Ammu enam pole seda haavasalu, mis enam kui seitsme sajandi eest Haapsalule nime andis. Linna noorpõlve mälestused on talletunud linnuse kividesse, mis müürides võlvidesse tornides ikka veel võimukalt meie pilke püüavad. Piiskopilinnuse varemed on Haapsalule seesama, mis Ateenale Akro polis. Mineviku suursugune ja petiline mälestusmärk, millest vägevamat ülevamat pole järelpõlved suutnud luua. Üle 300 aasta on varemetes ainsateks alalisteks asukateks vaid linnud kuid toomkiriku kõrgete võlvide all kõlavad nagu muistagi palved ja laulud ning murenenud müüride vahel kohtab romantika jäänuseid jalutajaid. Valge daami austajaid. Haapsalu toomkiriku külge esitatud ümmarguse kabeli aknale ilmub augustis täiskuu paistel valge naisterahva kuju. Hind räägib, et sel ajal, kui lossi üle Saaremaa piiskop valitses pidid kõik toomhärrad kõva kloostri seaduse järel kombekalt elama. Aga seal oli üks toomhärra koorilaulja poisi riietes noore neiu sisse toonud kava jäise saladuseks. Ent kui see avastati, otsustas piiskopi poolt kokku kutsutud nõukogu, et naisterahvas tuleb parajasti olemasoleva müüri sisse müürida ning toomhärra linnuse vangimajja panna. Toomhärral lasti vangis nälga surra õnnetu neiu pandjaga müüri õnsusesse koos leivatüki ja v Kruusiga ning ümberringi müüriti müür kinni. Sest peale näitabki täiskojal naisterahva kuju end kabeli aknal. Sellise romantilise taustaga valge daami linnas toimus tänavu juba kuuendat korda Haapsalu vanamuusikafestival ja nagu Haapsalule oma piiskopilinnuse ja toomkirikuga käivad ka festivaliga omapäi kaasas meie vajalikud pöördemärgid. Okeke jah, Endel palestrina ja Vivaldil need suured vastandid jutustavad eredalt lahkuva aastatuhandelugu. Nõnda kõlasse muusika iidses toomkirikus, andes võimaluse vajalikust hetkest kõrgemale tõusta. Klassikaraadio salvestas viis festivali kontserti ning neid on teil võimalik eetris kuulata pühapäeva õhtuti alates viiendast septembrist. Tänane saade pakub festivalist ülevaate ning mõttekilde nii tegijate kui kuulajate poolelt. Festivali säravaim kontsert oli avakontsert Vivaldi kirikumuusikavirtuoos. Kuulsa Itaalia orkestrimuusika looja. Stiil on ju teada-tuntud kuid kontsert pakkus meeldivaid üllatusi. Nii muusika kui ettekande poolest esinesid ansambel Studio Vocale koosseisus Teele Jõks, Kaia Urb, Vilve Hepner, Mati Turi ja Uku Joller ning Tallinna barokkorkester Toomas Siitan juhatusel. Kuulakem kõigepealt Zaragmenti, Vivaldi ühest meisterliku mast vokaalteosest Dixitoominus. Solistan Teele Jõks. Leelo Talvik, millised on muljed tänaselt liivalti kontserdilt? Minul on väga head muljed. Hästi head muljed on. Ma ei ole tükk aega käinud kuulamas kontserti, jaa, jaa. Mulle väga meeldis teele teljeks tõesti ta minu jaoks kohane niisugune meeldiv üllatus, ma kuulasin teda esimest korda. Kuulsin. Ja tal on väga ilus tämber. Väga meeldib oma esinemise juurest on ääretult lihtne ja ilus tehnika, ta kostab ilusti ja ta annab väga palju aldirihmale juurde. Kui ta tõesti aldirühmas laulab, siis ta ta ühtlustab seda, ta ei kosta sealt välja. Tähendab niimoodi eraldi, vaid ta just tõmbab terve selle rühma enda alla ja väga väga meeldib. See on kohe niisugune noh, tore avastus. Ma ütlen, niisugune huvitav, tore jõud kasvab peale noor. Ja üldse kontsert oli meeldiv. Kuuleme lõpunumbreid, Vivaldi vähem tuntud klooriast. Toomas Siitan, millised on teie festivali kunstilise juhi peamised taotlused ja põhiprintsiibid, gene festivali kokkupanekul, nii kava kui esinejate noh, ütleme festivalil kõlava muusika esitajate jaa, jaa selle festivali kui terviku suhtes. Kuna meie festival toimub Haapsalu toomkirikus, siis see kirik ise, mida ma pean üheks Eestimaa kõige kaunimaks keskaegseks kirikuks see kirik ise määrab väga palju sellest kavast. Määrab muidugi, et meie kava on suures osas vaimulik. On põhiliselt arvestatud suhteliselt väikestele või keskmistele koosseisud üle, kuna niisugust väga suurt koosseisus ja siis ei mahuta. Ja kui ma nüüd mõtlen kava kui terviku peale, siis Ma olen püüdnud seda tõrvikut üles ehitada alati võimalikult mitmekülgselt ta, ma ei ole ühelgi oma festivalil määratlenud mingisugust festivali teemat, näiteks. Ma usun, et võib-olla selline suvel suvepublik. Rajab vast vast rohkem sellist mitmekesisust ja ja võib-olla ei ole publica veel valmis nii palju ühe teema nüanssides süvenema. Ja pärast on meie meie eesmärk pakkuda lihtsalt ühelt poolt mitmekesist ja teiselt poolt igast valdkonnast parimat. Ja seda ka esinejate suhtes. See, kuidas nüüd see esinejate koosseis kujuneb, sõltub muidugi väga paljudest asjadest. Eelmisel aastal oli Haapsalu festival külaliste poolest tõepoolest uhke. Siin oli väga suurejooneline valik väliskülalisi. Ja tänane festival paistab selles mõttes hoopis teiselaadne, sest et me oleme selle üles ehitanud praktiliselt ainult oma oma muusikutele. Tahtsingi küsida, et, et oli see taotluslik, sest sest festivali kontserdid on olnud ju kõrgel kunstilisel tasemel, et, et kas soovisite geni oma muusikute tasemele ja arengule tähelepanu pöörata? No mis seal salata, ühtepidi peab muidugi tunnistama, et eks selles festivali kavas hiilib ringi meie majanduskriis. Aga, ja. Teistpidi ma olen, ma olen õnnelik, et praegu on võimalik nii kõrgel tasemel festival üles ehitada ainult eesti muusikutele. Ja omamoodi võib öelda, et elu lükkas selle selle variandi mulle ka lihtsalt ette. Sest et me pidasime siin aasta jooksul läbirääkimisi päris paljude välissolistidega, jaga inglise dirigendiga, kes pidanuks tulema lõppkontserti tegema. Nüüd aga aga rahalised tingimused ühelt poolt ja teiselt poolt ka lihtsalt see, kuidas ei olnud võimalik paljusid suuri projekte omavahel lihtsalt kavaliselt klapitada mängis meile ette selle variandi, mis, mis meil siin praegu. Nii et ma, ma ütleks, vastaks nagu põiklevalt sellele küsimusele, et. Elu lükkas selle variandi mulle, et aga teistpidi ma olen väga õnnelik selle selle üle, et lugesin tõesti, et nii heal tasemel kava, oks ei olegi meil enam enam tarvis kaugeid ja kalleid külalisi kutsuda. Ma tõesti ma või nagu oma kogemusest öelda, et see olukord on õige palju muutunud võrreldes selle ajaga, kui me alustasime oma festivali ja see ei olnudki kuigi ammu 94. aastal. Ja kui näiteks 94. ma tegin seda ja, ja siis ei olnud esimesega tooge veel veel mõeldav orienteeruda välissolistidele, tule, tollel ajal oli ka ju muidugi rahaline olukord hoopis midagi muud kui täna. Ja ja see festival oli suhteliselt kammerlike suhteliselt tagasihoidlik, sisuliselt ma ütleksin, aga aga nüüd ma näen, et ma olen nagu omamoodi ringiga tagasi jõudnud selle sellele eesti muusikutele toetuva Cavani ja ja ma näen, et see olukord on kardinaalselt muutunud tänaseks heas suunas, õnneks. Tahtsingi küsida, et millised on olnud sellised meeldivad üllatused selle festivaliga seoses teile endale ja kas on olnud ka negatiivseid üllatusi? Meeldivat on olnud tõesti palju, ma ütleksin, et et iga kontsert on mulle midagi no mitte ainult meeldivat, vaid vaid ka midagi natukene üllatavalt meeldivat pakkunud. Kui ma midagi ekstra välja tooksin, siis, siis võib-olla ja see, mis on toimunud või muutunud Tallinna barokkorkestri juures. Sest et see orkester on praktiliselt kõikidel meie festivalidel osalenud mitmel, isegi kahe kahel kontserdil sellel aastal, neil oli täiesti Kontsert Bieberi ja mofati väga nõudlikkust väga efektse stertoorsest. Kell pillimuusikast ja teiseks osalesid nad siis kaks päeva enne seda oma kontserti veel ka avakontserdil, kus kõlas Vivaldi looming, mis ei ole keelpilliorkestrile üldse mitte vähem nõudlik. Ja Ma ma ütleksin, et võrreldes viimaste aastate tasemega on see orkester teinud selge ja kuuldava sammu. See asi. Siin on kahtlemata mängus mitmed olulised koostööprojektid, mida nad on siin viimastel aastatel saanud teha. Mai alguses oli Tallinnas üks maailma kõige hinnatumaid barokkviiuldajaid ja profiili õpetajaid, elussi, fondid veel Amsterdamist. Samuti on nad teinud just kevade poole paar väga huvitavat ja edukat projekti seoses Vivaldi muusikaga. Ja, ja väga kena, väga tulemuslik oli nüüd selle festivali ajal nende koost. Noore ja väga võimeka Soome barokkviiulimängija Petri Tapio Matsoniga on alles äsja lõpetanud muuseas esimesena üleüldse Sibeliuse akadeemia barokkviiuli erialal. Tema professor oli maailma üks hinnatumaid jaks jabur, Luther. Ja ta on tõesti võimekas. Ühelt poolt mängijana seda näitas väga kaunilt ju Bieberi kavas. Ja teiselt poolt väga täpne, nõudlik aga aga tõesti. Mees, kes teeb väga täpselt ja, ja kujundlikku tööd kontsertmeistrina niiet et sellest koostööst on mul mul tõesti äärmiselt hea meel. Suhteliselt vähe on ju Eestis ennast näidanud ansambel heinavanker. Nad on küll väga palju reisinud mööda Euroopat, vot eriti Skandinaaviamaades. Aga Eesti publik tunneb teda suhteliselt vähe ja mis seal salata, eks ega minagi ei olnud väga palju erinevaid kau nendega kuulnud. Heinavankriga tegi kaasa ka meie üks kõige hinnatum sopran Kaia Urb. Ja ja see kombinatsioon oli mul mulle taas üks väga positiivne üllatus. Kaia Urb sulas minu meelest äärmiselt hästi sellesse ansamblisse. Ja tema äärmiselt täpne ja särav sopran pani selle selle ansambli eriliselt kõlama, nii et see oli ka tõesti üks üks väga meeldiv ja ja positiivne üllatus, aga tõesti, ma ütlen, et et kõik need kontserdid on olnud minu meelest väga, väga positiivsed õnnestumised. Ja, ja nagu sellest sellest kava tervikust on, on mul jällegi endal endal tõesti hea meel. Bravo Markvardt, kuidas teie, Haapsalu elanikkonna suhtute sellesse, et teie linnas on taoline festival või see on väga kena sest niisuguses vaikses ja rahulikus suvituslinnas tegelikult ongi tarvis, et midagi peale päikese, mere ja lihtsalt rahuliku õhkkonna oleks ka veel midagi ja sellepärast on see festivale igati teretulnud. See kutsub kokku inimesed, mitte ainult linnast väikeselt lähedalt ümbrusest et veidikene puhkusele vaheldust pakkuda. Siin on publiku hulgas kuulda väga erinevaid keeli küll Saksa, Rootsi ja Soome. Aga, aga Teie ütleme kohaliku inimesena, kas te näete siis ka tuttavaid nägusid siin kohalikke inimesi? Tänasel kontserdil ma jõudsin kohale väga varakult kohale ja ma ei jõudnudki vaadata, kes on, kes veel tulid, aga harilikult ikka on. Kuigi jah, meil on suveks niisugune rahvusvaheline linn. Et siin tänaval kohtab ka rohkem võõrast keelt kui päris päris oma. Sest päri saab selles, et nad harilikult niisugusel kurjal ja palaval suvel nad karjuvad varjulisematesse randadesse ei külasta neid, kõige rahvarikkamaid lähevad nii ümberkaudsete kadakate vahele. Ja, ja ilmselt ilmselt südapäeval ja on nad kõik enam peitu pugenud oma oma suvituspaikadesse või siis kodustesse varjulistes aeg aedades. Aga õhtul on siin kena varjuline toomkirik ja, ja sellega pärast ongi, et see muusikafestival ja üldse niisugust muusikaüritused niisuguses rahulikus linnas ja et see nagu uuesti ergutab üles sellest päikese. Mõnisusest olete te varasematel aastatel ka käinud? Ja kindlasti mõnel aastal rohkem, mõnel aastal vähem, aga ikka paar-kolm kontserti käinud. On käidud. Kuidas tänane kontsert meeldib? Meeldib tõesti? Täiesti naudinguga, kuulan. Festivali kolmas kontsert pakkus unustatud viiulivirtuoos ide Georg mofatja, Heinrich Bieberi muusikat. Seitsmeteistkümnenda sajandi lõpul olid mõlemad mehed Kesk-Euroopa imetled tuimad viiulivirtuoosid. Töötades heliloojate rivaalidena, toretsevast, Salzburgis. Sellega valmistas Tallinna barokkorkestriga ette noor soome muusik Petri Tapio Matson, kes tunnistas, et see muusika on talle väga südamelähedane. Seda muusikat ei ole sugugi kerge mängida. Tavaliselt mängitakse Bachi ja Vi valdit, siis diilon võõram ning siin on omad raskused. Teine raskus oli koostöö ansambliga. Olin ühes isikus kolmekordses rollis solisti kapellmeistrikontsertmeistri osas kuid see oli huvitav väljakutse esitada siin festivalil just 1600.-te vähem tuntud barokkmuusikat. Selle kontserdimuljeid pärisin Muusikaakadeemia värskelt viiulitudengilt Meelis Orgselt. Kuidas kontsert meeldis? Hästi väga hästi ja ma olen ise sellise vanamuusika fänn, täielik. Mulle selline muusika väga meeldib. Eriti kui seda originaal instrumente esitatakse siis nagu tuleb see ajastu selline spetsiifiline kõlalist esile ja see on mulle väga meeldima. Solisti mängust oli näha, et ta teab väga täpselt, mida ta teeb, et siin. Ta oli väga rahulik ja teab täpselt, mida ta teeb ja jätab sellise väga hea, kindla mulje. Väga nauditav on sellist asja kuulata. Bieberi, mingi soolosoolasõnad ja see oli minu, mulle meeldis kõige rohkem. Solist näitas oma võimeid, mida ta suudab riiuli peal teha. Võib-olla muidu alguses lihtsalt selline mulje, et ta lihtsalt hea mängija siis sellest loost oli, tulid tema, tuli tema mitmekülgsus eriti esile pirtuaaslikkuse. Tallinna barokkorkester on läbi aastate olnud Haapsalu vanamuusika festivali üks kandev esineja. Ja tänavu on tunda orkestri mängus sellist. Uut ja säravat kõla ja Easukest musitseerimist, millega esmalt väljastada kunstilise juhina, seletate. No minu ülesanne on säilitada orkester piisavas kvaliteedis. Ka siis on minu juhitud kontsertagentuur Concerto krossaga üritanud tegeleda ja see tegelikult ei ole mitte ainult et siin Haapsalu festivali ajal, vaid see peab olema kogu hooaja vältel ja mitte ainult ühe hooaja, vaid. Vaid küllalt pikalt, et barokkorkester Saavutaks? Stabiilse mängutaseme ja seal. Barokkpillid on nad on siiski teised pillid kui tavalised viiulit, tšellot. Et sellega tuleb nagu kogu aeg tegeleda. Ja sellel kevadel on olnud ka täiesti rida meie jaoks küllalt huvitavaid projekte. Maikuu alguses. Oli Eestis lussil, vahel see nimi tegelikult ei vaja kommentaare maailma mastaabis, aga Eesti kohta ma ei oska öelda. Ehk siiski Eesti kohta võib-olla vajab kommentaare? Ta on Amsterdami konservatooriumi professor üks. Ajastu lähedase interpretatsioonialuse panijaid väga pikka aega, 18. sajandi orkestri kontsertmeister, juhti, pedagoogi, et ta viis läbi siin neljapäevased meistrikursused. Kus osalesid kõik barokkorkestri liikmed ja kuulajatena võisid osaleda kõik ja huvi oli küllaltki suur. See oli nagu mis, mis seda orkestrit natukene. Aitas aitas edasi areneda ja muidugi kontserdit Olit Vivaldil estormoonikume mängisime kolmel kontserdil. Koos soomlanna Greta-Maria Kendalaga. Ja Haapsalu vanamuusika festivaliga seoses kutsusite orkestrit triga töötama. Ütleme solisti ja kontsertmeistri Soomest. Jah. Kuivõrd peab tunnistama, et, Eestis siiski ei ole niisugust absoluutset liidrit. Siis minu printsiip on olnud jah see, et kutsuda väljapaistev solist koos orkestriga töötama ja see on siiamaani õnnestunud sellel festivalil siis oli Petri Tapio Matson Soomest. Ja seekordne programm ilm oli võib-olla veidi eriline. Vähemalt meie jaoks. Kõlas siis piiber ja mufati muusikas on veidi varasem, kui kui need tavaliselt mängime. Väga Virtoosne ja ja minu arvates väga huvitav programm. Kas ta tegi, ütleme, kontsertmeistritööd ka Vivaldi muusikaga? Ja ta tegi nii oma kontserdi osales ja viis nagu õigesti juhatas Toomas Siitan, aga põhimõtteliselt kontsertmeistri roll orkestri jaoks on siiski oluline. Jah, ma tahtsingi küsida, et kui oluline see on ja ja kui palju see kajastub orkestri kõlasimasitseerimises? Ja siis on igal juhul oluline, tähendab ja, ja kui on tõesti väga hea kontsertmeister, siis aktsepteerimine on täiesti olemas. Milline on hea kontsertmeister? Kindlasti ta peab, peab olema spetsialiste, peab valdama seda, seda stiili, mida ta parasjagu nagu programmis on. Lossi mandaadi ütles väga ilusasti lause et reegleid võib rikkuda ainult sellisel juhul, kui sul on neid väga hästi, tunned. Haapsalu festivalidele on ikka osalenud ka festivalikoor. See on tüüpiline projektkoor, mille koosseis ja suurus oleneb programmi vajadustest. Lauljad hindavad kõrgelt võimalust laulda selles kooris, kuna see on ikka pakkunud lisaks mõnusale musitseerimisega enesetäiendamise võimalust. Varasematel aastatel on seoses arratoriaal muusikaga töötanud kooriga inglise dirigent Stefan leiton, hollandlane André Cats ja hoovatarman Austriast. Seekord oli võimalus süüvida oma ala spetsialisti Toomas Siitan juhatusel palest Riina kõlamaailma. See oli minule jällegi üks niisugune põnev seiklus, põnev eksperiment. Ma tegin selle palestiina kava suhteliselt suure kooriga, nii ta ei ole küll päris niisuguse suure segakoori mõõta do lauljaid oli 25, aga siiski võib öelda, et niisuguste moodsate ja, ja noh, niinimetatud ajastutruud esituste hulgas on see juba suhteliselt suur koosseis. Pealegi ma komplekt veerisin selle koori meelega, nii et meeshääled olid selgelt üle valus võrreldes naishäältega. Ja, ja ma taotlesin seal sellega niisugust oma. Omamoodi kõlamis, mulle tundus sellele sellele muusikale eriliselt sobivat. Ja mulle tundub, et et me saime selle kõla taotluse kätte. Seal oli küll kõrvuti selle, mis aga ka veel kavas valik palestiina kaunimatest motettidest. Jaa, eriti nõudlik säärasele koorile. On. Motet, mida me, millega me kontserdid, alustasime piiri Galilei mis nõuab tõesti kõikidelt häälerihmadelt erilist hääleulatust ja ja kontserti alguse närv oli seal sealjuures ja see võib-olla ei, ei realiseerunud mitte päris päris meie võimete tasemel veel. Aga mul on hea meel, et kontserdi jooksul tekkis tekkis kõlada, ühesõnaga see see maailm, nagu, nagu läks paika. Me leidsime selle kontserdi jooksul, mida me proovis olime saavutanud ja ja et sinna juurde tekkis, tekkis ka see eriline kontserdi fluidum, mis, mis niisuguse kontserdi puhul on tegelikult määrav, see on, on sedavõrd vaimulik, sedavõrd vaimne muusika. Et tegelikult selle kontserdi õnnestumine ei olene isegi mitte nii palju perfektsest muusik kalise materjali esitamisest, vaid just nimelt sellest vaimsest kontsentratsioonist, millega millega see ette kantakse ja mul on hea meel, et et minu meelest koor selle selle saavutas. Nii et tuli meil ja Haapsalu festivalikuuriga tegelikult esimene päris AKP kava. Me oleme teinud siiamaani, oleme osalenud sellistes tooriumi mõõtu projektides. Kaks aastat tagasi oli ka üks kavasid siia žainimatettidest, mis oli siiski vasu kontiinu, aga mis on, on lauljale väga oluliselt toetav. Aga see oli nüüd esimene katsetus, sellise päris hakkab bella muusikaga. Ja ma nägin lauljat, lauljad nautisid seda kogemust ja, ja see oli mulle endale ka väga-väga põnev kogemus ja ilus elamus. Mis tundeid teis tekitab see, kui Haapsalu kohal lendab õhku mitmemiljoniline tulevärk. Jah, ma saan aru sellest küsimuse tagapõhjast. Inimestele pakutakse väga erinevaid meelelahutusi ja, ja see on täiesti loomulik. Haapsalu vanamuusikafestival on üks osa. Haapsalu linna suvisest kultuuriprogrammist aga loomulikult suurem osa sellest, mida näiteks turistidele suvistele puhkajad selle ja ka kohalikele inimestele pakutakse on selline, mis orienteerub natukene suuremale publikule laiemale massile ka massimaitsele. Ja sellele ei orienteeru mitte mitte üksnes mitmemiljoniline tulevärk või Guinessi rekordiraamatut ründav. Jaanituli vaid, et vaid seda läbilõikemaitset ja niisugust Keskpärast võiks öelda massimassimaitset. Arvestavad päris kindlasti ka kõik need suurejoonelised hiigelpublikuid kokku ajavad vabaõhumuusikaüritused, mis pakuvad ka tõsist muusikat. Ja, ja ma olen selles mõttes püüdnud küll natukene teist teist joont hoida. Haapsalu kiriku ümber on erakordselt kaunis loss jõu ja, ja me oleme siin siin mõnel korral ta teinud mõned vabaõhukontserdid. Aga. Aga kuidagi selliseid päris päris suurejoonelisi. Suurejoonelisi massiüritusi ma selle vanamuusikafestivali raames küll küll teha ei tahaks, kuigi mis seal salata, need aitaksid võib-olla meie festivali pitšetti natukene, natukene paremini püsti hoida. Aga ma ütleksin, et see on üks teine asi lihtsalt. Ma ei. Ma ei vastanda mitte tingimata seda, seda oma festivali taotlusi. Aga, aga mulle tundub, et, et jah, niisugused suurejoonelised üritused, ma ei räägi nüüd siin enam sellest sellest ilutulestikust, vaid ka ka suurtest vabaõhutõsise muusika kontsertidest. Et need ei ole siiski mitte mitte muusikaüritused. Oma oma olemuselt tähendab see, see kunstiline nivoo, mida seal pakuvad noh, minu pärast kas või kas või maailmakuulsat lauljat Carreras või kes tahes see, mis, mis ikkagi läbi läbi võimenduse. 10 või mitmekümne tuhandelise publikuni jõuab ja mida on üldse võimalik Kuda sellises sellises olukorras? Just kunstiliste? Nüansside ja, ja sügavuste osas, see on kindlasti hoopis midagi muud kui see, mis mis on võimalik luua. Näiteks näiteks Haapsalu kirikus 250 inimese ees. Ma võtan inimlikult festivali kunstilise juhina, kas näiteks ei ole kahju sellest rahast, mis tuulde lendab, samal ajal kui teil jäävad mingid väga head muusikud siia kutsumata raha pärast? Nojah, siin on. Loomulikult me võiksime tahta, et, et need kolm miljonit, mis lastakse poole tunni jooksul vastu taevast, lihtsalt et need Need võiksid minna teiseks otstarbeks. Teisalt ma muidugi tean, kuidas kuidas niisugused struktuurid töötavad. See kolm miljonit loomulikult ei tule mitte linna linna maksurahast vaid see peab ennast kommertsiaalselt tagasi teenima. Ta on seda ka kuuldavasti teinud. Nii et siin on lihtsalt vastakuti kommertsüritused ja, ja ütleme siis niisugused kõrgkultuuriüritused selline kõrgkultuurifestival see ei tasu ennast kommertsiaalselt mitte iialgi ära, seda ei juhtu kusagil maailmas. See, need on alati doteeritud. Ka suurte festivalide juhid ütlevad, et kui üks festival toob piletirahana, siis 20 protsenti festivalikuludest, et siis on juba hästi organiseeritud. Edukalt plaanitud üritus on ka mujal nii ja see on ka just mujal. Mujal mujal see nii nii ongi ja nii, et et see nii-öelda avalikult, kui sektori raha on, on ülejäänud neli viiendikku, mis alati niisuguseid üritusi igal pool püsti hoiab, meil on selleks kultuurkapitali raha, Kultuuriministeeriumi toetus, samuti Haapsalu linna toetus. Ja kahjuks muidugi hetkel on see majandusolukord säärane, et et sponsorite rahalisele toetusele praegu eriti loota ei saa. Need ajad on mõneti natukene möödas, aga ma loodan, et et siiski suuremas osas siiski ees. Küll on meil alati olnud lahkeid, sponsoreid, kes kes on meie korraldustööle hädalisi, vajalikke teenuseid, olgu need siis hotelli transporditrükimistahes, muud teenused pakkunud kas, kas päris muidu või või suhteliselt soodsa hinnaga. Nii et sedalaadi sponsorlust on on küll meeldivalt palju ja kõigile toetajatele suur tänu, aga muidugi ütleme niisugust puhtalt rahalist toetust on hetkel Eestimaal suhteliselt raske leida. Aga nagu me näeme, ka selle, selle avaliku sektori toel on võimalik. Ka kauneid ja suurejoonelisi asju korraldada. Nii et tulevasi festivali plaane siiski julgete pidada. Kindlasti tahaks, tahaks julgeda. See. See festival, mis nüüd kuuendat aastat siin siin käib ma lihtsalt näen, et see on niivõrd paljudele inimestele muusikud nende hulgas pakkunud nii palju rõõmu, et et mul oleks tuline kahju seda, seda mitte edasi teha. Ja, ja tõesti, see on, see on ebatavaliselt. Kaunis, ja ma ütleksin kuidagi eriliselt vaimselt toetav paik musitseerimiseks. Seda on öelnud mulle palju-palju kordi. Need muusikud, kes on äsja esinenud peale peale Mozart et on harva selliseid kohti, kus on, on nii meeldiv, nii hea, nii nii kindel tunne musitseerida, seda on Haapsalu kirik ja. Ma olen näinud ka seda publiku reaktsioonist, kasvõi sellel samal festivalil, kõik kontserdid on, on erakordselt soojalt vastu võetud. Me tõesti harva kogenud näiteks Tallinnas nii nii sooja kontserti, vastuvõtu ehk siis ainult võib-olla väga-väga erilistel puhkudel. Nii et mulle tundub, et see kontakt on muusikute publiku vahel suurepärane ja et sellest saavad niisugused rõõmsad. Energiat kõik pooleks. Saate lõpetab festivali finaal lõpukoor endale oratooriumi Iisrael Egiptuses. Eesti filharmoonia kammerkoori ja Tallinna kammerorkestri uhkes ettekandes Tõnu Kaljuste juhatusel.