Iga inimene jätab siia maailmajälje. Vaatamata selle väited rahva retsusele, on see ometi niisiis meie ideed ja mõtted, mis tegudeks vormuvad, kujundavad ja mõjutavad nii tänast päeva kui ka seda, mis tuleb seda, mis alles jääb siis, kui inimeste ennast enam pole. Mõne esimesel oktoobril oleks orelikunstnik helilooja, õpetaja, professor Hugo Lepturg saanud 85 aastaseks. Paraku toimus selle tähtpäeva tähistamine nüüd juba ilma asjaosalise endata. Ka Eesti Muusikaakadeemia, millega Hugo Lepnurm kogu oma elu vältel suuremal või vähemal määral seotud oli pühendas kolmandal novembril toimunud orelimuusikapäeva talle tõestamaks, et inimese tegudel on palju sügavam, olulisem ja igavikulised tähendus. Kui me oma igapäevastes Argyaskeldustes tajuda suudame. Orelimuusikapäeva üks korraldajatest, Hugo Lepnurme õpilane ja nüüd juba ka ise oreliõppejõud Andres Uibo, kuidas tekkis idee korraldada orelimuusikapäev? Meil on orelimängijatel suhteliselt kerge, kuna meil on olemas ees nii suur tõesti eesti muusika ja suurkuju, kelle Järgi ennast seada. Ja et tal oli juubelisünnipäev 85 tuvasta vanaks saanud, kui oleks elanud. Kuna olid veel mitmed asjad, olid nagunii plaanis nagu see orelilepingu sõlmimine ja siis oli väga toredasti, kõik läks kokku, et kõik sai ajastatud ühe päeva peale. Päev oli tõepoolest täis väga sisukas ja täis mitmesuguseid sündmusi. Hommikul alustasime Pärnamäe professori haua külastamisega, kus kõneles väga kenasti akadeemia prorektor Andres Pung. Ja edasi juba läks üsna töiselt selle aluse Eesti Muusikaakadeemia uutes ruumides, mis on ju väga kenad kõik. Ja läbi saime me oma külalistele ka tutvustada nagu omamoodi maja, et kuna iga üritus oli omas ruumis, see oligi nagu üks eesmärk ka tõesti, et näidata rahvale ka samal ajal maja. Kõigepealt oli mal raamatukogus, kus toimus siis Hugo Lepnurme raamatu peatukse kultusmuusika ajaloost, presentatsioon. Raamat oli hästi värske, just, just just saime ta kätte trühvlikojast. Raamat on väga kaua oodatud, see on üks teostest, milles ilusat tuleb, väga paljud muusikud on oodanud ja väga paljud on rääkinud Lektormega juba eluajal, et siukest raamatut vaja, aga noh, tema tagasihoidlikkus oli mõne mõne koha pealt oli voorus, mõne koha pealt oli ka natukene võib-olla mitte teistele nagu kõige parematele praegu ütles, et osta ei tasu teha ja mis ikka maksab ja ja, ja nii asi läks, kui ta nüüd oli päris juba päris enne surma sai veel temaga räägitud ja siis ta juba natukene nagu nõus ja hakkas redigeerida seda, aga haigus tuli vahele ja töö jäi pooleli. Aga, ja ta oli alustanud tegelikult seda tööd juba koos reetikeliga. Reetlikkelil olid ikkagi olemas vajalikud juhtnöörid ja nii nagu oleks tätor seda kogenud, et tal oli mitte päris ei võtnud võõrastavaid kätte ja hakanud sellest midagi vormima. Neetud reetnikel Aadeegi hästi suure töö ära redaktorina. Ja, ja raamat sai minu arust väga uhke ja noh, Eesti muusika siis raamatuid meil ilmub äärmiselt vähe, muusikaraamatut eriti. Ja iga raamatu ilmumine, nagu ütleski Vardo Rumessen, on tõesti suursündmus. Väga kenasti kõneles minu meelest seal presentatsioonil Toomas Paul kes lisas juurde niisugust Võrtsijatega käesolevat põlvkond, kes on läpturbe tunnehivate tegelikult see, kui ta veel netis luges neid ja see oli palju efektsem veel, kõik ta vahest muheles ja, ja vaja vahest vilistas ja vahest ümises ja kõik, mis sinna juurde kuulus ja vahest viskas, tegi nalja juurde. Et kuidas ta seda kõik veel esitas, see on omaette, aga noh, kahjuks ei anna raamat ei anna seda veel edasi. See oli veel omaette, meie mäletame, mismoodi seda edasi anti. Üks äärmiselt tähelepanu, väärne sündmus toimus veel nimelt saab Eesti Muusikaakadeemia nüüd päris oma oreli, rääkige lähemalt sellest orelist. Nojah, see on üks asi, mis mulle eriti rõõmu, sest noh, oreli ehitamine on üks väga suur asi ja kui me vaatame mingit muu pilli juures, siis ei räägita, et vot see pill ehitati sellel ajal ja see mees oli selle pilliehitamise eestvõtja. Aga oreliehituse puhul on alati märgitakse ära näiteks, et et vaat, see pill ehitati sellel ajal näiteks noh, Kaarli kiriku orel ja kõik igalt poolt teatas, et Mihkel Lüdig oli selle pilli eestvedaja ja ja, ja orel on üks niisugune pill, mis ütleme, klaver on eluiga kuskil 20 30 aastat, siis vahe vahetatakse välja, tahetakse uut pilli. Oreliga on otse vastupidi, et kui ta on tõeliselt hea pill, siis sama eluiga võib olla kaugelt üle 500. Pikemad, nii et see, mis me täna ehitame, sellest võivad kirjutada raamatut ja võivad olemas olla täiesti mängukorras veel aastal 2500, nii et see on üks pikaajaline pikaajaline protsess, lugu ja ja on väga uhke, tore ja igati olla selle asja alustamise juures, sest oreleid ehitatakse väga harva. Kes selle muusikaakadeemia oreli ehitab? Orel ehitab Saksa oreliehitusfirma Martin ter Haase Borg kelle firma asub Põhja-Saksamaal. Ütleme preemelist Nato preemiale üsna Hollandi piiri lähedal. Millal töö algab ja millal ta lõpeb ja mis selle oreli juures veel erilisto? Lepingule alla kirjutades see tähendab seda, et et nüüd tuleb meil teha esimene sissemaks. Ja kui esimene sissemaks on tehtud, siis hakkab oreliehitaja tööle. Tegelikult juba see on juba eelnevalt juba palju käinud, sest et meil ütleme pillitüüp või see on ta juba välja töötatud, põhimõtteliselt, aga oreli ehitamine on üks pikk-pikk äärmiselt pikk lugu, sest see ei ole üldse võrreldav näiteks ühe keerulise maja konstrueerimisega. Tunduvalt keerulisem. Selle oreli välimus on ka üsna eriline ebatraditsiooniline. Juurte planeeritud Eestis esmakordselt, mida vanasti oli, muidugi oli üsna palju õppida. Meil on olemas ka prokuröride puhul, et orelil on renessanss-tüüpi prospektiga prospekt, odav, lihtne niisugune väljanägemiselt, aga tal on kaks tiiba nagu võtame altari tiivad, mis saab kinni panna, lahti võtta, need on kolm kõrgus kolm meetrit, laiust poolteist meetrit kummagil pool ja nende nende tiibade peale on täna planeeritud, et neid maalib täis Jüri Arrak. Nii edasi saab olema ka oma omamoodi altar. Ja, ja kui võtta see tähendada jälle, et tänase noh, on kallis, aga mitte nii väga hirmkallis, siis kindlasti 50 100 aasta pärast ainuüksi juba need altar ehtena maalitud tiivad kindlasti Jüri Arraku poolt kaaluvad kogu selle pilli suurema väärtuse talle, nii et et katsume teha tänase päevarahaga, kus võib-olla et et on suhteliselt odavad asjad, katsume teha maksimaalse investeeringu tuleviku oreli valmimise kuupäevaks. Praegu planeeritud esimene veebruar 2001, aga tahan kohe lisada, et see on hästi kiire tähtaeg. Et. Raskustes praegu kaks, üks meil on kaks harjutusorelit ja jätkuoru lahased, üliõpilased ei saa korralikult harjutada ja no niukene elu kitsas, ühesõnaga. Seetõttu on teda kiiresti vaja, aga headel meistritel, nagu seal Martiderhase pargifirmad on, tegelikult on lepingud oma aastal 2004. See tähendab, et kui me oleksime normaalsest kliendid siis me oleks saanud rääkida aastast 2004 jutame september näiteks pilli valmimisest. Aga kuna objekt on aborte igale, ega neid akadeemia ja niisuguse kohta ehitatakse oreliga Euroopas väga harva, ütleme kui on kuskil, ütleme seal Londonis või Pariisis, valmib akadeemia uus orel, seda tahab iga meister omale saada, sest prestiižne kohta. Et noh, kui ta kuskil ehitab, ütleme kasvõi maa kirikusse kuskil Saksamaainimesed omadega ei pane tähele, aga siin käib väga palju külalisi mastaabi kõigil, näidates vilja, ta igavest küsib, et kes selle ehitas asendites sees olnud reklaammeistrile ja seetõttu ta lükkas kõik teised tööd kõrvale, isegi maksab trahvi ja, ja on nõus selle varem. Veenduma sellel orelimuusikapäeval toimus veel üks äärmiselt tähtis sündmus kõikide eesti orelimängijate jaoks. Asutati orelimängijate ühing. Põhikirja järgi asutasime Eesti orelisõprade ühingu, see tähendab, see on vähe laialdasem. See on ühing, kuhu võid praktiliselt tulla, igaüks, kes tunneb, et ta tahaks selle õiguse kuuluda. Ja ja muidugi noh, päris nii vahest juhatuse selleaastast vastu võtab. Aga et sinna võivad kuuluda ka, ütleme, kas kasvõi maksuameti direktor, kui ta tunneb huvi orelimuusika vastu ja ja mis mitte, kõik kõik on teretulnud ja eelkõige on see nahk liidab organiste oreliehitajad. Teede korrashoidjaid. Ma hea meelega näeks, seal võistlesid kollane, need heliloojad, kes rohkem orelile kirjutavad siis muidu orelimuusikasõbrad ja see on tegelikult üks suur suured Ta võtmine, suur organisatsioon, neid on maailmas väga palju, näiteks Saksamaal on orjasõprade ühing ja neil on üle 10000 liikme. Aga mis on selle selline igapäevasem ülesanne ja eesmärk sellel sellel ühingul? Igapäevased eesmärgi jätkunud päris piisavalt selles mõttes, et et Eestis on noh, ma olen ise kuulnud väga paljudes niukses ühekordsetest ekspertgruppidesse, kus on kutsutud kokku laua taha ümar niinimetatud ümarlaud, et arutame vaatamist teha. See puudutab eelkõige Eesti ajaloolaste orelite kaitseta. Meil on väga palju väärt Pille kohutavalt palju Pille ja nüüd on, peame vaatama, kuidas me neid suudame säilitada, sest praegu noh, nii palju kui minu teadlik aeg on olnud 15 kogu aeg on tahetud neid nagu kaitse alla võtta, aga tänase seisuga on kurioosne lugu, et kaitselaevanduse oreliprospekt väljast näha on oreli sees praktiliselt ei ole seal kaitsetu. Aga me ikka mängijaid huvitav, see eelkõige ka see toores kogu arel oleks võetud kaitse alla selles osas vaja välja töötada ja kohtuda väga paljude inimestega. Muinsuskaitseamet, kultuuriministeerium, kui me seda teeme ühe haaval, siis meil ei ole jõudu, aga kui me võtame kokku ikkagi meil on ütleme 100 inimest, 150 taga inimest tõeline jõud ja me saame esitada oma kandidaate, kas või kultuur, kaob Vitali või mitmetesse fondidesse või nii edasi. Nii et eks see koondumine tähendab, see on kogu maailmas niukene koonduminega. Üksinda võid olla küll heategija, aga jõudu võib jääda väheks. Te olete praegu Eesti muusikaakadeemias oreliõppejõud seega siis ühtlasi nagu Hugo Lepnurme mantlipärija Hugo Lepnurmel oli väga palju õpilasi. Millises seisus on üldse oreli oreli mängimine orelimuusika praegu Eestis? Kindlasti ta on täna palju parem, kui ta oli, oli varem, sest noh, oreli eriala kui selline on ju muusikaakadeemias ja valdas konservatooriumis väga palju kordi olnud niukene noh peksupoiss selles mõttes, et teda neli korda on suletud, seda osakonda. Esimene kord oli 1926 kui lihtsalt ei olnud hariduspilli ja siis osakond pandi kinni, et noh, protestiks, et lahet väga kehva pill oli ja siis ehitati uus pill oli, siis avati uuesti, teine oli 40. aastal siis pandi kinni, kui noh, ideoloogiliselt vale, vale asja. Aga tegelikult toimus õpetamine edasi läks põranda alla, sa oled ajutiselt oli ja saksa okupatsiooni ajal, jah, ta ikka jätkus, aga kõige tõelisem niukene kinnipanekust paljud 48948 löödi uksed täielikult kinni. Lähturlaste tuled lahti, oli 1900, ühiskond kaheksa kutsute ennast tagasi. 64 oli järjekordselt, kui torm tuli lahkuda ja siis toodi ETK, öeldakse, et ta käib tõttu, et tuli valida kas kirik või siis konservatooriumi ja Alektormeesid oma kindlaks oma oma joon juurde. Avalitud juurde valis kiriku ja ka noh parteid ei olnud jälle kedagi teist valida, neetud parteil tuli valida, tagasi tuli valida. Kaalep tuleb sinna nii et sellest ajast peale, nagu nagu sai teenida mõlemate. Kas võib rääkida nüüd mingist sellisti Lepnurme koolkonnast? Ja muidugi tähendab, Eestis ongi olnud kaks suurt koolkonda, esimene koolkond, veel enne seda oleks võinud ost koolkond olla, sellega Peeter sõda oli, aga Peeter seda kahjuks oli väga lühikest aega olnud aastal sai olla, siis ta tuli, varajane surm ja tema esimene pedagoog akadeemiast siis tema järel õpetas lühikest aega Artur kappa. Ja Artur Kapi järel tuli Topman August Opmann, kes Stockmann on tegelikult nüüd esimese suure koolkonnaga rajaja võib-olla Eesti siiamaale kõige suurema koolkonna, sest ennem seda tal oli ikka väga palju õpilasi juba hakata vaatama, kes seal kõik on lõppenud, siis aukartust äratav nimekiri, seal on seal palju suuri teemasid, Edgar Arro, Leppnurm ja nii edasi, need on tohutu palju naisel, kes on kõik Paul Hindrale väga paljud neist põgenesid läände omal ajal ja jätkasid seal tegevust. Väga paljud ei julgenud enam peale vene vene korda enam, ei julgenud arel nimegi suhu võtta. Aga ainukene, kes jäi oma sellele liinile kindlaks tõepoolest, kogu selle nõukogude aja väljanud on tänu restor pääse niita nagu kestnud samateemalise lasen sees niidikenemis juhendas seda tänast päeva ja siis Eesti vabariigi aastapäev. Et kui seda olla ei oleks olnud, siis oleks olnud ilusad orelimänguga sammas hullus seisukorras kui tänane Eesti oreli ehitust, kus tegelikult löödi kõik puruks. 40. aastal, aga tänu Lev turbal, jah, see on seal üks suur fenomen. Teie Anu Kõlar viisite läbi Hugo Lepnurme loomingu tunni Eesti muusikaakadeemias, nüüd sinuga lepptoormele pühendatud orelipäeval. Mida kollektor kirjutanud on, milline see looming on ja milline on see loomingu koht eesti muusikas? Mina rääkisin seekord põhiliselt ühest, Madisson, kantaat, lunastus Kristuses ja see kantaat kuulub vokaalsümfoonilise loomingu hulka ja tal on veel paar muud kantaati. Aga muidu on veel oreliteoseid, on koorilaule mõned soololaulud. Ja põhimõtteliselt tundub mulle palju sellest muusikast on tundmatu ja ma loodan väga, et Lepnurme juubel nüüd heidab uut valgust. Näiteks tema kooriloomingule, mis juba juba pühapäeval kõlas mitmes kirikus, on siis otse tema sünniaastapäeval. Ja ka oreliteostele. Aga milline on tema koht? Hugo Lepnurme ka, nii et minu meelest teda esinenud tehakse suhteliselt vähe ja tundub lausa teenimatult vähe. Aga võib-olla see on üldisem eesti muusika probleem, et üldse leiab vähe esitamist, miks te valisite just selle kantaadi, lunastas Kristuses. Selleks on mitu põhjust. Kõige praktilisem põhjus on see, et see on plaadis olemas ja, ja seda saab ka selle muusikat saab kadutvustada. Teine on see. Eesti kirikumuusikas on see väga oluline teos. Vähemalt selles, mis puudutab Eesti kannatusaja muusikat ma usun, et seda vast kõige sagedamini mängitav, eks see suurvormidest. Ja kolmandaks ta lihtsalt hea muusika. Minu meelest, kas Hugo Lepnurme muusika, mingisugune üldine või ühine sõnum ka, kas Hugo Lepnurmel oli oma teema muusikas? Ma olen rohkem tav tema vaimuliku muusikaga ja, ja seal oli kindlasti, tähendab tundub, et et see muusika kandis seda niisugust tõsist, kristlikku misjoni sõnumit või et vähemalt see, mis puudutab kirikumuusikat, on tõesti niisugune. Kristlikku tõe edasiandmine talle küll oluline. Nii et ma arvan, et Lepnurme puhul on vist küll niimoodi, et tema isiksus ja tema looming on seotud ja nii nagu ta inimesena oli selline helge ja, ja alandlik, küllap see on ka tema muusikasõnu. Eeskujusid järgis Hugo Lepnurm, luues oma muusikat. Mulle tundub, et ta oli selles mõttes nagu heas mõttes konstrueerija, et ta hoolega mõtles läbi, mida ta kirjutab ja, ja näiteks eed polüfoonilise faktuuri ja fugaasid on tema muusikas nii palju, noh, see viitab selgelt pahile. Aga kindlasti on tema eeskujusid ka üheksateistkümnendas sajandis. Ja, ja mis puudutab veel vokaalmuusikat, näib, et et sealgi kuskilt kumab läbi instrumentaalsus või tema orel kui tema lemmikpill, et mitmel pool koorilaulude teema näiteks näivad pillid härrased pigem olevat. Aga, aga tundub, et see on selline õnnelik ühendus konstruktiivsusest ja emotsionaalsest kindlasti ka. Hugo Lepnurme 85. sünniaastapäeva puhul anti välja ka üks raamat. Täiereid nikkel olite selle raamatu toimetaja, mida see raamat endast sisaldab ja kellele see mõeldud on? Selle raamatu sünnilugu on tegelikult üsna pikk ja ta ei olegi mõeldud raamatuna, vaid õppematerjalina kirikumuusika osakonna tudengitele. Mõned aastad tagasi lülitati Eesti Muusikaakadeemia õppekavadesse kirikumuusika ajalugu. Ja Hugo Leppnurm oli selle professor ja temale omase tohutu põhjalikkusega. Ta valmistas selle loengusarja ette. Ja ühel päeval see oli, vist ei oska öelda, kas need kolm aastat tagasi tõi ta minu kätte ühe patsaka lahtisi lehti, ütles, et ta soovib, et see oleks seal Kivimäe lugemistoas, et üliõpilased saaksid lugeda 100. Ja kuna see teema mind ennast on eluaeg väga huvitanud, siis ma neelasin läbi kohe ühe hooga ja esimesel päeval mul käis peast läbi mõte, et etele peaks kuidagi kaante vahele saama. See on unikaalne materjal niisugusel kujul ei ole kunagi eesti keeles sellest teemast kirjutatud. Ja teemaks on siis kultusmuusika, ajalugu. See ongi tegelikult selle raamatu võlu, et ta ei räägi mitte ainult kirikumuusikast, vaid ta räägib kultusmuusikast üldiselt kõige kõige vanematest hämaramatest aegadest peale, nii palju, kui suudan teada. Ja ta ei, ta mitte niivõrd ei kirjelda kronoloogiliselt, et neid fakte ja nähtusi, vaid ta, ta mõtiskleb nende kõige universaalsemate asjade üle, mis seostuvad kultusmuusikaga. Mis ajavahemikus siis hõlmab neid hämaraid algaegu ja mis ajani välja vanadest tsivilisatsioonidest peale Hiina India kultuurid kuni 20. sajandini. Muidugi peab ütlema, et mida edasi, seda nappi sõnalisemakse käsitlus muutub. Osaliselt võib-olla sellepärast, et Leppnurm ise rohkem tegeles vanema muusikaga, aga ka sellepärast, et et teatud perioodil juba ütleme barokkperioodil. Sakraalmuusika tegelikult väljus liturgia raamidest ja see raamat tegelikult on seadnud eesmärgiks otseselt liturgilise muusika käsitlemisel. Te tundsite Hugo Lepnurme väga hästi ka inimesena, milline ta oli? No ma ei tea, kas me võime niimoodi öelda, et meie inimesena kedagi üldse hästi tunneme. Aga tähendab, ma olin vaimustatud tema isiksusest, talinevard suveräänne inimene, teda ei suutnud kõigutada mingisugused olu suhted või või mingisugused väiklased pisiasjad, Läks kõigutamatult oma teed vastavalt oma põhimõtetele ja see oli imetlusväärne, isegi nendel rasketel ja, ja väga imelikel aegadel, kui näiteks orel oli keelatud pill. Tähendab, mina neid raskeid aegu isiklikult ei mäleta, see oli nagu enne minu teadliku elu ma lihtsalt olen kuulnud sellest, aga aga vabaduse aeg on mõnes mõttes võib-olla isegi veel raskem. See segadus, mis meil praegu on meis kõigis ju tegelikult kõik, mis on seotud identiteediga ja maailmavaatega, me kõik muutume ja kohati ei saa enam aru, kes me oleme. Aga teda see just nagu ei puudutanud, et teda ei puudutanud mingisugune riigikord, oli see, kes ta oli. See raamat, millest meil siin eespool juttu oli, kas ka näiteks poelettidele jõuab või on see mõeldud ainult õppematerjaliks üliõpilastele? Jõuad küll, selle tiraaž on 2000 eksemplari, poole sellest Võttis Muusikaakadeemia raamatukogu ja me kavatseme seda jagada konsistooriumi ka. Ja pool tiraažist jäi trükiga Ta pakett, kes siis levitab seda kõikides Eesti koolides ja raamatukogudes ja tänu kellele ja millele see raamat välja anti. Veel peale teie isikliku töö. Selle raamatu tegemise algus toetas Eesti kultuurkapital. Nad eraldasid stipendiumi selle toimetamiseks ja trükiks ettevalmistamiseks. Aga trükikulud kandis meie vana hea sõber, kui nii võib öelda Saksamaalt härra Horst Schubert kirjastusest veeres kes kandis täielikult kõik need kulud. Teie Piret Aidu luulete, Hugo Lepnurme, üks paljudest õpilastest ja üks viimastest õpilastest kavade dema juures olita. Võiks öelda, et ma olin tema juures umbes 10 aastat sest kui ma alustasin õpinguid olnud võimalik seda eriala õppida esimesena ja ainult vaid siis oli see kas lisaeriala või fakult aktiivaine. Ja nii ma siis õppisingi kõigepealt kolm aastat fakultatiivselt ja siis astusin uuesti sisse, siis juba Oradisse. See oli umbes neli aastat ja siis läks paar aastat või kolm vahepeal mööda. Ja siis veel kolm aastat magistratuuri. Milline õpetaja lihuga Leplar. Ta oli väga mõistev ja heatahtlik ja võib olla üle kõige ongi see suur heatahtlikkus. Et eks õpilased on ju ka erinevad, vahel on ka kõige paremal õpilasel aega harjutada ja ja noh, igasuguseid temperamentne ja aga mulle tundub, et ta oskas kõigi nende jaoks leida niisukese oma võtme. Ja. Ma ei ole kuulnud kedagi, kes ei oleks olnud temast vaimustuses egi selle soojuse ja kannatlikkuse pärast, mis temast hoovas. Aga milline oli tema õpetamismeetod, kas ta, kas tal oli üks lähenemine kõikidele õpilastele või leidis ta igaühe jaoks midagi, midagi, mis just temale sobis? Sellele on mõnes mõttes raske vastata, sest et ega ma ei ole ju palju kuulnud neid tunde, kui ta teiste inimestega töötas. Aga samas võib öelda seda, et et ka erinevatele lugudele ei olnud tal alati üks ja sama lähenemine, ta oli väga loominguline selles mõttes. Registratsioon võis tihtipeale olla ühes tunnis natuke erinev kui järgmises. Nii et see protsess olnud nii kindel, et tal oli oma kindel visioon ja see pidi nii jääma vaid ja ta küsija ei siiski ka alati õpilase arvamust. Et see oli selline vastastikune loominguline protsess. Ja kahtlemata temal olid ju suured kogemused ja ta teadis palju paremini kui õpilane, kuidas ühte või teist lugu interpreteerida, registreerida ja üldse kõik asjad, mis sinna juurde käivad. Aga Ta siiski arvestas alati õpilase arvamust ka ja küsis tihtipeale, et kuidas, vaat kuidas teie teeksite seda või teist lugu. D, ja see rohkem muidugi puudutas just registreerimist. Aga noh, eks ta vahel andis ka niukseid tolerantse inimesena võib-olla isegi natuke liiga vabad, näed, et kas õpilane alati oskab leida nüüd seda, tal ei ole nii palju algteadmisi. Et jõuda selle. Tõeni kas oli tunda, et tal muusikus mingeid lemmikuid, mida ta eelistas? Kuna ta oli Prantsusmaal õppinud, siis ta suure heameelega mängis ise ja, ja andis ka õpilastele mängida prantsuse muusikat. Ja seda nii vanamuusikast kui ka ütleme just 19. sajandi suurte romantikuteni välja. Kuid samas tal oli väga suur. No silmaringi ja lai silmaring teadis palju kaasaegseid ütleme, tollase nõukogude liidu autoreid ja, ja ka eesti uuemat orelimuusikat ja ise ta ka on seda öelnud, et seda on niisugust Eesti oma oludest on tulnud, et seda on suhteliselt lihtne mängida, sest see on ju kõik see meie igapäevane elu siin ümber. Nii et. Ise oma mälestustes ta on öelnud, et on niisuguseid, erilisi lemmikuid ei olnud, kuigi talle meeldis ka mängida vanamuusikat ja ma mäletan veel magistratuuri ajast, et et ta skude Sheiti teosega oli kohe piss energilisem ja niuksem. Suurema innuga tegi seda, kui võib-olla eelmist teostest talle lihtsalt väga meeldis. Kas te tema enda muusikat ka mängisite vahel? Jah küll harvem mänginud tema koraalieelmänge veidi ja nüüd ka. Variatsioone viiulile ja orelile mitmele oral, isegi miks te olete valinud oma repertuaari just selle teose? No ta on, mõnes mõttes sattus minu juurde juhuslikult, sest lihtsalt oli vaja ka niisugust ansambli muusikat valida. Ma veel õppisin professor Lepnurme juures, kui ma esimest korda lugu mängisin. Ja, ja seetõttu lihtsalt viiulimängija, kellega mul tol ajal oli koostöö, seda soovitas. Aga hiljem tulid juba kontaktid Niina Murdveega ja nüüd temaga me oleme ise teinud üsna mitmel korral. Milline on Hugo Lepnurme tähtsus eesti muusikas? Vardo Rumessen. Aga minu jaoks on Leppnurm meie orelimuusika ja meie orelikultuuri sümbol. Tema on see, kes oli järjepidevuse kandja pärast seda, kui 40. aastal kuulutati orel kontrrevolutsiooniliseks pilliks, nagu väljendas üks tolleaegne Tallinna konservatooriumi rektor ja, ja et Leppnurm suutis seda tühimikku täita. Ta kõigil nendel rasketel aastatel ja olla eeskujuks tulevastele organistidele, muusika uurijatele. Selles seisab minu meelest tema tähtsus kogu Eesti muusika ajaloos. Leppnurm on selles mõttes muidugi unikaalne nähtus Eesti kultuuriloos, et tegelikult ta oli ju väljaõppinud organist interpreedi aga samas ta tunnetas oma missiooni. Ja sellest tulenevalt ta Ta nägi oma ülesannet palju laiemalt ja temast kujunes väga silmapaistev muusika uurija, muusikaajaloolane. Ja tänu sellele oli temaga pikka aega Tallinna kontserdil tooriumi literatuuri õppejõud, mitte ainult oreliõppejõud. Nendel aastatel, kui oreli õpetamine oli keelatud oli ta ju literatuuri õppejõud, kuid sealsamas ma mäletan ise oma õpingute aastate algusest, kui ma käisin ka Lepnurme juures orelil ja Lepnurme juures. Võib-olla see iseloomujoon on üks kõige märkimisväärsem. Et kõike, mis ta tegi. Ta tegi armastusest asja vastu. Ja, ja kõik see, mida ta tegi, see oli kantud niisugusest sisemisest huvist ja missioonitundest ja arusaamisest. Kõrgemate vaimsete eesmärkide vastu ja huvist üldse noh, meie vaimukultuuri edendamise vastu kõrgemas plaanis, ütleme püsiväärtustega tegelemise vastu Kessi pööranud niivõrd tähelepanu kõikidele hetkelistele, aja, moe vooludele, hinnangutele ja kõigele sellele, mis on jäänud oma ajastusse. Aga see töö, mida Lektorman teinud, see on jäänud ja see jääb veel pikaks ajaks eeskujuks paljudele Eesti muusikutele. Hugo Lepnurme-le pühendatud orelimuusika päev kulmineerus kontserdiga Niguliste muuseum-kontserdisaalis, kus esinesid tema õpilased Ene Salumäe, Tiit Kiik, Urmas Taniloo, Andres Uibo, Piret Aidu loo Aare-Paul Lattik, Kristel aer ja Kadri Ploompuu ning Kammerkoor Klooria Margo. Kõlari juhatusel esitas Hugo Lepnurme koorilaule ülevaate saadet, mille koostas Tiina kuningas Hugo Lepnurme-le pühendatud orelimuusikapäevast. Jääb lõpetama ka kontserdil kõlanud Hugo Lepnurme Tokaata.