Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast, 24.-st oktoobrist. Toimetaja Mall Mälberg. Edgar Savisaar teeb otsuse selle kohta, kas jätkata ministrina või minna Tallinna linnapeaks pärast seda, kui Tallinna valimistulemused on kinnitatud. Praegu seisab siniavalduse taga, mida vabariigi valimiskomisjon arutab kolmapäeval. Gräzin on lubanud vajadusel minna kuni riigikohtuni välja. Seni Tallinna volikogu kokku tulla ei saa. Pärnut hakkab valitsema Keskerakonna, Res Publica, Isamaaliidu rahvaliidu koalitsioon täna antileppele allkirjad. Jätkub vaidlus selle üle, kes on süüdi, et põlevkiviõli hind on täna oksjoni müügile kallinenud valitsuseni jõudnud seisukohal, et ta toetada tuleb kõiki neid maksmisega hätta jäävaid soojatarbijaid, kelle jaoks kütuse hind on tõusnud suvega üle 20 protsendi. Island toetab Eesti piirilepingute küsimuses, kinnitas peaminister Andrus Ansip pärast kohtumist Islandi peaministriga. Majandust poole pealt oli Island valmis kaasa aitama Eestiga majanduse arengule. Suur huvi on neil ka Eestis toodetud puitmajade vastu. Eesti Televisioon, Eesti filmi sihtasutus ja Eesti Kultuurkapital sõlmisid lepingud, mille kohaselt hakatakse ühiselt rahastama dokumentaal- ja mängufilme. Pärast Eesti telefilmi tegevuse lõppu on tegemist esimeste lepingutega, mis kaasnevad Eesti telejaama omakeelsete filmide rahastamisse. Poola Viljandi valimised võitis Lech Kaczynski, kes lubas Poolale moraali uuenemist ja kristlike väärtuste tagasitoomist. Homme on meil pilves ilm, pärastlõunat aga vihma ja lörtsi sadama. Kohati võib ka lund ja õhutemperatuur on null kuni pluss kuus kraadi. Ootus, et Keskerakonna esimees Edgar Savisaar teatab selle nädala algul, kas ta jätkab ministrina või läheb Tallinna linnapeaks, ei täitunud, sest Savisaar on lubanud teha otsuse alles pärast Tallinna valimistulemuste kinnitamist. Riina Eentalu käsitleb teemat. Nii Keskerakonna esimees kui ka fraktsiooni liikmed, kes osutusid valituks Tallinna volikogu teevad oma otsuse pärast seda, kui Tallinna valimistulemused ametlikult kinnitatakse, teatab Keskerakond. Valimistulemuste kinnitamine seisab aga riigikogu liikme, reformierakondlase Igor Gräzini taotlusega tunnistada kehtetuks valimisjaoskonna number kolm ehk Kristiine linnaosa valimisjaoskondade valimistulemus. Tallinna valimiskomisjon Gräzini taotluse tagasi ja nüüd saatis Gräzin selle valimiste keskkomisjoni. Seda arutab valimiste keskkomisjon kolmapäeval. Igor Gräzin. Linna valimiskomisjonis praktiliselt ei kuulatud, üle ei tunnistajaid, küsitud ekspertarvamusi, antud juhul siiski sooviksime sisulist arutelu, nii nagu see peaks käima mitte isegi ainult väärteovaid ka haldusmenetluse korral. Mida arvas sellest Mihkel pilving vabariigi valimiskomisjonist? See on meie koosolekuna avalik, kindlasti kuulatakse ära tema arvamus. Avalikule koosolekule võivad tulla ka eksperdid. Kui kellelgi on mingisuguseid arvamusi esitada, siis kindlasti valimiskomisjon kuulab ära. Ega tegelikult väliskomisjoni koosolek ei ole nüüd päris kohtuistung, seal olemasolevate materjalide alusel arutatakse küsimust. Ja see otsus tuleb siis ka kolmapäeval. Otsus tuleb kolmapäeval, eeldame, kui nüüd tuleb niisugune otsus, mis Kreesnit ei rahulda, siis endale õigus kolme päeva jooksul pöörduda riigikohtusse. Riigikohtul on pärast otsuse saamist aeg-ajalt kolm tööpäeva aga kui näiteks otsus on puudulikult esitatud või niimoodi, siis nad võivad ehitada näiteks täiendava tähtaja. Kui vabariigi valimiskomisjoni otsus Igor Gräzini ei rahulda, missugune on siis tema järgmine käik? Riigikohtusse täpselt, aga ma arvan, et see vaidlus on vaja lõpuni vaielda, sest ma kardan, et siin võib-olla on ka härra Savisaar asjast valesti aru saanud ja nii imelik, kui see on ka mõned valimiskomisjoni liikmed on asjast valesti aru saanud ja rääkinud sellest kui kohukeseprotsessist tegelikult see kohuke on seal üks argument. Kuues Seitsme tõeliselt olulise argumendi hulgas, milledest kõige olulisem on see, et Eesti vabariigi riigikohus rikkudes talle põhiseaduslikult antud õigusi, sekkus valimise protsessi teiste sõnadega riigikohus lükkas kõrvale briigi qq ja hakkas õigusemõistmise asemel tegelema seadusandliku tegevusega. Enne valimisi oli hobus vait nagu kult rukkis. Kõige pensikum selles loos ongi, et selles paberis on olemas kõik peale otsuse ja otsuse langetamine ongi riigikohtu ülesanne ja milline riigikohtu otsus ka ei oleks tant definitsiooni järgi alati õige ja sellega me oleksime kõik nõus. Kõige hullem lugu on see, et seda ainsat asja, mida ta oleks pidanud tegema, otsust oma tapeediski vältida, ta selle asemel tegi oma avalduse või avaldas arvamust, et lihtsalt täidetakse aeg täis. Riigikohtul on aega, nagu öeldud, kolm päeva ja enne riigikohtu otsust ei saa kokku tulla ka Tallinna volikogu ega ole meil tõenäoliselt oodata ei Edgar Savisaare otsust ega ka Keskerakonna otsast, kas nad kavatsevad linna üksi valitseda, võib proovida kaasata veel mõni erakond. Mälu värskenduseks kuulame Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare lubadust Eesti Raadio valimiseelses saates. Kui tallinlased seda tahavad ja soovivad ja kui tallinlased tõepoolest toetavad keskerakonda ja see toetus on suurem kui eelmisel korral, siis ma olen lubanud, et suure tõenäosusega minust saab Tallinna linnapea. Edgar Savisaare poolt antud 16834 häält on tallinlaste soovi selge väljendus. Keskerakonna 32 kohta volikogus pole küll rohkem kui eelmisel korral, kuid täpselt sama tugev esindus. Ja lisame siia veel, et keskerakonda kuuluv Tallinna linnavolikogu eelmise koosseisu esimees Toomas Vitsut kaaluks tõsiselt Tallinna linnapeaks asumist juhul kui talle selline ettepanek tehtaks. Vitsut on BNS-ile öelnud, praegu on sellisest võimalusest veel vara rääkida, kuna Edgar Savisaar pole oma otsust langetanud. Pärnus aga anti täna allkirjad Keskerakonna, Res Publica, Isamaaliidu ja Rahvaliidu koalitsioonileppele. Toomas šalda räägib lähemalt. Keskerakonnal on eeloleval kolmapäeval esimest korda kogunemas Pärnu linna uues volikogus üheksa Res Publica ja Isamaaliidul kummalgi viis rahvaliidul kaks kohta kokku niisiis 21 kohta, ülejäänud 12 vastu. Täna allkirjastatud koalitsioonileppes on 62 punkti ja nende seas on kõigi nelja osapoole valimiseelseid lubadusi ja mõtteid meelde jäänud. Mõlemad neist on ehk 500 toetuskrooni vastaspensionäridele. Sünnitoetuse suurenemine 1000 krooni võrra rahastas kuni 5000 kroonini. Kui riigikogus õnnestub muuta kohalike maksude seadust, tahetakse suvepealinnas sisse viia niinimetatud ööbimismaks. Kavas aga töö pealkirjaga kahe kodumaksmis tähendaks suuremat väljaminekut Pärnus asuvate suvituskorterite omanikele. Res Publica kaval loobuda Pärnus tasulisest parkimisest ei leidnud toetust. Koalitsioonilepet kommenteerib Pärnut tõenäoline tulevane linnapea Mart Viisitamm Keskerakonnast. Loomulikult koalitsioon arutab kõiki küsimusi ühiselt ja ja eks me peame tõsiseid ajurünnakuid, kuidas süsteemi efektiivsemaks ja paremini töötavamaks muuta. Keegi ei pidanud millestki oluliselt loobuma. Hea meel on mul selle üle, et ühisosa erakondade puhul oli küllaltki suur, nii et lepingu kokkukirjutamine oli tegelikult suhteliselt lihtne. Esimest korda pääses Pärnu volikogu rahvaliit, kes sai küll vaid kaks kohta 33-st, kuid kellele hakkab kuuluma abilinnapea koht rahanduse alal mida loodab uuest koalitsioonist erakonna linnapea kandidaadiks olnud Cardo Remmel. Oleks vähem sellist poliitilist tõmblemist et linnavalitsus oleks stabiilsem, et koalitsioonileping saaks ellu viidud. Erimeelsused tuleb nagu klaarida laua taga ja mitte viia neid avalikkuse ette, sest erimeelsusi kindlasti tuleb. Linnavalitsuse liikmetest saab hetkel kindlalt ära nimetada linnapea Mart Viisitamme Keskerakonnast. Volikogu esimehe tööd hakkab tegema praegu ametis olev linnapea Ahti Kõo Res Publicast Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda. Ja valimistega seoses veel nii palju, et Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ja Narva volikogu esimees Mihhail Stalnuhhin otsustas minna riigikogust tagasi. Narva Stalnuhhin kogus Narvas 2624 häält, mis on ülivõimsalt parim tulemus. Stalnuhhini asemel peaks riigikokku saama 12 aastat Kiviõli linnapea olnud Tiit Kuusmik ja ida prefektuur lõpetas Sillamäel väidetava häälte ostmise uurimiseks alustatud väärteoasja. Kuna seaduse rikkumise kahtlus ei leidnud tõendamist Riigikogus, vastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar täna arupärimisele sooja hinna kompenseerimisest. Uku toom käis kuulamas. DNA kallinemisest ja selle kompenseerimisest on väljunud kütteõli teema piirest, aga tänane arupärimine oli siiski sel teemal. Majandusministrilt küsiti, kes ikkagi langetas otsuse põlevkiviõlioksjonil müümise kohta, mis hiljem tõi kaasa selle õli hinna tunduva kallinemise. Edgar Savisaar. Otsuse selle kohta, et Narva elektrijaamad loobuvad põlevkiviõli kindlaksmääratud hinnaga müügist, hakkavad seda müüma oksjonil langetas üksmeelselt elektrijaamade nõukogu 13. mail. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, kes seda otsust ei kooskõlastatud. Ministeeriumi jäi informeeritudki, aga selleks puudus ka seaduse. Me kohustus, miks seda tehti, nagu protokoll olles on öeldud eesmärgiga muuta põlevkiviõli müügipõhimõtteid, viia need vastavusse vaba turumajanduse põhimõtetega ja tagada aktsiaseltsile Narva elektrijaamad maksimaalne müügitulu see oli nüüd tsitaat, siis aga ma tahaksin öelda ka seda, et nõukogu otsuses olulisest põhjuseks oli nii ajakirjanduses kui ka teiste põlevkivitootjate vahendajate korduvad avalikud süüdistused selles, et Narva elektrijaamade, põlevkiviõli müügitingimuste tõstate valik ei ole erapooletu ja eelistatakse teatud vahendusfirmasid. Kolmanda osapoole huvi suurenemise põhjuseks oli asjaolu, et vahendajate soov osta aktsiaselts Narva elektrijaamad, põlevkiviõli ületas 2005. aasta kevadeks koguseliselt Ma korra õlitehase tegelikke tootmisvõimsusi. Ministeerium pöördus korduval juhatuse esimehe poole Eesti energias, kus me hoiatasime hinnatõusu ja selles sotsiaalsete tagajärgede eest. Ja märkisime. Põlevkiviõli hind peaks kujunema vastavalt Eesti Energia majandusstrateegias ette nähtud põhimõtetele, see tähendab lähtudes, mis kuludest ja magasihinnast soovisime vältida põlevkiviõli müüki vahendajate kaudu. Aga 13. septembril saime vastuse, milles väideti, et Euroopa Liidu regulatsioon ei võimalda põlevkiviõli müük ja otse ja madalama hinnaga väikekatlamajadele. Seejärel pöördusime valitsuse poole, taotledes väikekatlamajadele põlevkiviõli hinnatõusu kompenseerimist kasutades selleks Narva elektrijaamade poolt oksjonil saadud tulemäärast tulu. Nii et jutt ei ole mitte sellest nüüd elektritarbijad peaksid selle kinni maksma. Valitsus on otsustanud, et riik ei toeta mitte soojatootjaid, vaid soojatarbijaid. Aga jutt kütte kompenseerimisest, üksnes põlevkiviõlid kasutajatel on kütnud kirgi ja pannud rääkima võrdse kohtlemise printsiibist, kuna tegelikult on ju kallinenud kõik üteliigid. Nüüd kinnitabki valitsus ja täna ka Savisaar, et tegelikult on plaanis kompenseerida kütte kallinemine, kui son eelmise kütteperioodi lõpust olnud üle 20 protsendi, aga seda tasumisega hätta jäävatele soojatarbijatele. Kuidas see täpselt toimub, sellega tegeleb majandusministeeriumi hakkavad tegelema kohalikud omavalitsused. Edgar Savisaar aga lisas täna neile, kes räägivad maagaasi kasutamisele üleminekust, et täna on see küll rahaliselt soodsam, kuid selle massiline kasutamine ei pruugi olla olla soodsam julgeolekuliselt, seda Eesti riigile, sest maagaasi hind pannakse paika väljaspool Eestit. Edasipäevaga ja välismaalt Kai Vare. Poola seaduse ja õigluse partei kandidaat Lech Kaczynski võitis presidendivalimised. Kaczynski toetas teises voorus 54, vastaskandidaat Donald Tuski kodanikuplatvormist 46 protsenti valijatest. Vaatlejad märgivad, et seaduse ja õigluse partei koalitsioonikõnelused kodanikuplatvormiga tulevad keerulised, kuna Kaczynski solvas neid presidendivalimiste kampaania käigus. Kaczynski on lubanud moraalset uuenemist ja tagasipöördumist kristlikele väärtuste juurde. Ta on nimetanud kodanikuplatvormi vabaturumajanduslikke seisukohti ohtlikult liberaalseks eksperimendiks. Erinevad on kahe partei seisukohad ka Euroopa liidu suhtes. Kodanikuplatvorm peab Euroopa liitu Poola jaoks heaks võimaluseks ja tahab kiiresti kasutusele võtta. Euroseaduse ja õigluse partei on aga Brüsseli suhtes vaatlik ja soovib euro tulekut edasi lükata. Peaministrikandidaat loodab Poola valitsuse kokku panna laupäevaks. Iraagis, ütles kaks sunniidi elanikkonnaga provintsi rahvahääletusel põhiseadusele ei, kolmas sunniitide provints on esialgsetel andmetel konstitutsiooni heaks kiitnud. Nüüd on pilgud pööratud nimennesse, kus on enamuses küll sunniidid, aga elab ka muude gruppide esindajaid ning pole kindel, kas põhiseadusevastaste hulka ulatub kahe kolmandiku nii provintsi elanikkonnast või mitte. Tulemusi on oodata päeva jooksul. Kui kolmes provintsis on kaks kolmandikku elanikest põhiseaduse vastu, siis lükatakse konstitutsioon tagasi. Iisraeli üksused tapsid läänekaldal islami chihhaaniti juhtiva liikmel Vaidas raadi. Assadi oli Iisraelil pikka aega sihikul, teda süüdistati mitme suure rünnaku, sealhulgas ka 10 inimelu nõudnud plahvatuse korraldamises. Assadi sai surma Tulkarmi linnas korraldatud reidi käigus. Ka eile tapeti üks palestiinlaste võitleja. Palestiinlaste pealäbirääkija 100 perekond mõistis Iisraeli käitumise hukka ka hoiatades, et see seab ohtu kaheksa kuud kestnud relvarahu. Assadi oli islami džihaadi liider läänega. Islami džihaad on küll lubanud relvarahus osaleda, kuid leiab. Tal on õigus vastata Iisraeli rünnakutele. Iisrael omakorda on teatanud, et jätab endale õiguse hävitada teatud võitlejaid. Orkaan Wilma jõudis Florida rannikule. USA orkaanikeskuse teatel ulatusid tormituuled rannikule jõudes 200 kilomeetrini tunnis. Meteoroloogide hinnangul võivad tormituuled tõsta merevee taset Floridas kuni viis meetrit. Floori Tägisi saartel on osa alasid juba üle ujutanud. Ujutatud plaan on võtnud suuna piki rannikut põhja ohustades majja Amyt. Peaminister Andrus Ansip on Reykjavikis, kus kohtus Islandi peaministri Haldur Askrempsoniga. Intervjuus Kai Varele ütles Andrus Ansip, et kõne all oli ta ennekõike kahepoolsed suhted. Eesti loomulikult on tänulik ja seda tänu oma ka täna välja hüppasin Islandile abi eest, mida Island osutada, kas Eestile 1991. aastal. Island oli teatavasti esimene riik, kes tunnustas Eesti Vabariiki. Island on ka see riik, kes on Eestit väga ühendatud Therese toetanud hiljuti Läti piirilepingute küsimuses ja nad on asunud seisukohale, et vene jätkama piirilepingute ratifitseerimise protsessiga. Põhiliselt me rääkisime kahepoolsetest, suhetest, majandusarengu mustest ka kalandusest. Teatavasti Eesti ärimeestel on Islandi ärimeestega edukaid kalandusprojekte koos. Islandlased pakuvad oma nõuandeid ja abi, kuidas suurendada Eestile osaks saavaid kalapüügikvoote, mis nende hinnangul on ilmselgelt väikesed. Praegu kalandus on, on kindlasti see valdkond, kus Islandist kompetentse maid nõuandjaid töötajaid annab maailmas otsida. Te kohtusite juba ka Islandi majandusringkondade esindajatega, on ehk mingeid suuri investeeringuid Eestisse loota või mingisuguseid Eesti plaane Islandi suunal? Islandi ise investeeringud Eestisse on on kaunis, pisikese 0,1 protsenti kõikidest välisinvesteeringutest on on pärit Islandilt ja ega ka Eesti investeeringuid Islandile väga palju pole. Annad. Islandil on küllalt suurt populaarsust kogumas Eesti puitmajad ja, ja see on ilmselt kasvav turg ka Eesti jaoks. Teatavasti Eesti puitmajad on väga populaarsed praegu Norras. Kuid Island on, on ilmselt, et lisandub ja kasvav turg. Kuid eelkõige muidugi Islandit huvitavad kalandusprojektid. Nad tahaksid kaasa lüüa kalatööstusettevõtet, et ka Eesti territooriumil, aga rohkem veel huvitavad neid püügivõimalused mitmel pool maailma meredel. Ja on olemas edukas näide sellest, kuidas sügavedki teevad koos eestlased ja, ja islandlased Kanada rannikul. Eesti Televisioon Eesti filmi sihtasutus ja Eesti Kultuurkapital sõlmisid täna lepingu, mille kohaselt hakatakse ühiselt rahastama dokumentaal- ja mängufilme. Birgit Itse. Kokku sõlmiti kaks lepingut Eesti televisiooni ja Eesti filmi sihtasutuse lepingu kohaselt valmima aastatel 2006 kuni 2008 kuus täispikka mängufilmi igal aastal kaks. Kumbki osapool rahastab iga filmi vähemalt poole miljoni krooniga. Eesti televisiooni, nii Eesti filmi sihtasutuse ja Eesti Kultuurkapitali kolmepoolse lepingu alusel jätkatakse aastatel 2006 kuni 2007 dokumentaalfilmide sarja Eesti lood tootmist tuues ekraanile 24 pooletunnist filmi. Eesti televisiooni juhatuse liige Juhan Paadam nentisid. Lepingute sõlmimisele on kaasa aidanud ka Eesti rahva suhtumine eesti filmi. Ma olen täiesti kindel, et Eesti televaataja on tegemas niisugust pööret oma vaataja harjumustega. Maitses eestikeelne omakeelne ja omameelne programm on in ja tähtis on, et see oleks hea ja selleks, et oleks hea, on sinna vaja investeerida. Investeering toob kaasa jällegi häid tegijaid. Eesti televisiooni eelarvest rohkem raha nõuda ei ole võimalik. On küsimus on valikutes ja, ja see on üks v valikuid, nii Eesti lood kui mängufilmid on ju narratiivid, need on lood meie elust, meist, meie kultuurist, meile tuleb juurde oma rahvuskeelset programmi. Tähtis on seegi, et meie tegijatel on eetrivõimalust. Ka Eesti filmi sihtasutuse juhi Martin Aadamsoo sõnul on Eestis ilm tõusuteel. See aasta rekordiliselt linastub kinos viis täispikka mängufilmi, seda asja ei ole juhtunud minu teada alates 90.-te algusest ja ma kahtlen, kas seda kunagi üldse enne varem juhtunud. Viimase viie aastaga on see, et eesti filmile Nad on kõvasti tõusnud kinodes. 10 aastat tagasi käis eesti filme vaatama seal juba 5000 inimest kinos. Nüüd on toimunud tõeline veelahe ja kinos korjatud 25 kuni 30000 vaatajat ühe eesti filmi kohta muutunud pigem normiks kui erandiks jätma. Tundub, et Eesti film on taastamas oma usaldatavust usaldusväärsust Eesti vaataja jaoks. Martin Aadamsoo avaldas lootust, et tulevikus löövad Eesti filmide rahastamisel ja nende näitamisel kaasa ka Eesti eratelekanalid. Kultuurkapitaliga loodetakse tulevikus sõlmida leping ka mängufilmidele ühisrahastamiseks. Eesti kultuurkapitali juht Raul Altmäe seda ei välistanud. Meie eesmärk on olla tegelikult suurte asjade sünni juures ja seda me üritame ka teha ja kui me suudame seda paremini teha ja kui meie abiga suudetakse seda kvaliteetsemalt või siis rohkem teha, jäädvustada paremini, siis me seda ka teeme ja kindlasti me oleme väga huvitatud sellisest koostööst mitte ainult võib-olla selles raames, vaid ka miks mitte ka tulevikus, uute projektide puhul. Ilmateade eeloleval ööl on meil vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib vähest lund ja lörtsi sadada. Puhub tuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis, hommikul pöördub tuul saartel lõunasse, tugevneb kuni 12 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus viis, rannikul on kohati kuni kaks kraadi sooja. Päeval pilvisus tiheneb, pärast lõunat hakkab alates saartest vihma ja lörtsi sadama, õhtul levib sadu mandrile. Kohati võib tulla ka lund, mis muudab teed libedaks ja halvendab nähtavust. Paiguti on jäidet. Lõuna ja kagutuul tugevneb seitsme kuni 13, saartel ja rannikul kuni 20 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on homme null kuni pluss kuus kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16248 toimetaja limal Mälberg. Kolmiseni.