Tere hommikust, kõikidele vikerraadiokuulajatele on jutusaateaeg nagu pühapäeva hommikuti ikka, kui kell on vahemikus 10 ja 11. Täna hommikul on mul rõõm tervitada stuudios väga mitmekülgset inimest, Paavo Piik tal nimeks. Tere Paavo. Tere. Sabavale oma mitte just väga pika elu jooksul jõudnud teha. Tähelepanuväärselt palju teed, seda ilmselt ka edasi, aga üks sinu mingisugune teekene jõuab täna mingisugusesse faasi, ehk siis kuna Voldemar Pansole on tulemas 90. sünniaastapäev, siis sellel puhul Draamateater lavastab sinu näidendit Pansost, mille nimi ongi Panso, mille sina kirjutasid hakkamegi sellest peale sa oled kirjutanud näidendi, mida Merle karusoo lavastab ja mis räägib ühest mehest, kes eesti teatriloos Eesti kultuuriloos on kindlasti nende kõige suuremate seas. Sul endal ilmselt mage olla, sinu vanusest tulenevalt puudub igasugune kokkupuude suure mehega, mismoodi kirjutatakse näidendit, keda paljud mäletavad, keda sina ei ole ihusilmaga näinud ja kellest võib-olla legendid käivad ees järel ja tema kõrval, nii et temani jõuda on päris raske. Eelarvamuste vabalt ühetäheline vastus selles mõttes, et et ma tõesti ei ole oma elus pandud muul moel näinud kui videolindi pealt. Aga Ma arvan, et see on, ühest küljest on see ka hea, sest et Eesti teatrilugu on ju selline üsna müütiline keskkond, kus on suurmeestele eriti palju. Selliste noh, kõigil on mingi suhe nendesse ja mõnes mõttes on võib-olla isegi hea, et et niimoodi distantsilt vaadata ja, ja lugeda ja uurida, et siis on minul ei olnud sellist, nagu ma tea eelnevat taaka või suhtetaaka, et mis oleks mind seganud, et ma hakkasin kuskilt otsast peale ühel hetkel ja ja sain justkui läbi kirjutiste siis sõbraks selle suure mehega ja ka läbi mõned videolindil leiduvate teatrilavastuste Oli see sul nii-öelda tellimustöö draamateatrist või sa lihtsalt võtsid arvutiekraani lahti ja hakkasid toksima ja selles mõttes ikkagi tellimust. Tööd me möödunud kevadel teise kursuse nii-öelda dramaturgia arvestuseks lavakunstikoolis kirjutasime Diana Leesalu koos näitemängu mari ja ruut, mis rääkis samuti kahest. Et eesti teatri suurest kujust Mari Möldre ja Ruut armast ja see läks esimesele lugemisele draamateatrisse ja seda lugemist lavastas Merle Karusoo. Ja siis sealt jäi selline kontakt, et Merle pakkus suveks siis kirjutada näitemängu Pansost, mis ta oli tal just nimelt selleks 90.-ks sünnipäevaks, mis nüüd kohe kätte jõuab oli plaanitud ja algselt pidi rääkima Pansost koolist, mistõttu oli nagu eriti justkui paslik, et meie kui selle kooli nii-öelda praegused asukad sellest kirjutame. Aga siis, kui ma seda materjali uurima hakkasin, siis see teema selles mõttes laienes, et sellest sai nagu rohkem selline võib-olla kokkuvõte või mida, mida Panso oma viimastel eluaastatel üldse seal mõtles, millest unistas, millest kirjutas, et, et see kooliteema on ainult üks nendest, mis neljandasse sisse läks. Kuna esietendus on täna õhtul, siis ilmselt sa just väga palju tagasisidet seni pole saanud, aga, aga ilmselt natukene ikkagi ja kui palju selles on olnud seda, et kuule Mis sa nüüd Pansoga teinud oled? Tegelikult ei ole saanud tagasisidet tõesti, et see on alles ees ja, ja mulle endale on väga põnev vaadata, et mis nüüd see ongi tegelikult osa sellest nii-öelda dramaturgiaõppest kõige olulisemaid osasid, et näha, et kuidas need asjad, mis tunduvad paberil justkui toimivat või töötavat, et kuidas need laval välja hakkavad nägema ja ma arvan, et see tuleb väga, väga õpetlik, ühel või teisel viisil, et see, mida nüüd täna õhtul laval näeb, et kuidas kuidas see siis töötab, seal ei tea. Püüti olla võimalikult noh, nii-öelda faktitäpne ehk siis ei kirjutanud sinna juurde midagi sellist, mis pole toimunud. Noh, see on kindlasti selles mõttes kahe otsaga asi, et ma ju ei tea, mis toimus, et ma saan seda rekonstrueerida inimeste ütluste, aga eelkõige Pansendi kirjutiste põhjal ja noh, selles mõttes on see nagu põhineb eelkõige Panso oli selline mees, kes pidas päevikut terve elu ja viimase osa sellest kirjutas haiglasse põhimõtteliselt märkmetena kuskile perfokaartide peale meil on ilusti ümber löödud ja et noh, selles mõttes, et ma, ma tean, mida ta mingitel hetkedel üles kirjutas, aga ma ju ei tea, kas see on kõik, mis ta mõtles ja kuidas see, mis ta üles kirjutas, peegeldab seda, mis tegelikkuses toimus. Et eks see on teater, et seal on alati selline rekonstruktsioonid, on tihendus sellest, et mis võis olla ka sinna. Et ma arvan, et sellele üldisele muide tundmusele või või sellele kujule, mis mu peas tekkis, ma liiga ei teinud oma oma näidendiga. Aga loomulikult, ma arvan, on inimesi, kes tundsid kontserti, kellel on hoopis teine arvamus ja arusaam sellest, nii et see on paratamatu. Ma loodan, et et see kokkuvõttes need asjad nagu täiendavad 11 On see sinu jaoks esimene kogemus kirjutada kellestki, kes on reaalselt Elamud ka no ei, selles mõttes just seesama kevadel tehtud töö oli ka tegelikult ajaloolise ja teatriteemadel, et see on, mõnes mõttes on see hea hea alguspunkt, kui sa dramaturgiat õpid, et lihtsam on kirjutada asjadest, mis on toimunud ja mis on veel parem kunagi ammu toimunud, sest et ajalugu on paratamatult välja sõelunud sellest juba selle, mis on nagu olulisem. Et kui ka sellest kirjutada, siis see on kõige keerulisem. Ma arvan, et, et kuidas need paljudest asjadest, mis ringi liiguvad ja sinust mööduvad, et kuidas see oluline ära tabada üldse. Et selles mõttes on, ajaloost on hea alustada ja, ja samamoodi oli see Mari Möldre ja Ruut Tarmo tekst oli oli selline, mõnes mõttes stardipakk selle selleks, et kirjutada Pansost ja kes teab, et, et see, see nüüd õppetund, mis sellest Pansost tuleb, et see on kindlasti hea ja alguspunkt järgmiseks sammuks. Sa lugesid, nagu sa ütlesid kõikvõimalikku materjali, mis siis justkui põhineb mingitel faktidel ja nii ta põhinebki ja samas ilmselt sa vähemalt enda jaoks töötlesid läbi ka need legendid, mida räägitakse Pansost. Et kuidas need legendid tekivad järsku ühest suurest. Meest kuidas nad tekivad, ma arvan, et see on niimoodi, et Panso kohta on öeldud, et ta oli selline. Lembit Peterson öelnud kuskil intervjuus, et, et oli selline heas mõttes pateetiline ehk siis ehk siis, et selline natukene siukse suurejoonelist või sellist suurt vaimu oli temas ja marionett. Et ka tänapäeval on ju nii, et inimene, keda kuidagi välja paistab teiste seast, et ikka eriti jälitavad mingisugused natukene võimendatud anekdoodid või lood, et ma arvan, et see tuleb kusagilt sealt, et Pansoliselt omamata omas ajastus tundus ilmselt niivõrd teistsugune mees. Ja ju need ju sealt noh ja samas muidugi need asjad, mis ta kirja paneb oma päevaraamatutesse, mis on noore Panso päevaraamatud, on nüüd ilmunud kahes köites. Et ka seal on päris palju selliste anekdootlike. Lisaks Pansole meeldisid endale sellised pluateeritud lood ja ta Talle meeldis inimesi üles kirjutada ja tähelepanekuid inimestest, mis on ka nagu mõnes mõttes juba selline kunstiline tihendus tegelikult, et ta ei anna, ta annab mingisuguse nagu karikatuur annab mingisuguse ühe võimendatud iseloomuomaduse. Ma arvan, et see kõik nagu kokku kuidagi lisaks veel see, et praegu on juba nii palju aega möödunud, et need lood ongi juba natukene muutunud. Sellisteks karikatuursem matemakse. Ega see ju halb iseenesest ei ole. Ma arvan, et ei ole, ma arvan, et siis, kui inimesed niimoodi mäletatakse, see on, see on ju väga hea. Mida veel soovida ühelt hästi elatud? Kellelt Panso kooli nimetatakse ju Panso kooliks ka mingites muudes kontekstides. Sina õpid Panso koolis, mina olen ka vähekest aega õppinud küll natuke teistmoodi, aga, aga noh, seal olen olnud. Kas sinu meelest seal koolis on Panso kooli olles nüüd lugenud neid materjale ja kirjutanud näidendi, on see e-kool? Mis võiks olla Panso kool? Väga-väga palju rohkem kui ma oleksin osanud arvata, tegelikult et ma arvan, et tuleb sellest ka, et juba see õpetus on teatriõpe Eestis, on mõnes mõttes Panso kuidagi tseeris seda või noh, tema sellest kooli asutamisest peale tundub, et on, on mingisugune meetod hoogiat, kuidas näitlemist õpetada on? On, on samaks jäänud ja, ja selles mõttes on küll huvitav lugeda neid tema kirjutisi, et, et see, et sa loed mingisuguseid väljendeid või lauseid, mis ta ütleb mingites olukordades oma neile tudengitele, siis sa saad aru, et sa saad täpselt sama lause või sama metafoori jõuab sinuni nüüd läbi sinu kursuse juhendaja, kes omakorda minu kursusejuhendaja, Elmo Nüganen teda õpetas Kalju Komissarov, Kalju Komissarovi õpetus, Voldemar Panso ja saad aru, et seesama isegi sama väljend või seesama kujundan jõudnud kuidagi noh, nüüd sinu eriala õpe ei usu ja siis omakorda võib veel leida seose näiteks, et Panso õpetaja oli Moskvas marjagnebel ja tema õpetaja oli Stanislavski lugeda Stanislavski põhjalikult, siis ma olen kindel, et, et sa võid leida veel noh, selle järgmise lingi, et tuleb tuttav ette. Selles mõttes on näitleja elukutse ja see õpetamine on juba kord selline asi, mille kohta Panso ise ütleb, et kaks elukutset ei muutu isegi siis, kui tulevad teaduslik-tehnilise revolutsiooni või jumal teab mis korstnapühkija ja näitleja elukutse. See on üks kool, kus sa õppinud oled ja kus sa praegu õpid. Sa oled lõpetanud Oxfordi, kõlab tegelikult täis uhkelt, olgem ausad. Kõlab nii uhkelt, et seda sest kuskil ei pääse, kui seal kuskil endast rääkima, et see on natukene selline juba klišee, aga ja see oli mu esimene kõrgharidus kohe pärast keskkooli. Praktiliselt läksin ma sinna Inglismaale õppima ja algselt alustasin seal filosoofia politoloogia majanduse erialal, mis on selline traditsiooniline Oxfordi eriala, et stardipakett ja võib-olla kõige nagu ongi tuntum, seda mujalgi oli õpetajate ja see on selline. Selline eriala tuleb väga palju riigiametnikke, aga väga palju peaministreid Oxfordis üldse tulevad, Inglismaa peaministrid, vist seal. Viimane David Cameron on vist 26., kes on sealt koolist selle kooli lõpetanud. Aga mina oma õpingutes liikusin sealt politoloogia majanduse poolt õpingute lõpuks üha rohkem filosoofia poole. Ma päris päris seda traditsioonilist paketti vist ei teinudki, et, et rohkem selline ideede ajalugu. Sa lõpetasid lihtsalt seitsmenda keskkooli ära või oli siis juba inglise kolledž inglise kolledžis inglise kolledžis, lõpetasid ära ja siis lihtsalt, kui mõned lähevad Tartu Ülikooli ja mõned lähevad kuhugi kuhugi mujale, sina lihtsalt läksid Oxfordi. Proovimise aeg ma mäletan, et hästi paljud minu minu klassist ja ka nüüd hiljem sealt kuidagi algas see liikumine, et välismaale õppima ja, ja noh, et see oli kuidagi lihtsam ka, et oli vaja ju noh, mis seal ikka, et täidad avalduse ära ja ja saadad kohale ja mul oli veel see eelis ka, et ma olin ühe aasta vahetusõpilasena olnud keskkooli ajal ka Inglismaal ühes erakoolis ja siis seal olid ka tegelikult õpetajad, kes toetasid aitasidki mingite küsimuste puhul ja ma olin käinud ise varem Oxford lihtsalt ma teadsin selles mõttes, et mis koht see on ja, ja kuhu ma lähen. See sinu lause muidugi täidad avalduse ära ja nii see ongi, et nii see ongi, siis võis. Näh, aga nii see ju tänapäeval ongi, et noh, minu meelest on midagi peab ju oskama ka või ainult selles mõttes või mida tuleb osata teada suuta, et saad Oxford. No see sõltub väga palju erialast, et noh, mitte kõik erialad ju ei ole maailma kõige paremal tasemel list seal ülikoolis ja Mida osata tuleb seal? Mäletan, ma käisin intervjuul, lendasin sinna kohale 12. klassi detsembris ja siis ma olin küll tegelikult täiesti noh, see oligi, et peale selle nii-öelda üsna lakoonilise avalduse ma ei olnud nagu midagi muud teinud ja siis ootad seal oma intervjuud nendesse vara keskaegsetes hoonetes ja kõrgetest treppidest kõnnid üles, võtab vastu mingisugune hallipäine professor ja, ja kellel on laua peal, on kuhi raamatuid mäleta, ise autor olnud ilmselt siis hirmutamiseks nendele, kes tulevad ja ja, ja noh, eks ta siis hakkab küsimusi küsima, et mäletan see, kes mind intervjueeriski siis kas siis midagi Platoni kohta ja noh, mul on, muidugi ei teadnud mitte midagi eriti aga, aga noh, see mõte ei olnudki, et ta nagu kuulasime ülejäänu teadmiste poolest toidjata üritas aru saada, et kas ma, kui ta mõne küsimuse situb ja hakkab suunama, et kas ma nagu järginud oma mõtet, eks ma suudan midagi loogilist sellest tuletada, et see oli rohkem selline nagu noh, umbes nagu intelligentsusteste tehakse kirjalike, aga see oli nagu selline suuline. Et kas ma kuidagi klapini sealt mingeid fakte ei küsitud, et mis aastal, mis kuningas, kus kohas ei, absoluutselt, aga see ongi väga olen aru saanud, et see on asi, millele Inglismaal vähemalt küll väga palju tähelepanu pöörata ka koolisüsteemis. Et see on selline nõukaaja värk. Et siis, kui seal midagi peast teadis, järelikult teadki seda. Aga, aga noh, teadmine tegelikult ju ei ole see, et sa oskad peast midagi mälu järgi öelda, vaid et sa asjast aru saad. Et, et seal on mingi mingi suur vahe, mida, mistõttu tegelikult on väga huvitav, kuidas kui Eesti inimene läheb kasvõi vahetusõpilaseks kusagile Inglismaale või, või tegelikult vist üldse kuskile Läänemaailmasse mille osad on nüüd ka ise oleme, et siis on see enamasti pigem nagu jahmatub seal neid kohalikke, et oh, et umbes nii laialdased teadmised ja mida, mis kõike valementiate peast matemaatikas ja aga noh, seal ei ole lihtsalt vaja või seal ei õpita niukseid asju, et mingeid asju pähe lihtsalt tuupida. Seal lähenemiserinevus. Ja siis mingil hetkel said ilmselt kirjakoolist, et olekski vastu võetud. Ja see oli vist enne mu sünnipäevast pärast jõule ja siis oli siis oligi, et oli vaja hakata juba mõtlema praktilise poole peale, et kuidas sinna kohale saada ja kuidas kuidas õppemaksu tasuda ja nii edasi, et et jah, nagu ma ütlen, et on minu elus oli see küll niimoodi, et et see kuidagi oli juhuslik, nagu öeldes, et on, kui sa oled, oled seal keskkooli lõpus, et või noh, tänapäeval vist on inimesed natukene nagu mõtlevad, hakkavad varem peale nende asjade mõtlemisega, aga mulle kuidagi et ma tagantjärele küll ei saa ja täpselt aru, mis põhjustel mingeid otsuseid tol ajal tegin ja et see on kuidagi läks lihtsalt niimoodi. Aga kui olid selle teate saanud, siis viimane poolaasta inglise kolledžis suutsid ka veel õppida või juba elasid Inglismaal. Omas peas jah, suutsin ikka, mõni oli tegelikult see, et et ma pidin. Vaat selle Oxfordis on siiamaani niimoodi, et kui sa saad selle nii-öelda vastu võetud selle kutse, siis sellega kaasneb alati tingimuse ka Inglismaal, et et Inglismaal on samamoodi, meil on riigieksamid, seal on sellised lõpueksamid. Sa pead saavutama, et sa lõplikult oled sisse saanud, siiski saavutad mingi tulemuse seal eksamitel? Ei noh, Inglismaa eeldatakse, et need on siis noh, seal on neli või kuus, ütleme õppeainet, sa saavutad näiteks viies neist A ühesbee hindeks, aga mulle anti siis ma ei tea, kas nad siis uurisid enam-vähem, et mismoodi Eestis süsteem käib, et mulle öeldi, et nad on saama viie riigieksami keskmiseks 80 punkti. Et me ikkagi pidin õppima teises pooles 12. klassis seda tulemust saavutada, et see niisama lihtne ei olnud ja siis läksid mingil hetkel sügisel kott käes Inglismaale ei, siis ma läksin Tartusse. Miks sa siis ei läinud kohe? Vot see oligi, et, et siis oli see õppemaksu probleem ja, ja mailis on huvi. Ma olen absoluutselt enam ei tea, et Inglismaal on vahepeal olnud vähemalt üks suur haridusreform, praegu vist teevad teist, ma tean, seal üliõpilasprotesteerivad, et see on tohutult muutunud, aga siis oli see, et oli väga suur eraldus, oli nendel õpilastel, kes tulid Euroopa Liidust ja nendel, kes tulid väljastpoolt, ehk siis, et et need, kes tulid väljastpoolt, pidid maksma tohutult palju rohkem raha, et seal koolis käia. Ja see noh, see oligi see probleem, et tegelikult seal õppemaksud on see üldiselt hariduspoliitika vist Inglismaal on selline, et nad üritavad hoida maksud hästi madalal ja seetõttu ülikoolidel on raha puudu. Aga, aga see põhimõte, et kõigile peaks olema haridus kättesaadav, on nagu seda püütakse järgida. Aga see tooks selle kaasa, et nad seal on pidevalt nüüd üritanud seda asja ära majandada seal. Sest ülikoolidel on raha liiga vähe ja Riina, et seal on ühesõnaga, et see on nagu enamike haridussüsteemide puhul, see on omad probleemid. Ja noh, ühesõnaga minul läks selles mõttes hästi, et, et siis kui võeti vastu Eesti Euroopa liitu, siis läks asi nagu noh, siis oli õppemaks oli umbes samal tasemel nagu Tartus. Ma mäletan, aga enne seda oli 10 korda kallim. Tarkus õppisid sahmida, politoloogiat. See oli vist viimane aasta enne, kui see asi muutus riigiteaduseks? Küsis, läksid, ja siis läksin. Ja siis jõudsid ja, ja mis pilt sulle avanes, oli seal mingi hirm ka, et nüüd elada ei saagi, et ainult oledki raamatukogus ja õpid. Ei tegelikult ei olnud selline. Seal on üsna palju, on sellist. Selles mõttes on ilmselt rohkem hirmu, kui sa tuled väljastpoolt, et et sa üritad ennast rohkem seal tõestada, alguses ja maksma panna, aga aga seda nüüd küll ei ole või noh, see on nagu nii palju on seal see distsiplineerimine. Et sul on antud, ütleme, iga nädal mingid tähtajad ja et see küsimus, et kuidas sa jõuad selle tähtajani, et sa aja aja nagu haldamise probleem, lihtsalt mitte midagi muud, et see ei ole enamik, kes seal käivad. Ja seda on nagunii aktiivsed noh sageli väga mitmes valdkonnas, et väga palju tehakse sporti ja muusikat ja teatrit ja muud sellist. Et see ongi, et kuidas ära mahutada hästi, on aeg sinna, õpingutele ja, ja muu tegevuse vahele, et seda küll ei olnud, et nüüd istud kogu aeg raamatukogus, praktiliselt prillid ees ja ja loed, sa olid ainus eestlane seal sellel ajal ei olnud, seal on alati olnud selline üsna tugev kogukond, magistrid, doktorante, minu ajal oli seal ka vist üle 10 inimese bakalaureuse õpilasi on üldiselt vähe olnud. Aga mina lõpetasin, siis oli oli ka vist jah üks tüdruk just siis tulijaid seal on, pigem on, on jah, vähem on seal bakalaureuse kraadi taotlejaid. Aga need, kes on magistrid, magistrandid ja doktorandid, Neid on seal alati eestlasi ka olnud ja me saime seal kokku paar korda aastas alati tütu rääkida, need vähe aga ikka on. Mis rituaalid on sellel koolil? Noh, see on seletuseks pikk nimekiri, aga et seal on, seal on kõigest, et nagu see on niisugune linn ise on selline nagu Alice Imedemaal seal, et ta nagu kuidagi sellest tavakeskkonnast väljas ja ja noh, see algab nagu mingitest söögirituaalidest ja söögipalvetest ja, ja kuubedest, mida inimesed kannavad ladinakeelsetest Heimatlikuleerimistest ja ja noh, sellised nagu sellega harjub väga kiiresti ära, aga hetke kähku sinna nagu väljaspoolt sisse hüpata, siis tundub see alguses, et seal ongi selline eksrituaal teise otsa ainult niisugune Harry Potteri tunnereppis või? Jah, ma ei ole väga väga Harry Potteri maailmaga kursis, aga jah siis midagi sellist. Aga, aga spetsiaalne riietus peab kogu aeg olema, ei pea kogu aeg, aga see sõltub kaselt, mis kolledžisse käid, et no meil olid, olid õhtusöögid olid selles selles riietuses aga isegi seal ei olnud nagu, et eksamid ka muidugi, nii et see oli küll tohutult läheb higistama, kui sa pead kolmekordse kihid kihi riietega oma eksamit kirjutama. Et see oli, kelle mäletan, suvel ka oli tüütu. Aga pärast eksameid, mäletan, seal oli tuled sinna tänavale, kas oligi mingisuguse imeliku nimega tänava umbes mingi Filosoft ei läinud või midagi sellist, et tulevad koorijad välja näetegi, viimane eksam on, siis on seal pandud sellised piirded ja politsei on umbes seal, et korda hoida, aga siis sellest hoolimata kallatakse inimesi jahu ja munade asjadega üle, et sellised asjad on ka, et ilusad riided kõik ikka korralikult ära mäkerdada. No Eestis ju noh, öeldakse, et ei õpita väga palju õpitakse modi, natukene õpitakse, siis jällegi jällegi ollakse, et et sinu jutust ma saan aru, et seal koolis ikkagi õpitakse kogu aeg lihtsalt, sa pead olema niivõrd tugev ise, et oskad omad asjad ära sättida ja mitte maha jääda. Jah, seal oli seal ilmselt, sõltub hästi palju sellest erialast ka, et et noh, ma arvan, keemikuid, füüsikuid, neil see õppekava on teistsugune kui humanitaaridele ja kindlasti aeganõudvam. Aga humanitaaridele meil oli jah, niimoodi, et oli vaja oli, nädalas oli kaks tähtaega see tähtajad siis sellised, et umbes et üks kolmapäevaks pühapäevaks ja siis noh, selle, et, et see on täpselt valmis jõuaksid, see oli su enda asi, et see oli noh, põhiline, mis on, hästi, tehti seal minu meelest oligi see, et, et see lugemismaterjal, mis anti mingi teema tundmaõppimiseks ja sellest essee kirjutamiseks, et noh, see oli lihtsalt väga-väga hästi koostatud niimoodi, et et said väga lühikese ajaga intensiivselt, said väga hea ülevaate, saime väga head raamatukogud, et sulle anti ette kuni lehe külanumbriteni kõik, mis sa lugenud, et ja siis selle põhjal kujundama justkui oma esimese arvamuse essee vormis. Mis siis läks õppejõule ja siis said õppejõudu kokku. Need olid sellised väga väiksed seminarid, ütleme ühe kahe kolme inimesega korra nädalas ja käis teema läbi kommenteeriti, sinu esseed. Ja vot selline noh, väga-väga intensiivne viis kuidas teadmisi omandada. Seda seal ei tunnistata, et ma jõudnud tänaseks oi, ikka tuli siin vahele, muidugi oli seal ikka see nii üliõpilased ütlesid seal juhtub igasuguseid asju, et et loomulikult oli vabandamise ja hilinemisi ja et see on paratamatu, et see jällegi sõltub õppejõust, et kes, kes tõesti oli seal põis püha viha täis minna, aga, aga mõnel oli ka oligi nagu ükskõik, et noh, et su enda asi, et tulid siia kooli õppima ja siis kui sa ei taha, siis ei pea ja noh, nagu selles mõttes on jälle sõltub sõltub õppejõust, selliseid kolmesajaseid või sajaseid auditooriume ilmselt ei olnud? Ei, loengud olid küll suurtes auditooriumites, aga see ongi, see eripära on Oxfordi ja Cambridge'i puhul ja ilmselt on ülikooli veel lavakunstikooli puhul ka, et on, on sellised väiksed grupid inimesi pigem, et see põhiõpe toimub nagu minu arvates, kus on hästi vähe inimesi ja õppejõud ja et õppejõudude arv ja üliõpilaste arv on aetud võimalikult üksteise lähedale, et ei ole niimoodi, et et üks õppejõud ja 1000 õpilast või nagu tänapäeval on kombeks, et et on veebis üleval, loenge. Klikid ja kuuled, mis on minu jaoks, no ma ei tea. Ja kindlasti saab niimoodi õppida ka, aga, aga mulle tundub mingi asi selle juures mis kaotsi läheb, on seesama, et kui sa oled näost näkku saad kokku selle väga väga targa inimesega, kes teemat valdab, siis lisaks sellele Faktilisele informatsioonile saad sa mingisuguse mingi impulsi, mingi ilmutuse, vot mingi ilmutuse mingi eeskuju saad sa sellepärast, et need inimesed, kes õpetavad, nadi või sa ei anna edasi tarkust ainult läbi läbi sõnade, vaid kogu Ma oleku või minu meelest on see kõige kõige olulisem tihtipeale kooli ja ülikooli juures, et meelde jäävad enamasti need õpetajad, nende õpetajate õpetused, kes on ise isiksused, mingit pidi. Meil on nüüd muusika kuulamise aeg ja sa oled kaks lugu välja valinud. Ütle esimene neist sisse haavat esimeseks valisin ühe ameerika alternatiivse kantriansambli mille nimi on vilko ja see laul pärineb aastast 2000 ja kannab pealkirja Iiemm Tšaimsu breiki Orhaat. Selline lugu kuulatud, tan jutusaade läheb edasi, stuudios on külaliseks täna Paavo Piik ja saatejuht Tarmo Tiisler. Siis sa mingil hetkel hakkasid Oxfordi lõpetama ja hakkasid mõtlema, et mis ma siis nüüd selle kallihinnalise haridusega pihta hakkan, et rida Briti peaministril oli sul seal kõrval, mis neist kõigist saanud on. Ja sina pidid ka otsuse tegema, mida sina hakkad tegema, et mismoodi see, see protsess sinu peas toimus, et kuulus kool ja hea kooli, uhke nimega koolja. Ja midagi edasi teha? Ei, nii see küll ei olnud, et ma pigem üritasin kuidagi enda jaoks mõtestada, et mida ma tahaksin teha üldse oma kaheksa tunniga päevas, mis ma mis meil võiks ju midagi midagi teha. Ja siis see kuidagi jõudis loomulikult sinnamaani, et, et ma võtsin ühendust oma koolivenna Artur Taeverega ja kes tegi parajasti Eestis sellist organisatsiooni nagu heateo sihtasutus. Ja siis ma läksin sinna tööle vahvasse kollektiivi. Ja töötasin kaks aastat seal kommunikatsioonijuhina ja heateo sihtasutus tänaseni otsib üles ühiskonnast selliseid algatusi, mis võiksid sotsiaalseid probleeme lahendada erinevaid ja toetab neid nende sündi, nende arengut. Ja jah, et see on selline asi, et kui sa seda kord juba teinud oled, siis sa kuidagi jääd sinna sinna perre ilmselt väga pikaks, kui mitte igaveseks. See oli, oli tõesti väga-väga põnev ja ja selles mõttes nagu avas, avas silmad, et ma varem olin töötanud töötanud ühes pangas ja et ma olen üsna vähe töökogemust, aga et, et see arusaam, et niimoodi võib oma elu planeerida, et töötada sellises kohas ja ja sellest palka saada ja ja tunda, et sa teed midagi väärtuslikku. See oli küll midagi sellist, mis noh, mis oli, avas silmad. Mulle tundub, et meie omavaheline jutt on siin ka natukene nihkes, et me räägime justkui erinevatest asjadest, et mina püüan sind suunata kogu aeg, et või küsida laadis, et on ju nii uhke kool ja, ja sealt tulevad selline sellised eliidi inimesed ja sina räägid mulle noh, justkui hoopis midagi muud mingist muust koolist, kus siis ei mindagi lipsuga ja kallihinnalise ülikonnaga pärast kuhugi firmat ja äri juhtima. Et on see minu eelarvamus, mingi vale informeeritus või, või ongi see Eestis sinu meelest kujunenud selline vale vale arusaam eliitkoolis noh, umbes nagu ka sinu inglise kolledžist, mida ju sageli ka kui räägitakse, et on eliitkoolid ja siis need teised, siis tuuakse tik välja kui selline eriti eliitkool. See on nii, et minu meelest on eliitkoolid, on juba olemuslikult sellised vastuolulised kohad, et minu meelest näiteks Oxford on linnana noh, kui vaadata, kes Inglismaal valimistel, et mis ringkonnad, keda valivad, siis Oxfordist enamik valib leiboristide või isegi isegi liberaale vist. Et ma arvan, et see on sama asi, et et sellistes nii-öelda eliitpaikadesse on sisse kodeeritud väga palju sellist klišeeliku. Noh, et kallid ülikonnad ja rikast vanemat võsud, aga teisest küljest sinna satub, võtke ju väga paljud, väga lahtise peaga inimesed ja sellised kohad on tavaliselt ka ka väga head paigad, kust mingeid selliseid suurejoonelisi ühiskondlikke asju ja muutusi alustada. Et ma arvan, see, see lõhe on seal nagu sisse programmeeritud, et testi hetk minu enda kursuselt, kes läks Ameerikasse investeerimispankuriks ja kes läks Eestisse heateo sihtasutusse ja, ja noh, et see on lihtsalt see on vältimatu ja see ei tähenda, et noh, et lõpus need teekonnad kuidagi ühte ei jõua. Aga aga vaadati mingil hetkel su peale natuke imelikult ka, et kuule, mees, et nalja teed või et kas Eestis või Inglismaa, no näiteks Eestis mind huvitab rohkem, et Oxford taust ja sa lähed sotsiaaltöö peale. Et ma arvan, Inglismaal ei oleks kindlasti vaadatud viltu, seal on seal väga-väga loomulik. Eestis ma. Ei tea küll või võib-olla mu tutvusringkonnas ei ole, ei ole neid, kes oskaks vaadata viltu selle peale et ei olnud seda probleemi küll. Mu enda, võib-olla vanemad aeg-ajalt pilkavad, aga, aga see on rohkem niisama vist. Luuletanud oled sa oma elu jooksul, kui kaua lapsest saati nooruki east mingi vajadus tekkis? Jah? Noh, ma ei tea, mulle tundub, et kirjutamine et selle kaudu Meie tööriistaks, nii sinu tööriist kui minu töölist ja ükskõik kas siis inimestega suhtlemisel või või mingite asjade nii-öelda väljaütlemisel või, või ma ei tea. Et see on lihtsalt kirjasõnas on rohkem tundub mulle minu jaoks vahendeid ja võimalusi, kui, kui suulises kõnes, et ma sama hästi võiks ju olla näiteks mingi kõnemees või, või noh, väga hea kõnemees vibraator, aga aga mulle sobib rohkem rohkem kirjutamine, valdan seda tööriista paremini kirjasõna kui, kui suulist ja ja selle kaudu saab järelikult välja öelda tihedamalt ja täpsemalt mingeid asju, mida suuliselt ei saa. Muidugi on ka asju, mis kaotsi lähevad sel suuliselt rääkida, emotsioon ja kõik, mis seal taga on, aga aga et see on nagu valiku küsimus, et mulle tundub, et see on minu puhul, see on nagu see on eneseväljendus lihtsalt ja võimaldab natukene täpsemalt ja ja puhtamalt seda teha läbi kirjasõna, kui kui suulises kõnes. Moli Oxford, selles mõttes selline. Luuletamist soodustav periood, sa olid seal üksinda pidid ise oma eluga hakkama saama, ilmselt mõtlesid elu üle järele mõnevõrra rohkem, kui sa oleks olnud siin Eestis eestikeelset inimeste keskkonnas ehk siis oli see niisugune või on ta selline puhastav periood? Ja soodustus kindlasti, et tõesti üksiolekut palju ja ja omaette olemist, järelemõtlemist, et see on kõik õige, et seal oli võib-olla just see seal tekkis tunne esimest korda, et et see on nagu, et sellest saab teha midagi kunstiliselt ka väärtuslikku või et see ei ole lihtsalt niisama, et noh, tekkis mingisugune ambitsioon avaldada. Et see tekkis küll minu meelest Oxfordi, kui ma õigesti mäletan. Inglise keeles k oled luuletanud või üldiselt vähe, et seal mingisugune keele tunnetuslik asi, et emakeel on, on nii palju ligem lihtsalt, et mitte. Küsimus pole niivõrdoskuses, aga küsimus on selles tunnetuses, et mis mingid varjundid, mis sõnadel on, et mida vist isegi siis, kui tõesti selleks peab elama ühes keelekeskkonnas väga kaua, et neid varjundeid tabada, noh, niimoodi eksimatult. Ma ka see inglise kolledžist kaasa antud inglise keel oli täiesti piisavalt saada Inglismaal kõrgkoolis. Üldiselt küll jah, kuigi jah, ma ütlen, et ma olin ühe aastaga vahetuses, et ma elasin seal tegelikult enne ühe aasta, et see aitas ilmselt veel rohkem, et kooliharidusega on see, et keel tuleb ju mitte ainult inglise kolledžit, aga tuleb ka filmidest ja mujalt, et pigem on alati see küsimus, et, et kohalik, mingisugune slängi sõnavara ja mingid sellised suhtlemistraditsioonid, et need on need rasked asjad, mis tuleb omandada. Mitte keelise jahiese filmikeel tegelikult on ju ikkagi natukene lihtsam või kõnekeeled, et see, kui sa pead lugema inglise keeles filosoofiat, siis ikkagi nõuab natukene teistsugust keele ettevalmistust. Ja vot lugemise kohta küll, et see on teine asi, et aga sellega ei olnud tegelikult väga-väga raske, et seal on tegelikult sama asi natukene, et erialast sõnavara on teatud ports, seal on mingisugune barjäär, mis tuleb ületada mingist hetkest peale hakkavad korduma need terminid, et see on pigem nagu terminoloogia omandamine mis on igal erialal. Ma arvan, et isegi kui minna, kui minna nüüd Eestisse keemiat õppima, siis ka seal tekib alguses probleeme, et, et ei saa aru, mis mingid sõnad tähendavad. Aga kui see algne asi ära harjunud sellega, et siis edasi läheb libedalt juba sisse sattusid lavakunstikooli endale ootamatult ka või, või täiesti teadlikult läksid? Et mitte ootamatult ootamatu, oli see Inglismaale minek ikkagi et selles mõttes ma teadsin, ma tahaksin õppida päriselt, õppida siis kirjutama või ma ei tea, kuidas see nagu täpselt võimalik pidi olema, aga ma otsisin mingit võimalust, et ennast arendada ja siis tundus see noh jällegi, et kokkulangevus, et just sel aastal, kui ma neid mõtteid mõtlesin, olid vastuvõtueksamid ja võeti dramaturgi vastu ühtlasi sealt see mõte nagu hakkas alguses idanema ja siis mida edasi, seda rohkem see mõte hakkas mulle meeldima. Ja et noh, sealt kuidagi niimoodi sattusin. Aga sa siis õpid nüüd kirjutama neli aastat või? Seda võib nii, võit ennem ei osanudki või? Seda võib nii öelda küll vist. Aga kirjutama õppimine on hästi kaudne protsess, mulle tundub, et Meie õppejõud Anu lamp väga hästi valdab seda, mulle tundub seda sedakaudu ütlemist, et noh, ei ole ju mõtet lihtsalt kirjutada ja kirjutada ja kirjutada ja siis lugeda üle, et mis on noh, et ta oli siis nüüd hea või halb, mis valesti, aga et koguda mingit materjali, vaadata, kuidas teised inimesed on kirjutanud, noh, ma väga palju loeme Eesti Kirjanike 20. sajandi algusest rismitustest Siuru ja ja Noor-Eesti ja samamoodi vaatame Eesti kunsti sellest perioodist, et see on nagu, et sa saad aimu sellest suuremast pildist, pigem et see kultuuriline kontekst, kuhu sa, kuhu su kirjutised paratamatult paigutuvad ja selle tausta loomine ja ja nagu igas mõttes selle kuidagi maailmapildi avardamine, mis on võimalik teha, see on nagu kindlasti saan kirjutama õppimine, aga et see ei ole nii otsa, et see on natukene selline kaude. Üldiselt iga inimene vist ajab mingit tassi siin ilmas, sina ilmselt ajad ka, mis asja, sa ajad siin ilmas niisugut küll küsimustega suunama mind, et ma niimoodi küll ei oska öelda. Et oled sa enda jaoks paika pannud, et ma tahan maailma paremaks teha või et ma tahan teada saada nendest ja nendest asjadest või et ma tahan tulla, ma ei tea, kuskil luulekonkursil esimeseks ja sellepärast õpin hästi kirjutama, et saada väga heaks kirjutajaks. Kui tahan kuulsaks saada tahan teatriringkondades sisse saada. Võin veel sulata või? Neil kõigil, kõik, mis sa ütled, kõlab, kõlab nii. Nii valesti. Kinni. Ja ma ei tea, ma olen kuidagi neid asju vaadanud vist niipidi, et et kuidas ma vot võtma nässu vaadanud palju selles mõttes palju egokesksemalt, et, et ma olen kuidagi üritanud aru saada, et mis noh, kuidas ma ise selles maailmas niimoodi hakkama saan, et, et ma liiga palju teisi inimesi välja ei vihastaks ja, ja mingit pidi nagu eeskujuks olla, oleksime milleski sõnastada, aga et see, see ei ole või noh jah, et see kindlasti ei ole see, et ma tahaksin luulekonkursi võitu või, või midagi sellist, et mul on kuidagi palju palju selles mõttes maisem, et mulle tundub, et, et raskem on hakkama saada igapäevaelus inimestega suheldes kui, kui mingeid kunstilisi ambitsioone ellu, viies et ma arvan, see on alati nagu peamine ikkagi. Et kuidas neid inimesi mõjutavad, kes seal vahetus läheduses on? Masin, umbes aasta tagasi tegin sama saat Uku Uusbergi, kellega rääkisime elust inimestest ja ta ütles, et või noh, ta on seda mujalgi öelnud, et tal see põlvkondadevaheline arusaamatus on südame peale. Sinul ka on see probleemiks, et vanemad inimesed ei mõista noori ja teinekord ka noored ei taha vanemaid mõista või et on selline mingi barjääride tõmbamine, kust tagant siis ei taheta välja tulla. Vot, see on küll muutunud, ma arvan, neid lavakunstikoolis varem oli, oli küll võib-olla selline tunne, aga sama kui Panso juurde korraks tagasi tulla, et et see tema mõtete lugemine just elu teisest poolest on selles mõttes olnud väga. Väga huvitav, et ma noh, temal hingel see, et ta on kuidagi seotud seal 70.-te alguses, oli ka omamoodi vanade ja noorte konflikt tulid noored peale ja Panso jäi nagu sinna nii-öelda kuidagi vanemate poolele või ja, ja ma ei tea, seda lugedes, tekib paratamatult see arusaam, et, et ju need asjad nii käivadki, et, et mingi hetk ei sobi noortele, see, mis on juba ees olemas ja ja loomulikult vanad ju kaitsevad neid väärtusi, mille nemad on jõudnud läbi pikale mängude. Aga mulle tundub, et et hästi ohtlik on nagu ainult sellepärast või sellele rõhudes tegutseda, et peab olema ikkagi mingi veel mingi sisemine impulss, et ei saa teha, nagu see on ka vist vist natukene meenutab kuskilt pidi Panso ütlemisi, aga et ei saa teha lihtsalt asju vastupidi, sellepärast et ei meeldi, mis sees on. Et peaks leidma see, mida teha, et et see tulema kuidagi enda seest ja loomulikult, et kui sa lihtsalt teed noh, et, et erineda või vastupidi teha, et siis sellel tihtipeale see on nagu selline efektitsemine või et see on nagu seal ei ole mingit pikaajalist väärtust või mingit sisu. Et, et ma arvan, et tuleb kõigepealt nagu see üles leida ja, ja noh, siset kakelda nende vana vanadega küll. Aga et, et see on nagu see oht, mulle tundub siin. Aitäh Paavo, et tulid täna hommikul rääkima, mida arvad elust ja asjadest. Üks lugu on meil veel siin saate lõppu plaanitud siidi, sinu valitud ja räägi sellest loost. Ja vot ma mõtlesin, et, et kuidagi seda asja nagu Pansoga siduda ka, aga ma väga hädise leidnud, aga selle laulu pealkiri on 1979 selline nostalgiline, nii et ma mõtlesin, et see natukene sobib, et Panso küll suri 1009 77, aga noh, ikkagi nagu tagasivaade, nostalgiline kuskile aega, et ja selle ansambli nimi on Smashing Hawkins. Nostalgitses siis aitäh. Külaline oli täna jutusaates Paavo Piik. Küsimusi, küsis Tarmo Tiisler kuulmiseni.