Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast 25.-st novembrist minale Mall Mälberg. Valitsus kiitis heaks Eesti keele arengukava aastani 2017. Haridus ja teadusminister Tõnis Lukas ütles muuhulgas, et tuleb tagada hea eesti keele õpetamisel see venekeelses põhikoolis, et venekeelsed vanemad oma lapsi eesti koolidesse ei peaks panema. Keskmine brutokuupalk tõusis teist kvartalit järjest ja oli kolmandas kvartalis ligi 11900 krooni. Võrreldes eelmise aastaga on see ligi protsendi võrra suurem. Inimeste ostujõud aga langeb. Erakondadele taastamist hakkab kontrollima erikomisjon. Riigikogu võttis täna 80 poolthäälega vastu sellekohase eelnõu. Kultuuriministeerium eraldab ERSO tänavuste rahamurede lahend lendamiseks poolteist miljonit krooni. Lisaraha on ERSO-le plaanis ka järgmisel aastal, kuid summa on veel täpsustamisel. Ka Vene teater saab Maksuvõla likvideerimiseks riigiabi, kinnitas kultuuriminister Laine Jänes. Eesti puidutööstuse vajadusteks on meie metsades toorainet piisavalt. Probleem on selles, kuidas kätte saada, leiavad puidutöötlejad. Erametsaomanike liidu tegevjuht Ants Varblane ei usu, et rahandusministeeriumi pakutud maksumuudatuste ettepanek erametsa omanikku raiumises rohkem huvituma. Vanema Nicaragua aga on huvitatud Eesti edusammudest infotehnoloogia ja e-riigi arendamisel, kinnitas Nicaragua välisminister Samuel Santos loobas. Põhja-Korea kaitseminister astus tagasi, põhjuseks kriitika valitsuse loiu reageerimise peale seoses Põhja-Koreas raketirünnakuga. Saul otsustas tugevdada kollase merepiiriäärseid üksusi. Iraagi president nimetas nuri Alma liikidel teiseks ametiajaks peaministriks ja andis talle 30 päeva valitsuse moodustamiseks. Eeloleval ööl ja homme päeval on meil pilves ilm, mitmel pool sajab lund ja tuiskab. Öösel on külma viis kuni 12, päeval kolm kuni kaheksa kraadi. Valitsus kiitis heaks Eesti keele arengukava aastani 2017 haridus ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul on eesti keele seisund praegu hea, aga keele rolli hoidmiseks peab pingutama ja kulutusi tegema. Arengukava täitmiseks on ette nähtud miljard krooni, jätkab Kai Vare. Arengukavas on kolm teist meedet, mille abil peaks olema tagatud eesti keele kui riigikeele toimimine kõikides eluvaldkondades. Haridus ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul me eesti keele staatus just muutma ei pea, aga eesti keele rolli tuleb kindlustada. Inglise keele pealetung kasutuskeelena on ju tavapärane ja on näiteks ärinimed näiteks teadus, kõrgharidus. Kõige olulisem valupunktina tõi minister esile hea eesti keele hoidmise eestikeelses põhikoolis. Lapsed ei loe enam sellises keeles kirja pandud kirjandust, laste, ka eesti keeletunnetus, kirjanduslikku täna on muutunud võrreldes senisega ja selle tõttu väga oluline, et eesti keelt kasutataks ka internetikeskkonnas. Et eesti keele Se teksti mõistmine ja eesti keeles eneseväljenduse oskus oleks koolitähelepanu keskpunktis, et see kusagil ei kaoks. Lukase sõnul tekitab mõnes piirkonnas probleeme ka muukeelsete lasterohkus eestikeelses koolis. Eelmisel õppeaastal õppis eestikeelses põhikoolis ligi 6000 last, kelle kodune keel ei ole eesti keel. Kuidas saab seal eestikeelset keskkonda hoida piisavalt ka nende laste jaoks, kes tahavad seal eesti keeles õppida, eestikeelses koolis peab neil selleks õigus olema. Selleks on tarvis abiõpetajate staatusse au sisse tõsta ja ka keelekümblusprogrammide toel viia eesti keelt rohkem venekeelsesse kooli ette. Venekeelsete perekondade vanemad paneksid oma lapsi venekeelsesse kooli, teades, et ka seal saab väga hea eestikeelse hariduse. Arengukava toetab ka murdeid, kinnitas minister. Eesti keele arengukava täitmiseks kulub miljard krooni, millest toetatakse näiteks eestikeelsete kõrgkooliõpikute väljaandmist, sõnaraamatute täiendamist ja ka keeletehnoloogia arendamist. Minister Lukase sõnul on Eesti praegu keeletehnoloogia poolest 30 tublima riigi hulgas maailmas. Me arendame tegelikult perfektses eesti keeles rääkivate arvutite oleme võimelised peaaegu kõigist keeltest lähiajal tõlkima eestikeelse automaat, otseselt nii teksti kui kirja, sest tõepoolest kui arvutikeelt tulevikus ei kõnele ja tõlkesüsteemid ei arene, siis paratamatult see keel on tulevikumaailmas hääbumisele määratud. Keskmine brutokuupalk tõusis statistikaameti andmeil teist kvartalit järjest, reaalpalk pole ka kasvanud. Kai Vare palus lähemalt rääkida statistikaameti palgatalituse juhatajal Mare Kusma. Kui neid praegu vaatame seda kolmanda kvartali keskmist brutokuupalka, mis oli 11874 krooni ja brutotunnipalk oli 72 krooni, on olnud pisike tõus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Aga mis on probleemiks see, et töötajate palgatöötajate arv ikkagi endiselt väheneb ja see on kahanenud septembri lõpu seisuga 4,8 protsenti võrreldes eelmise aasta septembri lõpu seisuga? See on nagu kurvem uudis ja veel teine, nagu kurvem uudis on see, et reaalpalk ikkagi kaheksandat kvartalist järjest languses kolmandas kvartalis langes reaalpalk 2,3 protsenti. See tähendab seda, et, et siseturu ostujõud on ikkagi väga madal. Reaalpalgalangus tähendab siis seda, et inimese palk numbriliselt võib küll tõusta ka selgitada, selle eest osta saab, see väheneb. Ja hinnad on teinud pisut suurema tõusu, kui see keskmise palgatõus on olnud. TNS Emori uuringuspetsialisti Kristiina ambri sõnul näitab inimeste finantskäitumise uuring, et ligi 40-l protsendil leibkondadest on majanduslik olukord läinud kehvemaks kui eelmisel aastal. Leibkondade toimetulekus on aga näha ka esimesi positiivseid märke. Oleme küsinud inimeste käest seda, palju nende leibkonnas jääb raha igakuiselt üle peale esmatarvilike kulutuste tegemist ning sel aastal on rohkem peresid, kellel jääb peale esmatarvilike kulutuste tegemist raha üle ning ka need ülejäävad summad on suuremad, kui inimesed on julgemad oma kulutuste planeerimises, aga samas on endiselt väga kõrge rahalisi sääste omavate perekondade osakaal. Kui pered meerivad järgmist kahteteist kuud, siis pered planeerivad rohkemaid suuremaid kulutusi kui eelmisel aastal. Võrreldes eelmise aastaga kavatsevad järgmise 12 kuu jooksul inimesed nii-öelda rohkem kulutada reisimisele, hobidele, elektroonikale ja neid optimist on siis ikkagi rohkem kui eelmisel aastal. Eestis pole metsanduse probleemidele piisavalt tähelepanu pööratud ja laialt on levinud arvamused raie laastab loodust. Seda suhtumist on vaja muutatud Etti metsatööstuse liidu seminaril KUMUs. Kohal käis Vallo kelmsaar. Mõne aasta eest muutis olukorda metsatööstuses nii meil kui ka lähiriikides Venemaa otsus kehtestada ümarpuidu väljaveole tollimaks. Täna tuli teade, et Euroopa Liit ja Venemaa on puidutollide osas kokkuleppele jõudnud. Metsatööstuse liidu tegevjuht Ott Otsman ei usu siiski, et see meie ettevõtete jaoks palju muudab. Meie jaoks selline variant, mis tekitaks uut usaldusväärsust sellele impordile, mingeid investeeringuid rajada või, või selle baasilt midagi teha oleks tegelikult iki nullprotsendiline tollimäär ja see kokkulepe, mis nüüd Venemaaga aktsiasee, suure tõenäosusega see null protsenti siiski ei ole. Nii et ma ei usu, et väga palju suurt midagi muudab. Nii et Eesti puidutööstuse eeskätt orienteerub kodumaisele toorainele ja seda peaks olema teoreetiliselt piisavalt ja kodumaist toorainet meil metsades kasvanud piisavalt, sellega probleeme ei ole, küsimus on nagu selles, et kuidas ta sealt metsast välja tuleb. Praegu on koostamisel metsanduse arengukava aastani 2020, see näeb ette erametsadest toodetud puidukoguste olulist suurenemist. Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane arvab, et selleks on vaja ka riigi tuge. Me peame toom lähiajal turule rohkem kuni viis, kuus miljonit tihumeetrit puitu, tõenäoliselt seda ei saa, ilma riigi toeta, üks takistus on seni olnud ka meie maksusüsteem. Maksumuudatused on küll nüüd lubatud, aga täna on selle maksuseaduse muudatuse juures üks väga tõsine probleem, et räägitakse ainult selle puidutulumaksu edasikandmise võimalusest, mis on saadud uuendusraiete. Aga meil metsas on väga olulised ka hooldusraied, harvendusraiet ja nüüd, kui maksuamet hakkab meie puuvirnas põimima, mis on uuendusraiet ja mis on harvendusraiet sisse saanud metsaomanikele väga tõsiseid probleeme ja, ja ma usun, et seda maksusoodustust väga vähesed üldse hakkavad kasutama. Metsakasvatajad ja puidutöötlejad on aga ühel meelel, et mõnede halbade üksiknäidete tõttu on metsandus tari maine Eestis üpris halb. Väljapääsu näevad nad ühistegevuses maine parandamiseks. Mainekujundusest saavad ka poliitikud kaasa aidata, kinnitas riigikogu saadik Mart Laar. Ühes ja nimelt veokite massipiirangute osas on tema sõnul jää juba liikuma hakanud. Eeskätt tuleb siiski lähtuda liiklusohutusest, rõhutas Laar. Tuleb ikkagi kiiremas korras osutada kokku istuda hinnanguga maanteeamet oma raportites soovitab tegelikult ka ise selleks, et panna paika tingimused, mida on konkreetselt vaja näiteks massipiirangut tõsta, sest et tõesti on ju selge see, et kui mask pidangut suurendada ehk tekitada võimalus suurematel ja pikematel autodel tegelikult seda läbida teatud tingimustel, siis see tähendab ju meie liiklusohutuse tõusu, liigub vähem, metsaveoautosid lihtsalt teedel. Riigikogu kiitis täna heaks niinimetatud allikakaitse seaduse, mis võimaldab õhtutel solvava materjali puhul ajakirjanduses mõista välja ennetavaid kahjuhüvitisi. Eelnõu poolt hääletas 51 saadikut, vastu oli 12 ja erapooletuks jäi üks riigikogulane. Seaduseelnõu on seni pälvinud ajakirjandusest teravat kriitikat. Eesti õigusruumis senitundmatu tav hüvitis mõistetakse seaduse järgi enamasti välja meediakanalilt. Riigikogu võttis 80 poolthäälega täna vastu ka eelnõu, mille eesmärk on kontrollida erakondade rahastamist. Eelnõu kohaselt hakkab erakondade rahastamist kontrollima erikomisjon, kuhu kuuluvad riigikogus esindatud erakondade liikmed, kes ei kuulu parlamenti ja ka õiguskantsleri, valimiskomisjoni ja riigikontrolli esindajad. Seadus hakkab kehtima järgmise riigikogu volituste algusest ja kaitseminister Aaviksoo tutvustas täna riigikogu riigikaitsekomisjonile riigikaitsestrateegiat tööversiooni, mis esimese strateegilise alusdokumendina hakkab käsitlema riigikaitset laiemalt kui pelgalt sõjalise kaitsena. Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on tänapäevased julgevad kokku julgeoleku ohud oma olemuselt palju keerukamad kui kitsalt klassikalised sõjalised konfliktid, mistõttu peavad nendeks valmistuma kõik olulisemad riigiasutused. Ja jätkame nüüd välisuudistega. Tõnu Karjatse. Lõuna-Korea kaitseminister kinda Jung teatas oma tagasiastumisest, põhjuseks tema ja riigi kritiseerimine selle pärast, kuidas riik vastas Põhja-Korea raketirünnakule. Ministri tagasiastumispalvega rahuldati Kim Jong soovist tagasi astuda juba mais, kui kritiseeriti Sauli vastast lõunat ja see ei ole uputamisele, milles oli samuti ilmselt süüdi Põhja-Korea. Toona sai surma 46 meremeest. Lõuna-Korea relvajõud korrigeerivad nüüd reegleid, kuidas vastase löögi korraldada reageerida, teatavad sealsed ametnikud. Oluliselt tugevdatakse kollase merepiiri lähedal paiknevaid üksuseid. Hiina väljendas muret seoses pühapäevaks kavandatavat USA Lõuna-Korea ühisõppustega. Põhja-Korea ähvardas provokatsioonide korral uute rünnakutega. Iraagi president seal all Talebani nimetas Nuri al-Maliki teiseks ametiajaks peaministriks andis talle 30 päeva valitsuse moodustamiseks ametisse nimetamine, mis lükati edasi. Maalike jõuaks maalidega läbirääkimisi pidada peaks tegema lõpu kaheksa kuud väldanud vaevalisele valitsuse moodustamise protsessile. Iraagi poliitilised blokid on moodustanud komiteed ministrikohtade üle läbirääkimiste pidamiseks. Afganistani. Peaprokurör algatas uue kriminaaljuurdluse valimispettuste uurimiseks, kritiseeris valimiskomisjoni lõplike tulemuste hinnatlik avaldamise eest. Riigipea koroneri teatel on tal tõendeid, et valijate häältega kaubeldi kapulise Dubais. Juba on vahistatud kaheksa inimest. Valimiskomisjon avaldas eile afganistani parlamendivalimiste lõplikud tulemused, välja arvatud rahutas kaasni provintsis. Analüütikute sõnul on president Hamid Karzai toetas uues parlamendis vähenenud ja Karzai pea oponent Abdul Abdul-la väidab, et temal reaalsed jõud võitsid 249 kohalises Parlamendis üle 90 koha. Moskva andis nõusoleku NATO soomustransportööri transiitveoks Afganistani. Venemaa välisminister Sergei Lavrov teatas, et Vene-NATO tippkohtumisel saavutatud kokkuleppe kohaselt hakkab Venemaad läbiv transiit olema kahesuunaline nii Afganistani kui ka tagasi NATO liikmesriikidesse. NATO ametnikud pole kokkuleppe üksikasju avalikustanud. Moskvale basseni NATO'l vedada afganistani mittesõjalist varustust. Igavene ametnikud rõhutavad, et ka uus lepe käib tsiviilotstarbel kasutatavate liiklusvahendite kohta. Eestis on visiidil Nicaragua välisminister samolsandas Lopez. Pärastlõunal andis ta koos Eesti välisministri Urmas Paetiga pressikonverentsi. Vallo kelmsaar käis kohal. Eesti on ikka Raagoya suhete alguseks võib lugeda aastat 1922, kui Eesti ühines rahvasteliiduga. Nicaragua oli siis juba selle organisatsiooni liige ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal tunnustas Nicaragua Eestit kiiresti. Nicaragua olulisemaks Spartneriks Ladina-Ameerikas võib praegu pidada Venetsueelast, mis viimasel ajal on silma paistnud ülivasakpoolsuse ja mitmete eraettevõtete riigistamisega. Venetsueela ja Nicaragua on ka nende vähestega riikide hulgas, mis on tunnustanud Lõuna-Osseetiat, jäädi Abhaasiat. See küsimus oli ka tänasel kohtumisel jutuks välisminister Urmas Paet. On ka üks koht, kus meil on asjadest erinev arusaam ja erinev hoiak. See puudutab Lõuna-Osseetia ja Abhaasia küsimuste. Teatavasti Eesti on seisukohal, et tuleks austada Gruusia territoriaalset tervikut, kus samas Kunikkoraago on üks neljast riigist, kes on tunnustanud Lõuna-Osseetia Abhaasia iseseisvust. Ka sellest oli juttu. Lõuna-Osseetia ja Abhaasia tunnustamine oli Jaago suveräänne otsus, mille aluseks meie välispoliitika ja rahukurss nende rahvaste kannatused ja verevalamine olid lubamatud. Loodame aga on aidanud kaasa sealse verevalamise peatamisele, selgitas välisminister Samuel Santos Lopez oma riigi otsust Lõuna-Osseetiat ja Abhaasiat tunnustada. Samas avaldas ta lootust, et kõik konfliktid õnnestub lahendada dialoogi ja läbirääkimiste teel. Erimeelsused Kaukaasia asjus ei takista ka Eesti ja Nicaragua koostööd teistes küsimustes. Nicaragua on ilmutanud selget huvi teha Eestiga koostööd infotehnoloogia vallas, kõik, mis puudutavad ka e-riigi arenguid edasiste kontaktidega. Travis loodame leida peatselt ka aukonsuli Nicaraguas samuti ka koostööle ÜRO raames, mis puudutab kandinatuuride toetamist. Eesti teatavasti aastast 2012 pürgib ÜRO Inimõiguste nõukokku ja 2020 julgeolekunõukokku. Kannika raekoja välisminister kinnitas, et Eesti saavutused infotehnoloogia ja e-riigi arendamisel on talle väga sügava mulje jätnud ning ÜRO abiga saaks Eesti oskusi ja teadmisi ka Nicaraguas ära kasutada. Konkreetsematest ühisprojektidest ta siiski veel ei rääkinud. Samas rõhutas minister, et Nicaragua on väga turvaline ja turistisõbralik maa. Nicaragua on üks Kesk-Ameerika turvalisemaid riike, kus on ilusad rannad ja paistab päike. Turistid on teretulnud, kinnitas välisminister Lopez ja Urmas Paet lisas. Nicaraguas pääsevad Eesti kodanikud viisavabalt. Kaunite kunstide nõukogu nõukoja tänasel laiendatud koosolekul oli muuhulgas jutuks ka ERSO rahastamine ja tulevik. Vallo kelmsaar sai pärast koosolekut telefonile kultuuriminister Laine Jänese, kes lubas, et ERSO rahamured saavad murtud. Kõige tähtsam, millest me täna rääkisime, oli see, et ERSO saab päästetud. Et vabariigi valitsus toetab seda, et leida lisavahendeid. Et Anneli Unt, kes on praegu direktori KT, andis ülevaate tegemistest, mida ta on teinud viimase nädala jooksul. Missugused tööd ja plaanid ootavad orkestrite ees. Oluline on see, et hea uudis maksuametist, et on lahti lastud jällegi need arestitud parved ja et kõik ERSO mängijad saavad palka ka saavad Balkani novembri kui detsembrikuu eest keegi ei pea minema Ena miinimumpalgaga puhkusele. Ja et vabariigi valitsus koostöös parlamendiga püüab lahendada ka järgmise aasta eelarvepuudujääke, mis siis puudutab ERSO tegevust? Te märkisite, et valitsus läheb ERSO appi nii selle aasta augu lappimiseks kui ka järgmiseks aastaks. Millistest summadest me räägime, sel aastal on räägitud pooleteistmiljonist. See on kultuuriministeeriumi oma reservide arvelt, see ei ole mingi lisaeraldis. Tegemist on kultuuriministeeriumi enda kokkuhoitud rahadega, mis ei tule teiste kunstivaldkondade arvelt. See läheb sellel aastal ja on veel rida tegevusi kuidasmoodi planeerida ja üle kanda ja vaadata seda survet seoses ka järgmise aastaga ja praegu või ei oska ma öelda täpset numbrit, missugune on järgmise aasta lisa ERSO jaoks. Need läbirääkimised käivad rahanduskomisjoniga ja selguvad järgmisel nädalal. No kultuurivaldkonnas on teisigi asutusi või organisatsioone, kellel on maksuameti ees võlg, näiteks Vene teater, Eesti Kontsert, kas kultuuriministeerium või valitsus läheb ka nendele appi? Me oleme pidevalt suhelnud teie poolt nimetatud asutuste juhtidega ja otsimas jooksvalt neid võimalusi teatrivaldkonnast rääkides, tõepoolest on etendus lauset liidus kokku lepitud, et järgmisel aastal, aga see on juba planeeritud, niisugune ühekordne abi Vene teatrile on siis eelarvesse planeeritud ja see on kõikide diaatrit ka läbi räägitud. Nii et ERSO ei ole ainuke, kellel on probleeme ka teiste asutuste juhid on püüdnud ministeeriumiga koostööd teha, otsida võimalusi ka siiski sisemiste ressursside arvelt. Kindlasti on oluline otsida lisatoetusi sponsorlust, aga suurendada omatulu. Ja lõpuks ilmast. Ilmajaam teatab, et käesoleva nädala lõpus langeb õhutemperatuur järk-järgult ning järgmisel nädalal on oodata väga külma ilma, mille öösiti ulatuvad külmakraadid 20-ni. Eeloleval ööl on meil aga pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund, kohati veidi tuiskab. Puhub kirde- ja põhjatuul kolm kuni kaheksa, rannikul saartel kaheksa kuni 13, puhanguti 15 meetrit sekundis ja külma on öösel viis kuni 12 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund ja kohati tuiskab veidi. Puhub kirde ja põhjatuul kolm kuni kaheksa, puhanguti 13 meetrit sekundis. Külma on homme kolm kuni kaheksa kraadi. Te kuulsite Päevakaja järjekorrad numbriga 18106. Mina olen Mall Mälberg. Kena õhtut.