Alanud saade on praeguse sellistest Mischa maskist üks 20. sajandi kuulsamaid, sellist emps disla Frozdrop Bowiczan öelnud. Tema mängus on poeesia ning oivaline peenus ühinenud tohutu temperamendi ja hiilgava tehnikaga. See hinnang on missa maskile otsekui haruldane kvaliteedimärk. Niisama raske on sündinud 1948. aastal Riias juudi perekonnas. Kodulinnas on ta lõpetanud sama muusikaga hoolimis, tema kaaslinlane Gidon kreemergi. Esialgu jätkas õpinguid Leningradi Konserva tooriumis. Pärast 1965. aastal toimunut debüüti Leningradi filharmoonia orkestriga hakati teda kutsuma tulevikku soovitšiks. Seitsmeteistkümne aastaselt võitis ta rahvusvaheliselt Tšaikovski nimelise kursi ning seejärel saigi temast Rostropovitš õpilane Moskva konservatooriumis. Samas algasid ka kontsertreisid Nõukogude maa linnades. 1973. aastal emigreerus maski Iisraeli. Varsti pärast seda võitis ta Firenzes rahvusvahelise Kasparkas saada konkursi. Mõni kuu hiljem, 1973. aasta novembris tegi maski oma USA debüüdi New Yorgis kaanegi hoolis Pittsburghi sümfooniast kutega Williams Steinbergi juhatusel. Pärast seda kontserti kinkis üks tundmatu austaja maskile 18. sajandi Domenico Montanniana tšello, millega maski esineb tänini. Järgmisel aastal võttis maski tunde Gregorpiiati korskilt, olles suuretschellisti viimane õpilane. Nõnda on ta ainus, kes on õppinud mõlema legendaarse tšellisti Pieti korski ja Rostropovitši juures. Gregorketi korske prohvetlikult öelnud Misha maski on erakordne artist, kellele on määratud tšello Virtoosinas silmapaistev karjäär. 1974. aastal esines ta solistina Philadelphia orkestri ja Iisraeli Filharmoonikute ka sealt alates Maiski regulaarselt esinenud rahvusvaheliselt tuntuim mate maailma eliitorkestrite ka ja andnud kontserte, kontserte nii Ameerikas kui Euroopas, Austraaliasse Kaug-Idas, eriti aga Jaapanis. 1995. tal pöördus ta pärast 23 aastast eemalolekut Moskvasse, et anda seal kontsert ja salvestada, mis vältlik njovia Vene rahvusorkestriga, Prokofjevi ja Moskovski heliloomingut. Aktiivse kaamera muusikuna, Maiski alaline külaline Gidon kreemeri Lockenhaaži festivalil. Ta on kogu Euroopas andnud kontserte ühe peamise muusikapartneri Marta Archerissiga kuid on esinenud ka selliste tuntud muusikutega nagu Vladimir askenaasi radu luupu, Peters, Herkki Nelson, freerija, Gidon Kremer Deutsche hammaphony eksklusiivartistina on ta sellele firmale salvestanud mitukümmend heliplaati. Oleks ka esimene artist, keda plaadifirma on palunud salvestada kõik Johann Sebastian Bachi tšelloteosed. Mis see mask on pälvinud kiiduavaldusi kogu maailmas. Ta on võitnud sellised prestiižseid auhindu nagu Tokio akadeemia auhind ja Grand Prix tudisk Pariisis. Arvukates salvestistes on imetletud artisti kirglikkust. Väljaanded Times of London kommenteeris mask interpretatsiooni Bachi soolo süütides. Need on suurepärased baritoni iseendaga, kõnelemised muusikas ja maskil on selleks häält imepäraselt toekas ja sundimatu alumine register, mis on alati õiges häälestuses. Maski on salvestanud Haydni, Vivaldi, sans ansi, Elgarid, vorsakinjaskovski ja Šostakovitši tšellokontserdid Ramsi topelt kontserdilgi tongreemeriga, Prokofjevi sümfooniakontsert, Dante ja Tšaikovski rokokoo variatsioonid. Üle 10 plaadi kammermuusikat Meelis palu tšellole, põhjalikumalt aga Bachi Beethoveni praam, see heliloomingut. Kuulakemgi esimest osa allegro Vivaatia, Johannes Brahmsi sonaadist eff Euroopas 99. Kahe aasta eest maikuus sõitsid kolm muusikut Miša Maiski, Marta, Archeri ja Gidon Kremer Jaapanisse et anda seal kontserti ja salvestada Deutsche grammofonile kaks parimat klavereid Riiat, muusikast, Šostakovitši ja Tšaikovski Treiad. Salvestise pühendasid muusikud hiljuti surnud Reinhold pauselle, kes oli üle 40 aasta argerissi ja 25 aastat kreemeri mänedžer. Paulsen oli siiralt soovinud selle treida tikkimist. Ka muusikud ise olid sellest ligi 20 aastat unistanud ent ikka oli midagi vahele tulnud. 1996. aastal kavandasid nad 11-st kontserdist koosnevat turneed Euroopas, kuid Archeris jäi tõsiselt haigeks. 1990 seitsmendad aasta suvel toimus imemuusikud, kohtusid Šveitsi Alpides üle viie aasta toimuval Ferbye festivalil. Emotsionaalselt oli see eriti oluline Martaar kerissile, kes oli end raskest haigusest välja võidelnud ning pärast sunnitud pausi oli see tema tagasitulek Klavale. Kreemjar oli samal ajal tegev kaks taadi suvemuusikafestivalil, kuhu ta pidi pärast kontserti helikopteriga sõitma kui kolm muusikut lõpuks kõiki raskusi trotsides lavale, kus said, hakkas paduvihma. Sadamafestivali kontserdisaal oli suur telk, kus antud hetkel ei kostnud midagi peale vihmaladina. Nõnda tuli neil seegi kontsert ära jätta. Berbjess viibis aga ka aar kerisi jaapani mänedžer, kes võttis ette Jaapani turnee organiseerida tennisekoos raadioülekande ja plaadistusega. Nende kontsert Tokios kujunes oluliseks tähiseks muusika ajaloos kõigi nende jaoks, kes seal kohapeal viibisid. Näiteks lava taga käisid muusikuid õnnitlemast Vladimir askenaasi, Leon flaisher, Nobeli kirjanduspreemia laureaat kentsa. Ja muidugi on see sündmus kõigile neile, kes seda plaati kuulevad. Mõiski ja Archeri on head sõbrad juba üle 20 aasta. Nad kohtusid esmakordselt Lõuna-Prantsusmaal. Festivalil maskil tekkis kohe soov Archeri siga koos musitseerida. Archeri ei olnud varem iialgi tšelloansamblis mänginud, mis oli esimene ja on lemmikuks jäänud siiani. Nad on nagu õde-venda, kes mõistavad teineteist poolelt sõnalt. Neid ühendab ka mängu intensiivsus, pohimlus ning see, et mõlemad armastavad sõpradega tundide kaupa rääkida elust ja muusikast ning koos muusikat kuulata. See on ka üks põhjusi, miks Marta Argersile meeldib maskiga kontsert tol needel käia. Kreemeriga tutvus rakkeris pärast üht kontserti Hannoveris 1978. aastal, kui Kremer tuli teda koos maskiga lava taha õnnitlema. Juba siis oli tõsiselt Riiast jõutud. Mask ütleb, et on alati tundnud, et see on suurepärane ansambel kuna neil kõigil on kõlast sarnane ettekujutus. Archeri arvates on tema jaamaski musitseerimine väga sarnane. Gidoniga on see tunda, asi tema toona on väljakutsuv, ent koos musitseerida on nad kõik väga sensitiivsed. Tokyos nautisid nad väga koosmängu ja tahaksid seda heal meelel korrata. Tšaikovski pühendas oma trio ootamatult surnud sõbrale Moskva konservad tooriumi direktorile Nikolai ruubinsteenile. See on üles ehitatud variatsioonidena. Šostakovitši pühendas oma trio samuti oma südamesõbrale Leningradi konservatooriumi professorile Ivanzolertinskile, kes suri ootamas tult 1944. aasta veebruaris. See on traditsiooniliselt neljaosaline finaal algab juudi teemaga. Misha mäski on uue aastatuhandemees. Ta elab Belgias Brüsseli lähedal sajandi alguses ehitatud ning 30. aastail Art Deco stiilis restaureeritud majas kauni vaatega seeennale järvele. Maja on täis nii moodsat elektroonikat, vaat kui vanaaegseid asjandusi. Nagu vana grammofon, mida mask ise kutsub nats Bagdadis leiaks. Temast stuudionumber on 172. Bachi soolosüüdid on kirjutatud arvatavasti 1720. aastal ning maski mängib tõenäoliselt 1720.-st aastast pärineva Domenico Montanyana pillil. Kontsertidel armastab ta sviidid jaotada vastavalt üks, neli, viis ja kaks, kolm, kuus maski on kindel, et Bachile meeldisid ka igasuguarvulised kokku langevused. Bachi soolosüüdid on maski jaoks niivõrd olulised, et ta salvestas neid juba teist korda. Viimane salvestis on niivõrd värske, et kuigi aja kirik grammofon obla juba tutvustanud, pole see veel plaadilettidele jõudnud. Maski ütleb, et tema lemmiksara pandon c-moll särabanud kõlab nõnda, nagu oleks see eile kirjutatud. Kui inimesed küsivad, kas ta mängib modernset muusikat, vastab mask, et jah, ta mängib Bachi. Ta peab muusikat oma religiooniks ja Bachi kuut selja süüti piibliks. Ning kui muusikamaailm on kuulutanud tänavuse aasta Bachi aastaks, siis maski jaoks on iga aasta Bachi aasta. Maski mäletab täpselt oma esimest armumist Bachi sõittidesse. See oli 1959. aasta 20. juulil, kui Vendvaleeri andis talle koopia Aleksander Stagorski 1957. aasta välja Nendest Anna-Magdaleena noodivihikust tšello süütide allikast. Ta on töötanud kogu elu kõvasti, et olla selle muusika vääriline. Ka õpetajad, isla Frostropovitšer, Gregor Beati, Kurski aitasid tal süütide sügavusse mängida. Ta kuulas ka Pablo kassasse salvestiste 1900 kolmekümnendaist aastaist. Maski sõnul oli kassas seal tema üles suur mõju. Ta on tänulik, et tal oli võimalus Iisraelist suure meistriga tema viimasel eluaastal kohtuda ning talle mängida. Maski räägib, kuidas ta oli mõne aasta eest ühest Zürichi plaadipoes ja uuris vitriinis väljapanekut. Ühe segaplaadi pealt leidis ta puree Bachi C-duur, tšello süüdist. See kõlanud nagu paroodia. Siis märkas ta, et see oli tema enda salvestis, mida ta polnud aastaid kuulanud ning oli sellest šokeeritud. Epachip süütide viimaseks salvestamiseks otsis ta Itaaliast sobivat kirikut ent leidis selle hoopis Belgia flaami osast tunnise autosõidu kaugusel kodunt. See on vana kaunis kirik, mille sisekujunduses on palju puit ning seetõttu väga sooja akustikaga. Mask ise arvab, et tema interpretatsioon ei ole ehk nii puhas kui eelmisel salvestusel kuid loodetavasti on selles rohkem elu. Me oleme juba 20 esimeses, see andis mitte enam kaheksateistkümnendas. Kõik on erinev nii kontserdisaalid, pillid kui ka õhk, mis on kahjuks niivõrd saastatud. Bachi on harjutud suhtuma kui pühasse mehesse. Loomulikult oli pah oma aja üks suuremaid intellektuaalne kuid maski arvates oli ta palju rohkemat. 18. sajandi inimestel olid täpselt samad tunded, mis meil. Maski peab Bachi suureks romantikuks. Bachil oli 20 last ning maski on kindel, et Bach armastas ka hästi süüa ning pidas lugu heast veinist diaõlust. Maski on nõus kassasse ka, kes on Bachi muusika kohta öelnud, et pole olemas ühtki emotsiooni, mis puuduks Bachi muusikast. Ja kui inimesed süüdistavad teda selles, et ta mängib Bachi liiga romantiliselt siis võtab maski seda hoopis komplimendina. Viimasel aastal on Miša Maiski tegelenud sõnadeta lauludega selle kõige otsesemas tähenduses. Maski on ikka otsinud laulurepertuaari tšellole ning mänginud seal inimhääle lähedasemal pillil Schuberti, Brahmsi ja prantsuse heliloojate laule. Koostöös Pavel Kiili Looviga Valmis plaat praamsi sõnadeta lauludest, mis on pikitud kahetseela sonaadi vahele. Brahmsi lüürilise stiilis laulud kõlavad tšellole eriti sukestiiselt. Sageli esitasid helilooja lähimad sõbrad, pianist Clara Schumanni, viiuldaja Joseph Joakim koos tema laule ent sillani tõesti viiulist paremini sobivat praamsis stiiliga see on otsekui helilooja enda seal, kes räägib klaaraga pühendas ta ju enamuse oma lauludest just klaarale. Heliloojat inspireerinud sõnad lähevad siin küll kaotsi, ent Brahmsi muusika iseenesest nõnda väljendusrikas. Plaati Schuberti sõnadeta lauludest valmis koostöös pianist Tarja hooraga. Siin on 14 Schuberti suurepärast vokaalmeloodiat ja Arbitsioone sonaat imekaunist teos, mis on jäänud Schuberti teiste tuntud kaamerapalade varju. See on õigupoolest üks suubertist Nendest kaamer teostest. Suberti laule esitab maski suure hoolega koondades emotsioonide sügavusel loomub päraselt laulu ehedasse meloodiasse. Need ei ole väljakutsuvad klassikalise karaokestiilis palavad, vaid väga tundlikud poeetiliselt pildid, milles Taarja haa voore on osutunud vägatsensitiivseks, saatjaks. Kolmas sõnadeta laulude plaat on 19. 20. sajandi prantsuse heliloojate vokaalloomingust kõlavat Foreebizeera Vellimas needeebeeessiivsoftsoonia Bulanki laulud, lisaks palu vähem tuntud autoritelt sajandi esimesest poolest, nagu Haanja Tupaak. Kuulakem praegu Francis Bulanki lauluarmastuse teed. Maski ei ole loomulikult esimene tšellist, kes mängib oma pillil populaarseid laule. Seda on teinud ka Byatti korsk kaasas ja paljud teisedki. Ent mis sa maski ettevõtmine on ambitsioonikam ja ta teeb seda omal kombel. Maski muusikas helde ja siiras suhtleja tegelikult rikas ja anduv Lutpassoni väidab oma plaaditutvustuses, et maski on alahinnatud tšellist, kes ei kanna ise hoolt oma staari imidži eest, nagu näiteks jojo maa kuid on tõendanud oma suurenema vaat sügavust mis maski atraktiivne välimus on vastuolus tema tõsiduse ja tagasihoidlik kusega. Lisaks peaaegu olematule enesereklaamile lippudega intervjuusid andma. Maskile endale meeldib Hoffmanni ütlus, kus lõppevad sõnad seal algab muusika. Ja muusikat on temas palju. Saate koostas Kersti Inno missa mask esituses kõlasid Sulmas neeleegia, hernes, Nonii sirelite aeg, osa Johannes Brahmsi sonaadi stes tuur. Nool twitteris Šostakovitši klaverit Riiast number Kaczy Malia uppus 67 Johannes Brahmsi, Mai ö Franz Schuberti mere ääres Francis Bulanki armastuse teed ning saadet jääb lõpetama Peeter kiis veteri peetiline tango lisapala maski, Argersi kreemeri ühiselt kontserdilt Tokyos.