Barokk Eestis jääb Aroclick mõtlemine kõnelevad kunstiteadlased Mai Levin, Reet trastia, Helena Risthein ja saate ajendiks on muidugi Tallinnas Toompeal rüütelkonna hoones vaadata olev näitus barokist testis, mis hõlmab aastaid umbes 1630 kuni 1780 kõneleb maileemina. Barokk, tema kodumaa oli itaalia. Ta kasvas välja Marialismist, millega selle mõistega me tähistame, nagu hilisrenessansi juba 16. sajandi lõpul, tegelikult nägime barokist Itaalias, asi on selles, et ta püüdles kahtlemata jõulisema lopsakamaks vormi kõne poole ja püüdis rohkem mõjuda inimese emotsioonidele. Vahetumalt ja jõulisemalt. Ja sellest siis minu meelest see sageli topeltvorme igasuguseid kombineeritud vorm Me kasutav kumerad ja nõgusatele joontele üldse kõverjoonele, nagu rajatud niisugune rahutu vooga, maaliline vormi kõne, nii, nii mitte ainult maalis, vaid ka arhitektuuris ja plastikas. Kas on õige rääkida Gabroplikust mõtlemisest, broklikust, mõttelaadist? See mõttelaad ühelt poolt arenes välja minu meelest vastureformatsiooni ist, tähendab sellest kirikureaktsioonist protestant kismile, katoliku kiriku reaktsioonist protestankismile väga kirik võib-olla tahtis oma sõnumit ja oma autoriteeti nii-öelda kuidagi jõulisemalt ka kanda nii-öelda massidesse. See on üks niisugune, minu meelest ideoloogiline alus sellel. Teiseks see on niisugune rahvusriikide, kuidas ütelda lõpliku väljakujunemisevõimeliste klassikaliste rahvusriikides väljakujunemise aeg Euroopas, kus niisuse, selle riikluse keskpunktis on absoluutne monarh ja barokk on nagu kutsutud ka seda väljendama ja sellest tema niisugune suurejoonelisus ja ja niisugune erakordne esinduslikkuse taotlus. Mõneti ma ütleksin, noh, ta võib-olla on ta suunatud ka niisuguse teatud ratsionaalse mõtteviisi vastu või noh, see tegelikult teatud määral see raadio on ju väga tugev niisuguses kõrgrenessansi, kunsti barokk arvestab sellega, et inimene usub jäägitult ennekõike ja et kahtlev mõistus, mõistus nagu jäetakse kõrvale, joome ometi see on ka suurt ratsionalist klike filosoofidesse andekarki. Spinoza ajastu. Jah, tõepoolest, barokk, sellise klassikalise kunstiteadlaste teooria järgi sündis Itaalias ja ta on siis sellise vahtu reformatsiooni relv nagu. Ja millega taotleti nagu teatraalsust. Ja tegelikult just see inimene oli ikkagi oma mõtlemiselt väga ratsionaalne ja Kanete kiriku õpetlased, kes olid nende tööde tellijad, ka nemad olid väga ratsionaalsed ja elad, aga nad mängisid nagu inimese emotsioonidele. Et kui inimene ei usu, siis tuleb panna nagu uskuma. Ja, ja sellepärast on ka kas või meenutagem Berliini püha terra ekstaasi mis on Roomas Peetri kirikus. Et seal pandi maksimaalne rõhk kest tunnetele, et seda ta näidata, aga see ei tähenda seda, et inimene ei oleks ratsionaalne olnud. Võib-olla kõige rohkem kõige otsesemalt mõjub emotsioonidele muusika ja meil on vedanud, et siin näitusel kõlab Eestis loodud Tallinnas loodud ja lavale toodud barokkooper. Kas see on siis ka see kohustuslik Pattaya lahingustseen? Ja võib-olla kui, kui siin üldiselt iseloomustada, siis ja vastandusi otsida, siis ühelt poolt võid vastandada, aga seda ütleme administratiivset võimu või riikliku ja teiselt poolt seda vaimueliiti ja akro füüri kabinetis me näeme just nagu teistlaadi võimu. Kui te mõtlete vaimu, vaimu, võimu? No ja siin on ka needsamad valitsejaid esindatud krabüüridel, kes nendel hiiglaslikel paraadportreede esimeses saalis, aga siin on ka õpetlaste portreed ja kes siin on ka? Näha, et on tuntud huvi väga väikeste rahvaste vastu Nende kommete vastu. Et on viljatud eesti keele õpik ja et ta Adamo Laarius kirjeldab näiteks Eesti rahvariideid ja pulmakombeid ja, ja väikest Pärnu linna ja Loitled, kui palju kordi on see käinud käest kätte? Jällegi sepsid tõmmata, sellise sidemed kõrval on eksponeeritud reljeef Pärnu vallutamisest järjekord, sest et paljud teemad meil siin läbivat nagu mitmesuguseid kunstiliike. Helena Risthein, te nimetasite Tallinnas kirjutatud esimest barokset ooperit, mis on teada selle kohta. Selle ooperi kohted jäävad kõige rohkem Toomas Siitan ja tema kaastöölised, kes on hiljutisele operi uuesti lavastanud, praktiliselt nad küll esialgu ilma kostüümide ja tol ajal moodi tulnud lavatehnikat, aga see kõik on veel ees. Nende poolt oli muidugi suur vastutulek, et see siidi siin kõlab ja ma soovitan kõigil näituse külastajatel muusikat ikka kuulata. Kuskohast see käsikiri leiti, Buscoznoodileti? Peeter klaasilt olen ma kuulnud, et see ooperi käsikiri jäi Rootsi, kuna meeter soovib, soovis selle esitada Rootsi kuningale, aga aga millegipärast nagu head vastuvõttu ei leidnud. Seal sees olid teatud poliitilised paralleelid, mis ei olnud võib-olla kõige õnnestunumalt ja ja nüüd selgus, et Rootsis, Saksa kirikus Stockholmis on see käsikiri säilinud ja, ja Peeter Klaas ja Toomas Siitan ja suur hulk teisi muusikuid, kellest osa on siin loetletud esindajatena on, on selle kaasa aidanud selle ooperi uuestisünnile. Kui siin näitusel ringi käia, siis torkab silma, et üks haaran pühendatud Aablikele, teine linnakodanikele. Kui suur vastuolu oli baroki ajal kodanluse Adelkonna vahel? Maili. Kahtlemata linnakodanik kandis niisugustratsionalistlikumad maju vanadelt ja võiks ütelda realistlikumad mistõttu pole juhus, et niisugune realism saavutab oma niisuguse õitsengu. Seitsmeteistkümnenda sajandi Hollandis, mis oli ju, eks ole. Sugune tallik vabariik võiks ütelda neid Hollandi eeskuju, siis me võime võib-olla kõige paremini just kuhugi portree, kes kogeda just Hollandi niisugused kodanliku või purjerliku esindusportreed revolutsioonini. Nendes Huuki perekonnaportreed, mis pärinevad Lai 29 majalt meedia, mille sündi seostatakse Tallinna maalija Ernst Wilhelm londinzeri nimega, kes on siin veel teiste kindlamate töödega esindatud. Teie olete maali ekspositsiooni koostanud, mis on siin teie jaoks kõige olulisemad ja põnevamad tööd? Kõikidest ma rääkida ei jõua. Tähendab ma tahaksingi esile tõsta siin nüüd londitzeri tema Ernst Wilhelm londitzeri, see on siis seitsmeteistkümnenda sajandi teise poole. Vennaskonna portreekogust väga uhke portree väga niisugune ilmekas, mida rohkem ma teda vaatan, vaatan seda rohkem ta mulle meeldib. Ja siis on ka üks graafiline töö, see on joonistatud fronti spinnid Kessi, Liivimaa kroonikale ja mulle tundub, et ta oli väga huvitav kunstniku isiksus, niipalju kui need andmed räägivad, ta oli vabakunstnik ta tsunfti kuulunud Tallinna raekojaga siin kana kitkuda ei jäta, nagu Eestimaa rüütelkonna maaliaks just niimoodi p. Et toimus ka teatud vahetegemine, et üks on raealluvuses ja teine rüütelkonna alluvuses kunstnikel. Nojah, küllap see nii mõnevõrra välja kujunes, siin muidugi tähendab maaliad nende respekt nende ameti vastu üldiselt tõusis seitsmeteistkümnendal sajandil. Aga siis nagu selle tsunfti vastu üldse, kuigi muidugi maal ja pidi tollal tegema ka peale kõrge kunsti kõiki muid niisuguseid värvimistöid, võib-olla isegi kujunesse, paljudel tsunfti kuulujatele nagu põhiliseks. Aga jah, londitzeri puhul tundub jah, et ta oli niisugune vaimuinimene nagu kunstnik, rohkem tänapäeva lähedases mõttes. Ma tahtsin veel öelda selle seitsmeteistkümnenda sajandi kunstielu kohta siin Tallinnas, et et tõepoolest ta niimoodi tsunftikord nagu nägi ette kõik värvimi ette nägevat tööd, et need tuleks nagu maale temalt ära teha. Kuid samas ka puuni kärajad tegid selle töö ise. Jajah, mäletad sa selline kulda, mida töö ja, ja värvimise töö jagas lehte, lihtsamate maalide tegemine oli nendele täiesti jõukohane ja, ja see oli võib-olla üheks selliseks põhjuseks, miks tekkisid konfliktid 200 lätsofti vahel ja, ja need sellised maaliadke portreemaalijad paremate oskustega maaler, kes said teha selliseid uhkemaid asju, et need ei tahtnud enam tsunfti kuuluda. Ja päikseline väljend oli neil skaala nii-öelda vabameister. Ja ja need vabameistrid landis tihti koondunud Tallinna Mustpeade vennaskonda, mida me tegelikult oleme harjunud käsitlema kui sellist vallaliste, kaupmeeste gildi aga just, et nad tegelikult ka sellised Literaadid kui, kui ka muusikud ja, ja vabakunstnikud. Et ka nemad tegutsesid seal. Teie olete nüüd skulptuuri osaga tegelenud, mis on seal teie jaoks oluline ja huvitav, millele juhtida tähelepanu. Skulptuuri osa on tegelikult meie näitusel võib-olla kõige kõige vähem esindatud, sellepärast et üksikut skulptuuri baroki ajal ei olnud, vaid ta oli ikkagi millegi osa nende nagu arhitektuuri ja skulptuuri sümbioos või, või siis ka sisekujunduses altaritega, antkete peal, kus need skulptuurid olid ja seetõttu on võib-olla 20 barokinäitusel sellist head väga head skulptuure on suhteliselt vähe, kuid neid on võimalik siis näha sellelt slaidiprogrammilt, mis jah, täpselt pargi toas. Ja siis, kui inimesed satuvad oma suvistel reisidel kirikutesse, siis nad võib-olla juba saavad aru, millal on tegemist disbarokkskulptuuriga. Või soovitate neil minna toomkirikusse? Nii toomkirikute kui Tallinna Niguliste kirikusse ja ja kui rääkida sellest barokkmaalist, siis ka Tallinna pühavaimu kirikusse. Teie koostatud on muuhulgas ka kahvlit. See oleks olnud mitu võimalust selle kahvli eksponeerimiseks, kas näiteks laduda. Niinimetatud mosaiik kahvlites, kus oleks Näha, kuidas mõned eriti haruldased ahjud meil välja nägid. Kahjuks ei ole ühtegi sellist suurt pilti meil säilinud tervikuna. Ja me läksime seda teed, et eksponeerida võimalikult erinevaid kahvleid, mis on leitud Tallinnast, Tartust, Narvast ja enamik neist ka kohapeal toodetud ja lisaks siis seinaplaadid Hollandist, mis olid ka siin kasutusel kuidas tehakse kahvleid, savist põletatakse ja siis võib kasutada tinasisaldusega glasuuri või raudoksiidiga musta või mangaani, kaasab lillat ja nii edasi, siin on sellised värvid ka väljas. Eriti haruldane on üks must Skulpturaalse ahjukahhel. Samuti võiks tähelepanu juhtida Tartu vapiga kahlile ja niinimetatud Carolast kahlitele, kus on siis Karl 11. Karl 12. peegel monogrammid peal. Kes esimesse saali sisse astub, märkab võib-olla kõigepealt maalide taustal. Need on hirve jalad, mis asjad on hirve jalad. See on Mustpeade vennaskonna, nüüd ma lähen alale, mida muidugi ja et need on Mustpeade vennaskonna karikad, olid hirvejalakujulised, lisandub uusi hirme nahaga ületõmmatud seetõttu, et siin oli ju ärakäiv see pärimus, et sõna ree val on, ühesõnaga õieti teeb valu või, või hirvelangemine ja siin olevat Taani kuningas ühe hirve jällegi Toompealt nii-öelda alla uputanud teda taga ajades. Jaa, jaa, kui siit on siis tulnud ka Tallinna nimisele pärimuse põhjal ja seetõttu mustpead tavatsesid siis nagu oma olengutel sealt juua ja külalistele pakkuda sellistest kärikatest ja siin on ka niisugused hirvejalakujulised puust väiksed karikad ja hõbekarikas. Nii et see on jah, niisugune väga originaalne karikavorm, mis, mis just meile omane on ja mis on väga niisuguse kohaliku hõnguga, tähendab need esimesed hira jalad, mis on säilinud seitsmeteistkümnenda sajandi keskpaigast, need on sõna otseses mõttes nagu vaiksed irve jalatopised. Et eirad, nahk on sealt ära tõmmatud. Ja et on tehtud siis selline puust karkass hirve jalga peale pandud ja on säilinud ka siis tõepoolest sarvsarvest hirvekabi. Ja siis sinna sellise poos ja karvase karika sisse käisid hõbepeeker. Aga samas need karvad tulid Hääde välja niimoodi, et kui juua, siis ta ikkagi nagu kõdistas neid huuli. Ja kui Peeter esimene käis 1711. aastal Tallinnas külastas mustpäid siis Talle avaldas muljet selline hirvejalgpeeker ja minu teada ka annetas selle vajaliku raha, millega siis, millest on tehtud hõbedane hirvejalg, mis ekspositsioonis näha on, aga, aga see on siis tõesti hõbedast ja jalg on veel kullatud või abi. Ja peale siis teda kroonib nagu kahepäine kotkas, siis keisrikrooniga. On öeldud, et Eesti koosseis Põhja- ja Ida-Euroopaga oli paratamatult kunsti provints tolleaegses Euroopas. Kas sellel provintsiks olemisel oli ka mingisuguseid positiivseid külgi? Kahtlemata me ei peaks ka liiga alt üles vaatama nende suurte Euroopa maade puu puhul seepärast et kui kuskil tekib niisugune suund, siis paratamatult teised hilinevad, kes suuremal, kes vähemal määral. Ja, ja see seisneb muidugi hilistumises, aga see seisneb muidugi ka selles, millised on kohalikud olud. Siin kahtlemata ei olnud niisugust vaimsete jõudude ja meistrite kontsentratsiooni, see ei olnud absoluutselt mõeldav, nii nagu ühesõnaga Itaalias või Prantsusmaal, kus olid niisugused väga võimsad traditsioonid ja nii edasi ja see avaldub muidugi ka tasemes, mis, mis ikka jääb nagu üldiselt nagu kõvasti alla sellel kunstil on väga suur väärtus meie jaoks, tähendab kunst, ta ei ole ainult. Ühesõnaga, me ei vaata teda ainult kunstilise kvaliteedi seisukohalt, tal on väga palju funktsioone, ta on meie meile nii-öelda sõnumitooja sellest ja see on ka võib-olla üks selle näituse mõte näidata kunsti kui ühe teatud ajastu peegeldajad või selle vaimu, selle aroomi säilitajat. Ja kuigi siin ei olnud niisuguseid Berniinisid, võib-olla siin olid Akkermanni see siin ei olnud pus sääne eksale, Sid liikusid läbi Kroodi niisugused väiksed saksa kunstnikud, kes kellel õnnestus ühesõnaga väga hästi teha karjääri Peterburis, mis oli ikkagi Lääne-Euroopa suhtes ikkagi provintslik paik, see kõik on niivõrd meie Meie kunsti, meie oluga meie ajalooga niivõrd seotud, see muudab selle väärtuslikuks ja, ja selles provinstlikkuses, selles noh, teatud avatuses kõikvõimalikele mõjudele ja nendele sageli mõnevõrra kuidagi kohmakas reageerimisest oma võlu provintsi kunstis on seda võlu, mida noh, ei ole võib-olla niisugustes metropoige kunstis ja, ja see on viinud tänapäeva kunstiajaloolastele paljud niisugused perifeersete koolkonnad ja perifeersete voolud ja voolukesed ja, ja kunstnikud nagu huvitavaks uurimisobjektiks muide. Huvitav on ka see, kuidas on arenenud mõisad, mõisakultuuri, aga mõisate niisugune materiaalne aluspõhiMe teame, et pärast Liivi sõda oli Eesti väga laastatud, lugesin, et mõisnike lapsed käisid koos talupoegade lastega kerjamas. Kuidas toimus niisugune taassünd? Meie ajastu seisukohalt võib-olla nii kunsti seisukohalt oli eriti huvitav koguse Põltsamaa suur õitseng seele omaniku eritusele Voldemar fon laua ajal, kes see asub seal peegli ja portselanimanufaktuuri keskutsus kuramaalt. Suurepärases Tucci meistri Mikael Grafi. Põltsamaale ja no ja muidugi on väga kahju, et kogu see Põldsama interjöörile oma kunagises toreduses säilinud, see oli nali Rocco hilisrokokoo interjöörid ja seisukohad, niisugune tõesti väga kaunis saavutus meie ajal ma ütleksin, Kadrioru kõrval teine niisugune eriti silma paistma. Kui me nüüd jõudsime rokokoo juurde leppisime kokku, et ta nagu baroki viimane aste või viimane vaatus, mille poolest ta eelnevast erinev Et ta oli nagu peenindunu tali, rafineeritum ja elegantsi, me minu meelest oli nagu sile aadlikultuuri niisugune selle prantsuse revolutsiooni aegse aadlikultuuri niisugune. Imekaunis subjektiivne loojang, ma ütleksin nii, sest Prantsusmaal ju üldse jagatakse kõik kuningate järgi, need muutused stiilides on Lui 13. 14. 15.-st i rokoosis katud või tähendab Luiteistkümnenda stiili. Prantsusmaal. See on selle kuningast iili, kelle arvates pärast teda võis tulla veeuputus. Aga, aga siis Ko muide siiski tema tähendus on muidugi suurem ta ühtlasi see kunst muutus nagu intiimsemaks või kel tekkis niisugune püüd kujutada inimest tema loodusläheduses. Just russomõjul sel perioodil eriti. Ja teiseks, Roku kool on niisugune püüd kunstide sünteesile ja, ja püüd mugavalt, inimese igapäevast elu kui baroki barokkaja intervjuudes. Kõik on ikka väga niisugune suurejooneline ja massiivne ja raskepärane sisse barokk püüab teatava niisuguse otstarbekuse ja mõnuisuse poole igapäevases elus ja seetõttu on tal väga huvitanud just kaasaegseid disainiuurijaid ja teda naguniisuguse kunstide sünteesi mõte niisuguse realiseerimise osas. Seda on peetud nii väga moodsa suhtlemise eelkäijaks. Seda perioodi Kuuldud saates kõnelesid kunstiteadlased Mai Levin, Reet trastia, Helena Risthein. Saate pani kokku Martin veerand.