Tervist, mina olen Urmas Vadi. Eestis on tänase seisuga juures kaks töötut. Aga hullu pole midagi, sest samal ajal on ka tekkinud kaks uut töökohta. Elame hullumajas, küsib luuletaja Jaan Malin. Ervin õunapuu on kirjutanud ühe jumalamehe, elulooraamatu ja lavastanud näidendi kuues maitse. Kivisildnik mõtleb muusika preestritele. Toomas Kalve peab kultuuriga ja päevikut. Head kuulamist. Me oleme siin pimedas tort, Ervin õunapuu sinuga ja kuidagi see ümbrus nagu sobib selleks, et autod kuskil sõidavad ja ju siin pimeduses midagi nagu toimub. Vot selline sissejuhatus, aga asja mõte on see, et sul on ilmunud just äsja raamat, mis kannab pealkirja Eesti gootika ja alapealkirjaga lauavestlused. Ja siis eelmisel nädalal tuli seal välja ka sinu enda kirjutatud ja lavastatud lavastus. Kuues maitse küsiks kõigepealt selle eestikootika kohta, mis asi see eesti gootika on, eks me kujutame ette seda kootikat, eks ju, et, et noh, et kas on see mingisugune gooti arhitektuur või siis on see mingisugune koti rock või, või selline noh, subkultuur. Tundub, et need ei ole nagu kumbki õige, määratas sinu sellele eesti kootikale, et mis, mis on. Noh, minu minu jaoks, kui, kui nüüd hästi lihtsalt öelda, siis see võiks olla Eesti õudus kõik need kvooti hämaruses pimeduses toimuv ja see käib nii mõttemaailma kui kui elustiili kohta arhitektuurima. Ma ei pea silmas silmas ei peaks. Et jah, et hämarolekud ja ja seal praegu kuulsin, et, et, et ühel hetkel juhtub midagi sellist, mille peale sa mida sa ootad, tõeliselt rabav etendus, see oleks Eesti gootika ja lauavestlused, sellepärast et praegusel ajal eriti nagu vaes kõikvõimalikud elulooraamatud biograafiad, et et siis ma otsustasin minna ka seda teed, et. Et avaldada ühe mehe, ühe kolu olulise mõtleja raamat elulooraamat Seesama mees, kes seal raamatus on, ütlevad, et ma lõin ta nimega interneti, ma ei leidnud tema kohta küll midagi, aga ütleme, et noh, võib-olla tõesti on olemas. Aga, aga see mees on sulle väga iseloomulik meest, on see jumalamees ja, ja enda, sellistes väljaütlemistes oma sellistes mõtlemistes kuidagi totruseni läinud. Nojaa, aga, aga samas tähelepanelik lugeja ja, ja, ja selline lugeja, kes nagu viitsiks uurida neid tohusta, kusjuures iga lause on reaalselt välja öeldud nii-öelda jumalameeste poolt. Need on kõik pärit karjasekirjadest, mida meie, meie, meie õpetajad on erinevatel aegadel meile välja öelnud, noh, me peame tegema seda, seda, seda me ei tohi mitte mingil juhul seda, seda teha. Et ta tegelikult koondkuju, kusjuures ta olekski nagu muidugi ta on sümboolne kuju ta. Ja see kangelane, väljamõeldis, aga samas ta on ülimalt reaalne oma oma väljaütlemistes, oma oma tekstides. Ja ausalt öeldes neid asju kõike kirja pannes ja allikaid uurides ma olin ikkagi äärmiselt rabatud. Et midagi sellist saab olla reaalselt olemas ja on olemas. Ja ma olen neid kirju või neid mälestusi ja efektiivseid märkmikke. Tegelikult muidugi pole midagi sellist olemas, seda ma olen, olen kokku pannud kuskil kolm aastat nüüd seda raamatut. Ma olen lihvinud noh, ma olen püüdnud teda anda niivõrd reaalsed, kui, kui vähegi võimalik ja selle raamatu finaal oleks nii-öelda nagu ilukirjandus, et ta et mis nagu õhustaks maha tõmbas kõik otsad kokku, paneks nööbid kinni, et, et noh, nüüd on selle õudusega lõpp, et elu läheb rahulikult edasi, aga et ta on ikkagi sellele vaatamata sellele kõigele hea lõpule vaatamata, on siiski veel jääb üks mõistatuslik seal või siin või mullased ja seda tegelikult väga raske edasi anda või, või siis seletada. See kõlabki selle eesti kotikana või selle õudusena, ausalt öeldes, mida sa räägid, aga miks sa üldse selle teemaga no ütleme, noh mõni võib selle kohta ja öelda, et noh, väga õige ja ainus teema, mõni võib öelda, et noh, see mingisugune jumalameeste kiusamine. Miks sa sellega raamatust raamatusse tegeled, mis sind nagu kütab? Ma ei pea seda üldiselt nagu kiusamiseks, sest mul on alati olnud mulle mulle meeldivad inimesed, keda on vähem ja, ja, ja mulle meeldib kui, kui väetitele minna appi ja siis, siis kui arvestada, et ikkagi ikkagi maakeral on. Ma ei tea, mitu miljardit neid neid usklikke on, kes, kes usuvad jumalat ja ingleid, et mulle meeldiv olla olla nagu selle selle vähemus vähemuse seas, kes veidikenegi mõtlevad ja aidata neid temaid. Et siis kes ei usu ei jumalat ega, ega ega siis surmajärgsesse ellu ja et see on tegelikult see ei ole isegi see ei ole elustiil, vaid see on minu nagu elu mõte, ütleme niimoodi, et aega minu jaoks kuidagi väga tähtis kuidagi oluline, et kus arvati, et noh, võiks nagu vabaneda sellest nii-öelda hämarusest taagast valgustatus võiks nagu tulla, aga nüüd viimased 20 aastat meil on, meil on siin küll niimoodi, et ilma riskideta ja jumalad ei lähe nagu päevagi mööda, kusjuures ma tahaks teha ühe, ühe avalduse selles mõttes, et mind tembeldatakse võitlevaks atestiks, tähendab eks ma ise ütlesin seda kunagi kuskil paarkümmend aastat tagasi, et, et ma olen võitlevad testima, paneks piiblit põlema. Noh, ma mäletan, oli, oli üks artikkel ajalehes, kus ma ütlesin, seda ka targemaks saanud ja ikkagi noh jah, 20 last muudab inimest ja nüüd ma nüüd ma siis lasen kutsuda ennast reaalselt mõtlevaks inimeseks, mida tõesti, eks ju, et selles mõttes on väike muudatus olnud nagu. Aga see sinu lavastus kuues maitse, mis eelmisel nädalal Kanuti Gildi saalis esietendus, küsiks ka kohe seal pealkirjaga kohtadeks, et inimesel on ju viis maitsemeelt. Kuues maitse möödunud aastani, nagu meid õpetati, et maitsmismeeli on neli. Ja siis nüüd tuli välja lüües umami ja, ja kuues maitse on kõik see mida me ei tea, mida me otsime ja, ja ikka selles lavastuses otsime seda taalmaaga ja, ja ega me kui nüüd vaataja sai, sai aru või siis õigemini tundis seda kuuendat maitset, siis, siis ma olen väga õnnelik ja rahul. Tundub, et see kuues maitsev ta võib-olla mingisugune jällegi mingis mõttes nagu väärmusesse langemine, et mingisuguse maitseelamuse otsimine ja samas sellele jumal teab, mis siis ohvriks toomine, elitaarne klubi, kuhu kuuluvad äravalitud ja selle taga mingisugused vandenõud, kuritegevus ja nii edasi ja nii edasi. Jah, sest mind on alati paelunud, mulle mulle hirmsasti meeldib, kui on midagi mitte seadusevastast, aga kui on midagi mõistatuslikku, kui on midagi mingist saladus, mis mind jääb kummitama või, või millele ma ma vastust ei tea, mida ma, mida ma ostsin ja ja ette rutates olgu öeldud, et selles kuuendas maitses, selles lavastuses ei ole mitte ühtegi sõna rääkinud mitte üht poolt silpi ka ei ole ei usustega jumalast mitte millestki sellisest metafüüsilised, sest kõikjal ülimalt reaalne, ülimalt reaalses ruumis ülimalt usutav, Üht usutav selles mõttes, et reaalne, usutav. See, kuhu siis lõpuks nagu selle Andrusega välja minnakse, et natukene lugu rääkides siis noh, on üks toidukriitik ja siis üks kokk ja siis kokk valmistabki toitu, aga need toiduained ei ole mingit mitte ainult tavalised asjad, vaid et seal on ka kujutav kunstmängus või konkreetselt kunstiteosed ja kusjuures, kas see on sinu mingites tekstides või lavastustes juba nagu selline läbiv teema, tundub, et, et sul on hirm, kas nende kunstiteoste pärast või, või, või ei ole või, või mis nende kunstiteostega on, kas tõesti keegi sööb ja küpsetab noh, mingit maali? Ma ei usu seda loomulikult ja see nagu balansseerimine või fantaseerimine või mööda seda mõõka käimine, see on, mulle hirmsasti meeldib oletada võis fantaseerida midagi sellist, mida enne fantaseerinud ei ole või et, et noh, leida selline tee, et oleks lavastus, teema või film ka filmis, et, et oleks midagi sellist, mida, mida ma enne veel veel veel näinud ei ole või noh, ühesõnaga et minu hirm on see, et minu vaatajal hakkab igav. Ja siis ma püüan iga täiesti, et oleks huvitav ja ma saan täiesti aru, et olemas üks teatud grupp minu vaatajaid või, või siis kuulajaid, noh, kellel on see juba teatud mõttes liig, et noh, on mindud üle mingi piiri, milles on noh, varem kokku lepitud, aga et nagu millest on nüüd üle mindud ja selline visklemine ja ja otsimine ja et, et see on mulle väga iseloomulik tal just sellepärast, et ma ei ole. Ma ei ole endas veel kindel, kuigi ma olen päris jah eakas inimene juba, aga ma otsisin seal ja et see teatud ebakindlus just nimelt loomingulisusest, et ma olen ka kujutavas kunstis ma olen teinud pilt akvarell ja ma teen teatrit ja, aga, aga ma olen, olen ka selles iseõppija kogu aeg otsinud ja noh, teatud ebakindlus ja, ja see hirm, et äkki ma ei tee hästi või et äkki kukun läbi vajunud läbi jää. See tunne mul, et ma püüan seda kuidagi kompenseerida sellega, et et Ma panen näidendi tegelased sööma siis näiteks Ronaldo, Da Vinci maale, kusjuures teatavasti Leonardo maalis Narvast on järel ainult 14 pilti originaali, siis viskaks, süüakse ära. Ma tahaksin hea meelega rääkida kõik selgelt ära, mille, milles on asi, aga ma ise ka ei tea. Selles mõttes ma mõtlesin ja ma otsin, ma arvan, niikaua kuni ma elan Täiesti selge jutt, aga, aga ikkagi tähendab, ma küsiks enda selle küsimuse veel korra, ütleme need kunstiteosed, et vaevalt et see lihtsalt nagu otsing on need vaid vaid ikkagi ju sa tahad ikka läbi selle, et keegi mingisugune hull gurmaan, kes toidab mingisuguseid noh, nii-öelda mingisuguseid poliitikuid, äri, maailmategelasi, keda küll otseselt ei näidata, aga kellele ikkagi vihjatakse, eks ju. Et sa tahad ikka midagi selle kaudu öelda, et, et kas sul on mure. Kätesse või, või midagi sellist? On küll mure, sest mul on üks üks väärtuslik kataloog, kus on kus on nii-öelda maailmamaalikunst ja skulptuuride valik reproduktsioonid ja selles kataloogis kaks kolmandik reproduktsioonidest omavad allkirja. Et need on erakogus ja, ja siis kollektsionäär on soov, võis jääda anonüümseks, me ei näe neid kunstitöödes mitte iialgi enam. Ja tead, sealt saingi tõuke, et miks neid ei näidata, et äkki neid ei olegi alles, et nagu pintslisse pistetud ja ega see, see tegelikult idee peale üldse uus, sest sest, sest kunst, kunstiteoste söömine on väga selgelt kirjas Johannese ilmutusraamatus, nii et iga huviline võib seda sealt lugeda, kusjuures ma olen, olen väga õnnelik, et enne pole selle peale tulnud, et ma olen esimene, kes rabas. Johannese ilmutusraamatust said selle idee, et samas sa oled nagu hästi teadlik isegi punktuaalne selles oma raamatus Eesti gootika lauavestlused, et kõigis nendes tsiteerimist ja tähendab piibli ja kõikide nende ilmutuste ja pühakirjade, tsiteerin siis, et kui sa Nad on nagu realistlikult või, või noh, vaatad asja nii, nagu nad on, et aga miks sa neid siis loed? Sest need on niivõrd pööraselt huvitavad ja võimalik kirjeldus on äärmiselt huvitav võrrelda reaalse kirjandusega ja näiteks mulle pakub vaimulik kirjandus palju rohkem huvi, kui näiteks tooma sündimiseks kojamehe naise jalgevaheausõna. Mindi pööraselt huvitav piibel, kõikvõimalikud pühad tekstid, pühad, tekstid on mind väga palju aidanud enda fantaasiat edasi arendada, tähendab minna kuhugi edasi millest kõik vaimulikud räägivad, et me jõuame maid järgmisele, kaheksandal, 97.-le tasandile tagasi. Tähendab, see teeb kogu see maailm on niivõrd müstiline, on niivõrd huvitav. Aga ma tahan netis Okootikaga ja, ja ise iseenda tekstidega mitte näidata. Noh, ma ei ole mingi näitaja, et ma tahaks nagu. Ja nii äkitselt lõpes intervjuu Ervin õunapuuga, kes oli selle taga, et intervjuu katkes, kas Klu Klux, Glenn perekond, Sõnajalad kunstikogujad või ikkagi Laine Jänes, ei tea, aga mälu järgi refereerides ütles õunapuu et ta tahab oma tekstidega avada veel ühe ukse, mida võibki nimetada kuuendaks meeleks. Ott Karolin, sina käisid vaatamas Ervin õunapuu kirjutatud ja lavastatud kuues maitseetendust ja ühtlasi oled sa ka teatriagentuuri juht ja lisaks sellele, et selliseid inimesi, kes töötavad sellistel ametipostidel, kirutakse ametnikega ja nii edasi. Neile esitatakse tihti selliseid küsimusi. Et rääkige eesti filmist või teatri hetkeseisust või millestki sellisest. Aga siis ma mõtlesin ka kiusaksinud, küsiks Ott Karolin su käest, Ervin õunapuu kohta, et kuhu ta paigutub Eesti draamakirjanduses või mis koll ta on. No eks ta selline üksik hunt, toe eelkõige teatakse teda ikkagi lavastuskunstnikuna aga nii harva kui ta ka ise kirjutab ja lavastab, mõned kindlasti oodatud hetked, sest et ei saa vaielda, et ta on väga omapärase käekirjaga tal on endale väga olulised teemad ja kui nad on ka lavastuskunstnik, siis tema lavastused on alati visuaalselt väga hästi läbi komponeeritud. Kindlasti ei saa temast kunagi Tättet või Kivirähki. Aga ega ei peagi nagu ühestajatest ühes Kivirähkist piisab küll, et ongi hea, kui seal ümberringi on väga palju selliseid üksinda uitajaid. Ka Ott Karolin, mis on kuuenda maitse teema sinu jaoks? Põhimõtteliselt tegelikult saab lavastuses eristada kolme tasandit. Et üks on, mis on nagu põhiline või põhiliin on samamoodi nagu mure maailma kultuuripärandi pärast, et nagu ta ka ise seal tekstis saatetekstis on öelnud, et et väga palju selliseid tõesti nagu kunstiajalukku läinud teoseid on avalikkuse jaoks mõnes mõttes kadunud. Ainuke, mis nende kohta teada on, on see, et nad asuvad kuskil erakollektsioonis. Aga kes neid omab, mis ta nendega teeb, seda ei teata. Ja sealt edasi tulebki see, mis on ka ja kui õunapuu avastus, salati läbiv on selline nagu religioossus ja teema mõnes mõttes, kui vaadata neid kunstniku tööd ja muusikalist kujundit, näiteks, et siis alguses, kui Indrek taandub lavale, on tal selline hõbedane pea kõrval nagu peas ja ja lavakujunduseks ongi tegelikult ainult selline kõnepult, kus on profiilis Indrek Taalmaa sellesama peavõruga ja mis kohe sellistele roomanipagaatoritele, kes oma olid ka nii-öelda jumalat, jumala asemik maa peal. Ja lavastus lõpeb juuda teemaga muusika siiski, superstaar kui ma ei eksi, nii et, et seal on ka seeläbi teema ja kolmas tasand on, on sellised viited tänapäeva Eestisse, et seal ümber nurga saad mainitud nii Siim Kallase miljoni saaga kui Vladimir Putin ja korraks lendab ülelavaga üks sõnajalgadest oma helikopteriga. Mida sellest siis kokku arvata? Noh, kui me räägime temaatiliselt kõigepealt ja siis lavastuse koha pealt, et süstemaatiliselt ma usun, et järgmine nupu mage on põhjendatud ja see tõstatab lavastust, osutub päris palju huvitavaid küsimusi just selles osas, et kas ühe seltskonna nagu erilisuse nagu iha kaalub üles terve inimkonna tagandi autoripositsioon on niisugune arusaadavalt eitav, selles osas ta suhtub ikkagi sellesse negatiivselt ja ma arvan ka õigusega. Aga kvad lavastuse tasandil, siis noh, tuleb tunnistada, et pisut jääb segaseks, et tekstis on oluline, on ainult kolm tasandit ja noh, lisaks veel neljas on seal pantvangidraama ehk siis, et lisaks peategelasele, kes on laval, on kõrvalruumis läbi Skype'i ka üks tipptoidukriitik, keda pantvangis hoitakse ja see kõik kokku kui sellises ühetunnises lavastuses võib-olla ei jõua kõik saali päriselt seal võib-olla oleks saanud natukene täpsemini selle välja lihvida dramaturgiliselt kõik need teemad ehk siis eriti just mis puudutab seda viitelisus tänapäeva Eestisse, et minu jaoks olid nad pisut üleliigsed, aga seda kohta võib ka öelda, et see on maitse küsimus. Indrek Taalmaa, sina mängid Ervin õunapuu lavastuses kuues maitse ka ja jalad seal, peamine figuur põhimõtteliselt, kes on nagu näha on. Ja, ja sa oled ka enne Ervin õunapuu ka koostööd teinud. Ja nii filmis kui ka kui ka teatris ja ma tahaks küsida, et mis sul temaga maailmavaateliselt on ühist või ei ole? No ma arvan, et tegelikult, kui me järveniga 17 või isegi juba 18 aastat tagasi kokku saime ja ja koostööd tegema hakkasime, siis tajusime üsna intuitiivselt, et me oleme mingil määral hingesugulased või et just on, on, see on siiski mis meil just maailmavaatav, nii nagu sa küsisid, et et maailmavaateliselt just et see, see, see läheb meil kokku ja me me lähenema ühe nurga alt teatavatele, asjadele, usule ja loomulikult võib-olla Ervin on nagu selles mõttes, ta on niisugune välja hõiganud ennast atestina, eks ole, ja, ja ja selle taga on, eks ole, et seda nagu ei murra mina seda nagu otseselt teinud ei ole, aga ma olen absoluutselt samal arvamusel nagu tema, mis puudutab religiooni ja, ja jumalamaaletoomist. Ja minu teine küsimus puudutab monolavastusi milleks võib põhimõtteliselt pidada ka seda kuuendat maitset ja kohe lähiminevikust on meeles. Adolf, mida sa mängisid Vanemuise teatri, on Tartu püssirohukeldris. Ja, ja nüüd kas nädal või paar tagasi esietendus sinu enda lavastatud ja kunstnikutöö ja muusikalise kujundusega Andrus Kiviräha kuus monoloogi, sinised kilesussid jalas on selle pealkiri ja ja mängid sa seda Hansateatris ja, ja see on ka monoetendus. Kas sulle meeldib üksi mängida? Et see vorm kindlasti mulle meeldib väga sellepärast, et see on niivõrd näitlejakeskne, seal oled ainult sina, sina ise oled partner iseendale. Ühesõnaga, et sa, sa pead ise seda aegruumi valdama ja täitma. See on selle asja väga-väga põnev moment. Ja seerutatud väga. Aga see ise lavastajana iseennast lavastada, kuidas see on? No see oli mul esimene kogemus üldse noh, kuna mul oli ka tekkis teatav nägemus sellest, kui ma neid kivi, rehimonolooge lugesin, tekkis mul nägemus, kuidas seda teha, et ja see oli ka mulle endale nagu väikene väljet siis see nagu teoks tehtud ja tulemust, tulemust sa nägid. Ja tulemus on igati naljakas ja sa mängid seda kõrtsus. Ja seda Adolf mängisid seal kõrtsus, et kas see ei sega sind või, või on sul ükskõik? Jah, vaata ei, ei sega, kuna Adolf testi kõrtsu, eks ole, ja siis järgi katsetatud, et seal ei ole nagu kõrtsurahvas, et väga huvitav on see, et sinna tuleb ikkagi teatripublik, teatripublik leiab ka üles just need kohad, täpselt nagu ta suvel leiab üles kas küünid või, või mingid nurgatagused või hoovid, eks ole, leiab ta ka üles. Talvel etenduvad etendused, mis ei ole nagu teatrimajades, et et selles suhtes ma ei näe seal, et mingeid probleeme on, on üksikuid juhtumeid, kus on eksinud ära ka kõrtsirahvas, aga nad on üsna peatselt aru saanud, et nad on vales kohas ja nad lahkuvad sealt. Ja see, see on ka parem kõrtsipidaja, eks ole. Kes on harjunud nägema ainult mingeid imelikke tüüpe seal, eks ole, kes on ainult ühel eesmärgil seal või mõnel muul eesmärgil. Et siuke soliidsem publik tuleb ka nagu restorani ja tellib kallimat konjakit ja nii edasi, eks ole. Et, et selles mõttes ma ei näe seal mingit probleemi. Kes on need kolm vaala, kelle peal püsib maailm? Olgu, võib-olla teate, aga mis on maailma keskkoht? Kuulame üle, akvaariumis on Kivisildnik. Akvaarium number kaheksa, tere lõbusad kultuuri peded, tuju on hea, eks ole. Kultuurivallas toimub see, mis alati on toimunud muuse kandid peksavad ministrilt raha välja, nii et meedia mustab ja dirigentide pealiku Ruigamine kostab Ameerikast siiamaani. Jälk rõvedusi. Ühesõnaga täna laseme akvaariumis rapsida kultuuripeavoolul, kuid tuletame meelde, et ka mõistus pole eesti muusikast veel jäljetult kadunud. Tüüpiline eesti kultuuriuudis räägib mõnest Järvist tavaliselt küll Neeme Järvist ei saa ka akvaarium nende vaaladeta, kellel on meie kultuuriilm, püsib. Miks see nii on, võib jääda võhikule arusaamatuks. Selgitan meie kultuurimudel on pärit muistsest Indiast ja näeb välja selline. Kultuur püsib kolmel vaalal. Need vaalad on Järvi, Pärt ja Järvi juunior. Maailma keskkoht on aga püha lehm nimega ERSO. ERSO võiks kõlada kuidagi nii. Aga ta raibe ei kõla sugugi nii, ehkki ta räägib samuti rahast ja ainult rahast maitseb nagu raha, haiseb nagu raha ja kõlab nagu raha. See, mida me kuulsime, oli röövel, ööbik saatest areaal mis tutvustab meile Eesti muusika rohkem väärt, aga vähem makstud osa. Mulle isiklikult on kultuuripanni lakkuv segment, sümpaatne ERSO-t, teine on muidugi selles, et nad koonerdava riigiaparaadiga mölisevad meedias laamendavad ja lõpuks saavadki oma tahtmise hunniku lisaraha. Ega küll küllale liiga tee, nagu ütlesid vanad eestlased, aga ma ei taha kuulda Iierrsotega vallandatud ERSO mehikesi ega Järvisedega midagi sellist. Äripäeva tase. See röövel, ööbik oli nüüd ERSO ilma arvutita tehtud ja hulga närvesöövam kuid tulgem kultuuri põhiküsimuse juurde tagasi. Kas Järvid ja ERSO oleksid rahul, kui kogu Eesti riigieelarve kantida nende arvele? Vaevalt. Eesti on selleks liiga väike ja vaene. Riigikontroll tundis vahepeal huvi, miks 90 protsenti Kultuuriministeeriumi tegevustoetustest läheb ERSO-tüüpi esitlus kunstnikele. Ministeeriumi vastuse mõte oli ühene. Tavaõiguse järgi kuulub kultuuriraha järjesodele ja tavaõiguse järgi ei pea nad kirjutama taotlusi. Tavaõiguse järgi ei pea nad andma aru ja tavaõiguse järgi antakse raha ERSO-tüüpi Järvidele selleks vajaliku ekspertgruppi kui kutsumata. Milleks eksperdid, kui kõik on selletagi ühemõtteliselt selge ja kindel? Nii et sellepärast andsid, kes praegu kõlavad nagu ütleme aastal 89 päeva tänapäeval ikka jubedalt vaeva nägema, et seda vanad soundi saavutada ja neid on päris palju. See on iseenesest nats tobe, minu arust isegi täitsa tobe, tegelikult selline sihi päralit Lõvi ja kõik, see tundub minu arust naeruväärne. Sellele oma eesmärke siis neid, oma eeskujusid. Aga mul on alati olnud see probleem, et kui keegi tahab eristuda, siis sellega ma olen täiesti nõus, aga kui see eristamine tähendab tema jaoks seda, et ta võtab midagi minevikust, ta teeb üks-ühele seda järgi, sest minu jaoks on see juba nii-öelda eos surnud. Tore oli kuulda mõistuse häält, see, mis bändimeestele on maast madalast selge, aga millest ametniku kontsud sugugi aru saada ei taha. Seda peame röövel ööbiku suust kuulma. Küsimus on ikkagi selles, kas kogu Eesti riigi kultuurivõimsus rakendada vana saksa muusikamööblikoopiate tootmisele. Kui ERSO enam antiikse saksa muusikamööblikoopiaid ei valmistaks, kas siis juhtub midagi halba? Kas Mongoolia, Jugoslaavia, Hiina, Hispaania, Portugali, kapo ja Uus-Guinea antiikse saksa muusikamööblikoopiate tootjad panevad oma poed samuti kinni? Kas juhtub sama mis laulva revolutsiooni ajal? Kas Eesti eeskujul kukub kultuuriimperialismi tugisammas kokku? Ma ei mäleta, kes helilooja oli, noh see oli ka selle plaadi kõige raadiosõbralikum nii-öelda lugu ja siis tema kommentaar oli, et et muusika on põhimõtteliselt selline asi, mille kohta minul kui tõelisel muusika inimesel on nagu Ma üldse halb halvasti rääkida. Põhimõtteliselt tahtis öelda, et see ei ole muusika. Et osa inimesed võib-olla saavad valesti aru, eks, et minule jaoks on see totaalne saavutus, kui lõpuks oled jõudnud bändiga sellisesse punkti, et see mängib raadios ja isegi täitsa muusikaks, peetakse. Muusikapreestrite jaoks on muusika nagu kirik, kus nädalavahetustel esitatakse juba 2000 aastat üht ja sama repertuaari ühel ja samal viisil. Ühesõnaga muusika on see, mis on alati muusika olnud ja kui muusikas mingit oma rida aetakse, siis pole see muusika, vaid ketserlus ja see lõpeb. Tõsi, mitte tuleriidal, vaid prügimäel. Pole kuulnud, et jänes teeks avalduse, et ta leidis just röövel ööbiku jaoks lisaraha ja ta leidis seda virnade viisi. Muidugi ei tule selline mõte jänesele pähe, sest röövel ööbikute ei saada dirigeerida ka teoreetiliselt mitte. ERSO sõnaga selline võimalus olemas ja see võimalus ahvatleb. Peabki ahvatlema. Bänd võib-olla kes mõtleb nagu üks ei olegi võib-olla väga hea bänd, eks, ja kui seal on rohkem kui kaks liiget nende asjadega on niimoodi, et need minu meelest ei saa niimoodi nagu valemlikult nagu lahendada, et hea on siis, kui kõik mõtlevad nagu üks või siis halb on siis nagu kõik mõtlevad erinevalt, et seal on kuidagi mingid muud asjad, mis taimi ajal, et kas tuleb välja või ei tule ja mina tean küll need bändid, kes ühtemoodi mõtlevad, need ongi need igasuguseid teisi bände meenutavat bändid. Bändimehed, kas panite tähele, räägivad mõtlemisest, eristumisest, räägivad keerulistest asjadest ja räägivad arukalt. Järvide ERSO räägivad ainult rahast ja seda olukorras, kus neil on raha. Pähe, kui luuletaja või maalikunstnik räägib rahast, siis on see jutt sellest, mida pole ja mida pole. Nähtudki. Haridust kärbitakse, meditsiini kärbitakse, päästeteenistust kärbitakse, kõike kärbitakse ja sellega on korras. Sest tänu poliitikute ja pankurite koostööle on meil kriise. Kriis süveneb. Aga ERSO kärpida ei saa, otse vastupidi, kärpimiskavale järgneb märatsus, hoog ja vaesekesel leitakse lisaraha. Kultuuripoliitika on meil ühemõtteliselt vanadestamentlik, kus on, sinna antakse juurde ja kus ei ole, sealt võetakse viimanegi ära. See on Bastik. Poliitika ja meedia käitumine on samuti tülgas. Pole nii, et minister on halb ja ERSO heategu on ikkagi paari parajatega. Kahe kultuuri kahjuri kakluses on ühe poole toetamine ääretult amoraalne. Sel neljapäeval toimus Tartus festival hullunud tort mille kokkukutsujaks oli luuletaja Jaan Malin. Esinesid mitmed kirjanikud Eestist ja mujalt, tehti muusikat ja kunsti. Ja seda vanas hullumajas. Selle asemel, et mitte pidada oma juubelit, kutsus Jaan Malin inimesed staadioni tänavale. Käisin Maliniga päev enne üritust tühjas hullumajas otsimas. Juhan Liivi. Saagu valgus, valgus sai, Jaan, ma olin, ma tulin praegu siis vanas psühhoneuroloogia haiglasse, mis asub Tartus staadioni tänaval numbrimärgi all 48, et alati on kuidagi. Ma ei tea, kas siis meelevaldselt, et räägitud sellest, et kunst ja kirjandus ja teater, et need on kuidagi hullusega väga lähedalt seotud või mingisuguse sellise haigusega lausa et see on kuidagi hästi romantiline olnud, selline kujutelm või, või siis on see sinu lähtekoht, miks sa siia kutsusid või mis sa siin üldse teed? On selline, et näete, kui õnnetud vaesed haiged inimesed siin on olnud, hetkel on siin tegelikult üsna normaalsed inimesed. Siin on pensionärid. Siis on siin kodutud, siin jagatakse vähekindlustatud inimestele sööki ja perearst on apteeki ja nii edasi. Omal ajal muidugi oli siin hullumaja või ja selles konkreetses kohas minu teada olid palatis see nii võla kinnine osakond. Ja kuskil selles majas oli möödunud sajandi alguses, oli Juhan Liiv oli kinni, aga ots, seda palatit pole mul õnnestunud tuvastada. Selle ruumi sain ma küll teada, kus töötas Vaino Vahing, need on piisavalt seost ka eesti kirjandusega sellel majal minu meelest see paik vajab sellist elu ja, ja võib-olla just nimelt vaimset elu vahepealsest rohkem. Ja ka praegune kaamuslik aeg on kultuuriürituste poolest mitte just eriti rikas tartus, vähemalt. Et minu meelest selle tõtt su kasvõi vaevalt et sa seda kohta nagunii Sovo nagu leidsid, et see on nagu tore maja või et mis selle asja mõte on. Mul oli mõte, et selline üritus teha, sellepärast et ma tahtsin vältida selle aasta lõpul, siis kui mul saab ümmargune sünnipäev ja siis oletasin, et, et võidakse hakata rääkima selliseid imelikke jutt juttusid. Ja ma tahtsin seda ennetada ja siis mõtlesin, et ma kutsun kokku need inimesed, kes on just viimase aasta jooksul minu elust päris olulisel olulisel kohal olnud ja päris oluliselt läbi käinud. Kui sa kutsud inimesed, on ta ikkagi noh, ütleme see algpõhjus on ikkagi see, et sul oli sünnipäev, sa kutsud enda, sünnivad inimesed hullumajja vanasse hullumajja, siis peaks ju mõtlema, et mis see siis nagu tähendab, kas sa viitad sellega meie ühiskonnas mingitele jõududele või, või üldse meie seisukorrale või või, või veel millelegi? No võib-olla väga hea märk ongi see, et, et me nagu siin nooled näitasid, et tuleme Euroopasse, aga samas me oleme hullumajas, nii et ärgem unustagem, et me oleme kogu aeg. Me oleme hullumajas, tegelikult see koht on niisugune, selles mõttes kvintessents sellest, mis sellest tegelikust elust. Et me tegelikult olemegi hullumajas ja oleme ka Euroopas. Kavatsesin. Siig trepist alla tulla, no siin on autokumme isegi? Jah, nii et ma ei tea, kas ka sul on autol vaja või? Ei kusjuures ei ole praegu täitsa uued kummid, on mul. Noh siis seekord jala. See on sinu kummid? Ei ole, see on, ma ei tea, see on vist üks kohalik, koristasin natukene ja siis ta tõstis ühest toast, oli mees toad olid vaevalt et need liivi kummid on? Ei ole äkki vahingamas. Sohi Mul oli autovitud, ta oli küll, aga, aga ta ei sõitnud sellega. Aga miks te sõitnud? Ta oli Kirjanike Liidu liige ja selle tõttu ta sai auto, aga ta ütles, et ta ei oska sõita. Sai sellepärast autot, oli Kirjanike Liidu liige või? Huvitav nad praegusel ajal ei anna keegi sulle ei anna ju keegi autot, aga kas, kas praegu on vene aeg? Ei ole. Ma näitan sulle veel ühte asja. Ma eile ma magasin õndsa und, kui mulle helistati, aeti mind üles ja üteldi, et seal valmis. Oh, jah-sõnaga loe siit midagi ja seal minu nii-öelda valikkogu selle pealkiri on siis seal on alati vahe, alati vahe, ma püüdsin sõnaloomega tegeleda ja panin seid seal sahitud luulet, mis aastatesse 78 kuni 2010. Kõige viimane on tegelikult. Oleks kohasem kuu aja pärast, aga sel ööl üle suure ja särava lume läheb üks mees veel ei osata, küllap vist oodata temast südaööl sündivust midagi muud kui üks mees üle suure särava lumetähtede all. Ja selle, see on ka 80.-te alguses kirjutas kirjutatud, ühesõnaga siis kui oli veel ei olnud sepp, religioossus kõrgaeg. Aga see pealkiri, sul, see alati vahe. See on kuidagi hästi kahemõtteline kõigepealt tuleb kohe nagu see, nagu, nagu vahe nagu nuga, aga siis on vahe nagu millegi vahel olev tehaksegi vahel. Täpselt. Kumb sul on, siis? Oligi mõlemad. Üldmulle meeldivad kahemõttelised ja ma tahtsin, et oleks mõlemat pidi mõeldav. Kas ütles sinu, kui sa pole ukse kinni tagasi? Midagi sinu kui kirjaniku, noh, mingi meelsuse kohta või mingi selle kohta, kuidas kirjutada, või mida sa nagu ootad oma tekstidelt endale. Ma tahaksin olla see vähemalt mõnikord vahe nagu nuga. Mõnikord olen ma jäänud nii mõnegi inimese kahe silma vahele. Kurb muidugi, aga see on ka loomulik tegelikult, niiet siin staadioni tänava psühhoneuroloogia vanas haiglas on kuidagi võib-olla kohatu, aga liiv jäi ju ka paljude kahe silma vahele ja jäi, jäi. Ma ei tea, võib-olla ma olen edevam ja kärsitu, aga ma ei tahaks oma surma ära oodata. Ja et tegelikult, kui nüüd Aus olla, siis eriti möödunud aasta või möödunud poolteist aastat on mul läinud ikka ütlemata õnnelikult küll. Sest siis, kui ma sain siin eesti peutis lämmil või luuleprõmm mol, sain esimese koha ja läksin euroope sinna. Jope Godioslamile Berliini möödunud aasta oktoobris. Ja sain seal kolmanda koha, Sailsis mitmeid kutseid siia-sinna esinema ja see on väga mõnus olnud ja nüüd see on mind ka siin on hakatud ka Eestis kutsuma. Nüüd avab oma päevaraamatu fotokunstnik Toomas Kalve. Kolmapäev, 10. november teen täna puhkepäev, ma olen veel väsinud foto tudengite näituse korraldamisest Narvas. Katsin hommikul taluallikakaevu talveks kinni. Võtsin kanaaiavõrgu maha. Üle talve poleks nagunii kanu hoidnud, isegi hea, et rebane nad kasvuhoones kõik 12 tükki maha murdis. See poleks ise tahtnud selle sule ja vereplöga sahmerdada. Tegelikult plaanisin tänandeeritamisele pühenduda. Peitlid, noad, kirved ja muu selline. Tegingi Käia korda, ostsin juba varem veekindlat teritus liivapaberit 600-st 2500-ni. Helistas Kalev Saar Narva muuseumi kunstigaleriist ja teatas, et üheksa pilti on kinnitustest lahti. Kui nüüd 10 aastat olen sama kinnitussüsteemi kasutanud ilma igasuguste probleemideta hakkan kohe erinevaid liime katsetama, et talle teada anda, mis paremini toimib. Peeter linna prootsi semiootikaprofessori ka vist täna ikkagi külla ei tule. Muidu oleksid juba helistanud. Näppu jääb lõpetamata ummiknõu seest õõnestatud lepa, millele keedetud teost. Kui põhi alla lüüakse, teen selle lõpuni. Kallan kuivamislõhe küünlarasva täis, õlitan ja põletan peremärgi peole. Nõusab naisele leivajahu hoidmiseks. Mutid on vastu talve lolliks läinud, ehitavad poole meetri kõrgusi hunnik, kuid otse maja ette. Koos Rehepapist kirjeldatud ilmaga tekivad mägimülkas, kuhu on pimedas äge sisse koperdada. Jõudsin natuke teritada ka. Kell 10 lähen lugema magama. Neljata 11. november. On ikka tore küll, hommikul tugeva peavalu, kuiva suu ja Hideldusega ergata. Justkui klassikaline okkakirjeldus. Aga selle kõik põhjustas mesiaiavili makus kraam, küpset kraam, herne kruuba, jahu sisse, detkraam, liha, suitsu, liga. Viime söögi Muu ja Mekmine. Päris palju kraami. Kehva enesetunde tekitab see värk siis, kui kõik need tekstid on puu plankudele maalitud ja läti Bentoktuaal lakiga üle võõbatud siis tuleb nendega ateljees pikemalt koos viibida, mida ma ka eile tegin. Saame nüüd üle pika aja normaalseid piimasaadusi tarbida piima, kohupiima ja umbes 60 protsendist rõõska koort mis hommikukohvi sees töötab hommikusöögi eest. Nimelt leidsin oma külast Gagaarinitada alust lehma, muidu on lehmad tänapäeva eesti külas sama haruldased kui kosmonautides Talupidajad. Üksikud talu lehmad peaks üldse looduskaitse alla võtta. Leiva küpsetame kodus ise. Tartus nägin maheleiva kilo 100 krooniga müügil. Rehkendasin oma leiva kilohinna välja. Kuidagi sa oled üle kaheksa krooni kilohinnaks. Jõudu leivatootjatele. Täna teritan edasi, laki hais, ateljeest kadunud langevatest pilt Narvas pole õnneks uudiseid. Peab ettevalmistusi tegema homseks Uma meki toidumessiruumi kujundamiseks. Enne seda toimub suitsusaunakonverents Narvas viis pilti ikka kimas. Täna läheb käiku, et tööl kaks tsüano Akrulaat superataki põhikomponent. Reede, 12. november. Hommikul väike sissemagamine, kiire autopakkimine Uma meki kolmemeetrised, sildid ei mahu peale, kõik istmed alla ja tagaluuk lahti. Planguotsad jäävad autost välja. Käru katusele paneme minema, auto põhi käib vastu teed kanepisse, hiire, tööriistapoodi, kanepi aiandisse, topime masina potti, Lindasid laeni täis. Auto ei käivitu enam. Teen siledal teel tõuke starterit, hiljem tuleb masin mägi starteri asendisse. Võru spordihoonesse tõstame kraami maha. Kõrvalt selveris, saladkeefirsay ei jõudnud kodus süüa. Väimelasse nii uma saabus allkonverentsile 12 rühi. Tudengid tegid suvel päris hea uuringu Võrumaa saunakultuuri hetkeseisust. Oleme naisega üle 300 suitsusauna pildistanud mõõdistanud. Ta tegi meie saunauuringutest ettekande. Konverentsi põhiteema on Võrumaa suitsusauna Unesco kultuuripärandisse kandmine. Ümarlaual ei saa jääda tagasi Võrru maavalitsuses ajame töö Roobat selga, istume teise autosse ümber. Kihutame Rõuge suunas metsade vahele rõugu redelile. Toomaredelid ei mahu järelkärusse ära, teeme teise reisi veel enamus Briti tüüpi redeleid, läbimädad ja lagunevad, sadu tiheneb, kott viime. Kell seitse saabub autosaaja heinapalliga. Kaheksast hakkab päeva põhitegevus pihta, peame messiruumi kokku veetud kraamiga ära kaunistama. Südaööks saame valmis. Homme rahulikum päev. 13 november laupäev. Hommik Võru instituudi Triinu juures. Paneelmajadel on üks hea omadus rõdud, kus saab suitsetades kohvi juua ja vaadata, kuidas teise paneelmaja rõdul sama tehakse. Kitsed on ka spordisaali jõudnud. Messi külastatavus ja läbimüük üle ootuste hea. Käime vahepeal magasiniks vene tsink, plekk pange siidianumaid ostmas. Kõrini nendest soome sauna klants kodinatest. Varsti saavad kitsed koju. Heinapallide Võru ekskursioon saab ka täna läbi. Teksti plangud rõuguredelid jäävad kuhugi Võrru järgmist aastat ootama. Kaasa võtame ainult kanepi aiandi, potililled kanepist Tartu bussi pealt tulevad Liino Reimuga peole. Õhtul ootab kodus saun. Kahjuks tavaline uut koobas, suitsusauna, millel septembris valmis sain Poleks täna kuidagi kütta jõudnud. Homme sünnipäeva kuupäev. Õnneks ei tea juba ammu pressiteadet tegema sisuga, palun ärge sünnipäevale tulge, käige vahel niisama külas, kui tahad, et ma ei kannata sünnipäevade tähistamist. 14 november pühataja. Lisaks sünnipäevale selgub, et on ka isadepäev. Ehk ei hakata väga ahistama. Eile helistas piimatalu peremees ja ütles, et autoga enam piima järgi sõita ei saa. Tema segane naaber on hulluks läinud, tee on puid ja kive tähiskond. Enne sõda tõstis too oma lambaaeda järjest rohkem sõidutee pinnasesse, nii et sõiduautoga vaevule läbi mahtus suhted vingemad. Kui peaerul ja Andresel ainult nimed, on vene omad aeg ikkagi edasi läinud. Jalgsi rattaga ei julge nende talust keegi mööduda, sest suuremal valla teel ründab segavereline bullterjer möödujaid. Hea rahulik sünnipäev. Toimet on kolm-neli tundi õues töökojas ateljees. Tavaliselt pidulikum söömine, pärast lasen laiskus kontidesse valguda, saan üle pika aja pikemalt lugeda. Käike, žiletihirm on üllatavalt ladus ja köitev lugemispala. Vahepeal manustan veel tort ja jäätis. 15 november. Esmaspäev ei viitsinud naisega juuksuri ja kanepi vallavalitsusse kaasa sõita. Vallas vaja paluda abipiimade tõkete eemaldamiseks vihma ja puhub lõunatuul. Plaanin matkarattaga Tartu rännata, pean homseks kõrgemasse kunstikooli tööle saama. Pole ammu ratta selga saanud, mistõttu hakkab selg valu tegema. Sai väga hea marsruut valitud, ainult metsateedel oli raske sõita ja GPS-i akud said tühjaks. Rääkisin tee ääres toimetavate lammaste, hobuste ja mägiveistega. Lehmasid loomulikult ei näinud. Sain ka teada, kus 1944. hukkus kindralmajor Popov. Kindralmajor oli kehv vestluskaaslane, aga kivi oli tal suur ja uhke. Halvemuselt teisel kohal, suhtlejatena olid kindlasti sotti mägiveised. Kümmekond kilomeetrit enne Tartut sõidan Lätist läbi Tartu jõudes pime õhusooja kõigi aegade rekord ees ootamas. Teen endale väikse järel sünnipäeva, käin Istanbulis söömas. 16 Lember, teisipäev. Tartu kõrgemas kunstikoolis igapäevane sebimine, inventuur. Esimene kursus sõidab omal initsiatiivil täna Pariisi fotofestivalile. Seal võimalik käia 90-l fotonäitusel. Neljapäeval Betallina minema esitleme haridus ja keskkonnaministritele looduskaitse ürituse mängulisi eksponaate. Suvi läbi sai teisi leiutatud, saetud, lihvitud. Pidevalt peab lisateenistust otsima kõrgkooli õppejõu ja meistrina. Täiskoha palk enam-vähem sama, mis ühel kaubanduskeskuse koristajale. Hariduse väärtustamine, hariduse kaasajastamine, haridusse panustamine, jõudu ja jaksu edaspidiseks kõigile diviise praegutavateledzinovnikud. Kodust kuulsin veel, et piimatalu tee on autoliikluseks lõplikult kinni. Vallavalitsusest öeldi, et nemad ei saa midagi teha. Seaduse järgi võivad maaomanikud tema maad läbiva põlise tee sulgeda, kui ta tahab. Palju õnne, seadusetegijad ja veel rohkem jõudu, jaksu, soovi neuronormide, eurodirektiivide, Treialite lehe juurutaja, ütleme ja ette ikka hästi paljuneks. Õhtul Kuu tänavatoidupoes kohtan miga. Ta kingib mulle oma viimase lastekrimka, vana roosa maja. Olen sinna tähtsa tegelaskujuna sisse kirjutatud ja joonistatud ka, hakkan vist lõpuks ometi kuulsaks saama, kui juba laste krimiromaani sisse kirjutatakse. Pildistama ka ei hakka, enne, kui lumi maas, praegu ateljees liiga pime töötada. Tänase kultuurikaja tegid Kivisildnik, Viivika Ludwig ja Urmas Vadi kultuuriga ja saab üle kuulata vikerraadio koduleheküljelt. Aga kui teil on Reformierakonnale mõni hea kultuuriministrikandidaat, siis andke sellest meilegi teada aadressil Urmas Vadi, et r punkt. Ee õigesti vastanute vahel. Valime välja Noorte Autorite koondise uue raamatu lemberaamat. Kohtumiseni.