Algava saatetunni jooksul käime ära Londonis Arvo Pärdi festivalil, kuulame muusikat ja juttu festivalil osalejatega. Ja saatekäiku juhib Margit Peil. Nimelt märtsi viimastel päevadel toimus Londoni kuninglikus muusikaakadeemias 14. rahvusvaheline helilooja festival Pärtin profael. Nelja päeva jooksul esitati üle 210 Arvo Pärdi teose lisaks rohkesti ka teiste Eesti heliloojate muusikat ning ka sealsete üliõpilaste uusloomingut. Festivali eestvedajaks ja hingeks on algusest peale olnud inglise helilooja ja akadeemia kompositsiooni õppejõud pool Peterson. Esimene helilooja festival toimus Londoni kuninglikus akadeemias 16 aastat tagasi 1984. aastal. Siis pühendati see vikalt, lutas Lawskile. Hiljem on keskmes olnud Maicel typet Christoph Penderetski, Olivier Messiaen lutsianopeeri oh Alfred Smitke Jörg Ligeti, Franco tänatooni, härsson Pötvistil ja mitmed teised. Pärdi festivali on päderson tahtnud juba ammu tehasest, ta armastab Pärdi muusikat väga, kuid helilooja äärmise hõivatuse tõttu pole siiani õnnestunud leida ühist sobivat aega. Nimelt Petersoni kõikumatuks põhimõtteks olnud, et helilooja, kellele festival pühendatud on, ka ise kindlasti kohal viibiks. See oleks väga põnev ja hariv ka üliõpilastele. Õnneliku Josena oli võimalik festival pühendada ka helilooja 65.-le sünnipäevale. Paul Patterson arvestas festivali kujundades Arvo Pärdi soove arvestada sellega, milliseid teoseid tahaks helilooja oma teoste kõrval kuulda ka neid, mis on teda mõjutanud. Nii oli osa Pärdi muusikast kombineeritud varajase muusikaga, millega tal tihe side tundub olevat. Ja samas valis ta omal soovil kavadesse eesti heliloojate muusikat, teoseid, mis talle endale meeldivad ja mis on teda mõjutanud. Ilmselt on Arvo Pärt igas töös, mille ta ette võtab, äärmiselt põhjalik ja pühendunud nii nagu ta oli seekord jäägitult andunud festivalile. Neil päevil kant Londonis ette üle 20 Pärdi teose. Helilooja viibis isiklikult kõikides proovides suheldes aktiivselt noorte, põhiliselt üliõpilastest, interpreetide ka ning andes vajalikke näpunäiteid. Iga päev on kaks kuni kolm kontserti ja 20 kuni 30 proovi. Ma tahan kõiki neid proove ka külastada ja kontrollida, kuidas asi siin istub ja nii et selles mõttes on, on päris, päris tihe töö. See programm sündis nagu koostööna on selle festivali organiseerija helilooja poolt pättersoniga. Tema tegi osaliselt ettepanekud ja ma natukene korrigeeri käisin ja, ja siis meil oli veel niisugune ilus idee tekkis, et, et igal kontserdil, kus, kus on siis kas kaks või kolm minu teost. Kavas on veel ka ühe eesti helilooja, teise eesti helilooja teos. Ja veel ühe noore Inglise helilooja Norra helilooja, kes, kes õpib siin muusikaakadeemias tema teoks, nii et päris päris nii mitmekülge muusikaid, relaxing. Nii tihedat sidet esitajate ja helilooja vahel pole nendel festivalidel varem olnud, tunnistas pool Peterson. Ja see on noortele erakordselt hariv ja erutav kogemus. Sedavõrd intensiivne loominguline koostöö mõjutab tugevasti ka publikut. Küllap suuresti sel põhjusel. Kuulates lühikese aja jooksul ja kõrvuti Pärdi erinevatel loomeperioodidel sündinud teoseid avanes ka Pärdi muusikat üldiselt tundvale kuulajale helilooja muusikamaailm. Nii värske ja tihti ootamatult uudsena. Näiteks äratas publikut kohe Neeme Järvi juhatatud sümfooniakontserdi alguses leidmisrõõmule ja terasele kuulamisele vaimukas mida dirigent kasutas Pärdi noorpõlve teose teise sümfoonia esimeses osas. Parajasti isoleerima hakkava pilligrupi mängijad hüppasid hetkeks oma toolidelt püsti. Sellises versioonis ta sündis tõesti nii. Proovige lihtsalt lapsed, kes seda lugu mängisid, olid, olid nii vaimustatud ja me vaatasime, kui ilusasti nad ennast liigutasid ja mõtlesime, et paneme selle liigud liikumise mängima ja gruppide viisi ja, ja orkestreerinud orkestrile keerasime selle liikumise ära ja, ja kuidagi see nendele meeldis ja meeldib publikule ja, ja ühesõnaga ega värsket verd natukene selle muusika sisse tuua ei ole sugugi paha. Kirjeldatud efekt sobis üliõpilasorkestri nooruslikku särtsu ka ja pani kuulajad naerma, aga ka tähelepanelikult kuulama ülejäänud teoseid. Nende hulgas olid Pärdi kolmas sümfoonia pühendatud Neeme Järvile Sibeliuse seitsmes sümfoonia ning Elleri teosed Koit, mis kõlas Londonis esmakordselt ja sümfooniline poeem videvik. Aga see nüüd, et siin festivalil kiftid kõlab. Tere, teie teostajad. Palju eesti muusikat, et, et see on ikkagi üsna ainulaadne juhus keset Londonit keset Euroopat loomulikult ja tähendab siin põhiliselt. Me lähtusime alguses sellest, et ma tahtsin oma õpetajaid tutvustada laiemalt siin Heino Elleri ja Veljo Tormis. Ja peale selle on veel Ester Mägi muusikas. Ja Lepo Sumera. Nii et rohkem kahjuks ei saanud, sellepärast et lubati ainult igale kontserdile, üks Eestile on, aga võib-olla kui mõni festival veel tuleb, siis, siis, siis me jätkame seda nimekirja pikemaks. Seega Pärdi otsene mõju sellele festivalile ei piirdunud ainult proovides, viibimiste ja nõuannetega oma muusika suhtes. Tema surus läbi mõte, et igal festivali kontserdil kõlaks ka teiste Eesti heliloojate muusika. See, mis kunagi on teda mõjutada. Tänud ja see, mis on sündinud hiljem. Tänu temale hõljus saalitäie publiku seas peaaegu nähtav üllatus ja imetlus, kui kõlasid Elleri orkestriteosed või Lepo Sumera Pala aastast 1981 või Erkki-Sven Tüüri insulades. Ta saadi teada, et meil on sellised suurmeistrit nagu Eduard Tubin, Veljo Tormis, Ester Mägi. Esmakordselt külas Inglismaal Toivo Tulevi teos oopus 21, mida väga sümpaatselt juhatas Londonis dirigeerimist õppiv Eesti noormees Rauno Tagel. Eesti muusika Londonis kuninglikus muusikaakadeemias mida peetakse maailmas üheks juhtivamaks Akadeemiaks. See kõlab päris hästi. Kuidas aga tunneb end siin õppiv eestlasest dirigent Rauno Tagel? No väga tore asi on õppida selles mõttes, et London on ju teada suur muusikakeskus ja siin käivad alati suured intervjuu, kuulsad muusikud, esinemas, suured dirigendid ja nii edasi, nii et selles mõttes kui öelda, et London on ikkagi muusikakeskus number üks Euroopas ja kogu see kogu see muusikaelu, mis siin toimub, seal lihtsalt metsik ja selle selle keskel olla. On lihtsalt haruldane, haruldane võimalus. Nii et ma olen selle üle väga-väga õnnelik, et mul on siin-seal olla sellest kõigest siin osa saada. Milline on üldse inglane, kirjelda natukene seda õhkkonda siin, kas, kas sa sobid sellesse? No inglane, selles mõttes natukene niukene, aktiivne tüüp, et ta natukene kinnine, võib-olla mingis mõttes ja selline natukene renoveeritud, aga, aga mis peab ütlema seda, et inglane on ikkagi väga viisakas inimene, ta on, ta on, maksin maalselt välja, teeb ja ta teab etiketti seda teab, kuidas suhelda selles mõttes. Nii et nad on, nad on, nad on ikka ikkagi viimase sõja nii-öelda välja veetud inimesed. Mis, mis võib olla, natukene jääb nagu silma selles mõttes on, et võib-olla natukese selle, selle etiketi nii-öelda väljapeetuse taustale natukene häirib see, et võib-olla see suhtlemine jääb natukeseks pealispind, saaks, et seda sügavust nii-öelda seda Eesti, seda nihukest romantilisust, siukest, patriootilisust, nagu, nagu meie oleme harjunud sellise espressiivsusega nii edasi. Seda võib-olla natukene on siin vähe, aga, aga teisest küljest jälle see niisugune akadeemilise sellegi mõjub hästi mingis mõttes nagu kontsert annab sulle seda kontsentratsioonioskust ja, ja, ja, ja õpetab sind muudmoodi elu edasi. Kaua sa oled siin olnud? Olen hetkel teisel kursusel, alustasin 98. aasta sügisel siin akadeemias. Oled sa nüüd sulanud sellesse kooli ja üliõpilaste hulka? Usun küll, jah, ma arvan küll, esimene aasta oli ikkagi raske selles mõttes jutud. See ühiskond on ikkagi niivõrd erinev ja mina tulin tegelikult organist selles mõttes, et ma õppisin kaks aastat seal Kopenhaageni kuninglikus muusikaakadeemias kooridirigeerimist. Professor oma laste elude juures. Ja, ja sinna sisseelamine võttis, võttis ka mingisuguse aja, kui ma sinna läksin. Aga seal nagu teine aasta nagu möödusime väga lahedalt. Ja siis ühel hetkel nagu lihtsalt toimub selline seesmine ümber. Jeerum, ma lihtsalt tahtsin orkestridirigeerimise peale üle minna. Ja siis siis ma lihtsalt mõtlesin, et kuhu nagu läks minema ja kus oleks parim koht, kus seda võiks õppida ja teha siis loomulikult oli see vastus London. Ja võtsin ise kätte ja tulin eksamitele ja proovisin ja sain sisse, nii et kõik nagu laabus suurepäraselt, selles mõttes. Aga loomulikult see esimene siis ta võttis ikkagi võttis ikkagi nagu selles mõttes aeg-ajalt siia sisse elada. Ja järjekordselt nagu nii-öelda uude ühiskonda tulla oli, oli päris raske. Kas nüüd selline sündmus nagu Pärdi festival sinu jaoks võis olla küll üsna eriline? Kutse Arvo Pärdi festival on, on väga eriline sündmus üldse tähendab selles mõttes, et see idee üldse iseenesest on geniaalne seda, seda seda muusikat siia tuua ja vähendab Eestit tutvustada Londonis. No see on ikka noh, see on midagi väga müstilist. Kas selline ettevõtmine, et Eesti muusika siia tuua üleüldse? Sest noh, siin on ikkagi noh, selles mõttes, et ikkagi üsna üsna lai valik loomulikult põhirõhk on Arvo Pärdi muusikal, kui ikkagi siin Ester Mägi muusikat ja Erkki-Sven Tüüri ja Toivo Tulevi muusikat ja nii edasi. Veljo Tormis. Aga see on sinu jaoks suur tunnustus, et sina siin, nende kontsertidel saab korrigeerida Arvo Pärdi ja ka teiste teoseid. No ikka loomulikult minul on väga hea meel selle üle, mis siin toimub, sellepärast et et. Olla lihtsalt siin sellel hetkel, kui see, kui see kogu üritus toimub, on lihtsalt niivõrd ülev tunne, seda on võimatu sõnadesse panna. Nii et kogu see, kogu see üritus, mis siin toimub, on ikkagi väga meeliülendav minu jaoks ja, ja mul on selle üle väga-väga hea meel, et selline selline festival siin aset aset leiab. Siin mängitakse Arvo Pärdi muusika kõrval ka mitmed eesti heliloojate teoseid ja lisaks ka veel siin kohalike noorte heliloojate üliõpilaste teoseid. Nüüd nendest teostest, mida sina siin oled juhatanud ja veel juhatud mis endale nagu kõige südamelähedasemat, kõige ausam vastus sellele oleks. Eesti muusika. Mis siin muud ikka öelda. No ma mõtlen siin konkreetseid heliloojaid. Konkreetselt heliloojad. Ei oska öelda, raske on teha vahet selles mõttes, et Toivo näiteks jah, väga meeldib. Ja Arvo Pärt samuti väga meeldib, nii et noh, ma ei oska öelda, et noh, et, et üks on parem kui teine ja väga raske on öelda, sellist sellist hinnangut anda. Ma ütleksin, mõlemad meeldivad. Ma arvan, et siin on paar sellist väga-väga huvitavat huvitavat tüüpi, kes kirjutavad väga huvitavat muusikat. Üks loomulikult. Lubitsa tšikovska, kes kelle, kelle seos turbulents. Me kuulsime täna täna õhtul siin niux roolis seade, mis, Tähendab, see näitab seda, et sellel sellel heliloojal on väga suur potentsiaal, midagi midagi v äkilisem tulevikus kirjutada. Minule see teos väga meeldis, mis, mis täna õhtul ette kanti. Ja, ja iseenesest juba see fakt, et inimene, olles kusagil 23, nelja aastane, kirjutab sellise sellise teose täis sümfooniaorkestrile kasutades peaaegu kõiki pille, noh, see ikkagi näitab seda, et, et siin on, siin on midagi väga-väga Gingete tulemas. Kellelegi ka huvitavad koostööd olnud. Ausalt öeldes üliõpilasüliõpilas heliloojatega nii väga ei olegi, selles mõttes, et praegu nagu Arvo Pärt aru kardifestivaliga seoses on, on küll ette tulnud, et need uued tõusud, mis, mis me siin ette kanname aga selles mõttes, et just niisugused nii-öelda kontserttegevust nende nende teostega ei ole ja ega, ega nad nii väga ei kipugi kontserdile oma teoseid ette kandma. Eks nad ikkagi veel otsivad oma seda teed ja üritavad seda oma keelt leida ja, ja eks nad ikka pabistad ka sellepärast et nii-öelda see, see nii-öelda teose esitamine, välja tulemine, aga see, see ei olegi nii lihtne. Iga igal heliloojal on see, see, see oma keele leidmine oma oma väljundi leidma ja see võtab aega mingil määral, nii et aga jah, selles mõttes, et koostöö on nii-öelda olemas selles mõttes olemas. Et et kui see huvi nii-öelda kompositsiooni kateedrist tuleb, siis, siis loomulikult me nii-öelda võtame ühendust ja võtame tuld sellest asjast. Kui midagi huvitavat on mängida, siis loomulikult teeme ära. Ja kuna see festival on suunatud just eelkõige ju heliloojale, siis, siis küsin ka sinust ikkagi heliloojate kohta, et kas, et kuidas sulle tundub, kas selles koolis on tugev kompositsiooni kool ja kas siin on heliloojad hea areneda või? Ma arvan küll selles mõttes, et päris ausalt ütlen siis, ega ma nüüd väga täpselt ei tea, et, et kuidas on, et kas, kas kateeder on nüüd väga tugev või kes kas need õpetajad on väga head ja nii edasi, aga aga nii palju, kui ma kuulnud olen, siis jah, siis kõik on nagu kõik on nagu rahul sellega, mis siin, mis siin toimub ja, ja noh, ma olen nii mõnegi rääkinud ja nad ütlevad, et see on ikkagi väga hea, et nad siin saavad ennast arendada, täiendada ja näed kateedri õpetajat, kes siin on, et, et nad on ikkagi Suured suured heliloojad ise juba tunnustatud siin Inglismaal ja nii edasi, nii et nad nagu saavad sellest sellest päris päris suurt kasu võtavad sellest maksimumi ja lisaks kõigele see, mis nad siin koolis teevad, nad saavad käia kontserditel, kuulata mis, mis, mis muusikat nii-öelda siin üldse mängitakse, sest nii nagu ma ütlesin juba enne London on ikkagi ikkagi muusikakeskus. Kas nii, et siin ei ole üldse mingit kahtlustki ja see, see, mis siin toimub, ja see, mis Kontsert, mis kontserdid siin toimuvad. Ja kui ikkagi helilooja on huvitatud sellest maailmast, mis, mis, mis tema ümber toimub, siis ta loomulikult läheb, uurib seda ja õpib sellest midagi. Rauno Tagel juhatas ka Kuningliku Muusikaakadeemia tudengi ameeriklasest mätsi kliima teost Sruuend õue voode. Helilooja kasutas oma muusikakonstrueerimisel Tampere kogumikust otsitud kolme eesti rahvaviisi, mis tegelikult küll selles džässi ja minimalismi mõjutusega kompositsioonis eestlase ligi tajumata jäid. Selle idee andis mets jõuliimale festivali korraldaja poolt, Patterson idee kirjutada teos just sellisele vaskpillide koosseisule ja et see mingil moel toetuks Eesti muusikale. Metsu võis ise vabalt valida, kas kasutab rahvamuusikat klassikalist või midagi muud. Ta otsustas rahvaviiside kasuks, sest leidis, et nende lihtsuse tõttu on selle muusikalise materjaliga kergem töötada. Kui tekkis probleem, kust leida eesti rahvaviise läks ta briti raamatukogusse, leidis sealt Herbert Tampere Peretohutu eesti rahvaviiside kogumiku. Istus päevi, et otsida sobivaid viise. Ja lõpuks valis mõned välja. Hätsu, tunnistab, et ta ei tunne eesti keelt ja seetõttu ei teada nende laulude sisu kohta eriti palju. Kuid mõte oli leida midagi väga lihtsat, nagu on rahvaviis ja kasutada seda muusikalise materjalina teose ülesehituses. Muusikat kuulates neid rahvaviise üles ei leidnud, kuid see polnud helilooja sõnul ka eesmärk. Kui rääkida Londoni kuninglikus muusikaakadeemias õppivatest heliloojatest, siis on tegu väga kirju rahvusvahelise seltskonnaga. Siin on muusikuid kogu maailmast, Jaapanist, Koreast, Ameerikast, Austraaliast, Taist, Lõuna-Aafrikast. Igaüks neist tuleb omalt maalt oma mõjutustega sooviga saada suureks heliloojaks. Küsisin matsu liimalt, kes on pärit New Yorgist. Millist helilooja tulevikku tema ootab? Natsiarvab, et tema ülesanne heliloojana on kombineerida neid muusikalisi mõjutusi, mida tema on saanud, mille hulka kuulub tsess, palju muusikat, elektrooniline muusika, jaga klassikaline muusika. Ta tunneb, et tänapäeva noorel Ameerika heliloojal on kasutada palju rohkem muusikalist materjali kui temaga kaasmaalastel 200 või isegi 100 aastat tagasi. Sest nad on olemas džässi, popmuusika, elektroonilise muusika mõjud ja loomulikult etnomuusika, mis tõesti annab palju loomingulisi impulsse. Inimesi ei huvita enam nii palju, kuidas arendatakse edasi üht kindlat näiteks Lääne-Euroopa muusikatraditsiooni. Inimesed on palju rohkem avatud meeltega, kasvõi selle suhtes, mida kõike võib praegu kuulda kontsertidel. Inimesed on valmis uuteks põnevateks asjadeks. Nii et tema kui helilooja ülesanne peaks olema kombineerida neid mõjusid, mida ta on saanud lapsepõlvest oma muusikalise elu algusest. Muuhulgas peaks tema muusikast kostuma tähendab olla noor ameeriklane New Yorgist aastal 2000. Selles akadeemias võib saada suurepärase komponisti hariduse mässi. Õpetaja on siin Maikel finiši seni parim, kelle juures pinud. Tema eesmärk on aidata välja kujundada helilooja isikupärane helikeel oma nägu. Ja ta paneb sellele hoopis suurema rõhu kui kompositsiooni, tehnikatele või orkestreerimisele. Tohutult oluline on ka see, et siin õpib nii palju häid instrumente riste. Tänu sellele saavad noored heliloojad oma teoseid ka üsna lihtsalt ette kanda. Tuleb lihtsalt minna ja paluda kellelgi oma uut kompositsiooni mängida. See on tõesti suurepärane keskkond. Ja nüüd kõlabki seesama mässujul limateos, mis põhineb eesti rahvaviisidele. Sruuend õue voode. Küllap tähelepanelik kuulaja avastas siiski sellest teosest mõned vihjed eesti rahvaviisidele. Aga teoseid kandsite Londoni festivalil ette enamasti üliõpilased ja tudengitest interpreetide Ena pakkusid sügavamaid elamusi näiteks lipisher, kes esitas Pärdi klaveriteoseid Sarnetist, Saraphots ja pianist tšai Ing Chang teosega peegel peeglis ja kuningliku muusikaakadeemiaga Kammerkoor mitmete vokaalteostega. Festivali üks tipphetki oli Pärdi passiooni esitus kuulsas Westminsteri katedraalis laulmas akadeemia segakoor koos solistidega. Seimzoudonneli tusel. Nagu ütles festivali korraldaja Paul Patterson. Festival peab väga oluliseks kõrget taset igas mõttes. Festival peab väga oluliseks kõrget taset. Tegemist on siiski maailma ühe juhtiva muusikaakadeemiaga. Meil on väga häid üliõpilasi ning nende esitustase on väga kõrge. Neid heliloojate festivale pühendame ainult väga headele maailmaklassi heliloojat. Tele ja Arvo Pärt kuulub kahtlemata rahvusvaheliste suur nimede hulka. Festivali korraldajad püüavad oma tudengitele kuulsa helilooja juures viibimist igati kasulikuks muuta. Näiteks on alati olnud reegliks, et igal kontserdil kõlab ka uus tellitud teos akadeemias õppivale heliloojalt. Valik langeb andeka maile, kelle nime loodetakse aastata pärast leida maailma tuntuimad hulgast. See võib tihti neile noortele heliloojatele olla oluliseks hüppelauaks sest on erakordselt oluline olla oma teostega kõrvuti rahvusvaheliselt tuntud heliloojaga ja niisugusel festivalil, millest räägitakse palju pressis, mida salvestab raadio ja televisioon. Seekord välja pakutud andekate hulgast jäi eredamalt meelde juba eelpool Rauno Tageli poolt mainitud noor slovakid tar Lubitsatšekowska oma esimese orkestriteosega turbolents, mis kõlas kõrvuti Pärdi kolmanda sümfoonia. Lubitsed Segoscan Bratislavas pärita slovaki noor helilooja. Ta teeb Londonis praegu magistriõpet, Jaan Pattersoni õpilane Patterson kohtus temaga Poolas õpetades. Sel ajal oli Lubitsa kirjutanud ainult ühe klaveripala, mille järgi Peterson tajus, et siin võib tegemist olla suure andega. Patterson soovitas tal tulla Londonisse, taotles klubitsale suure stipendiumi ja nüüdseks on teinud Lubitsa seal väga head tööd. C orkestriteos, mida kuulsime festivalil, oli tema esimene teos sümfooniaorkestrile. Ja paljude arvates oli see väga hea töö. Pärdi festivalist võiks veel rääkida palju, näiteks sellest tema festivali kontsertidele olid antud temaatilised pealkirjad, mis lähtusid Pärdi enda loomingust näiteks Fradheskonnection, mis algas Pärdi tuntud teose viiuli-klaveriversiooniga ja lõpes versiooniga kaheksale tšellole või diskaveri off tintinnabuli, kus kõrvuti Pärdi 70.-te teisel poolel loodud teostega kõlasid Sumera Pala aastast 1981 ja Toivo Tulevi Opus 21 või transor Messhnsentras kribson, kus kõlanud teoste autorid olid aluseks võtnud varem loodud muusikafolkloori. Lisaks kontsertidele toimus festivalil muudki, näidati Dorian supini portreefilmi, Arvo Pärdist toimusid helilooja loomingut ja loomeperioode käsitlevad loengud. Kõik kui oleks äärmiselt kasulik olnud meiegi tudengit selle eriti Loomingu õpilastele, aga ka paljudele teistele meile kõigile oleks tore õppida, taastun Arvo Pärti ennast, keda takse olevat üsna kinnine ja endasse sulgunud avalikke vestlusi pelgav. Londonisse kõik ununes. Vastu tuli Arvo Pärt avatuna õnnelikuna, et Eestis tema festivali vastu huvi tunti. Ja lõpuks kindel ei tohiks alahinnata fakti, et kogu see eestimuusikapidu toimus õppeasutuses ja esitajateks oli toored interpreedid. Tegu on ju maailma mainekama muusikaakadeemiaga ja pealegi, kes muudkui needsamad noored muusikud on kogu muusikamaailma tulevik. Lõpuks tahan eriliselt tänada Estonian eri, kes toetas ajakirjanikku kohalesõitu Londonisse, saate salvestada selle baas ja pani kokku Margit Peil.