Rein raudtee eluaegne, see on eestlasele arusaadav sõna. Aga kuidas saab üks eestlane Helsingi ülikooli eluaegseks jaapani kultuuri ja kirjanduse professoriks? Sel ajal ei olnud Soomes lihtsalt endale sobivat kandidaati kuskilt võtta ja kuulutati välja rahvusvaheline konkurss. Seal oli vist 11 inimest number olid siis eksperdid, kes hindasid nende teadustöid Oxfordi ülikoolist Stanfordi ülikoolist, Kopenhaagenist Pariisist ja jäi nende silmi minu peale pidama. Nii et see keeleoskus ei olnud kõige tähtsam neile. Nüüd te käisite hiljuti 40 päevasel kavandi veeringul Jaapanis ja see on tegelikult meie tänase saate ajend. Te uurite jaapani kultuuri teete seda muidugi väga spetsiifiliselt oma tööst lähtudes, aga meid huvitab niisugune asi Ida-Aasias, kuidas ennast jaapanlased tunnevad, kuidas nad ennast ise defineerivad, kes nad seal. Alles 1854 algasid siis nagu laialdasemad kontaktid ja see viis ka selle poliitilise režiimi languseni ning 19. sajandi lõpul oli siis jaapanis niisugune kindel suund võetud, et jõuda nagu Läänemaadele järele tähendab, mitte lasta ennast koloniseerida, jõuda Läänemaadele järele ja nagu nendega võrdseks ja ilmselt tundub, et kuivõrd Jaapan on vist esimene Aasia riik, mida nagu tõepoolest siis nii-ütelda maailma arenenud riikide sellisesse eliitklubisse võetud, siis on neil see plaan lõpuks korda läinud. Jaapanlane olla on uhke ja hää. Aga kas ta vaatab näiteks Lõuna-Koreale Hiinale ülevalt alla? Jah, ja ei tähendab, korealased näiteks elab palju ka Jaapanisse, on nüüd selle sõjaaegse ja sõjaeelse koloniaalpoliitika tagajärg mingil määral ning jaapani ja suhted on mingil määral pingestatud olnud selle tõttu. Teiselt poolt muidugi, jaapanlased mäletavad seda, et mander siis Korea ja Hiina on jaapani enda kultuurile nii palju andnud, et nagu päriselt ülalt alla vaadata ka, nagu õieti ei saaks. Aga valge läike alt üles. See on ka niisugune asi, et see on vist suurelt jaolt olnud tingitud sellest USA okupatsioonist ja sellest jaapanlased üldiselt. Traditsiooniliselt mingil määral pelgavad välismaalasi mitte üldse välismaalasi, vaid kõiki, kes on väljaspool oma niisuguses sotsiaalses kontekstis jaapanlased üldiselt identifitseerivad tugevasti mingi grupi või niisuguse seltskonnaga, kuhu nad ise kuuluvad ning kõik, kes on väljaspool, on justkui võõrad. Ja nendega suheldes tuleb säilitada teatud ettevaatust, kuid ka respekti ja välismaalaste probleem on see, et nemad on nagu olemuslikult väljaspool, tähendab, nad ei saagi kuidagiviisi nagu sissepoole kuuluda, tähendab mitmed välismaalased, kes on aastaid elanud Jaapanis ja justkui ise identifitseerivad juba pigem jaapani ühiskonnaga, on ikkagi, tähendab Nende noh, võib-olla mitte lähemate sõprade ja kolleegide arvates, aga naguniisuguste kaugemate inimeste arvates siiski nagu olemuslikult väljaspoolsed. Aga kuna lääneriigid esindasid siis seda nagu võimu või või seda jõudu, millega Jaapan ennast nagu millele ta järele jõuda tahtis ennast võrdsustada, sellega tahtis, siis jah, tähendab, niisugune respekt valgete inimeste suhtes on oluliselt tugevam, kui näiteks ütleme, Lähis-Idast või, või ka Ladina-Ameerikast sinna siirdunud inimeste suhtes. Kuidas on suhe venelastesse? No pärast seda, kui Venemaal nüüd nagu piirid on avanema hakanud, siis eriti siis sealt Vladivostokist ja nahotkast ja nendest lähedastest linnadest on niisugust kohalikul tasemel suhtlemist hakanud olema päris palju ja noh, mis seal salata tähendab vene rahvusest kurjategijaid on Jaapanis olnud ka küllalt palju ning see on siis põhjustanud niisuguse teatava ütleme, tänavatasemel mingi niisuguse ettevaatuse. Mõningate venelaste suhtes see üldse ei kehti näiteks niisuguse noh, ütleme viisakama suhtlemise puhul ka äriinimeste ja teistega, tähendab Jaapanil on ju Venemaaga ka piiritüli ja Jaapan ise hea meelega tahaks osaleda ka mingil määral selles Venemaa idaosa majanduses, investeerida sinna ja nii edasi. Kuna Jaapani ja Venemaa vahel rahulepingut ei ole, tähendab see nagu poliitiliselt peaaegu võimatu, nii et ühest küljest ütleme niisugusel nagu kõrgemal sotsiaalsel tasemel tehakse pingutusi selles suhtes, et läheneda ja need suhted normaliseerida. Samal ajal aga siis sellises niisugusel päris tänava tasemel, tähendab noh, tuleb nii üht, üht kui teist ette. Aga teie kandsite ilmselt ka sel ajal habet, kui te seal olite? Vist mitte igapäevane nähtus Jaapanis, teiseks olite te valge, kolmandaks oskasite te jaapani keelt kohalike üllatuseks niinimetatud kõneleb ahvist sündroom. Mis kogemused ja tähelepanekud teil sellest vallast on? No kuivõrd noh, üldiselt pooldan niisugust kultuurilise relatiivismi teooriat, et igal kultuuril on endal õigus kehtestada, tähendab niisugused koodid, mismoodi ta maailma vaatab ja ka teistesse suhtub, sisemine Ma ei ole küll kunagi nagu ennast solvatuna tunda, tundnud sellest, kui mingil põhjusel Jaapanis ka natuke väljas poolseks osutunud. Ka jaapanlasi, kes kannavad habet üldse praegu jaapanlaste väline kuju on väga muutuma hakanud, näiteks selja tagant võib ei saa enam aru, kas tegemist on jaapanlasega või mitte, kuivõrd väga paljudel nendest blondid ja punapead suse, viimase moe koha pealt, keemiasaavutust see on keemiasaavutusi. Aga see on väga levinud ja hakanud peale muidugi noh, nihukesest noorematest inimestest võib-olla ütleme kuskil 15 aastased tüdrukud on need, kellest hakkavad peale suurem suurem hulk tähendab jaapani moodi hakkab peale. Ta kummalise kiirusega levib ja, ja ületab ka noh, niisugusi sotsiaalseid piire selles mõttes, et ka täiesti respekstaabel 40 aastane daam võib väga vabalt ennast blondiks punapeaks värvida, tähendab ja selles ei ole midagi niisugust punkarliku, nagu veel ütleme neli-viis aastat tagasi oleks võinud tunduda. Aga veel see, kui te liigute eriti ütleme, provintsis on teil olnud mingisuguseid hämmastavaid reageeringuid teie jaoks, tähendab mida praegune Tähendab lapsed vaatavad ja tähendab natuke tüütu asi on see, et eriti suurte vaatamisväärsuste lähedal, kus on teada, et turiste ringi liigub on alati, tähendab koolilapsi, kes tulevad ja tahavad esitada viis inglisekeelset küsimust. Neil on niisugune koolitöö tähendab neil kohe kästaksegi välismaalasi tüüdata ja saada nendele küsimustele vastuseid ja ja nemad ongi natukene pahased, kui ma tahan nendele jaapani keeles vastata, ütled eiei, te olete välismaalane, te peate inglise keelt rääkima. Kui me läheme nüüd natukene põhimõttelisemat asjade juurde. Jaapan kui noorem kultuur võrreldes näiteks Hiina ja Indiaga, mida on kõige rohkem Jaapan saanud oma läänepoolsetest naabritelt? No väga palju tähendab algatuseks kõigepealt ettekujutuse sellest niisugusest hiina tüüpi tiigisüsteemist, sest enne seda oli Jaapan ikkagi niisugune klannida föderatsioon pigem kui kui tsentraliseeritud riik. Ja, ja selle niisuguse riikluse arenguga on kaasnenud siis ka kõikvõimalikud maailmavaatelised muud kultuurilised nähtused, nagu näiteks ka hiina kirjasüsteemi ülevõtmine, kuigi sellest on hiljem siis osaliselt välja arendatud nagu jaapani oma silpide vastik, seda küll India eeskujul. Ja palju, palju muud, isegi jaapani maoskvishinto on tegelikult nagu oma kuju võtnud seoses sellega, et jaapanlased on kokku puutunud Hiina maailmavaadetega ja, ja neil on alles siis tekkinud see küsimus, et ahaa, et ka meil on ju tegelikult maailmavaade olemas, mida võiks niimoodi piiratleda kirjeldada. No siis on ka budism, mis tuli, eks ole, teatud tekstidega koos. Ja kahtlemata konfitsionism, Kons sotsialism on ehk Jaapani ühiskonnakorra jaoks isegi nagu kõige mõjukam maailmavaade olnud ajalooliselt tõsi, alguses söandeti nagu niisugust tsentrilise tellitud riigi ja ühiskonnakorralduse põhimõtet millegipärast budismiga ka võib-olla ka seetõttu, et sel ajal olid budism, konfitsionism ja nii edasi kõik üks niisugune kimp mõtteid ja õpetusi, mis sealt mandrilt tulid, niisuguse noh, nagu meie räägime näiteks praegu prantsuse mõttest, kuigi seal on ka, eks ole, kõikvõimalikke erinevaid stiile hoole, mida võib ju peabki eristama. Budism, budism oli, tuli Jaapanisse üle Hiina ja seetõttu on üsna tuntavalt niisuguse Hiina värvingu omandanud või Hiina filtrist läbi käinud. On olemas muidugi ka niisugused koolkonnad Jaapanis, mida Hiinas praktiliselt ei ole, mis Hiinas ei ole arenenud, vaid on nagu tekkinud ise Jaapanis. Teame, et jaapanlased ei ole väga usklik rahvas ja nagu ma siis olen aru saanud, tähendab, nad pruugivad siis kollane usku paralleelselt. Jah, kes, kuidas tähendab enamasti jaapanlased sünnivad siis nagu Sintovi maausutraditsioonis ja maetakse budistlik kirik rituaalide järgi ja need on sinna tugevasti lisandunud veel ka abiellumine kristliku rituaali järgi, sellepärast et jaapani neiut soovivad pulmas tingimata kanda suurt kohevat valget pulmakleiti. Kõigi Nende sõbratarid on endiselt traditsiooniliselt kimonosse täiesti küllaldane. Täiesti küllaldane näiteks Tokyo kesklinna, sest me käisime vaatamas ühte niisugust. Vaata, mis on korraga kirik, restorani hotell tähendab, kus on võimalik nagu esmanii-ütelda kassa juurest lahkumata kõik toimetused ära korraldada asuks meeldivas sümpaatseks pargis ja kas siis otse nii-ütelda. Kirikusaalist võib minna söögisaalini lihtsalt trepist pärast liftiga hotellituppa, nii et võimalik kõikidel külalistel peatuda ja nii edasi. Järgmine etapp oleks siis registreerida autost väljumata. Ei jaapanlased üldiselt peavad lugu sellisest rituaal mahlist sellisest väljapeetud ilusast pidulikust käitumisest ja, ja noh, nii nagu tähendab Jaapanis on see niisugune ruumi korraldus üldse selline noh, liikumine ühest faasist teise lähenemine on näiteks väga oluline, mitte see, et peaks kuidagi vesi kiiresti asjad on ta ajama, mida näiteks ütleme äri puhul Lääne inimesed pahaks panevad, et nagu peab tegema läbi väga pika niisuguse sissejuhatuse selleks et väga niisuguse lühikeste läbirääkimistega lõpuks piirduda. Tähendab kui veel usust rääkida, siis teatud aastaperioodidel täidetakse teatud rituaale ja vahepeal suhtutas suhtutakse asjadesse siis neutraalselt. Jah üldiselt küll kõik jaapanlased, muidugi, kui nad näiteks sündo pühamusse tulevad, siis helistavad jumalale, kella kummardavad ja teevad kaks plaksu, nii nagu seal ettenähtud. Ja. Ma ei oskaks öelda, et jaapanlased oleksid kuidagi nagu radikaalselt ilmalikumalt, kui, kui kõik teised tähendab ka Eesti puhul ju näiteks ütleme, jõulud ja lihavõtted mis on küll nagu kristliku kalendri sees olevat pühad tegelikult on ju ka nagu selle nihukse mao värvinguga meil alati olnud ja ja minu meelest see meie käitumine selle koha peal eriti erinev jaapanlaste omast. Te olete kuskil öelnud, et kui mingi riik või keegi läheneb mingile teisele Ida-Aasia riigile, see tähendab seda automaatset kaugenemist Jaapanist meie jaoks, see on natukene ootamatu. Mitte tingimata teistele riikidele, aga näiteks kui kui keegi läheneb koreale, siis tähendab üldiselt kaugenemist Jaapanist ja miks. Oluline seletada selles mõttes, et eks need riigid ju kõik on omavahel mingil määral võistlejad, näiteks kui mõni riik Baltimaadest nagu oluliselt läheneb Lätile ja väga soojad suhted Lätiga sisse seab siis sealt Lätist kuidagiviisi üritab pidada suhteid Eestile. Kas esineb tihti, et lääs, võib-olla Ameerika Ühendriigid kõigepealt ei oska suhtuda Jaapanisse, Nad võtavad Jaapanit oma mõõdupuude järgi ka, ütleme, äriläbirääkimistel ja nii edasi. Kahtlemata tähendab, see on üks olulisemaid põhjusi, miks see niisugune kaubandussõda või selline majanduskonflikt seal vaikse ookeani piirkonnas välja on arenenud. Tähendab, minu arust võiks seda niimoodi võtta. Ameerika heidab Jaapanile ette seda, et Jaapan esitab justkui niisugusi kultuurilisi ettekäändeid selleks, et mitte lubada Ameerikale harjunud praktikaid nagu Jaapani majandusele sisse. Seal aga see Ameerika oma ettekujutus sellest, mismoodi see fair play käib on joon Ameerika oma, tähendab, see on samamoodi kultuurile, nii nagu ka need jaapani nägemused. Ning seetõttu näiteks tekibki tihti niisugusi olukord. Üks ameeriklane, jaapane lihtsalt ei saa üksteisest aru, sest jaapanlane tahab teada, tähendab, milles on niisugused konkreetsed probleemid. Ameeriklane aga heidab ette seda, et Jaapanil on kuidagiviisi valet põhimõtted või et üldse nagu asjadest asjadele lähenetakse valelt seisukohalt. Kuigi see seisukoht on lihtsalt jaapani oma. Vastaspoole seisukoha ja siis ka on märgata, et Jaapan on, teeb nagu väga põhjalikku eeltööd ta ei looda, kiiret tulemust, ei looda kiiret kasu ja ta otsib usaldust ja, ja nagu niisuguseid kindlaid Ja see on tõsi, tähendab jaapani niisugune majandusdoktriini või jaapanifirmade poliitika siht on ikkagi turuosa peale ja tähendab kasu peale, mida võib-olla hakatakse saama viie või isegi 10 või isegi 20 aasta pärast mitte aga selle peale, et saada nagu viivitamatult suurt tulu ja, ja väga rikkaks. Kui me nüüd räägime Lääne jaapani mõttelaadide erinevusest, siis ilu mõiste, see, mis on ilus, kuidas ilu hinnata, kuidas esteetilisi niisugusi suhteid kasvatada jaapanlaste hulgas. Ma olen aru saanud, et lapsi kasvatatakse selles küsimuses väga sihikindlalt. Nojah, tähendab, see on nii hästi, seda pedagoogilist süsteem ei tunne, aga mulle on jäänud mulje, et võib-olla natukene on meil seda niisugust jaapani värviõpetuse ja seda ka üle tähtsustatud või seal ongi, on kahtlemata oma koht selles haridussüsteemis olemas, aga seda ehk ei rõhutada just nii, nagu tähendab meile võib-olla tundub. Teisalt tähendab üks asi, mis on kahtlemata oluline, on see, et kui läänes traditsioon tehniliselt niisuguse klassikalise esteetika järgi ilu tähendab teatud korrapärastatud, ütleme niisugust noh, mitte tingimata sümmeetriat, kuid niisugust, aga reeglipärast see on muidugi noh, praeguseks juba sugugi mitte domineerib seisukoht, aga, aga niisugune ajalooliselt Steetikas küllalt läbiv ees siis Jaapanis on nagu pigem olnud vastupidi, tähendab, see niisugune reeglipärasus või niisugune korrastatus ei ole üldse tingimata ilus. Ajal. Kui lääne ühesugune kunstinägemus rõhutab originaalsust seda, et tingimata peab olema midagi uut midagi ainukordset, siis Jaapani jaoks võib ka millegi kordamine olla ainukordne, tähendab see teda just niisugusel teataval viisil korratakse, see on ka jälle muidugi natukene keerulisem laiem problemaatika Arusaamine ilust nende väga noh, ütleme siis diskreetne aia või pargikultuur, mis võib-olla kana eurooplasele nõuab euroopaselt, nõuab suuremat süvenemist, kui ta seda tavaliselt viitsib. Turisti tasemel. Jah need aiad on, tähendab, see ajakultuur on väga vana ja on olnud väga mitmeid erinevaid stiile ja aegu ja nii edasi. Aga mida kindlasti tuleks tähele panna, on see, et aia sisse on ehitatud see niisugune marsruut tähendab, seal sees on ka ajadimensioon olemas ei ole ainult ruum mingi teatav joon, mida mööda tuleb liikuda, nii et see aed avaneks nii nagu see, kes tema on projekteerinud, tähendab ta teda on mõelnud, avanema ja loomulikult ka see, et seesama, kuhu või seesama joon erinevatel aastaaegadel on hoopiski erinev ja et sedagi on samuti rõhutatud olemas näiteks selliseid aedu või selliseid parke, kus ongi nagu eri osades eri aasta ajatamineerimas. Hilisemal ajal eriti sest zen-budismi mõju all on zen templites olemas ka siis näiteks need niinimetatud kuivad maastikud, kus mis koosnevad ainult pisikestest kividest ja niimoodi pisikesed kivid on osa neist võivad olla siis niisuguses nagu laineliselt tasapinnal nagu meri, vesi, ja osa neist võivad olla siis kuhjatud küngasteks nagu mäed, need hiinakeelne sõna Shui jaapani Teile saadetakse San sui, mis tähendabki maastiku. Tegelikult võib tõlkida kui mäed ja veed. Nietzsche kuivad maastikud koosnevad siis mägedest ja vetest, mis kõik kokku pisikestest kividest kõige tuntum. Selline on arvatavasti hõbedase templiaed Kyotos. Kui nüüd siit edasi minna näiteks teejoomise kultuuri juurde, seal on ka teatud ritta rituaalid, millel on eesmärk, millel on tähendus ja mis ei ole lihtsalt niimoodi, et seda lihtsalt teejoomist on kuidagi kunstlikult pikendatud, nagu noh, ütleme keskmine turist võib-olla ette kujutada, seal on ka mingisugune mõttelaad, on seal taga. On kahtlemata, aga kui hakata mõtlema, et seda võiks, et on olemas mingisugune metafüüsiline teooria või mingisugune filosoofiline süsteem mis on seal taga ja mida võib kuidagiviisi eraldi ära seletada, sest see ei ole päris tõsi, tähendab see survet, teemeistrid nagu rikki näiteks on korduvalt rõhutanud, et tegelikult ei ole midagi muud, kui tuleb vesi keema ajada, teha teed ja see ära juua. Aga see, see on tagasiviidav, tuletatavad ühest niisugusest mõtteviisist, mis hakkas peale juba kuskil Jaapanis siis kuskil 12. sajandil ning oletas, et ükskõik mida inimene ka idee tähendab, kui ta teeb seda niisuguse teatava vaimse keskendumise pühendumisega siis mõjub see kui meditatiivne praktika tähendab inimene ei pea selleks, et saavutada kirgastunud vaimu tingimata praktiseerima budistliku meditatsiooni, vaid ta võib teha ka seda, mis on tema oma loomusele kõige lähemale, mis talle endale on nagu kõige kõige parem, ta võib näiteks kirjutada luuletusi või võib harrastada mingit spordiala. Ning see harrastus või kunstiline looming aitab teda samamoodi vaimselt areneda. Ning hiljem tähendab, laienes samaga sisse. Teejoomise tee pakkumise peale tähendab õieti vastakse tee pakkumine on, on olulisem siin-seal kahe inimese omavaheline suhe peremehe ja, ja külalise omavaheline suhe. Kuidas peremees kohtleb, millise respektiga ta kohtleb oma külaliste, kuidas ta selle tee oma külalisele ulatab. Käisin näiteks hiljuti ühel niisugusel teetseremoonial, kus teemeister vanem daam oli teetseremoonial kasutatav tee on enamasti tambitud peeneks pulbriks, kus teil siis käsitsi kahe kivi vahel viis tundi seda teed hõõrunud pulbriks, nagu ta seda sinna tseremooniale kaasa võttis. Selleks, et. Oleks siis seesugune respekt seal sees. Üks võimalus kirg astuda või ennast ka mingil määral kontsentreerida on kindlasti luuletuste kirjutamise harrastus. Öeldakse, et see on rahvakunsti üks lahutamatu osa meie jaoks natukene ootamatult kõlab kirjutada kolme ja viierealisi väikeseid luuletusi, on haritud inimese üks vajalikke omadusi. Praegu küll kahjuks enam mitte, jah, aga, aga traditsiooniliselt see on niimoodi olnud. Viierealised luuletused, hakkad, utad või pangad on olnud rohkem aristokraatia žanr. Aga haiglaid jah, on olnud rahva hulgas ka väga populaarsed ja. Erinevatel aegadel veidi erineval viisil, tihti on tegemist olnud siis niisuguste humoristliku lõbusate värssidega ka ja selline niisugune filosoofiline sügavus on siiski omanev, põhiliselt nagu juba tuntud või edasijõudnud tähtsate luuletajate loomingule, aga praegu muidugi on see nii võtta kui, kui, kui haiku taandunud pigem jah, sugustesse klubidesse. Jaa jaa, ja nendel niisugust väga laia levikut ei ole. Aga meeldiv harrastus igal juhul meelde kindlasti jah, tähendab on muidugi erandeid, näiteks üks luuletaja, Anna nimega Davor matsi avaldas et sellest on nüüd juba tugevasti üle 10 aasta, kui ta esimene kogu ilmus ja see oli niisugune suur hämmastav edu, mis seda saates tähendab, müüdi üle kolme miljoni eksemplari seda raamatut kui harilikult. Ehk oleks niisugune paar 1000 olnud juba päris soliidne tiraaž ja ta sai nagu päevapealt kuulsaks ja, ja pärast seda on see, see pankade kirjutamine ka nagu muutunud, palju populaarsem. Üks asi, mida ma tahaksin puudutada, on see ruum, jaapanlase jooks või õigemini see ruumikitsikus seal te olete öelnud, et natuke mängistas, et inimeste vahel on väga vähe ruumi, lihtsalt inimesi nagu palju. Aga nüüd see nende majas kerge maja, mis on ehitatud, eks ole, puitkonstruktsiooniga ja palju on seal paberit ja kui seal tõmmatakse mingisugune sein või aken lahti, siis tõenäoliselt tuleb vastu seal teise maja sein. Nojah, see sõltub sellest muidugi, kus see maja on, traditsiooniliselt on niisugune jaapani maja siiski olnud aias. Praegu ei ole küll paljudel enam võimalik seda endale lubada, aga on siiski ka meeldivaid erandeid. Ma just selle reisi ajal käisin. Ühe jaapani tuntuma Philosophy Hume Harrotakesi kodus ja tema maja on küll niisugune täiuslikult välja arendatud jaapani arhitektuur. Seda enam, et see vana ja sellele on ka tehtud, uuemal ajal juurdeehitusi, mis aga täpselt jälgivad selle vana arhitektuuri põhimõtteid. Arhitekt, kes muuhulgas ka selle maja juurdeehituse planeerinud, ütles mulle, et jaapani maja koosneb ainult tugisammastest ja katustest katusest tähendab need seinad, need on kõik ühesõnaga tinglikult, need võivad olla paberist, nad võivad olla, millest must, neid saab alati eest ära lükata, lükata ühest toast ja teisest kohast ja nii edasi, nii et sellega, nagu need need see ruum sees võib muuta põhimõtteliselt oma kuju. Seal aga on teadupärast siis jaapani elamus ka niisugused, mitu sfääri, tähendab, kui inimene tuleb sinna majja sisse, sest ta tuleb väljast juurde, tuleb sisse. Aga see väljaspoolsuse seespoolsuse nisugune, vastan vastandlikkus tähendab, säilib kogu aeg, tähendab kui tema tuleb esikusse, sest ta on rohkem sees kui päris väljas, aga siiski väljas võrreldes näiteks esimese toaga ja sealt läheb jälle edasi edasi, edasi tähendab igav ruum, seal majas on selles niukses väljas sees Diotoomias oma oma kohaga ära määratud. Ja kummaline on see, et need ruumid, mis on nagu rohkem väljaspoolsed seal majas, need on enamasti rohkem valgustatud ja seal on parem mööbel ja seal on ilusamad nõude ja nii edasi. Ja mida sissepoole jõutakse, seda hämaramaks süngemaks ja nagu kuidagiviisi tagasihoidlikumaks kõik muutuks, muutub, samal ajal, aga just seespoolne on see nagunii-ütelda päris süda, kuhu ainult oma inimesed saavad olla.