Täna lõpeb üks etapp või üks ajastu isegi Eesti side ajaloos. Täna on viimane päev, kui saab rääkida taksofoni ka umbes 400 on neid taksofoni veel meil siin praegu üle Eesti töökorras järel ja ühega neist taksofoni test on meil nüüd ka otseühendus. Võib täiesti vabalt juhtuda, et see on kõige viimane ja üldse maailma ajaloos sellest saksofonist, sellest saksofonist ja võib-olla on see üldse kõige viimane kõne maailma ajaloos, mis tehakse raadiokoht taksofoni abiga ja teisel pool neid juhtmeid siis on meil nüüd Erik Morna Tereerik. Oi, taksofoni ajal on päris vaikne. No mis teha niuke nupugevamaks? Keerasime Eerika saksofonitoru oli veel soe ka, kui sa selle võtsid, sealt, kas keegi oli juust rääkinud enne sind? Ei näinud küll ma olen siin olnud jõlkunud mingi viis minutit ei ole keegi huvi tundnud ärrite, selle aasta siin on need kaks tükki, ma olen Balti jaamas ja ja siin möödaminnes veel ühes hotellis nägin ka taksofoni, aga üldiselt ega neid õues eriti ei ole, nad on, nad on kõik siseruumidesse peidetud, nüüd viimased. Vanasti oli ju niimoodi, et taksofoni ühe taksofoni juurest pidid teist nägema, nii tihe oli. Umbes nii, tegelikult praegu oli ka, et kuna ma pole telefonikaart, ei ostnud juba 10 aastat vähemalt rohkem kui 20 aastat, äkki siis nüüd, eile suure ehmatusega hakkasin otsima, et teile helistada ja head inimesed, heli joonistantsid mulle koguni 150 krooniga kartuses kõneaega praegu taskusse? U paraku need kaardid. Kehtivus tähendab siin ükski üksikkiosk enam selliseid asju ei müü. Nii et kasutasin teist võimalust ja andsin teile taksofoni. Numbris on esimene kord, kui mulle helistatakse, nii et ma ootan siin aparaadi juures ja teie helistate mulle. Eerik ole hea, selles mõttes ajalooline moment, ütle, mis number sellel taksofoni elan. Selle number siin balti jaama ootesaalis on üheksa, null seitse üks seitse kuus-kaks. Siin kõrval on ka teine Mistatud kolmega. Mina vanasti, kui olin üliõpilane ja Tartus, sest mulle endale mobiiltelefon ei olnud, aga mõnel sõbral juba oli ja kui me olime kuskil sellises toredas lokaalis, siis kui sõber tahtis teada saada, et kus me oleme, siis ta helistas selle lokaali numbril, temal olid sihukesed põhikohtade numbrid, kõik oma mobiiltelefoni ära salvestatud. Ja tegelikult sellist taksofoni peale helistamist kohtume igasugustes erinevates Ameerika filmides, kus siis vastavalt selliseid side või sidemehed lähevad erinevatesse putkades, mitte kusagil. Aga ta vist periseb, aga see, need moodsad taksofoni, mis täna nüüd maha võetakse, siit ka, et nad Pyrizo, et lihtsalt siin on mingi kiri peal, et. Et keegi helistab ja mingit häält ei teegi. A-Eerik on sul meeles, millal sa viimati enne tänast Taksofoniga rääkisid? Avat võis olla mingi 90.-te lõpus, enne kui ma selle mobiiltelefoni sai. Esimene mobiiltelefoni juba oli nii hea akuga, et ma ei pidanud eriti kartma, et ta tühjaks läheb. Kas see on kuidagi harjumatu ka hoida käes seda suurt sellist kobakat toruse ikka kaalub päris hästi, eks ole? Ja väga uhke tunne on. Ja vanast harjumusest kooliajast ma ikkagi mõtlesin toru üle ilusti sest mäletan, põhihuumor oli ju see, et mikrorajooni ainsa taksofoni toru määriti näiteks. Saapa Fixiga kokku ja siis lahkusid sealt pärast huvitavat kõnet selliste ringidega ümber sooja ümber kõrval. Kuule, aga tead sa, mida sa taksofoni koju veel teha, mida peale tänast põhimõtteliselt üldse teha ei saa, kui sul just kodus ei ole sellist vanakooli kätega telefoni sa saad sellega rääkida, nii et sa paned selle pea ja õla vahele mobiiliga seda tänapäeval teha ei saa, mobiilideni väikesed, saad selle panna pea jala vahele ja siis vaadata ringi, mis teha märkmeid. Proovingi teha seda ma praegu otsin selle oma märkmiku välja, mis info, mis ma eile kogusin, kus veel on lähikonnas taksofoni, keda siis täna huvitab oma viimane kõneaega ära kulutada, siis vähemasti Tallinnas on veel olles. Sul on nüüd sul on nüüd see toru seal pea ei ole vahel või just jõle lahe ärkvel. Paar tükki ja kolmas on siinsamas lähedal hotellis, siis peaks olema punasel tänaval. Idakeskuse vastas, siis peaks olema ka olümpia hotelli seal töötav telefon. Ja Järve Selveris pidi neid olema kolm tekkiv võimalik. Kahju kahju, et need kaardid kehtivuse üllatunud, sellepärast muidu oleks jätnud need kaardid siia, et kõik kuulajad, kellel huvi viimast korda helistada sihukese imelise aparaadiga, nad oleks saanud seda teha, aga noh, kellelgi kodus on edenenud. Eerikaga suur aitäh sulle öelda, kas see on natukene selline kurb tunne ka hinges? Ei ole, praegu on tead nagu oleks välismaal huvitavat asja, katsun üle 20 aasta. Ja viimast korda. Heida sellele nostalgiline pilk ja ütle ilusti head aega. Sülitan teda, ütlen head aega ja kui, kui neid aparaat ülemus koju sellis Nii aga panen toru varases, kuulame seda, mis häält see nii-öelda kinnine teeb. Olgu head hommikut, head aega. Tavaline tavaline, tavaline kinni.