Keele sõnul Tere kuulama järjekordset keele sõnumi saadet. Täna jätkame juttu eesti keelekorraldusest, teemaks seekord toiduainete ja toiduvalmistamisega seotud sõnavara korraldamine. Keelesõnum keele sõnumi külaliseks on täna Sirje mäearu Eesti keele instituudi vanemkeelekorraldaja. Tere tulemast meile saatesse. Tere head kuulajad. Te olete Eesti keele instituudis aastaid ja aastaid töötanud, tegelenud väga mitmesuguste projektide ja programmidega, olete osalenud eesti keele sõnaraamatu ÕS-i tegemisel. Aga täname, keskenduksime ühele teie viimaste aegade huvialadest, kui nii võiks öelda, on see nii? On küll, ja see huviala on kokandussõnavara? Jah, sest see on ka väga kiiresti muutuv ja meil Eestis. On küll üha uusi ja uusi toite tuleb meie kööki ja inimestel on vaja teada, kuidas neid toidunimetusi kirjutada. Ja ma natuke räägiksingi nendest küsimustest, mis on tulnud meie Eesti keele Instituudi keelenõuandjad, teleneid, küsimusi on palju, peaaegu iga päev küsitakse ühe või teise toidu kohta. Ja muidugi mida kõige rohkem tahetakse teada, on, kuidas üht või sõna kirja saaks panna. Ehk siis tähe orden, geograafiaküsimused. Üks grupp sõnu on selliseid, need on kahesilbilised ja kolmesilbilised, mis lõpevad sulghäälikuga kaapet teega ja siis tahetakse teada, mitu sulghäälikut seal sõna lõpus on, näiteks kas kotlet kirjutatakse lõpus ühe t-ga või kaheteega. Või näiteks kuidas kirjutada sõnavine Gret, et kas on vini Gret või vine Gret või näiteks kuidas kirja panna eskaleerub p või ZAZ lõki. Kõike seda saab vaadata ka õigekeelsussõnaraamatust, nii et kellel ei ole raamatut olemas, see saab minna internetti Eesti keele Instituudi kodulehele avada seal õigekeelsussõnaraamatu ja vaadata nende sõnade õigekirja järele. Peale sulghäälikute pakub raskusi ka susisevate häälikute kirjapanek, need on siis saaja seega sõnad ja kõigepealt tulekski öelda seda, et saad ja see, et me kirjutame eesti keeles ikka ühe tähega, see tähendab, et essi peal on see haagike ja seti pealanaagike, mitte kahe tähega, S ja Haajatset ja H. Nii et see on siis üks asi, teine asi on see, kuidas märkida Saabikust. Näiteks on selline toidusõna nagu Kuljas, mida kirjutatakse nimetavas käändes kahe tähega, kuid omastavas käändes on selles, sõnas üks täht osastavas jällegi kaks tähte. Viimastel aastakümnetel on eesti keelde sugenemas uusi sõnu ja üks niisugune toidusõna, mis kirjutatakse ka susisema, häälikuga on kaukaasia leiba, märkiv, turgi sõna. Kas me siis kirjutame seda nüüd kujul lavas ühe saaga lõpus või kahe saaga lõpus ja sel juhul oleks rõhk lõpusilbi peal, lavas? Õigekeelsussõnaraamatusse sai ta kujul Lavas, nii et kääname seda lavas Lawashi omastavas käändes siis jällegi üks üks sa ja osastavas kaks saad üks selline toidusõna, mille kohta on palju küsitud, on, kus, kus ta kirjutatakse võõrapäraselt. Ja kui ta eesti keelde hakkas tulema, siis mõeldi, kas seda kirjutada nii nagu seda kukkurlooma, kus, kus, kus, kus, kus, kust või ikkagi rõhuga lõpp silbil ja siis kujuga, kus, kus see tähendab, et lõpus siis Kaksessi see meile prantsuse inglise keele kaudu jõudnud derberi araabia lähtena sõna on eesti keeles kenasti muganenud ning tsitaat sõnast sobivam, seega siis kus, kus, kus, kus, kus, kus ja õigekeelsussõnaraamat selle esitab. Nüüd palju on küsitud ka toitudes kasutatavate taimenimetuste kohta näiteks on küsitud, kuidas kirjutada spargelkapsa ja suvikõrvitsa kabatšoki itaaliapäraseid nimetusi, itaalia keeles on siis vastavalt Procolo ja tsukino. Ja küllap ta siis juba aimed aimate, millest jutt käib, jutt käib brokkolist jätsukinist ja mõlemal puhul on siis küsitud kirjapilti. Mõlemad sõnad leiab ka nüüd 2006. aasta õigekeelsussõnaraamatust ja olgu siis öeldud, et eelistermin botaanikas on spargelkapsas. Sünonüümina kasutatakse Kaspar kapsast ja brokolit. Ja kabatšoki puhul on siis taimenimede komisjon inimesed pakkunud ka veel melon kõrvitsat ja rullkõrvitsat. Üks uus sõna, mida 2006. aasta ÕSist ei leia, kuid selle leiab keelenõu kodulehel olevast ÕS-i uute sõnade loendist on põld-võõrkapsasünonüüm ja seda kirjutatakse siis kujul ühe Kaaga rukola taan ka lähtunud itaalia keelest. See on siis taimenimede kohta. Kui üldse rääkida Nendest võõrpäritolu kokandussõnadest, siis mida veel on küsitud? No näiteks on küsitud niisugust sõna nagu kohv, et kuidas siis eesti keeles on, kas on kohv või kohvi. Ja siis tuleb muidugi öelda, kirjutame kohv haa veega lõpus ja ilma itta, aga selline erguti nagu kofeiin, see tuleb kirjutada efiga ja just nimelt ühe f kasti keeles. Siis selline sõna näiteks nagu espresso märgib ka ühte kohviliiki, seda kirjutame siis just täpselt sel kujul, nagu ütlesin, espresso mitte, eks pressoo. Nüüd teine lugu on tsitaatsõnadega ja selles mõttes, et need on siis puhtvõõrkeelsed sõnad, mis ei ole veel eesti keeles kodunenud. Võib olla, et mõni neist koduneb, võib-olla ka mitte, võib-olla mõnele saame oma eesti vaste asemele. Kuid neid, kui siis eesti tekstis kirjutada, peaks kirjutama, teises kirjas, see tähendab, kui muu tekst on püstkirjas, siis neid sõnu kirjutame kaldkirjas ehk kursiivis. Kui me neid sõnu kasutame liitsõnas, tuleb neid teistest sõnadest eraldada sidekriipsuga ja kui neid siis lauses käänata, saab seda teha ülakoma abil. Ja käändelõpp pannakse püstkirja, olgu mõni tsitaatsõnaga nimetatud näiteks Karpadcio, see on üks maitsestatud veisefilee toit näiteks hotoog, mille asemel võib ju rääkida viinerisaiast siis sellised juustusordid nagu mozzarella ja ricotta. Või näiteks kabatšokkija tomatihautis ratatui. Ka 2006. aasta ÕSis on mõned tsitaatsõnad esitatud ja olgu siin nüüd nimetatud mõned kohvijoogid, üks on Itaalia päritolu kahvelat. Ja teine on siis prantsuse päritolu päritolu Cafeolee. Kes nüüd tahab neid prantsuse ja itaaliapäraseid nimetusi kirjutada? Peab tähele panema, et itaalia keeles selle kahvel, Nende puhul tuleb siis kahve see e-seal lõpus kirjutada langeva rõhumärgiga ehk kraavisega ja prantsuse nimetuse puhul Cafeolee. Sellega fbee lõpus peabki see olema tõusva rõhumärgiga ehk akuudiga. Liia tsitaatsõnade puhul on tarvis kindlasti jälgida seda, et nad saaksid niisamuti kirja, nagu nad selles keeles on. Ma küsiksin teilt Sirje vahele ühe sõna kohta, mille üle meil on siin ka raadiokuulajatega olnud vaidlust pasta, ehk siis makaronitooted ja noh, neid on seal igasuguseid erikujulisi. Kas meie keelekorraldajad peavad pastad praegu selliseks sõnaks, mida võib kasutada selliste taignatoodete jaoks üldisemalt? Meie oleme hoidnud ikka seda joont, mida hoiab õigekeelsussõnaraamat. Seni veel oleme soovitanud pasta asemel öelda kas makaronitoit või makaron toode. Aga vaatame, mis elu edasi toob, et võib-olla me peame sellest soovitusest üks kord. Jah, sellepärast, et itaallased ise kasutavad makaroni nime ainult oma nende torujate makaronide kohta. Aga meie oleme siin pasta näol harjunud selle tain ja seguga, ehk siis kui me räägime tomatipastast, siis me mõtleme ikkagi seda, seda vedelat ollust, mis näiteks on tuubi sees või purgi sees, mitte tomat sitega valmistatud makaronitoitu, rääkivat hambapastat ja hambapastast, samamoodi. Mida veel küsitakse, on algustäheortograafia kohta, see tähendab siis kui toitude nimed Dustes on kasutatud nimesid, siis neid kirjutatakse alati suured, aga no näiteks Eesti juust, Eesti on suure tähega, juust kesega või näiteks Savoia kapsas, pange tähele, eesti keeles on õige just Savoia Savoia on see õige kohanimi? Inglispärane nimetus on Savoy, aga eesti keeles peaks olema Savoia. Nii et sa, Savoia on suure tähega ja sellel kapsal on ka teine sünonüümne nimetus, see on kähar peakapsas siis näiteks vini šnitsel viini kirjutame suure, aga võiga c sarisalat tseesar siis nii nagu see nime õigekirjutus ette näeb. Nüüd palju küsimusi on tulnud ka kokku-lahku kirjutamise koht. Küsitakse, kuidas näiteks kirjutada kapsasalat. See kirjutatakse siis ühe sõnana või näiteks kapsa ja porgandisalat, et kui me tahame kirjutada kujul kapsa-porgandi salat, siis pistame kapsa ja porgandi vahele. Sidekriipsu. Küsitakse ka, kuidas näiteks võtada rõõsk, koor ja hapukoor. Üldiselt on ju nõnda, et omadussõna kirjutatakse nimisõnast tavaliselt lahti nii et siis rõõsk, koor, must sõstar, botaanikas nimelt liikide nimetusi kirjutatakse nõnda, et omadussõna on nimisõnast lahus, erinevalt siis Soloogiast. Kui nüüd on tegu omaette mõistega näiteks hapukoor, selle all mõeldakse hapendatud koort, siis tuleb kirjutada omadussõna nimisõnaga. Jah, millel on rahvusvaheline mõistes metana mida kasutavad meie põhjanaabrid Ja, ja nüüd näe, mida veel küsitakse, on, kuidas sõnu käänata, näiteks? Sõna mikser, kas me kääname omastavas käändes mikser mikseri või mikser mikseri? Mõtleme siin mikserit, mitte seda isikut ja mõtleme seda, millega segame toitu ja vahustame. Või näiteks Tritsel Tritsel võistritsli, nii et mikseri puhul, nagu te kuulsite, on omastav mikseri, kastritsli puhul on siis see ära kadunud Jaanstritsli või näiteks selline toit nagu puding, omastavas käändes saab see olla kaht moodi. Kas pudingi või pudingu siis selline alkohol nagu õlu, selle puhul on nüüd kaduma läinud ja isegi ei teata, kuidas teda peaks käänama tulnud uus uus käände vorm. Õige on siis omastavas ikkagi praegu veel õlle, mitte õlu ja osastavas käändes õlut. Või näiteks selline liitsõna nagu pikk poiss. Selles liitsõnas jääb siis omadussõna muutumatuks ka siis, kui see pikk poiss on näiteks osastavas käändes seda pikkpoissi, kuigi argikeeles tõesti, me võime öelda, et sööb parasjagu pikka poissi, aga see on siis argikeel. Nüüd vahel on küsitud ka, kuidas on liitsõnas täiendiks oleva nimisõna kääne kas nimeta või omastav näiteks, kas õige on suvikõrvits või suvekõrvits. Õige on nimetavaline täiendsuvikõrvits, nagu näiteks on nimetav, aga ka talisibul või aedmaasikas. Samuti kirjutatakse nimetavalise täiendosaga sidrunhape metspähkel vanillsuhkur, aga pange täheleõlid on omastavalise täiendiga, nii et me näeme sageli, et müüakse oliivõli. Tegelikult tuleks müüa oliiviõli nii nagu päevalilleõli. Ja siis ka näiteks seesamiõli, seesamiõli, viinamarjaseemneõli või siis viinamarjaõli. Mõnikord tahetakse teada ka, kuidas üht või teist sõna eesti keelde tõlkida või on lihtsalt kasutatud toortõlget ilma mõtlemata, mis võiks ühe või teise taime eestikeelne nimetus olla või ka mõne toidu nimetus näiteks vahel räägitakse munapuuviljast ja munataimest. Tegelikult siin on tegemist siis otsetõlkega inglise keelest, inglise keeles on eek lant soome keeles muna Hedelma, aga eesti keeles on baklažaan, on selle taime nimetus või näiteks sageli räägitakse mikrouunis diamikroahjust ja mikrost aga tegelikult peaks seal seadme nimetus olema kas siis mikrolaineahi või siis ka Henn Saari on soovitanud 1998. aasta keeleminutit Siteslaineahju. Ta ütleb mikrolaineahju kohta nõnda, et see on küll õige ja selge sõna, ent tarberiista igapäevaseks nimetamiseks võib jääda liiga pikaks. Siis näiteks selline maitsestamiseks kasutatav vedelik nagu palsamiäädikas. Õige ongi öelda palsamiäädikas, mitte nii, nagu ta lähtub itaalia keeles. Seto balsa Miiko ja siis räägitakse balsa Mikkoga maitsestatud kaste. Õige on öelda siis palsamiäädikaga, siis tugeva P-ga ikka tugeva p-ga, mitte pehme, ei, ei. Siis on üks selline taim, mida kasutatakse ka toitudes, see on siis inglise keeles Lemon Grass ja seda nüüd on tõlgitud ka sidrunirohuks ja sidruni muruks, aga tegelikult on selle taime nimetus hoopis sidrunhein ja üks kire vili, mida tegelikult tuleks siis nimetada hoopis grana telliks. See on siis kannatuslille. Vilja nimetus võib näha teda passioonina, passiooni, viljana, kannatusviljana ja nagu ka ütlesin, kireviljana, aga õige on siis kasutada grana tilli. Ja siis näiteks sellised kastmed, Poloneese kaste, Pearneese kaste, hollandeese kaste, siin võiks kasutada nende prantsusepäraste täiendite aluseks olnud kohanimesid polooniaga Bernigaste, Hollandi kaste ja siis ikka suure tähega nüüd ja kohanimed ikka kindlasti suure tähega. Nüüd 2006. aasta õigekeelsussõnaraamat esitas päris palju uusi kokandussõnu, aga nüüd järgmisesse õigekeelsussõnaraamatusse on samuti täiendust tulemas ja nende uute sõnade kandidaate saab siis keeletarvitaja vaadata meie keelenõu kodulehelt. Seal on selline rubriik nagu ussi uued sõnad ja sealt võib leida näiteks filo taina, mis märgib paberõhukest tainast või näiteks köögihundi, mis märgib toidu jäätmepurustid. Siis näiteks nii, mis on vürtsine india puuviljakaste ja seda kirjutame siis juba hääldus mugandina. Üldse võikski nimetada mõne niisuguse sõna veel mille puhul on parem kasutada tsitaatsõna asemel juba võõrsõna, see tähendab siis hääldus mugandit ja need on näitama tähtedega oma tähtedega näiteks karri, mitte inglispäraselt või näiteks seesama pitsa, mida vahel võib näha itaaliapäraselt, see tähendab kahetseega. Aga meie kirjutame siis seda pitsa nii nagu vitsu või pitsat Teeessiga, sest muidu eesti keeles peaks ütlema pilla. Jah, see on keeruline sõna vahel, aga, aga ta on tõesti juba kodunenud ja meile omane, samuti ka näiteks tšilli ja pubi ja lasanje. Ja nüüd üks niisugune sõna, mis esialgu võib-olla tekitas võõristust ja mille kirjakuju langeb kokku Kuu ketrusriistaga. Me oleme nüüd juba tükk aega võib-olla harjunud vokk toitudega, et esialgu tekitas võõristust keelata arvitajased, kirjutada ta täpselt samal kujul nagu, nagu see ketrusriista, aga üks on siis käsitöövaldkonnast ja teine on toiduvaldkonnast, nii et segadust ei peaks tulema. Ja samamoodi siis kirjuta, võtame ühekordse veega, mitte kahekordse veega ka tegusõna vokima vokitud toidud ja vokk toidud. Selle ÕS-i uute sõnade hulgast olgu veel mõned nimetatud näiteks kreeka kurgi jogurtikastet satsiga, ehkki sööb näiteks sotsikit või juba siin jutuks olnud makaronisorte tortelliin, mida võime siis kirjutada muganud kujul või siis ka teine makaronisort Ruljas, makaron, kannel, loon kannel, Loone, aga need sõnaettepanekud on siis praegu tõesti ettepaneku staadiumis, nii et eks me näeme, mis siis sussi sisse saab ja võib-olla neid sõnu tuleb veel või jääb siis nende hulgast mõni mõni välja. Ja ikkagi, ka lasanje on siis n Jotiga lubanud kujunuganud koju, mitte nii nagu itaalia keeles. Küsiksin teilt veel, Sirje, te rääkisite, et teie käest küsitakse selliseid asju, kes on need, kes põhiliselt küsivad, kas need on importijad või on need restoranid või kaupmehed, kellede nõu annate sellepärast, et ikkagi, kui minna poodi, siis pilt on üsna kirju veel. Pilt on kirju ja ega me alati ei teagi, kes küsib, sest mõnikord öeldakse, et näiteks küsime sellest, sellest restoranist tahame me nüüd korda seada ja siis on meil vat sellised ja sellised probleemid, aga tõenäoliselt on nad ikkagi tõlkijad, kes näiteks retsepte tõlgivad või kokaraamatut tutega tegelevad toimetajad ka vahel kokad, kes peavad oma toidu sisse kirja saama. Siis võivad olla ka sõnastike tegijad, aga neid tõenäoliselt on, on vähem, nii et kõik need, kellel igapäevases keele tarvituses võib vaja minna, kokandussõnu kirja saada. No me teame, et ka keeleinspektsiooni jälgib seda, kuidas on kauplustes sildid ja ja ka restorani menüüd, et ilmselt ka sedakaudu tuleb teile järelepärimisi Täitsa võimalik, no näiteks võib mõnes keelata tarvitajas küsimust tekitada see, miks meil on siis vahel müügil neitsiõli või neitsioliiviõli. Siin tundub olevat tegu toortõlkega inglise keelest, sest inglise virsin seda sõna siis tõlgitakse eesti keelde mitte alati sõnasõnaliselt, see tähendab mitte neitsiks ega neitsilikuks vaid võib seal olla erivasteid, näiteks viitsin, koristan, põlismets, mitte neitsi mets. Või näiteks Virtsin, metsal on primaar metall, nii et kui nüüd vaadata seda, kuidas seda oliiviõli saadakse, siis võiks soovitada, vastaks külmpressitud oliiviõli. Jah, värskelt pressitud ja just, et see teeks selge vahe, mitte neitsiõli, mitte neid, see oli ja seal kindlasti küllaltki kahemõttelise tähe kas õli, neitsitest või õli neitsitele. Tahaks lõpuks küsida veel, et kui need inimestel, kes meie saadet kuulasid, on tekkinud probleeme, kas nad on ise tead või kaupmehed, kas te olete valmis neid nõustama, kui nad tulevad teie poole jälle mingi uue viljaga mingi uue tootega, mida seni ei ole Eestis müüdud, sest me teame, et meile tuleb siia hästi palju nende erinevate riikide või erinevate rahvuslike köökide tooteid. Taimenimede asjus saab abi eestikeelsete taimenimede komisjoni käest. Nii et teie olete ka osaline? Jah, ma olen ka osaline, aga seal on ka teised inimesed ja kes asja botaanika külje pealt paremini teavad. Ka toidunimetuste asjus saab muidugi meie käest nõu küsida ka, loomulikult tuleks ka erialainimeste käest nõu küsida, et nemad teevad asja sisuliselt meie võime anda siis keeleabi. Nii et helistage julgesti ja kirjutage keelenõuanded. Telefon on kuus, kolm, üks kolm seitse kolm üks ja abi saab tööpäevadel üheksast kella 12-ni ja kella ühest viieni või kirjutage meile ele nõu lehe meili välja. Ja jääme siis ootama uut tassi, mis peaks ka mõne aasta pärast ilmuma. Ja kena aitäh teile, vanemkeelekorraldaja Sirje mäearu Eesti keele instituudist lahti rääkimast meile seda. Nii isuäratavad teemat, aitäh kuulamast. Keeles. Meie oma võistlus Guess lõpuliste sõnade leidmiseks või loomiseks ei tootnud just sama suurt saaki kui suur sõnavõistlus Sõnaus. Aga siiski otsustasime ühele meie tublile kirja saatjale kinkida kirjastuse Varrak äsjase väljaande Ene Mihkelsoni luulekogu torn võitjana Maimu pate Antslast. Oleme saanud veel mõned kirjad. Mart Arold jätkab mõraste pärlite teemal. Niisiis ajakirjandusest leitud lauseid. Töötab, et sel kuul leiti Tartus teatavasti kaks laipa. Niisuguste delikaatsete lugude puhul tuleb eriti korrektselt kirjutada, aga Postimees teatas ilmsüütult, et surnukeha kuulub enne enne noh, nimi kellelegi. Ja nüüd Mart Arold küsib, et kas n võib oma surnukehaga kätte saada. Must huumor, aga mida teha? Aga nüüd midagi lõbusamat, reklaami keemiaõpetussõnad apteegis tarvitada kaks nädalat peale söömist. Härramees aga kirjutab, tean, et olen oma uue sõna pakkumisega lootusetult hiljaks jäänud. Millegipärast ei osanud ma keelevõistluse kohast infot Eesti keele Instituudi kodulehelt leida. Aga neli kuni viis aastat on ikka liiga pikk aeg, et uut võistlust ootama jääda. Seega pakun välja sõna, mille minut kaksikutest tütred umbes 23 aastat tagasi välja mõtlesid. Viitsimatu mis ei ole just seesama, mis laisk. Olgu siis selle võistlusega, kuidas on, aga ma olen viitsimatu, tähendab, ma ei viitsi seda mõtet enam kauem peas kanda. Ootame teie keelealaseid tähelepanekuid ja kirju ka edaspidi ning tõstame huvid Obamat neist esile ja premeerime ka raamatuga. Pärast käemäära taas korra Helsingis, et uurida, kuidas Eesti keele instituut tähistas seal oma viieteistkümnendat aastapäeva. Juubeliteose väljaandmisega. Keele sõnumi toimetaja Mart Ummelas, helirežissöör Vivika Ludvig. Alustage järgneval nädalal igapäevanaeratuse ja tervitusega. Kenade tere ei nõua teilt kuigivõrd palju energiat aga võib anda neile, keda te tervitate väga palju uut energiat kogu päevaks. Kuulmiseni keeles.