Vikerkäär. Tere, head kuulajad. Valter pojakärul on tänases Vikerkaar saates meeldiv võimalus ajada juttu ühe muusikamehe ja filmimehega. Tere tulemast, Peeter Prambad. Ilus tervis. Ütle hakatuseks, millal sa viimati flööt? Noh, tähendab mängimise ja puhumise vahel on väike vahe. Puhusin ma viimane kord küll paar aastat tagasi oli üks Alo mälestus, see oleks korraldatud kontsert, aga mängisin ma vist ikkagi viimasel inspee plaadil. Aga ta on ikka jupp aega ta, mul tuleb uduselt meelde. Kas sa isegi tenorit. Kunagi mänginud. Millegipärast mul on mingi pilt profiilis, Prambad seisab. Saksa jah, no tähendab ma kunagi muusikakoolipäevil, kui oli obligatoorne pilliõpe siis ma küll Aleksandr Rjabovi juures käisin, aga ausalt öeldes sellisest pardi häälest märgist eriti palju kaugemale ei jõudnud, nii et ühesõnaga midagi, ühesõnaga Ablikatuuri ja näpud ma oskan peale panna, nii et, aga, aga ei, ma. Nii et sul läks vastupidi, tavaliselt kõik saksofonimängijad õppisid hiljem flööti mängima. Sina, flöödimängija. Minul jäi saksofon õppimata. Nonii. Mis kõige esimene pill oli, mis tuli? Nojah, kõige esimene Wilder, ma pean üldse ütlema kõigepealt seda, et minu elu on üldse koosnevad suurtest juhustest ja muusikasse tulime ka läbi väga suure juhuse ja lihtsalt kuna 60-lt lõpus olid sellised koolibändid ja, ja väga moes, siis mina sattusin ka tänu oma natuke endast vanematele sõpradele, ühte sellisesse pidi mulle ka mingi ülesande andma. No mul lauluhäält oli ja ma laulsin teist häält sellele, siis mõeldi välja, et Natega Tamburiin on ju selline lollikindel pill mida ei pea nagu eriti. Ega tamburiiniga on ju ka vist niimoodi, et sa pead ikka arvestama seda, et need kettakesed seal kõlisevad ka siis, kui sa sõnaga lihtsalt tähendab, kuidas seal back biiti pead sa lööma või mis, mismoodi? No ja vot, see on juba kõrgem pilotaaž sel ajal sellele eriti mõelnud sellele et midagi midagi heliseks annaks lihtsalt mingisse Kunda või no vastavalt siis sellele, eks ole, aga aga jah, noh, täna muidugi juba neid nimetatakse lööke pillideks, aga sel ajal oli ta lihtsalt üks. Kas see oli see lillelaste ja hipide aeg või? No küllap vist, sest et minu selline noh, kuidas öelda, maailmapilt hakkaski avanema, muidugi, kui see selline hipikultuur oli vist maailmas üldiselt kõrgperioodil ja võib-olla isegi natukene langemas, kui juba San Franciscost koliti juba palju eksootikat eksootilisemates paikades nagu goa ja sinna india, india poole, aga aga eks seejärellainetus oli meil nähtavasti Eestisse jõudis ta sel ajal jah, kuskil 69. aastal. Miks siis võib-olla mitte mängida esimese palana tänases Vikerkääru saates laul ühest Tamburiidi mängijast ja see on üks maailma tuntumaid laule, kuna selle on kirjutanud Bob Dylan ja esitanud tont teab kui palju erinevaid lauljaid, aga nagu öeldakse, originaal on ikka tavaliselt see kõige paremini kelladest. No siin seda lugu kuulates tuli Peetril väga palju assotsiatsioone meelde seoses meloni Safkaga, kes on seda lugu teinud. Ja kuidas sa ütlesidki hoopis eriliselt. On see ring ring tähendab tänapäeval ring täis saanud, tsiteeritakse nüüd kindlasti juba on tehtud väga palju kavereid ja, ja uusi versioone vanadest lugudest ja vanad esitajad. On tuldud tagasi vanade siis autorite juurde, aga aga kummaline on see, et, et ka järelikult sel ajal juba nii mõningad interpreedid ja heliloojate tundsid ära ja nagu mingid teatud lood, mis saavad klassikaks hiljem ja nad töötlesid juba sel ajal neid ja, ja, ja seal on väga palju põnevaid rõhutavad justkui tuletada meelde sihvkad siis tema nägemus näiteks sellest loost, soli, see oli kardinaalselt erinev ja, ja tema suutis sellele loole anda mingi täiesti uue ruumi või, või Uuedes ruumilise kõla, sellepärast et ta lõhkus selle kogu selle selle rütmi ja, ja, ja selle struktuuri laiali ja tegi sellest täiesti oma versiooni, kusjuures ta pani muidugi sinna tugeva annuse sellist naiselikku emotsiooni. Ja, ja, ja aga, aga see, see luusay kuidagi täiesti uuesti väärtustatud harva juhtub, mida küll harva juhtub, sellepärast et tavaliselt kipuvad, et noh, ikkagi originaalist nagu natuke nigelamaks jäänud üldjoontes kuigi seal on reegel, aga Melania sahka saavutas kindlasti täiesti uue kvaliteedi, selle loobunud meil kahjuks ei ole. Mängisin vaat huvitav, ma 25 aastat ei ole seda nime kuulnud ja nüüd kuulen esimest korda jälle. Ja tõesti vaata huvitav, kuidas ikkagi mõni. No tõesti tol ajal, kui sa kuulasid, oli noh, ütlesid, et missugune tulevik seal võib olla kadunud nii kui nii kui kivi vette visatud riigid on lahti, vesi on sile ja kõik on kadunud. Kuidas mõnel niimoodi see elu läheb? No elu läheb igal ühele ilmselt eri viisil, aga Peter Prambad, kui sina nüüd seal nendes esimestes või esimeses bändis seda Tamburiini mängisid ja teist häält laulsid, kas sinul oli silme ees juba oma mingi tulevik või vähemalt tulevikuplaanid valmis mõeldud? Et kelleks sa tahad saada? Kuulsaks rokkmuusikuks. Tähendab vaevalt ma, ma kujutan ette, et selles mõttes kui poisslaps on 100 viie-kuueteistaastase kindlasti hirm, edev veel peale kõige muu ja siis tal on nähtavasti enda probleemidega palju rohkem. Ühesõnaga ta ei mõtle nii kaugele ette, et milleks kelleks saada vaid lihtsalt tal on oma olemisega nii palju tegemist hetke olemisega. Kuna selle päeva ja ma kardan, et sel ajal ei ma noh, see oli lihtsalt bändi, see oli kuidagi bändis olemine oli sel ajal noh, see kuulus nagu sellise hea imidž. Kui sa oled ikka bändimees, siis sai ka tõsiseltvõetav selline plikadega. No olid ikka veidi kõrvust tõstetuna. Jah, no tore seltskond, ka pillimehed on alati muidugi. Mina pean ütlema seda, et ma olen õnnelik, et me oleme muusikasse sattunud just suurel määral, sellepärast et see on tore seltskond. Ja, ja just nimelt ja siin võibki tegelikult tõele selle, et tegelikult kõik, mis minut minus praegu veel on järel head, on pärit nendest aega. Et lihtsalt see oli tõesti vaimustav seltskond ega enamus neist ei mängi enam ammu pilli kõik amatööri tasemel, aga, aga lihtsalt, et noh, see oli omaette seltskond, lihtsalt nende vaimsus ja, ja kõik, see hing oli natuke teistmoodi konstrueeritud. Kas me nüüd jõuame tamburiiniga kahe ansambli inspee juurde või oli seal vahepeal ka ikka üht-teist veel? Ei, see selle selle vahel õpingud lihtsalt, aga õpingute noh, see nagu ma ütlesin, et üks suur juhuste rida, sest et peale algkooli viis jälle mingi juhus mind või seiklushimu ja ma ei tea, mis veel viis mind merekoolis, ma lõpetasin merekooli ära. Oot, merekooli, jah, no see on minu jaoks uudis, muide sel ajal nimetati teda küll karukooliks. No nüüd on ta nagu, nagu mereakadeemia pidi mingeid praktilisi asju ka siis tegema järel käia, isegi peale lõpetamist ma lõpetasin selle 73. aastal, aga kuna mul see ankeet ei olnud nagu eriti laitmatu, siis nüüd suunati Pärnu kalakombinaati heeringat püüdma, siis ma käisin Põhjamerele, püüdsin heeringat. Aga see lõppes küllalt kiirelt, sellepärast et juba 73. aasta novembris viis mind järjekordset juhust tööle Eesti televisiooni juba siis nii valgustajaks. Et ma olen seal ka tegelikult noh, alustanud võrdlemisi kaugelt sellest režissööri ametist, aga mõne selle noh niimoodi step by step läbi käinud valgustaja, natuke lavamehe tööd olen teinud ja assistent jah, aga siis ühesõnaga tulles tagasi inspee juurde, siis see oli ikkagi muusikakooliaeg, tähendab kuna, kuna ma sellest televisioonis olemisest valguste ametist 76.-ks aastaks oli võrdlemisi ära tüdinenud ja siis oli nähtavasti vanust ka nii palju 21 vist on juba siis et me hakkasime tõsiselt mõtlema, et aga mis nüüd edasi saab, et kas ma jäängi kogu elu seda rauda tassima ja mulle see ei meeldinud eriti see variant ja siis sai 65 rubla Valkaga kuus, ei olnud ka kes teab, mis näitaja. Ja, ja, ja, ja aga siis ma mõtlesin ikkagi noh, sorry laenusid, mida ma veel kõike muud oskan ja siis tuli meelde, et ma vist lapsepõlve seal kolm aastat viiulit õppinud ja see oli küll väga varases nooruses, mõtlesin, et läheks katsetaks muusikaga ja siis ma võtsin flöödi ja see flööti õppima omal käel. Ja Malco, Peetri ja sõjaaeg-ajalt nõu käidud küsimus, et kuidas mingi asi käib edasi, aga kuidagi sinu kutsika sisse sain, mis mulle endalegi imega 20 aastased te pillimängu õppimise tegelikult natuke absurd, natuke hilja. Ja, ja noh, siis ta läks oma muusikakool ja konts ja noh, nagu seda rada pidi, aga tähendab see inspee kui vabandust, kelle juures aga on, siis olid ma olin nii-nii Sammy, kui õuna juures mõlema juures olevad noored mehed ja peas oli, siis vist lõpetajad ei peaske veel õpetas, aga, aga minul saatsin, et ma alustasin nagu Samuel Saulus ja siis jätkasin õuna juures. Ja lõpetasin olemas. Aga jah, inspeega sai alustatud muusikakoolipäevil sellepärast. No mul on ikka jälle juhus, on mind kokku viinud tänast maailmakuulsustega ja väga toredate sõprade ja heade heade selleaegsete pillimeestega, sest Terkki oli ikkagi sel ajal veel. Kuigi ta kirjutas meile repertuaariga, ta oli ikkagi noh, pillimees selles mõttes, et, et ühes isikus, nii helilooja Willimast ja siis me alustasime kuidagi seda inspeed nagu koos neil oli veel enne juba ansambel Ezra. Aga noh, see, Jälle kas praegune taksofirma sellest ansamblist ka midagi kuulnud? Ei, see oli vist seotud. See on selline ja just nimelt ja oligi, sealt tulid neil pillid vist. See oli ühesõnaga, see oli nähtavasti. Vaat kirik oli sellel väga kummaline struktuur, ta ei olnud ainult selline. Süvatähendab. Seostati nüüd kui ainult religiooniga, aga tegelikult keegi ei osanud näha kirikufunktsioonide juba sel ajal, et ta juba natuke nagu muutsin, skulptuurid, toetajaks või sealtkaudu hakkasid liikuma pillid, nii tulidki teised pillid Eestisse ütleme selliseid kanaleid pidi, seal hakkas liikuma aparatuuri ja jah, ma mäletan, kuskil 70 ma teisel või kolmandal kursusel, kui me Erkiga nagu kokku saime ja siis me hakkasime, kuna ERKI loomingusse ta hakkas, aga nagu otsima ka selliseid teisi värve ja uuemaid värve ja kuna ta ise õppis samamoodi flööti muusikakoolis, me olime ühel kursusel siis tekkis selline idee, et miks mitte kasutada plokkflööti ja, ja, ja juba erinevaid plokke töötas, seal sai kasutatud nii sopranit, tenorit, passi kogu selle perekonda, plokkflöödiperekonda ja siis tavaliselt lööte, siis ta on nagu endal ei jagunud enam käsi ja jalgu, siis ta pidi lihtsalt Ma ütlen nüüd kuulajale noh, nii-ütelda laiale kuulajale. Et jutt on Erkki-Sven tüürist, just. Jah, sest. Ta oli tõepoolest tol ajal selle ansambli üks juhtfiguur, kuigi mitte ainuke sest seal oli peale tema veel veel tegijaid. Nooli muidu käivaid tegijaid Mart metsale kirjutas sel ajal veel täiesti arvestatavat muusikat ja jaa, jaa. Aga Erki lihtsalt hakkas juba siis domineeriv, ta oli ühest küljest oli produktiivsem tunduvalt ja, ja kuidagi see Erki muusikat oli hea mängida. Noh, see oli kuidagi niimoodi, see oli omamoodi, see ei olnud jah standardseemnestandardite järgi kirjutatud ja ta andis nagu nagu kõigile ansambli liikmetele ka võimaluse lihtsalt ennast proovida, eksperimenteerida ja selliseid isegi heas mõttes nagu ühislooming, sellepärast et ega neid kõlavärve ja neid sai otsitud palju ja ma kujutan ette, et et eks see paberikorv täitus ka päris tihti noodipaberiga lihtsalt vist lihtsalt tuli noh, ei töötanud ja, ja tuli katsetel uut versiooni, nii et Erki oli küllalt kriitiline juba sel ajal oma loomingu suhtes, nii et ega ega sellist noh, midagi kahtlast ta ta lihtsalt peale proovi võttis. Saatus kogu selle krempli prügikastini. No need Tartu muusikapäevad olid tol ajal üldse niisugune mõõduvõtmine, teistega mõõduvõtmine ja inspee paistsid muidugi selles mõttes silmata. Oli, läks nagu kogu aeg süvitsi tegi ühest küljest hoopis teistmoodi kui näiteks Volkonski oma eksperimentidega ja ja, ja huvitav aeg oli. Nojah, aga samas võib ka tõdeda. Vot tuli noh, järjekordselt eks ole, Peeter Volkonski nagu, nagu juhuslikult siia saabus tema vaim keskele ja, ja isase inspeday Volkonskist ka korraks, sest et ikka eksperimendid viisid meid ikka kunagi mingil ajal kuskile, kui jälle kuskil keskpunkti ja sai ütlevintsee baasil sai ju tehtud selle projekti e võrd Ventsel uut, eks ole, mis oli tegelikult inspee, eks ole, konski oma projekt või siis ütleme roheline muna, mis oli puhtalt inspee, muusik oma bändi ei olnud ja, ja lihtsalt üleüldse nähtavasti see tartu andis sellise kõikidel eksperimentaatoritel võimaluse eksperimenteerida igaüks omas ajas ja omas ruumis ta seal. Kuna need asjad on ikka niivõrd kardinaalselt erinevad, siis ei tekkinud isegi selle konkurentsi, et, et kes on parem eksperimentaatori No kindlasti hõljusid seal ka kogu aeg, näiteks Riho Sibula ja Alo Mattiiseni vaimu muidugi jah, jaa. Jaa. Ja noh, eks ma kujutan ette, et just nimelt selline noh, Riho ja Erki koostöö, mis on nagu hiljem me teame väga viljakat nüüd juba kui noh, väljaspool insped. Ma mõtlen suurt vilja kandnud, eks tegelikult need alged said juba ja need sümpaatiat sai sai alguse siis sellest ajast Aga nüüd, Peeter Prambad, tahaks panna mälu korraks proovile, sest leidsin fonoteegist ühe loo, mis on pärit aastast 1902, mis 20980, eks ikka mõistagi. Ja see on Erkki-Sven Tüüri kirjutatud ansambel inspee siis juba tegutses. Selle nimeks on Parlamendi koor. Kas sulle meenub? Ja see on, tähendab üks osa ERKI loomingust, mis nagu ametlikult helikandjale tähendab, ametlikud heliplaadile ei jõudnudki ja need on kõik need hiljem kokku miksitud variandid. Ma ei kujuta ette, millised need olid väga pikalt kadunud lindid. Linnahallis kunagi sisse mängitud. Ma ei, ma ei kujuta ette, kus kokku mängida. Mina pean tunnistama, et mina kuulan seda nüüd ka täna esimest korda kokku. Mängituna lähen aga muide. Segan korraks vahele, võin sulle öelda veel, et helirežissöör on Neville Bloomberg. Jah ja see Nevil vahepeal oli, sellel oli Eesti raadios tööl, aga, aga kas see muusika mängiti sisse ka linnahallis, aga need linnahalli Master David, need on hävitatud, see on teada, et need võeti üle osa nendest jääb midagi alles, tähendab, aga see on üks kummaline osa Erkki-Sveni loomingust, mida eriti ei tunta. Ta, ja ma mäletan, kui linnahallis lindistus sai tehtud, siis oli meil mingisugune teoreetiline võimalus või lubadus firma meloodia poolt, et me saame nagu, kas siis duubelplaadi või kaks plaati Jutanud inspee esimesest plaadist ja siis sinna vahele oleks tulnud veel üks, mis oleks siis nagu koosnenud rohkematest. Erki lauludesse oli väga ilusaid laule veel peale see parlamendiliikmete koos on nüüd natukene selline sarkastiline ja, ja võib-olla vähe irooniline lugu minu mäletamist mööda, aga seal oli väga ilusaid laule ja need ei ole ka jõudnud plaadile, nii et me tahtsime, nagu sel ajal oli selline väike mõte, võib-olla, et oleks nagu noh, siis nagu helilooja saaks. Saaks nagu näidata nii mõlemat oma omas vokaal ansambli vokaal loomingulist külge, kui ka ütleme instrumentaalloomingus küll ka siis me pidime valima, tekkis see, et kuna ikkagi jäi üks plaat, siis tuli ka juhtus niimoodi, et ütleme, siin jäi see, see Andidoloroosum, mis on vaieldamatult tugev nii instrumentaalsõna kui ka väga head laulutekstid, siis lihtsalt tuli nagu instrumentaalplaadile lugu üle kanda, sest et sellest me ei saanud lihtsalt loobuda selle plaadi puhul, et aga need teised lood jäid, paraku jäid kuskile riiulitele nii-öelda kas nüüd on siis nad välja kaevatud kuskilt? Noh, hea, et kuskil ikka midagi säilis. Nii et parlamendikoor, autor Erkki-Sven Tüür, esitusansambel. Vokaalsolistide muide, vist enne seda vala mainimata Erkki-Sven Tüür ise. Nojah, aga selle selleks inspee vokaalpartii lauliski ju siis kas keegi teine ei laulnud seal? Ei noh, ikka põhiliselt oli see asi Erki peale ehitatud. Kuigi sa oled. Ise nagu sa ütlesid, teist häält laulnud ja peada kunagi isegi katsetanud Mõtlesime vist esimesel kontserdil ühte minu komponeeritud lugu mänginud, mida ma ise laulsin, aga noh, muidugi kompositsioon, siis ma seda ei nimetaks, jääks tagasihoidlikumal juurde, aga lihtsalt noh, sai ka nagu proovitud. Aga neid 80.-te Tartu muusikapäevi hiljuti meenutati ju ka Postimehe arteris, seal on meie praeguseks väga noh, kuidas seda öelda, mitte nüüd otse katkenud, aga väga kokku kuivanud sidemetest vene intelligentsiga, kes tollal käisid ju kogu aeg igal aastal Tartus. Artjom Troitski. Juurisoulski oli korra Dmitri UFO peaaegu iga kord Petrov Fargaari Petrovi alati Moskva raadios botashoffi. Oh jumal ja need olid ju kõik tuttavad mehed ja need Leningradist käis tollal käis Vladimir Feyertaag ja ja need sidemed olid väga tugevad. Ja no tänu siin jah, võib-olla võib öelda, et tänu Troitski ja Uhovile ja Petroovilegi pääski inspee nii-öelda Eestist välja, sest et nemad korraldasid meile ju kaks Moskva kontsert, üks aasta, kui me käisime esimene kord, siis see oli väga uhke kontsert, see oli mingisuguse sõjatehasest noh mingi kuullaagritehase oli selline spordi ja kultuurikompleks, aga mis seal iseenesest väga uhke. Noh, nii mõnigi ütleme, teater võiks unistada sellisest saalist, sellisest lavastaja lavatehnikast ja mis seal sel ajal oli, see oli 82. või kuskil aastal ja, ja see oli väga No kuidas öelda sellisele boheemlane koorekihile, sest et sina selle läbi täiesti välja müüdud ja sinna lihtsalt ei pääsenud sisse ja sinna ei lastud rohkem sisse kui saalis kohti. Nii et tegelikult väga palju rahast ja õue ja see oli meie jaoks täielik uudis, mingi ansambel inspee kuskil Eestist, mis asju, kes kus tuleb Moskvasse suurde nii-öelda kultuurimetropol ikkagi, kus vaid ka sel ajal juba käisid ikka väga suured tegijad, eks ole, ja Meil on täiesti välja müüdud, see oli ikka ikka mitmetuhandene saal ikka täielikus hämmingus, et võib-olla siin on ka. Nüüd ma hakkan väga tarka juttu rääkima. Et, et võib-olla siin oli ka küsimus selles, et läbi mille ei ole üldse võib-olla nagu selline slaavi slaavi muusika jõudnudki eriti maailma, sest see, nende lihtsalt laadide süsteem, no mul tuleb ikka paraku meelde kohe ütleme need vene kõrtsid, kus alati see väga hästi süüa, köök oli viimase peal, aga see muusika oli alati sellise kuidagi kahtlase väärtusega, sellepärast et vist eurooplased, kes on harjunud natuke teiste kõlada ka natukene sellise masoormi noorsüsteemi. Jah, ütleme, et natuke teise kõlaäriga, siis siis see kohutav vene muusika, minaarsuse, sellised kummalised laadid ja sellised kummalised. Vist me ei söö seda ära või, või kuidagi. Muide, nad ise ka, mul on meeles keegi kunagi üks üks tuttav sealt ütles mulle vastake, priotne, ma surne. Tähendab no ühesõnaga, nähtavasti ta oli ka väsinud sellest ja, ja võib-olla see oli ka üks ka meie bändide seest niisugune omapära, värskus ja muusikaline värskus lihtsalt, ja muidugi mõttevärskus ja see ja muidugi seal taga on ikkagi jälle see, mida nad vahetpidamata rõhutasid, et teil on siin taga soome televisioon, teil on siin taga kontaktid läänega. Tema ainuke, mis neil oli, oli Willisconver Ameerika hääl, Chazz, tuleme nüüd tänases Vikerkääru see tagasi Eestimaale. Ja meenutame veel kunagist ansamblit, inspeed ühe palaga. Et reprambad, mis sa arvad, mida võiks järgmiseks. Kui ta kuulata Ikkagi hakkaks, alustaks algusest ja tuleks ikka inspi esimese laadi juurde ja kuulaks siis ma Rävitraamit võib-olla sümfoonia seitsmele esitajale. Ennem ütlesin, et meenutame ansamblit inspeed muide Peeter Prambot, kas see on raudne, et ansambel kunagi enam kokku ei tule? Keegi pole ju seda välistanud? No ja ma ei tahaks oraakel midagi ennustama, aga no ma kujutan ette, et, Et sellisel kujul ta kindlasti ei tule kokku, sellepärast et ikkagi Ma arvan, et sellised point tähendab kõik ansambli liikmed on tegelikult kuidagi no vähemalt Erkki-Sven sina olete läinud ju? Erkki-Sven jätkab muidugi muusikaga, sina oled läinud ju hoopis teisele teisele tööle. No aga samas jätkan ma ikkagi arvan ka muusikaga, sellepärast et võibolla võibolla kuigi nad, ütleme nüüd filmis olen rohkem dokumentalisti rollis olnud viimasel ajal siis ikkagi jõudu mehed olema edasi teinud, nii muusikaprojekte filminud kui ele muusikasaateid ja ikkagi muusika on see, kus ma olen nagu alustanud ka muusika reži, see on praktiliselt ühesõnaga kõige selle alus ka telepildi ja kinopildi tootmisel olnud, nii et ma ei saa sellest üle ega ümber ja samas ma pean ütlema, et tegelikult ju kõige suuremad saavutused, mis on tegelikult palju suuremad, kui see pillimäng On mitmeid ju ikkagi see Et tänu sellele muusika lähemalt kokku puutunud nii pööraselt huvitavat maailmanimedega no ma olen filminud. Männata transfer, Ma olen filminud New York poiss, ma olen filmivad ära Fergusoni. No mis siin veel? Jon emides Meyers, John McLaughlin siis. No ühesõnaga, see loetelu on lõputu, pikk, et ja me oleme ka nagu Walteriga käidud ühtedel samadel võrratute festivalidel ja kuulnud ühtesid samu inimesi. Ja see tänu ühesõnaga see on kõik sellele muusikale, et ma alustasin muusikarežissöörina ja ja, ja see on andnud ikka võrratu kogemus ja võrratu maailmapildi, tähendab, mis ikka ümberringi toimub ja, ja et kogu see elu siin ei olegi nii väga üheülbaline. Samas, te olete Walteriga teinud koostööd ka selles mõttes, et vaadanud ajalukku see nojah, eesti džässi viimane nostalgia oli, oli väga huvitav töö, ma usun meile mõlemale, sellepärast et noh, mina mäletasin seda aega nagu oma noorpõlvest ja sina võtsid seda nagu kokku. Nii, tänase vaataja silmale. Ja minu arust see on Kui ma yld viisin selle koopia Saksamaale ja seal väga huviga vaatasid ja ma usun, et ükskõik kuhu need filmid satuvad need on siiski selles mõttes väga huviäratavad, et neid on vähe. Ja, ja nad ükskõik, kui väikesed me oleme, me ikka ütleme meeslatele pisikesed, aga aga kas ei, väärib talletamist ja ma olen mitu korda käinud Saksamaal Tarmsadattis, käisin sedasama materjaliga loenguga ja seal oli pool Euroopat koos. Ja kõik kuulasid suu lahti, ütles, et oi-oi, et vaadake teil juba 1925. aastal professionaal džässorkestrid ja 27. aastal Eesti pillimehed käisid Saksamaal mängimas ja mängisid seal isegi ühes saalis mängisid kuskil Leipzigis mängisid ju koos Ameerika orkestriga ja eestlased Nojaa, aga see on ju lõpuks nii oma ajalugu ja ega keegi peale meie seda ajalugu ei talleta või ükskõik, millistel kandjatel, see on ikkagi paraku meie enda töö ja, ja noh, võib-olla see kuigi me praegu, eks ole, aja praegusel ajahetkel noh, kuidagi on need väärtushinnangud minu jaoks natuke kummaliselt, aga ma ei taha peatuda targutamise ümber spordist ja kõigest. Aga ikkagi tuleb ühele asjale üks asi endale selgeks teha, et kogu eesti kultuur ei ole ainult sport, millest nüüd kiiret nagu kiretakse viimased mitu nädalat, see on minu arust sajab hulluks lihtsalt sest Eesti kultuur on ta kasvõi seesama see meie John pori ja, ja kui paljud eestlased teavad näiteks, et härra paiste, kes on maailma kuulsam, ütleme löökpillide valmistaja, eks ole, on ju eestlane parandada. Eks ole igal pool lavadel ja kõik maailma lavadel näis härra paiste firma valmistatud taldrik, nimi paistab igal pool, trummiplaatide peal paistab nimi. Et jah, ma arvan, et, et see võib olla noh, see tänapäeval lihtsalt ei anta endale hästi aru ja, ja kuidagi doseeritakse mõningaid Vabandust, ma segan korraks vahele. Kontserdi puhul, kus paiste trummikomplekt või taldrikud on laval, ei tõmmata eesti lipp. Mass teiste näoga jäi kuulata Eesti hümni, nii et selles mõttes sa ei saa ka selles mõttes olla pahane nende välismaalaste pealegi ei paista, on tegelikult eestlane. Aga meie asi on selle maailma muidugi teavitada võiks palju rohkem meestele. Muide näiteks. Pisiasi, aga, aga ma teeksin sulle siin praegu ettepaneku kõige kogu kuulajaskonna ees. Soomlased pühitsevad tuleval aastal soomekeelse heliplaadi sajandat aastapäeva. Samal ajal tal ilmusid ju Eesti esimene heliplaat soomlastel paar kuud varem ja laulja oli sama, kes laulis sisse soome laulud, Koldis on ja, ja laulis sisse eesti laulud. Ja ma usun, et meil ei mõtle keegi praegu selle peale, et tuleval aastal saab 100 aastat eesti heliplaadist. Miks siis mitte teha sellest üks dokumentaalfilm? Ei, muidugi, see on iseenesest täiesti või noh, minul on see ka praegu, küsiks sinu käest, kuulsin praegu. Aga selleks, sa pead minema kohe kuskile raha lunima, eks ole, ei noh, sellepärast, et kõik maksab ja, ja. Näiteks niisugune asi, Soome Ylesradio Se fonoteegi boss. Ma kasutan Pekka kroonavaid rikka Kronos ja natuke võib-olla halb. No juhataja või mis ta neil seal. Nende ametinimetus. See käis ju Londonis nende riiulite juures, kus on talletatud ka eesti matriitsid, mida meil üldse ei ole olemas ja ta kirjutas nad sealt kõik välja ka meie jaoks ja uuris ka järele inimesed, kellega võiks kooskõlla või ütelda kontakti võtta selleks, et sealt neid saada. Aga need maksavad. Parem on maksta mingisuguseid 100000 krooni kuskile mõne korteri eest. Kui see 100000 krooni maksta sinna sellele firmale talaseks, nendest matriits meil koopiaid teha. Ega me täna poliitikasse ei lasku, see on, see on meie ajalugu, see on meie muusikaajalugu. Jah, no järelikult see on ilmselgelt kultuur on kallis, aga ja, ja selle selle kultuuri ütleme jäädvustamine ükskõik siis, millistele kandjatele see tänapäeval maksab ja maksab üha enam. Aga no juhul, kui seda nüüd ei tehta, siis on korvamatu kaotus, sest see jääbki, jääbki talletama ja siis ta jääbki nii, ta jääb. Ja keegi ei ütle, et ühel ilusal päeval mõni tädi seal Londonis nende riiulite juures vaatab, et mis need siin vedelevad, tõmbab korra sealt üle ja lenda, kui palju asju on läinud prügikasti lihtsalt teadmatusest? Ei muidugi, aga see on meie, see on meie muusikakultuuri alus. Seal on niisuguseid hääli, keda mitte keegi meist ei ole kuulnud. Siin ju ka Peeter Prambot arvas, et näiteks seesama Erkki-Sven Tüüri lugu sellest Parlamendi koorist on võib-olla kadunud juba kuskile ei ole ta kadunud, need üritame säilitada, mida on kadunud, ei ole kuskile ka kirjutusmasina kontsert, mis on veel üks inspee esitatud teos, aga selle autoriks nüüd ei ole mitte Erkki-Sven Tüür, vaid Alo Mattiisen. Peeter Prambad filmitegijate hulgas on alati ju väga tähtis ka see, kui sa oled kusagil võitnud mõne auhinna. Kas sinul on olnud juhust mõne oma dokumentaalfilmis või mõne sellise teosega kuskil ka mõnel festivalil osaleda ja? Tähendab, ma olen jah, olen osalenud, tähendab, mu filme on filmid on osalenud erinevatel festivalidel ja ma pean kohe ütlema, et ega ma mingit erilist auhinda pole võitnud, aga siis ükskord elus on mul õnnestunud filmiga kaasas käia ja sellest ka mitu aastat tagasi. See oli Teplits selline ja armas kohake Austria ja Slovakkia piiril. Ja, ja seal oli selline tõeline festival, see on mu elu esimene esialgu ja jäänud ise, noh, ma ei ole kuskile mujale pole pääsenud, siin on nii rahalised põhjused kui mitte mitte otseselt nüüd finantsprovi niivõrd-kuivõrd, lihtsalt ma ei ole praegu teinud midagi sellist, nad festivali filmid seal nagu ütlesime täiesti eraldi eraldi žanr. No sa pead arvestama kinet hakkadki festivalil käima, tähendab, ühesõnaga, nad peavad olema lihtsalt kuidagi oma ületasid ülesehituslikult ja ja sellised dokid, mis oleks nagu erinesid millestki ja nad. No ühesõnaga, see on terve pikk teooria, aga see oli selline võrdlemisi sellisest kummalisest ja ma ei tahaks kasutada sõna skandaalne, aga sellisest omapärasest mõistlikus Simson seakülast ja kes nagu teadaolevalt valmistab meid meil igasuguseid siseskulptuure võib-olla mitte kõige paslikumates või, või, või kõige ma ei leiagi kohe praegu õiget sõna kõigest sündsamatest asjadest, nii et ta kasutab igasuguseid elundeid. Oma pronksivalu puhul aga temast. Kuidas filmida, kummaline kummaline persoon, sest et ta on käinud ise Afganistani sõjas ja, ja olnud seal kellast kellani olnud. Nii et ja see dokfilm äratas tähelepanu ja see oli juba isegi peaaegu noh, nii-öelda selle priisi võitmise äärel, aga siis lihtsalt langes ta lõppkonkursi või see lõpp, otsustasime ta ikkagi nagu langes sellest välja. Aga üldiselt jah, filmid on ikka käinud ja, ja no need on põhiliselt kunstifilmid, on nad kas kunstnikest või mingit portreed või, või siis on mingisuguseid ländart lavastuslikud. Kas on olnud ka niisuguseid juhuseid, noh, tavaliselt režissöörid kipuvad ikka. Ma tean tülli minema, kas siis noh, oma ideede teostamisel ja, ja see, kellest sa parajasti midagi teed, võib-olla hoopis eriarvamusel. Tal on iseendast teine nägemus, kui sinuga. Nojah, eks vot selle ala inimesed on kõik väga suured egoistid ja eks üldse kunstnikud ja muusikud ja erinevad on ikkagi ego ega ongi see ju, mis selle käivitab selle ja kui on natuke talenti ka ja tugev ego, siis oledki sa läbilöögivõimeline, siis sa kuskile jõuad oma oma ettevõtmistes. Aga kindlasti, eks, eks tekib ka vahel selliseid olukordi, kus noh, režissöör või arvab ühte ja, ja ütleme, patsient või see. See nüüd see kujutab hoopis Ütleb hoopis teisiti ja siis vahel minul on isiklikult olnud üks väike selline, aga noh, see pole oluline üks lahkarvamus nii-öelda ja portreteerib tava. Aga me kumbki enda juurde ja ega see ei tähenda seda, et, et me noh, oleksime riius. Ei, lihtsalt Sa oled temal, on õigus jääda enda seisukoha juurde, minul õigus enda seisukoha juurde, nii et noh, aga tulemuse eest vastutad sina ja deporteeriti, seda küll, aga ikkagi siis, eks ma siis kuidagi jõuga surun enda peale. Sest et ma just selles ongi küsimus, et ma sellest vastutan. Aga sellel patsiendil nii-öelda on ikkagi õigus näha seda valimistulemust enne, kui ta ekraanile jõuab. No vot, see ongi nüüd laiali. Tähendab no suuresti on see ka nähtavasti kokkuleppe küsimus ja, ja siin sõlmivad selliseid nähtavasti härm, härrasmehelik kutselised jah, kokkulepped, et kohe alguses lepitakse kokku, kui suur on siis selle vastaspoole õigus sekkuda asja sellesse lõpp-produkti või, või noh, ütleme lõpp valmis faasi sellepärast et ega noh, ikkagi ütleme mingi film või, või TV-saade või ütleme, konkreetsest persoonist on ju minu subjektiivne nägemus, ma ei saa ju olla lõpuni stiilne ja ma ju lõpuks kirjutan sinna alla oma nimed, see noh, reis rollis, ettev raamat või oli see või teine, eks ole, siis järect, võtame ka vastutuse endale, selle produkti eest, et võib-olla ma olen täiesti külman eksinud, aga minu nägemus asjast on selline ja noh, ei ole ju lõpuni maksimum tähendab ühte ühtegi lõpuni õiget või, või sellist Siin tõenäoliselt see on üldse üks väga ebahuvitav inimene, kellest saab ainult ühtemoodi teha, tähendab mida, mida võib-olla vastuolulisem ja nurgelisem on, on see kujuteldav võib-olla seda huvitavam on just seda teha. Nojah, ja see tekitabki seda vaidlusmomendi ja võib-olla siin Eesti filmiklassikast on näiteks siin Mark Soosaare film Anna klassist on tekitanud väga vastakaid arvamusi ja on ta tõrvatud maa põhjakiidetud taevani. See on ikkagi millise kandi pealt, et vaadata ja, ja püüda siis mõista nii portarreteeritavad kui ka portrateerijatele sõnaga, mida, kuidas tema nägi, mida tema nägi ja ega see meie inimesed on üldse natukene selles suhtes veel, et me ei ole veel nii nii avatud ja, ja kindlasti on lihtsam teha selliseid portreefilme ja teravaid, portreefilme avatud pikka aega, avatud on maailmas me ikkagi rohkem jälle, vot me hakkame jälle tegelema enda omade isikliku, mina pisikeste, selliste probleemidega siis noh, see ei tule asjale kasuks. Nagu. Vot, mul tuleb praegu meelde dokumentaalfilm Nikita Hruštšov vist, võib-olla sa nägid ka hiljuti oli eetris ja ja kui poeg ütleb isa kohta on Walshi pautun, ta oli suur lobiseb. No minu arust see on väga väärtuslik hinnang, hinnang, see ei välista seda pojaliku armastust, aga see välistab või see näitab ka seda, et ka perekonnas tema neid külgi, mis lõpuks viisidki tema võib-olla selleni, et ta enam ei saanud seda kohta pidada. No nüüd paraku hakkab tänane Viker kärv saare lõpule jõudma. Ma mõtlesin küsida päris lõpetuseks meie tänaselt külaliselt, Peeter Prambatilt. Kas sul on tuleviku suhtes? Kui küsida sinu käest, kellest sa tahaks teha ühe dokumentaalfilmi ja ärme piirdu ainult Eestiga, vaid võtame kogu maailma, kes võiks olla selline isik mis oleks sinu suurim soov, et temast teha film. Ääretult provokatiivne küsimus, tähendab no üks, üks asi muidugi soovunelm ja soovid, noh, see on natukene ootamatu, võib-olla isegi see küsimus, sellepärast et kui, kui nüüd rääkida mingist Euroopa või maailma mastaabis see on nii palju huvitavaid persoone. Noh, näiteks tähedamise reeglina nendest tehtud kõigist, eks ole, ja korrata pole midagi mõtet. Aga kui, kui rääkida tulla muusika juurde konkreetse teema juurde, siis noh, minu meelest oleks väga huvitav grupp kellest ja tähendab, kellel on läbi aegade säilinud oma oma selline eripära ja oma filosoofia jäterotaal, et võib-olla kui näiteks seal Andersonist, kes seal väga tugev isikus isiksus, et temast võiks saada väga huvitava toki muusikalise doki, sest et ma kujutan ette, muusikaline materjal on juba ääretult hea, aga tulles tagasi kodumaiste asjade juurde siis on, mul on ikkagi kavas lähinagu, meil on lähitulevikus hakkame ette valmistama filmi tegelikult setudest ja seto kultuurist üleüldse natuke teise nurga pealt. Kuule, kui sul on siiamaani on tehtud selle idee nagu selline ideekavandi autor ja ma loodame, et temast saab ka tulevase käsikirja autor, on Silvia Karro kolleeg Eesti raadiost. Kes on, tunneb seda valdkonda väga põhjalikult ja kes on ka ise seal sündinud aju juuripidi setu ja tähendab ka seal saab kindlasti väga palju, kuna seto kultuuriga väga palju baseerub muusikal, siis nagu tuleb seal väga palju muusikat. Ja mingi tähendab, õige ajend selle asja tegemiseks andis mulle meie tuntud nüüd juba meie hulgast lahkunud helilooja Kuldar Sink kellel ka oli kunagi seal kandis maamaja ja kuna kuldariga sai väga tihti käidud Obinitsas, sai käidud kirikupühadel ja natukene üldse, kui me teame kuldari loomingust, siis ta kasutas väga kummalisi laene Manivataksid laenuseks küll araabia muusikast, küll seto kultuurist saada suutis neid miksida ja saada väga huvitavaid tulemusi siis nagu see oleks ka nagu kuldari ees või tähendab mingisugune selline kohustus, mida ma tahaksin nagu nagu realiseerida, et Kuldar Leisi pooleli, meil ju tegelikult see asi kavas ühtepidi kuldariga teha ja valida siis kasutada selles filmis kuldari nii kirjutatud kui ka tema korjatud materjal, ta käis seal korjamas setu rahvaloomingut. Ta on, seda on Eesti raadiole salvestanud seda. Aga nüüd, kuna enam kuldarit ei ole, siis ma mõtlesin, et nad võib-olla minu asi, oleks see asi siis nüüd ära vormistada. No eks tulevik näitab siis, kuidas asjale. Jõudu selleks tööks aga lõpulugu, mille valisid tänasele saatele ei ole mitte setu muusikast pärit vaid see on hoopis ansambel nimega. See on jah, Kinkrinson ja, ja võib-olla ta sobikski kogu selle jutu lõpetuseks ja see selle loo pealkirjaks epitav.