Tere õhtust, kell sai kuus. Päevakaja teeb kokkuvõtte teisipäevast, 23.-st novembrist. Stuudios on Vallo kelmsaar. ÜRO Julgeolekunõukogu koguneb lähiajal arutama olukorda Korea poolsaarel. Täna varahommikul tulistas Põhja-Korea naaberriigi territooriumi, kaks inimest sai surma ja 15 haavatav. Riigikogu lõpetas järgmise aasta riigieelarve eelnõu teise lugemise, mis eelmisel nädalal pooleli jäi. Täna Keskerakonna fraktsioon enam venitamistaktikat ei jätkanud ning märkis, et soovib enda esitatud eelnõude kiiremat menetlemist. Nimetatud allikakaitse seadus läbis samuti teise lugemise ja plaanitakse neljapäeval vastu võtta. Ajalehtede liit pöördus õiguskantsleri poole palvega hinnaseaduse mõne sätte hinnata seaduse mõne sätte vastavust põhiseadusele. Eestis ei ole eraisikutele laenuaktiivsus tõusnud, küll aga hoiuste maht. Kui eraisik laenu võtab, siis ikka kinnisvara ja sõiduki soetamiseks vähenenud halbade laenude hulk, teatas Eesti Panka. Toetusega kõrvale on tõusnud Faktum ja Ariko uuringute juhi Kalev Petti sõnul on inimesed hakanud harjuma. Kroonimünte on inimeste käes veel palju. Aastavahetusel peab arvestama lühiajaliste katkestuste ka internetipankade sularahaautomaatide ja maksja terminalide töös. Häirekeskusel on valminud tegevuskava, kuidas kiirabi väikesaartele transportida. Esmase abi võimaluste kava saarel endal on sotsiaalministeeriumis väljatöötamisel. Aastal 2012 on aga töövalmis elektrooniline Mart, mis aitab kiirabide päästjatel kiiremini õigesse kohta jõuda. Töötajate usaldusisik Tarmo Velmet teatas, et astub sellelt positsioonilt tagasi. Ringhäälingu nõukogu valis uueks esimeheks Eesti televisiooni kunagise juhi hagisseini Pärnus Endla teatrigaleriis avati Kaarel Irdi 100.-le sünniaastapäevale pühendatud näitus vana müristaja. Ja ilmast nii öösel kui ka homme päeval sajab lund ja lörtsi, kohati tuiskab Lõuna-Eestis, saartel sajab ka vihma. Õhutemperatuur on öösel miinus kolm kuni pluss kolm, homme päeval miinus kaks kuni pluss neli kraadi. Riigikogu lõpetas täna järgmise aasta riigieelarve eelnõu teise lugemise, mis eelmisel nädalal pooleli jäi. Täna Krisk erakonna fraktsioon enam venitamistaktikat ei jätkanud ning märkis selgituseks, et soovib enda esitatud eelnõude kiiremat menetlemist. Riigikogus oli täna teisel lugemisel ka niinimetatud allikakaitse seadus, sellest räägib lähemalt Uku Toom. Seadus, mida sotsiaaldemokraadid nimetavad justiitsminister Rein Langi sõjakäiguks meedia vastu on kutsunud esile hulgaliselt vastukajasid ja nagu teada, ilmusid just selle seadusega too suuremad ajalehed mingil päeval valge esileheküljega. Nüüd ütles õiguskomisjoni liikmena puldis olnud Robert Andropov, et ajalehtede liidu ettepanekud said komisjonis põhjalikult läbi arutatud. Kuid läbiarutamine ei tähenda ilmselt arvesse võtmist, sest ajalehtede liit pöördus eile õiguskantsleri poole teatavasti palvega analüüsida ennetavate kahju hüvitiste küsimust ja selle vastavust põhiseadusele. Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaar ütleb, et olemasolev seadus töötab hetkel täiesti normaalselt ja seda ei ole vaja muuta. Ausalt öeldes, meie seisukoht on see, et me koorma Eesti kohtud üle. Eesti kohtud tegelevad niigi väga palju aeganõudvate tegevustega ja mis nüüd juhtub, kui see seaduseelnõu vastu võetakse, juhtub see, et kohtud peavad hakkama siis oletama, milline võib olla see tulevikus sündiv kahju. Seaduse tekst ütleb, et arvestatakse siin varalist seisu ning milline on see varaline seis, kuidas seda arvestatakse. Robert Andropov leiab, et aeg annab arutust. Kutsume üles siiski, et anname aega sellel õigustaval kujuneda ja ka kohtupraktikal kujuneda, sest me loome uut õigusruumi, mida seni ei ole selles valdkonnas kehtinud. On olnud selline vabatahtlik ajakirjanduseetika jälgimine ja ükski seadus pole seni inimese au ja väärikust otseselt kaitsnud. Nagu öeldud, olid täna kõige enam eelnõu vastu sotsiaaldemokraadid, kes väljendasid veendumust, et selle näol on tegemist valitsuserakondade sobinguga, kus Reformierakond toetas võlaõigusseadust ja nüüd IRL antud eelnõu. Sotsiaaldemokraadid ja rohelised olid teise lugemise katkestamise poolt. Indrek Saar. Ja me arvame, et tuleb tõsiselt suhtuda Ajalehtede Liidu ja teiste huvirühmade hoiatus et see seadus praegusel kujul olla ka vastuolus põhiseadusega, kuna see võib kahjustada sõnavabadust. Ning teiseks võib ennetavate kahjuhüvitiste toomine meie õigusruumi samuti olla põhiseadusevastane, sest kompenseeriva funktsiooni asemel muutub see karistatavaks. Rääkimata sellest, et üks sotsiaalselt sidus ühiskond võiks natukenegi püüda ka avalikkusele selgitada, mis on ühe või teise seaduseelnõu taga ja natukenegi pingutada selle nimel, et ühiskonnas oleks vähem hirme ja vähem viibutatakse seadusandja ja valitsuse poolt rusikaga omaenda inimeste ja omaenda riigi poole. Vastuhääli seadusele siiski eriti palju ei kogunenud ja teine lugemine lõpetati, et seadus ülehomme vastu võtta. Rahandusministeerium andis täna ülevaate olukorrast euro tuleku Eestis ja olukorrast euroalal. Rahandusminister alustas Iirimaa probleemist, vahendab Riina Eentalu. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul polnud Iirimaa puhul tegemist vastutustundetu eelarvepoliitika või valeandmete esitamisega. Iirimaa probleem on liiga suur pangandus ja odav laenuraha ja sellest tingitud liiga suur kinnisvara mull. Iirimaa abipaketi suurus on 80 kuni 90 miljardit eurot. Eestist raha Iirimaale ei lähe ja hoopiski ei peaks spekuleerima summaga 12,35 miljardit krooni, rõhutas Jürgen Ligi. Kui me nüüd hinnanguliselt arvaksime, et kui palju siis Eesti panus Iirimaale võiks olla, siis on alla kahe miljardi krooni, aga see ei ole, raha, on garantii, ei ole ühtegi põhjust arvata, et Iirimaa puhul läheb see garantii sellisel määral realiseerimiseks, et me ei saa seda raha tagasi. Faktum ja Ariko uuringute juht Kalev Petti tegi ülevaate viimasest euroseirest, mis viidi läbi kaheksandast 15. novembrini. Kui seni on püsinud toetus eurole stabiilselt 50 protsendi piires ja pigem allapoole, siis novembris tõusis toetus eurole märgatavalt. Mingeid sisulisi muutusi ja elanike arvamust ja see ei ole ka, arvavad inimesed endiselt üsna üksmeelselt, et hinnatõus tuleb. Aga miks siis toetus tõusnud on? Kalev Petti? Seekord me leidsime tõesti mõned punktid, mis selle vastuse võivad ehk anda. Esiteks viimase kuu peamiseks uudiseks seoses euroga on siis eurokalkulaator teiseks euro uudiseid seda märganud, et kaks kolmandikku elanikkonnast suhteliselt kõrge on see osa elanikkonnast, kes ütleb, et ta ei vaja tegelikult enam lisainfot. Ehk kui ma peaksin selle asja kokku võtma, et miks see toetust siis kasvas, siis tegemist on sellega. Nüüd ta tuleb, hakatakse harjuma. Euro on silmapiiril pangad ootavad juba kroonimünt, et mida on panka viidud kõigest 13,2 miljoni krooni väärtuses. Inimeste käes on veel 100 miljoni eest. Pangaliidu tegevjuht Katrin Talihärm soovitas need võimalikult kiiresti panka viia sest mida lähemale aasta lõpule, seda rohkem pangad hõivatud eurole ülemineku ettevalmistustega. Katrin Talihärm sõnul on aastavahetusel kindlasti lühiajalisi katkestusi nii pangaautomaatide kui ka internetipanga töös kuid need on tõesti lühiajalised. Õige pisut sularaha aastavahetusel võiks siiski ka tagavaraks olla. Veel tuletati meelde, et alates kuuendast detsembrist ei ole automaatides enam 25 krooniseid, sest need on teises mõõdus, kui eurod kassettidega seatakse. Eurode järgid. Igatahes algab esimesest detsembrist sularahakroonide eurodeks vahetamine ja algab euromüntide stardikomplektide müük. Rahvusvahelises mastaabis pälvis täna kõige suurema tähelepanu relvakonflikt Korea poolsaarel. Nädalavahetusel ehmatas Põhja-Korea maailma väidetega töötavast uraanirikastustehasest. Täna tulistas Põhja-Korea suurtükivägi Lõuna-Korea territooriumile paarsada mürsku, põlema süttis mitukümmend elumaja, kaks inimest sai surma ja 15 haavata. Margitta otsmaalt kuulete lähemalt. Jaan peangi saarel paikneb Lõuna-Korea mereväeüksus, kes avas mürsurünnakule ka vastutule ja see tulevahetus kestis terve tunni. Lõuna-Korea relvajõud on sealse kaitseministeeriumi teatel viidud kõrgeimasse valmidusse. Saarele on viidud ka hävituslennukid. Mitmed saarel elavad inimesed kirjeldasid meediale juhtunut. See toimus väga kiiresti, olin kodus, kui kuulsin äkki väljas mürinat, kogu küla on leekides ja mäenõlvad samuti tules. Valju häälditest teatati, et me peame oma kodudest varjenditesse põgenema. Juhtunu pärast avaldas esimesena muret Hiina, kes kutsus pooli küll rahule, lisades aga, et olukord vajab tõendamist, sest Põhja-Korea teatel algatas konflikti Lõuna-Korea, sundides nii Fenyangi sõjaliselt vastama. BBC kommentaator soulis John Sadwort. Siis on huvitav, et sama saare lähedal käivad Lõuna-Korea sõjaväeõppused. Põhja-Korea esitas soolile enne manöövreid kaebuse, milles palus need peatada. Mis seejärel juhtus, me ei tea, kuid Lõuna-Korea liin on selge. Põhja pool alustas ja see on sõjaline provokatsioon. Crowe käis Lõuna-Korea sõjaväe kinnitusel toimusid joon Pyongy saare lähistel tõesti hobused, kuid kõik proovilasud toimusid mitte põhja suunas. Euroliidu diplomaadi Hiinas ja Mongoolias Hannes Hanso sõnul ei tea keegi, mis täpselt Põhja-Koreas toimub või millised on riigimotiivid. Mingi siseneb poliitiline hinge, peame, et see võimu üleandmine Põhja-Korea on varem kasutanud selliste pingete tekkimist ära ka läbirääkimistel parema positsiooni saavutamiseks, kaasa arvatud siis duumas, läbirääkimistes või ka tihtilugu abi suurendamiseks. Teatavasti riigi majandus on põlvili, näljahädad ja nii edasi. Seda on varem kasutatud, et mille pärast Põhja-Korea selliseid rünnakuid teeb, on raske öelda. Aga samas, Põhja-Korea on hiljuti andnud lootust, et ta siiski nõus naaseme näiteks kuuepoolsetel läbirääkimisi selle tuumaprogrammid, nii et neid signaale tuleb erinevaid. Ma ei usu, et praegu siiski veel päris sõjaks läheb. Lõuna-Korea valitsus kogunes täna kriisiistungile ka Jaapani valitsusjuht. Nauto andis valitsuskabineti ministritele käsu valmistuda igaks juhtumiks. USA ja Venemaa hoiatasid, et toimunu võib viia tõsise lahingutegevuseni. Välisminister Urmas Paeti sõnul ei ole juhtunu kindlasti mitte Koreade omavaheline asi. Kahjuks tänasel Põhja-Koreal ja tema režiimil on potentsiaal ohustada maailma julgeolekut oluliselt laiemalt kui seal ainult Korea poolsaarel ei ole ju ka seadused, kui näiteks need nädalavahetusel NATO tippkohtumise raames kõneldis NATO raketikilbi väljaehitamisest ja selle koos toimima hakkamisest Ameerika Ühendriikide raketikilbi elementidega, siis eks tänapäeva riske, miks seda raketikilpi vaja on, on seesama Põhja-Korea. Värske intsident näitab, et paraku kõikidel nendel klustustel ja riskidel on alust, nii et kõik, kellel seal mõju otseselt on Hiina, Jaapan, Venemaa, Ameerika Ühendriigid kindlasti peavad andma maksimumi ja see pingekolle seal ära jahutada. Palmsest häirekeskuse sügisseminaril oli tähelepanu all mitu lahendust, mis peavad võimaldama kiiremat abi saada. Riina Eentalu. Häirekeskuse sügisseminari põhitähelepanu on suunatud lähiaastate arengutele just tehnoloogiliste uuenduste kaudu ja üks neist on, kes üks-üks-kaks, mis on Eesti-Šveitsi koostööprogramm ja mis maksab 24 miljonit krooni. Mis see on? Häirekeskuse direktor Janek laev. Selle raha eest arendatakse välja aastaks 2012. Esimeseks poolaastaks elektrooniline kaart mida ei kasuta ainult häirekeskus, vaid ka liikuvad üksused, päästemeeskonnad, kiirabibrigaadid, kuhu me kanname peale helistaja asukohas, ehk siis me näeme ära, kust inimene helistab kas ta on soos, metsas või tihastuses alal ei auto pikalt, et aega selleks, et seda asukohta verbaalselt tuvastada, nagu me täna seda teeme ja kanname selle informatsiooni kohe ka kiirabibrigaadile ja päästemeeskonna autosse ja programm pakub välja siis kiirema kohalesõidutee, mis kokkuvõttes peaks abi kiiremaks muutma. See süsteem peaks käigus olema siis 2012. aasta esimesel poolel aga üks mureteema on Eestis olnud väikesaared, mis on vaeslapse osas nii kiirabi kui ka tihti muu abi suhtes. Janek laeva sõnul on nüüd olemas tegevuskava, kuidas kiirabitransporti väikesaartele korraldada ja see kava peaks käivituma juba varsti kuuendast detsembrist. Esialgu me oleme oma tähelepanu kontsentreerunud kõige suuremale valupunktile, mis eelkõige on Lääne-Eesti väike saarestik. Praktiliselt hakkab nõndaviisi toimuma, et kui abivajaja helistab saare pealt, häirekeskus teeb selgeks, mis on abivajaduse sisu ja kui tegemist on akuutne kaasus siis kaasatakse kohe kaks transpordivahendit esimeseks võimaluseks, kui kõige kiiremini kiirabibrigaad toimetada, siis kasutades selleks kas siis politsei, piirivalveametis, ujuvaluseid või erasektorist kaasatud ujuvaluseid ja samal ajal on võimalik ka aktiveerida helikopter. Kas seal on ka pandud mingi tärmin, mis aja jooksul peab see abivajajani jõudma? Kahjuks ei ole näiteks ujuvalus parasjagu sel konkreetsel hetkel ei baseeruv tavapärases kohas, vaid kuskil eelarvest või siis helikopterid on parasjagu hõivatud muude ülesannete täitmisega, teine on üks oht, veel, on Eestis ilmastikuolud, ehk siin on ajaline parameeter natukene siiski teistsugune kui mandril. On tarvilik ikkagi, et sotsiaalministeerium, kes tegelikult selle küsimusele on juba juba tegemist alustanud, töötaks välja sellise esmaabi osutamise võimekuse ka väikesaartel koha peal. Kas näiteks see kõik on ka rahaga kaetud, kogu see plaan? Transpordialuste kaasamise eest hoolitseb terviseamet koos sotsiaalministeeriumiga ja kulude katmine peab tulema väga selgelt nende poolt. Lepingutega juba tegeletakse, et need lahendused on käegakatsutavas kauguses. Virumaa suurim ostukeskus Rakvere külje all asuv põhjakeskus teatas täna käibe jätkuvast kasvust alates selle aasta märtsist. Käive on tasapisi kasvama hakanud ka Narva suurtel kaubakeskustele. Ago Gaškov. Virumaa suurim ostukeskus on Rakvereküljel asuv põhjakeskus. Keskuse käive on jõudsalt kasvanud alates selle aasta märtsist oktoobris võrreldes möödunud aasta oktoobriga koguni 22 protsenti põhjakeskuse juhataja Andres uska, mille arvelt see kasv võib olla tulnud tõenäoliselt Ida-Viru ja Kesk-Eesti külastajate arvelt? Kas käive on kasvanud toidukaupade või tööstuskaupade toidukohtade arvelt, kus, kus kasvab kogu keskuse käive öelda eraldi, kas see on siis nüüd toidukaupluse või ehituskaupade saama, seda ma kahjuks lahti öelda ei saa, kuna tegemist on börsiettevõtetega, kes reglementeerib ise, kuda ta oma käibeid millal tahab. Kas teil ka on märgata turistide osakaalu kasvu? Meie kõige kuumem kuu on august, kus ütleme, akvakeskust külastaja satub ka ilmtingimata meile ja vene trusti on palju rast ja meie tänuväärselt tema üle on küll jah, soomlased ka lausa bussidega kõikide ürituste juures, mis me korraldame, olemas tagasisidelehed, loosikupongid ja need loosungid kombe alati loeme, salvestame ja kui me näeme, et seal on näiteks Järvamaa, noh või Ida-Viruosakaal, nendest otsiku kombides suurenenud tööd, on see arvutiloos seina peal. Tänaseks on 97 arvutit välja Louisianast, kes on läinud ainult Rakveresse, ülejäänud on Ida-Virus Kesk-Eestis. Kas see ka mõjub, et põhjakeskus on tegelikult Maardu ja Krasnaja soo vahel kõige suurem keskus? Me ise küll loodame, et mõjub. Põhjakeskuse reklaamid on väljas ning Jõhvis kui ka Narvas. Narva suured poed piirduvad reklaamiga Jõhvis. Narva astri ja Obama keskusel on üks haldaja. Nende keskuste tegevjuht Tarmo Kleiman ütles, et külastatavus on kasvanud samuti kuus ja pool protsenti ent käive kümnendiku võrra. Narva kaupmehed on mures tööpuuduse pärast, kuid rõõmsad selle üle, et Vene turistide hulka ostjate seas on kasvamas. ERSO töötajate ametiühingu usaldusisik Tarmo Velmet teatas orkestri tänases proovis, et lahkub usaldusisiku positsioonilt. Velmet on kritiseerinud kultuuriminister Laine Jänese tegevust. Eelmisel nädalal ütles ta, et kultuuriminister muutis ERSO eksjuhi Andressiitani töö oma korraldustega lõpuks ning lõpuks vabanes endale ebamugavast inimesest. Samuti ei andnud minister Velmeti hinnangul orkestri uuele juhile Anneli hundile aega asutus korrektselt ülevalt Ta muutes sellega ka hunditöö äärmiselt keerukaks. Samas on Velmet avaldanud lootust, et orkestrile on endiselt võimalik teha koostööd Neeme Järviga, kes lahkus pärast Siittoni vallandamist ERSO peadirigendi kohalt. Rahvusringhäälingu nõukogu valis tänasel istungil oma uueks esimeheks sotsiaaldemokraadi ja kunagise Eesti televisiooni juhi haagišeini sein vahetab välja Andres Jõesaare, kellele on esitatud kahtlustus inimese hukkumisega lõppenud liiklusõnnetuse põhjustamises. Seetõttu astus Jõesaar ringhäälingu nõukogu juhi kohalt tagasi, kuid jätkab nõukogu liikmena. Pärnus endad teatrigaleriis pandi üles Kaarel Irdi 100.-le sünniaastapäevale pühendatud näitus. Vana mürist ja fotojutustuse suure teatrimehe elust ja tööst pani kokku tema tütar Mari Ird kelle sõnul on materjal emotsionaalne ja huvitav nagu ird ise. Näitus jääb Pärnus vaadata 12. detsembrini, seejärel viiakse Ugala teatrisse Ülle Hallikult kuulata lähemalt. Isa elu ja teatritööd tutvustav näitus ei ole Mari Irdi esimene fotojutustus. Neli aastat tagasi valmis samalaadne väljapanek ema Epp Kaidu 90. sünniaastapäeva puhul. Mari Ird. Mõtlesin sellise toreda vormi nagu draamat seinal, et jutt on sidus tekst jookseb ühe pildi alt teise ja, ja, ja, ja kui hästi kirjutad, siis ta haarab sind ja sa loed ja lähed edasi ja loed ja siis lõpuks saad elamuse mingis. Isa Kaarel Irdi 100. sünniaastapäeva auks valminud jutustuse materjalide kogumiseks kulus terve aasta. Ma lugesin kõik tema raamatud läbi, ma kasutan väga palju tema sõnasest, Eestil oli väga hea sõna, tema ütlemisi räägitakse siiamaani, õel, lasen tal rääkida, jään ise varju. Aga kõik selle kokku, et ta sidus, oleks selle ma ikkagi kirjutasin nagu ise. Selles on draamat, turg ja sellel proloog, sellel on epiloog, sellel on sõnum ka tulevastele põlvedele. Kas pildimaterjal pärineb kõik perekonnaarhiivist? Ei pärinud, ma sain Pärnu teatrist natuke fotosid ja sain Olaf Esna Pärnu ajaloolase käest mõned väga meeleolukad, Kilingi-Nõmme pildid. Kuigi eeskätt seostatakse Kaarel Irdi Vanemuise teatriga, on tal sidemeid ka Pärnuga ning seda mitte ainult 1950.-te algul, kui poliitilised tõmbetuuled ta mõneks aastaks Tartust Pärnu teatrisse puhusid. Noor ird alustas oma teatri tegemisi Pärnumaal Kilingi-Nõmme algkoolis õppides, kust ta dramatiseeri lavastas ja mängis kaasa kooli näitetrupis ning ka tõsisemat teatritegemist aluste sirgtuhande 932. aastal Pärnu töölisteatris. Ja ilmast eeloleval ööl on pilves ilm, sajab lund ja lörtsi, kohati tuiskab Lõuna-Eestisse, saartel tuleb ka vihma ning võib tekkida jäidet. Puhub kirde ja idatuul kaheksa kuni 13, puhanguti kuni 15, saartel ja rannikul 14 kuni 18 ja puhanguti kuni 23 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval püsib pilves ilm, aeg-ajalt sajab lund ja lörtsi, kohati ka vihma. Põhja-Eestis võib veidi tuisata. Puhub kirde- ja idatuul viis kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti 17 meetrit sekundis. Ja päeval on õhutemperatuur miinus kaks kuni pluss neli kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 18104 kuulmiseni.