vaikse ookeani teises kaadri nime all oli läinud Tallinnas sõjaretkele teinud teekonna peaga ümber poole maailma, et seejärel Tšushima merelahingus hukkuda või langeda vaenlaste kätte vangi. Venemaa tahtis aga endiselt olla arvestatav koloniaal ja mereriik. Seda nõudis impeeriumi prestiiž. Ja 1910. 11. aastal hakati salaja tegema plaane rajada Peeter Suure merekindlus mis paneks lukku Soome lahesoo ja hõlmaks tohutut akvatooriumi. Ja selle kindluse keskuseks. Tugipunktiks saaks Revel Tallinn. Otsustati Piiteris jääb suurte soomuslaevade ehitamine, aga Tallinna rajatakse laevatehased Kopli poolsaarele ristlejate miinilaevade ja allveelaevade hulgiehitamiseks. Eks läheduses olev Volta elektrotehnika tehas PT täitma tellimusi laevade rohketele, elektriseadmetele ja Dvigatel sai tellimisi lisaks raudteevaguneid selle sõjaväe kaarikutele, suur tõlki eelikutele ja moona vankrit. Telepidagem meeles kogu tsaariväetransport tugines raudteel ja hobuveol. Need tellimused ja ulatuslikud ehitustööd. Koplis hakkasid mõju avaldama, aga paar aastat hiljem. 1910. aastal plaaniti ka uusi raudteid Peterburis. Sadam ja raudtee sõlm olid niigi ülekoormatud, tuntud. Ja nüüd oli plaanis teha Põhja-Balti raudteele Tallinn-Narva-Peterburi raudteele. Teine rööpapaar muutas TEMA kestraaliks. Praegu on kaks rööpapaari Tallinnas lapani. Kaugemale ida suunas läheb üherööpmeline raudtee. Ja veel oli probleeme Volga teravilja ekspordi logistikaga. Teravili veeti pargastel rööbinski lenn ja seal taheti rajada otse raudteeliin Läänemere äärde ühte sadamasse. Kas leebavis Liepajasse Ventspilsi Riga või Tallinn. Tallinn oli geograafiliselt linnulennult kõige lähemal Riia vaid 20 kilomeetreid kaugemal. Liepāja ja Ventspils jäigi tükk maad lääne poole. Erry kapitalistide grupp veeringud, kontsernid võistlasid, et nende projekt läheks läbi nende raudtee rajataks. Ühe projekti kohaselt oleks kulgenud uue raud trass, rööbins, kest Novgorodi, sealt suures seal aega üleval, have jõe edasi Vasknarva Seldele, Narva jõe keeltzee ja sealt Tallinna sadamasse. Ainult see grupp Peeerring omavahelises võistluses tõrjuti kõrvale. Veel olnud kõne all Mustvee Pärnu kitsa raute rajamine tühendada Pärnu meresadam Peipsi WC kannaga. Tekstiilitööstus oli tol ajal Eesti juhtivaid tööstusharusid. 1910. aastal töötas siin 16500 töölist, suurim Kreenholmi manufaktuur ja ka Tallinnas pall, teepuuvillamanufaktuur, sitsivabrik rahvasuus. Mõlemas vabrikus oli mindud üle Ühe vahetuslikult töölt. Vahetus kestis 11 ja pool tundi. Kahe vahetusega tööle üheksa tundi vahetusvabrikut töötasid 18 tundi ööpäevas. Loomulikult tõi see kaasa tootmise kasvu. 1910. aastal oli Kreenholmis Ühe 2000 töölist aga paar aastat hiljem juba üle 10000. Ja kui ametnikud, teenistujad, voorimehed ja muud abijõud kaasa arvata andis Kreenholm tööd ja leiba vähemalt 11-le 1000-le inimesele. Ja maksis aktsionäridele dividende 15 protsenti aastas. Teine 15 protsenti jäeti vabriku arendamiseks. NEED Kreenholmi tootlikkus oli 30 protsenti 30 protsendi ringis. Tõeline kergetööstus, hiiglane, poole töölistest, eestlased, teine pool venelased. Nii et omamoodi sümboolne. 100 aastat tagasi Kreenholm oli oma võimsuse tipul nüüd aga möödunud nädal, kui ta pani oma uksed lõplikult kinni. Ja veel ettevõtteid tselluloosi ja paberivalmistamine Pärnu jõe kaldale. Peneetu oli rajatud Walthoffi tehas mis 1910. aastal olla oma toodangu mahult olnud suurim maailmas. Koostallenna Ülemiste tselluloosivabrik koga andsid need kaks vabrikut, 70 protsenti tsaaririigi tselluloositoodangust. Hulgi ostate metsi siis Venemaalt veeerrennov garaadis, malenski Pihkva, Vologda ja Arhangelski kober mängudest olenemata Liivi ja Eestimaast. Häda oli selles, et Walthoffi tehas lasi oma haisvad tootmisjäägid eesseti Pärnu jõkke hävitades sellega kalavarud, levitades võikat lehka ja ähvardades teha lõpu Pärnule kui populaarsust kogunud suvituslinnale. Maailmas suurimaid vineeri ja vineermööblitootjaid oli Tallinnas priiti kapitalile kuuluv loodud Tatari vabariik andis 80 protsenti tsaaririigis toodetud vineerist. Tegi ka kontorimööblit, mis leidis torgojes inglise kolooniates. Vineerplaadid läksid peamiselt välisturule. Töölisi oli Lotheris 1910. aastal 1650 ja 150 töölist töötas veel abitehases Narva-Jõesuus, kus tehti kehvemat vineeri. Kas teda tarvis, need igatahes 1910. aastal. Eesti tööstus paistis ka maailma ulatuses mõnegi kandi poolt silme aga ega ka Eesti ja Liivimaa põllumajandusolnud kehvad seda võrrelda, sest ülejäänud saare v kiige. Liivimaal, kui hoopis jõukamas kubermangus oli enamik renditalusid mõisnikelt päriseks ostetud juba 19. sajandi teisel poolel ist lõpupoole. Seejuures mõisnik sai panga vahendusel kogu müügisumma tervikuna korraga kätte. Ostja talupoeg pidi aga pangale aastakümneid maksma tagasi nii laenu lisaks veel protsente. Seetõttu oli suur maapidajatel mõis nikkel piisavalt kapitali põllumajandusliku tootmise uuendamiseks, uute põllutöömasinate hankimiseks, karjakasvatuse edendamiseks, meie reide ja piiritusvabrikute püsti. Peamiseks. Eestimaa kubermangus toimus talude päriseksostmine hoopis hilisemal ajal, aeglasemalt. Aga ometi hoogustus pärast 1900 kuuendat aastat nii, et 1009 910. aastal osteti päriseks rekordiliselt palju talusid ühe aasta jooksul 986 talu teiste sõnadega, 1000. Nii et selleks aastaks 71 protsenti. Põhja-Eesti taludest oli päriseks ostetud 29 protsenti veel endiselt mõisa renditalud. See oli aeg, mil Venemaal viidi, läbis ta lõpine agraarreformi. Lõppene üheks eesmärgiks oli ergutada ümberasumist tsaaririigi viljakates aga hõredalt asustatud tud äärealadele. Eestist läkski talupoegi peamiselt Vologda kubermangu, aga kas Siberisse, kus olid laialdased mustmullaalad, Harrijat ootamas? Lahkusest kehvem rahvas? Sageli siin soolased olnud? Igatahes 1912. aasta andmed. Ta elas voolaktas umbes 7000 ümber asunud eestlas talupoega hulgimindiga Peipsi taha, Peterburi, Pihkva ja Novgorodi kubermangu. Üksikud eesti talumehed oma peredega Soome. 1914. aasta maailmasõjaeelse seisuga hennat Eestist välja rännanud koguarvu, see on arvesse võetud ka Ameerikasse Austraaliasse seerult olnud. Kusjuures suurema osa neist oli lahkunud Eestist aastatel 1907 kuni 14. Selline lahkumine tõi kaasa tööjõupuuduse mõisades ja mõisnikud. Katsed tasid saksa rahvusest talupoegade meelitamisele eesti aladele, Volga sakslaste aladelt ja Ukrainast. Neile lubati igat veidi soodsaid tingimusi Eestis ja neid tuligi. Näiteks Viljandi emale, Hummuli mõisa 69 sakslast Võrumaale, 59 saksa talupoegade perekonda ja mujalegi. Aga töötanud ja majandanud siin paar aastat. Enamus nendest pettus, tegelikkus ja kliima Osotlasid loba tõust hoopis kehvemateks ja hakati siirduma tagasi kas siis endistes elukohtadesse Ukrainas ja Volga kallastel. Mõned perekonnad hoopis kes-Saksamaal. Ka venelasi kutsuti tsaarivõimud jagasid kroonu mõisades soodusrendil maid õigeusklikele vene talupoegadele, et nii kiirendada baltimaade venestamis. Aga needki talupojad ei olnud Eestis põlluharimisest vaimustatud. Kehv olise pinnas? Jaa, kliimagi polnud kiita. Aga eesti taludes paistis silma, mindi üle massinalisele tootmisele. Auruviljapeksumasinaid oli hakatud kasutama juba 1890.-st aastast peale. Ja nüüd, 1910. aasta paiku rajati Masina ühistusi. Neid oli õige arvu kalt, nii et mõisades ja taludes. Statistika kohaselt oli 1910. aastal kasutusel kokku umbes 10000 masinat neist 3300 rehepeksu masinad, 700 viljalõikusmasinad 600 heinaniidukit. Jaan Tõnissoni kõrval oli agar talurahvamajandus ühisusi ropageerime Aleksander Eisen, Schmitt akadeemilise välja pessaanud põllumees õppis ta Saksamaal ja Šveitsis teerajaja Eesti Põllumajandusteaduses ja ühistegevuses. Paraku hukkus ta õnnetult 1914. aastal. Ta oli Tartu Eesti majandusühisuse juht ja tal läks korda sõlmida häid sidemeid ka välismaal. 1909. aasta suvest oli hakatud kursustel välja õpetama eestlasi. Massiniste. Algul oli osavõtjaid nii kümnekonnaringis aga kiiresti kasvas arv 120 osavõtjat. Tähendab huvi oli. Mõisate peamiseks tootmisharuks kujunes piimatootmine piimakari Eestimaa kubermangu osas ka viinapõletamine. Mõisnikel oli hea tõukari, taludes aga maakari mille tootlikkus liitrites toopides tol ajal oli mõisade omast kolmandiku võrra vähem. Aga talu lehmade piima rasvaprotsent oli kõrgem. 1909. aastal rajati Vändras Eesti esimene talunik karjakontrollühing ja viis aastat hiljem oli neid juba 60. See aitas kaasa karja tõuarendusele produktiivsuse tõusule. Nii et kohati jõuti mitte ainult järele mõisakarjadele, vaid hakati koguni neist mööda. Me näeme Eesti kultuurielus, torkab 1910. aasta silma selle poolest. Tallinn hakkab jõudma kultuurielus Tartust. Seni oli jäme ots olnud ikkagi Emajõelinna käes. Tuletagem meelde 1906. aastal avate seen esinduslik uus Vanemuise teatrimaja milles alustas tegevust Eesti esimene kutseline teatritrupp. Tartus avati esimene eestikeelne, kes kool. Esimene eesti kunsti näitus Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi sügisnäituse raames. 1907 Tartus asutatakse Eesti Kirjanduse selts 1908 esimene pai. Kena Illusioon 1909. Tartus alustab tegevust Eesti Rahva muuseum ja toimub Eesti muusikapäev. Üheksanda aasta lõpul pannakse tartus alus eesti korporatsioonile. Sakala. Ja 1910. aasta jaanuaris ilmub Tarr DOS Gustav Suitsu toimetatud ajakirja Noor-Eesti esimene number. Aga nüüd läheb jäme ots Tallinna kätte. Veebruaris hakkab Tallinnas ilmuma Konstantin Pätsi toimetatud Päevaleht Tallinna teataja. Õige mitmelisaga. Juuni keskel peetakse Tallinnas Estonia Seltsi korraldusel VII Eesti üldlaulupidu. Ja sellest peale on kõik üldlaulupeod toimunud Tallinnas laulupidude sünnilinnale. Tartule on jäetud kaudeeaa, mused, eeli, Belas, laulupeod, poistekooride, laulupeod, mälestuslaulupeod. Aga see suur ja õige pidu on ikkagi mere väärses linnas. Tallinna laulupeo keskmisele päevale. See oli 26. jooni. Oli ette nähtud pidulik nurgakivi panek uuele ja Tartu Vanemuise maja ületavale. Ikkagi kaks eraldi maja, kahe suure saaliga teatri ja kontserdisaaliga estonia majale. Keskel seltskondlikud ruumid, restoran uue torupoolsel küljel alumisel korrusel pik kaupluseruumide rida mis pidi tooma seltsile seltsi kassasse nii vajalikke rublasid. Kuberneri loba, pidulikuks nurgakivi panekuks oli olemas kaks kõnet venekeelne. Selle pidi pidama Tallinna tolleaegne linnapea Valdemar lender ja eestikeelne Reidri Akel. Mihkel löödi kali komponeerinud selleks puhuks pidulikku pühendus laulu. Aga venestajast kuberner Ismail karaslavets annab Kantar käso. Peet mõlemad kõneb riigikeeles. Korraldajad ei ole sellega nõus. Ja nurgakivi panemise üritus ettenähtud kujul keelatakse ära. Sündmuskohale kogunenud Eesti publik aetakse laiali, mingeid selgitusi ei anta. Küll avati neljandal septembril samas lähedal Pärnu maantee ääres saksa tead, tere uus modernistlikes stiilielementidega hoone, mille projekteerisid venelastest arhitektid, Vassiljev ja Bobar. Omapärase rahvusromantilise laeornamendiga vaatesaal. Praegu tunneme seda maja hästi Eesti raama teatrene. Ja Pärnus on valmimas Endla sältzee teatrimaja, mis avatakse Eesti kolmanda kutselise teatrina tartust olnud Aleksander Teet Savi juhtimisel 1911. aasta hilissügisel. Ka jõustiku alal. Jõustik tänapäeval ütleme sport, kergejõustik, raskejõustik see tüvi on veel säilinud. Kas spordi alal annab Tallinn Tartule silmad ette? Pirital peetakse suvel mitmevõistlust. Tol ajal öeldi kogu võistlust 11 kergejõustiku ala juurde veel ujumine, sõudmine ja süstasõit. Soomes tuuaksas tapareid ja start antakse püstoli pauguga. Mõlemad uudis asjad. Juuli lõpul korraldatakse maanteepikamaa jooks Tallinnast Keilasse 25 versta 20 jooksjat. Kalev korraldab pered tale, esimesed ujumisvõistlused. Tartu vastab esimeste poksivõistlustega. Seni oli poksi näidatud ainult maadlusmatšide ja tõstmise vaheaegadel. Demonstratsioone ja aates sportlane Georg Lurich jätkab kõnesid tervislikest eluviisidest. Ärge Proukige alkoholi, ärge Brokeige tubakat. Ärge sööge soolast. Hoidke eemale naisterahvastest ja karastage oma keha. Aga ka Jurjevi neeme kandev emajõelinn annab endast märku. Siinne universiteet vaevleb ruumikitsikuses. 1910. aastal õpib siin 2800 tudengit neis 1200 arstiteadust ja üle 800 õigusteadust. Nii et kaks teaduskonda, 2000 tudengit. Eestlased moodustavad nendest umbes 11 protsenti. Naisvabakuulajast staatuses 100 ringis. Aga veel õppis naisi professarrastaftzeeveeerra ülikoolis, kus oli 400 koolajat, nendest 300 naist ja professariassenski õhtustel kõrgematel naiskursustel humanitaarerialade lõikes. Arstiteaduskonna suur häda oli, et õppetöö tarvis ei jätkunud küllalt patsiente kliinikutesse, kallai puu anatoomikumis. Venelastest professorid tõstatasid küsimuse, viime ülikooli orievist mõnda korralikku ja suurde vene linn kus on rohkem haigeid laipu ja elanikke. Baltisaksa professorid olid vastu ja case v1 Eho arstidest. Värnard haige Fan Manteuffelil saavutas oma lobitöö tulemusena et ülikoolile kingiti krono mais Maarjamõisa ja hiljem antivahendeid kahe moodsa kliiniku hoone ehitamiseks. Need valmisid aastatel 1912 kuni 14 ja on siiani kasutusel. 100 aastat tagasi vana kalendri järgi. Seitsmendal novembril 1910 levis kulutulena teade Lev Tolstoi surmast. Taali tänapäevases kõnepruugis dissident välja heidetud õigeusu kirikust tülis tsaarivõimudega. 82 aastane krahv Tolstoi oli salaja lahkunud oma kodust Krasnaja paljana mõisast et erakonna alustada uut elu. Aga teele uude ellu ta külmetas, haigestus kopsupõletikku ja Surjastaapova raudteejaamaülema korteris. Teade suure teisitimõtleja surmas külvas ärevust kogu saareriigis, eelkõige ülikooli linnades. Tartu Postimees kirjutas suurelt esiküljele. Tolstoi sõda on toksumas lakanud, vaimaga elada. Võidakse õigusega Venemaa Budas kõneleda. Lev Tolstoi on u aja kõige suurem isik. Tartus olid surmapäeva õhtul avalikud joogia lõbustuskohad olnud õige inimtühjad. Ülikooli peahoonesse ja ümbrusesse kogunes arvukalt erutatud vene üliõpilasi. Pedada aulas. Mälestuskoosolek. Rektor Aleksander Aleksejevi korraldusel olid aula uksed suletud ja need avati alles pärast tudengite ähvardust. Murrame uksed jõuga. Mähe. Ülikoolipidusaal valgus noori Belgeni täis. Üks tuline kõne kõlas täise järele jäi ka kõne järel lauldi kirikliku leinalaulu väid Naiabamiadži igavene mälestus. Endistessemina ristide hästi treeninud, karrides kõlanud kirikulaul lausa vapustavalt. Asjale lisas vürtsi teadmine, et kirikuvande all olevat Al slaide lubatama. Ta õigeusukommete kohaselt pühitsetud mulda. Ja ta sängitati oma kodumõisa jazz laia paljana parki. Tohutu rahvahulga osavad. Tartu tudengid vene tudengid aga nõudsid, et aula rõdule tsaari viltida karvale pandaks. Lev Tolstoi portree. Matustele saadeti kolmeliikmeline Tartu üliõpilaste delegatsioon. Postimees märgib üks lätlane, üks eestlane ja üks joon moodustasid selle kolmiku. Loomulikult jäädi matustele hiljaks. Käidelda Tolstoi haual. Ja 10 päeva pärast anti kaasvõitlejatele aulas nähtust-kuuldust aru kuna see kippus muutuma oma poliitiliseks. Meid teen kaks, eriti pärast seda tudengit tassi peade kohale loosungi Lev Tolstoi nõudmisega. Mahaa surmanuhtlus. Lasin rektor koosoleku lõpetada. Üliõpilaste mäss suundus raekoja. Paljastatud peadega lauldi leinalaule. Tartlasi kogunes tudengite ümber ikka rohkem, algas improviseeritud vabaõhumiiting. Ja siis tuli rüütleoolitsas arvukalt urjäädnik kaid, politseinikke, kes käsutasid, laialemen mitte koguneda. Nende katsed loosungeid kätte saada jäävad tulemusse. Alles siis, kui ratsapolitsei oma torsked hobus rahvahulgale peale ajab. Valgatakse laiali, aga umbes 60 tudengit piiratakse sisse ja viiakse politseimajja. Et skandaali ära hoida, rutab rektargessenna prorektor kaasas ja peagi on enamik kinnipeetutest vabad. Loosungikandjatele määratakse karistus kolm kood risti mõnele teisele 50 rubla rahatrahv või, või kui ei tasu kuu aresti. Lev Tolstoi pilt aulasse jäi loomulikult panemata, aga Tartu külje all oleva Karlova alevi juhtkond andis ühele uuele hoolid sale Tolstoi, Neeme ja nii kannabki 1911.-st aastast kuni tänaseni Karlova praegu Kalevi ja Tähe tänava vahele jääv lõik tals Kai Neeme. Kuna tol ajal 6200 elanikuga Karlova jäi Jurjevee ametlikest piiridest välja siis ei saanud võimul olev raadega bürgermeister ka sellist nime. Vali kott ka keelat. Kuulmiseni. Hakk.