Kell sai kaheksa, Päevakaja teeb veel kord kokkuvõtte neljapäevast, 18.-st novembrist. Mina olen Vallo kelmsaare. Neeme Järvi teatas tagasiastumisest ERSO kunstilise juhi kohalt ning nimetas kultuuriminister Laine Jänese käitumist kuritegelikuks. Peaminister Andrus Ansip ütles, et usaldab kultuuriministrid. Eesti muusikanõukogu nõudis valitsuselt otsustavaid kiireid samme ERSO stabiilsuse tagamiseks Neeme Järviga lepingu sõlmimiseks lasta riigieelarve eelnõu teine lugemine kestis riigikogus 22 tundi ja lugemise lõpetamine lükkus järgmisse nädalasse. Koalitsioon peab keskfraktsiooni venitamistaktikat mõttetuks ajaraiskamiseks. Keskerakondlased leiavad, et mida rohkem tähelepanu parandamist vajavale eelarvele, seda paremini. Rahvaliidu juhatus otsustas erakonnast välja heita naisühenduse juhi Piret Aaviku ja Harjumaa maakonnaühenduse esimehe Uno Silberg ning teha noomituse Hiiumaa maakonnaühenduse juhile Helgi Männile. Rahvaliidu esimees Juhan Aare nimetas koosolekut õigustühiseks. Festivalil hullunud Tartu võõrustab kultuuriinimesi Eestist ja välismaalt ja ilmast ees olevale. Eeloleval ööl on ilm pilves ja nii ka homme päeval aeg-ajalt sajab lörtsi ja vihma. Sooja on öösel üks kuni viis ja homme päeval üks kuni kuus kraadi. Kired Eesti esindusorkestri ERSO ümber said täna uut hoogusest ERSO peadirigent Neeme Järvi teatas oma tagasiastumisest. Riigikogu kultuurikomisjoni esimehele Peeter Kreitzbergi-le saadetud kirjas märkis Järvi, et padrik on ERSO elu olnud täielikult halvatud. Põhjuseks leiti rahapuudus. Selles, et rahasumma on puudu, on süüdi kultuuriministri enda tegevus, kusjuures süü aeti orkestrijuhi Andres Siitan kaela, kirjutas Järvi. Samuti märkis ta, et veel on võimalus olukord taastada ja jätkata asja nii, et kultuuriminister oleks õige inimene, kellega oleks võimalik suhelda. Ühest küljest ma ei tahaks astuda tagasi, sellepärast. On soov tulla Eestisse head muusikat, head repertuaari, tuua, solisti, tuua võimule räägitakse kogu aeg, me ei saa seda teha, meil on võimatu teha seda, meil ei ole raha, selleks me ei saa seda teha, tuuakse mulle nina peale Järvi miljonisi, siis ma ei saa seda enam jätkata. Mul on väga kahju, et ma seda pean teatama. Mul on kahju oma muusikute ees ja oma rahva ees. Et spekuleeritakse meil nimega näiteks niisugust asja nagu jänes ütleb, et Järvi nõuab miljoneid oma. Just muuseas, ma ei ole veel ühtegi senti saanud maksud oma töö eest, kui ma olen peadirigent olnud ja ma ei ole meiesuguseid miljoneid nõudnud. Kadri Kukk sai kommentaariga Brüsselis viibivalt kultuuriministrilt Laine Jänese poolt. Lepingut polegi minu teada Ersol Neeme Järviga sõlmitud, nii et seega on väga keeruline seda ka üles öelda ja miks me ei saanud seda lepingut sõlmitud, oli siis põhjus, et kõik need nõudmised, mida Neeme Järvi esitas, olid kahjuks Eesti riigi eel arvele liiast. Meil ei olnud võimalik täita neid soove ja kahjuks seetõttu jäi leping sõlmimata ning kontserdid toimuvad vastavalt siis ühekordsetele honorari lepingutele selles samas mahus, nagu oli kunagi kokku lepitud eellepingus. Kas nende sündmuste valguses on teil ka kavatses endal tagasi astuda? Kindlasti mitte. Mina olen riigi esindajana teinud järelevalvet, leidnud puudusi, need välja toonud. Peaminister Andrus Ansip kinnitas, et tema toetab kultuuriministrit täielikult. Kindlasti ei saa kultuuriminister tolereerida seda, et mõne allasutuse juht kulutab raha oma suva järgi. Mitte nii, nagu riigikogu seaduses on seda ette näinud ja selles suhtes no täielik toetus kuulub Laine jänesele. Eesti muusikanõukogu juhatus tegi täna avalduse, milles märkis, et praeguse olukorra on tinginud kultuuriministri poolt möödunud aasta lõpul ilma muusikavaldkonna toetuseta läbi viidud arusaamatu reforme minister käesoleva aasta kevadel avalikult tunnistanud selle reformi ekslikust kuid ei ole järgneva poole aastaga suutnud olukorda normaliseerida, märkis muusikanõukogu juhatus. Samas nõudis muusikanõukogu juhatus valitsuselt otsustavaid kiireid samme ERSO kunstilise organisatsioonilise stabiilsuse taastamiseks ja Neeme Järviga lepingu sõlmimiseks. Järgmise aasta riigieelarve seaduse teine lugemine Riigikogus algas eile kell kolm ja lõppes täna kell üks päeval. Uku Toom räägib lähemalt. Kogu protseduur kestis nagu teada nii kaua seetõttu, et keskfraktsioon kasutas venitamistaktikat, mis väljendus omakorda selles, et esialgu peeti kolm tundi kõnesid, fraktsiooni liige lubatud kaheksa minutit ning seejärel kasutati muudatusettepanekute hääletamisel õigust võtta kümneminutiline vaheaeg. Lõppes see kõik nii, et tänaseks tööaja lõpuks oli 127-st muudatusettepanekust läbi hääletatud 103. Kõik jätkub järgmisel teisipäeval, aga kuidas kommenteerivad osapooled toimunut pärast tänast istungit? Reformierakonna fraktsiooni juht Peep Aru? 22 tunni jooksul ei olegi aru saanud, mida siis opositsioon taotleb eelarve, mis päris oluliselt suurendab investeeringuid Eestimaale kõigi aegade suurim investeeringute maht üle 16 miljardi krooni. Nonii toimetulekutoetuste suurendamine, et häid asju on päris palju selles eelarves ja ega siis opositsiooni poolt sellist konstruktiivset arutelu finantspoliitiliste põhimõtete üle ei ole ju tegelikult algatatud. Keskfraktsiooni juht Kadri Simson kas sellel venitamisel ja vaheaegade võtmisel oli ikkagi mõtet? Kindlasti üks eesmärk pikki riigikogu istungeid pidada ongi see arutuse all olevale eelnõule rohkem tähelepanu tõmmata mitte ainult riigikogu liikmete tähelepanu, vaid ka avalikkuse tähelepanu eesmärk riigieelarve teist lugemist uude nädalasse viies oligi see, et me leiame, et valitsus ei pakku toimivaid lahendusi Eesti eesolevatele probleemidele. Ta tahab jätkata kõrgete maksudega passiivse tööturupoliitikaga jätkata ja eelarve tasakaalustamist linnade-valdade eelarvete ja perede eelarvete arvel. Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liider Eiki Nestor on teatud määral kõrvaltvaataja küll opositsiooni esindaja, kuid sellest võitlusest seekord kõrval. Mida tema arvab, kas seal kõigil oli mõtet? Eks siin on ka tõde vaataja silmades, et need, kes teda organiseerisid, ju nad peavad kindlasti põhjendatuks ja need, kelle vastu seda tehti, kohtuseks, nii et selles mõttes ta ei erinenud kõigist teistest. Üldiselt riie eelarve puhul on sellise ööistungi korraldamine, venitamistaktika avati natukene niukene, mis paneb kõhklema, et kui on mõni seadus, no mis käib südamest vastu ja sinu muudatusettepanekuid kuulata ei tahetagi ja debatt muutub sisuliselt võimatuks. Vot siis mulle ööistung kuidagi arusaadav, et riigieelarve puhul alati tekib niisugune tunne, et kas see on nagu see õige koht, kus seda teha. Aga kui kolleegid on nii otsustanud, see on osa parlamendist, ma saan neist aru. Täna erakorralise koosoleku pidanud rahvaliidu juhatus otsustas erakonnast välja heita Piret Aaviku ja Uno Silberg ning teha noomituse Helgi Männile. Erakonna pressiesindaja Andres Raili ütles Postimehe veebiportaalile, et naisühenduse EP esimehe Piret Aaviku puhul sai otsustavaks finantsdistsipliini jäme rikkumine ning erakonna maine kahjustamine. Harjumaa maakonnaühenduse esimehe Uno Silberg. Väljaheitmist põhjendati teiste erakonna liikmete, avaliku laimamise ning muu tegevusega, millega ta kahjustas erakonna mainet ning rahvaliidu aukohtu liige ja Hiiu maakonnaühenduse esimees Helgi mänd sai noomituse erakonnad liini ja põhikirja rikkumise eest. Raidi sõnul tuli noomitus avalduste ja oma põhikohustuste mittetäitmise eest samuti ebaõige informatsiooni levitamise eest. Rahvaliidu esimees Juhan Aare koosolekul ei viibinud. Tema hinnangul oli koosolek õigustühine ja selle eesmärk oli kõrvaldada konkurendid enne eelolevat. Rahvaliidu kongressi. Pimedate Ööde filmifestival koos arvukate alafestivalidega esitles täna aga oma kava. Tõnu Karjatse. Festivali eestvedaja Tiina Loki sõnul on programm oma mahu juba varem saavutanud jaani kahest ja poolest 100-st täispikast filmist piisab PÖFFil linastuv kava on endiselt kirev meelelahutusest sügavamate teosteni. Ma ei saa ütelda seda, et näiteks majanduslik kriis oleks mõjutanud maailma filmikunsti ja oleksid selle aasta filmid väheme huvitavad, kui nad olid näiteks möödunud aastal või ülemöödunud aastal, et vastupidi, et mulle tundub, et nii mõnegi koha pealt kasvõi teemad probleemid, mida käsitletakse, on filmid, Vatad, isegi huvitavamad. Samas ei saa ma ka öelda, et meie programm oleks pessimistlik. Eraldi fookuses on tänavu Euroopa film, seda seoses Euroopa filmiakadeemia auhindade jagamisega, mis siis teadupoolest toimub Tallinnas. Erikavadest võib välja tuua ülevaate kavas Soome kinos tänapäeval ja ka 1900 kuuekümnendatel aastatel, mil toimus murrang kogu maailma kunstielus. Erikava on kokku pandud ka kunagise Tšehhoslovakkia uue laine filmidest. Animafestival Dreams toob seekord vaatajateni pea sama palju filme kui festivali põhikava tegevjuht Mark kuslapuu. Me oleme nii kinode kui programmi osas kahekordselt kasvanud, selle juures me oleme püüdnud oma programmiga mitmekesistada, tuua eriprogramme sisse üheksa neist programmidest on digimaailmas, kus me näitame lühifilme, mis on animatsiooni ja võib-olla filmi piirimail. Tudengifilmide festival Sleepwell, kes alustab juba sel laupäeval rõhk on seekord kandunud lühifilmidele. Helen Vinogradov. No eks me oleme tegelikult tihti veel alati, ainult kui me oleme tudengifilme näidanud, siis meie formaadiks jäänud kuni 45 minutit. Aga mis on see, mille poole me üritame liikuda, ehk võib-olla juba järgmisest aastast? Me muutume siiski lühifilmide festival, eks. Kui filmid on siiamaani olnud kogu aeg kõrvalprogrammides, siis proffid lihtsalt vajuvad nii kõvasti peale, et enam ei ole kuhugi minna. PÖFFi avab täna alafestival laste ja noortefilmidest just film, mis tähistab sel aastal kümnendat aastapäeva. Sellele filmipeole on oodatud kõik filmisõbrad alates teisest eluaastast, räägib just filmi juht Micrans. Trend. Me üritame jah seda niimoodi ära katta, et kõik saaksid omale ka üle kuueteistkümneselt käivad meile, et lapsevanemad käivad vaatamas, mida need lapsed siis teevad ja vaatavad, hoian ennast kursis, selle üle on mul eriti hea meel. Mul on eriti hea meel ka sellele teinekord, kui tuleb kuueteistaastane perega, vaatan filmi. Vot see on midagi. Ülikoolilinna hilissügiseses skulptuuri elus püüab tühimikku täita festival hullunud Tartu Liisu Lassi vahendusel lähemalt. Tartu vanas psühhoneuron Loogia haiglas ei ole patsient enam ammu vana puumaja, teise korruse vallutas tänaseks päevaks aga kirju kultuuriinimeste seltskond, sest erinevate kunstiliikide esindajad sulanduvad ühte festivalil. Hullunud Tartu ürituse eestvedaja Jaan Malin rääkis, et festival on kultuurselt intensiivne ja täidab tühimikku sügiseses Tartu kultuurielus. Eks need žanrid on siin esindatud nii kirjandus, kunst kui ka muusika praegusel pimedal Khamuslikule ajal üsna vahetult enne sessi ülikoolis oli minu meelest üsna hea korraldada midagi kultuurselt, intensiivselt ja minu meelest ei ole ka praeguses nii-öelda kultuurikalendris eriti palju ettevõtmisi ja nii et see tühik nagu tahtis täitmist. Kuigi festivali Pealkiri viitab hullusele, lähtus Malin oma sõnul programmiga koostamisel sellest, kui hästi esinejad omavahel kokku võiksid sulanduda. Juhul kui see ei õnnestu, või vabanduseks tuua maja, kus kogu festival toimub. Kunagine hullumaja siin ei pea kõik olema päris selliste reeglite järgi nagu tavaelus käivad asjad, minule meeldis maja ja nii palju, kui ma nendesamade inimestega, kes tulid, olen suhelnud, siis neile samuti meeldib puitarhitektuuriajalugu samuti see seik, et siin majas sajand tagasi oli siin Juhan Liiv patsiendina ja hoopis hiljem töötas ju siin Vaino Vahing. Loodetavasti me kohtame nende, aimasin individuaalpalateid. Õppeköögis astuvad paljud Eesti ja välismaa kirjanike seas üles luuletajad Doris Kare vaat, Triin Soomets, Karl Martin Sinijärv, Hasso Krull, Jürgen Rooste ja paljud teised muusika vallas kõlavad esmaettekanded Margo kõlarilt ja manus Johannes Oleski ning esineb ansambel reaktiivmootor. Üheks kunstnike esindus Jaakson Kristiina Viina, kes tekitas seintele kõrvad. Jaan Malini kõrval korraldavad festivali hullunud Tartu Eesti Kirjanduse selts ning Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond. Ja see on mida vajame, milleks, kas selleks tulle, millekski muuks? Eeloleval ööl on ilm pilves, sajab lörtsi ja vihma, mitmel pool on udu, paiguti on jäite oht. Öö hakul puhub muutliku suunaga tuul kolm kuni seitse meetrit sekundis, hommikuks pöördub tuul kirdesse ning tugevneb kolme kuni üheksa, saartel ja rannikul seitsme kuni 11 puhanguti 14 meetrini sekundis. Sooja on üks kuni viis kraadi. Homme päeval Päeval püsib pilves ilm, aeg-ajalt sajab vihma ja lörtsi. Puhub kirdetuul viis kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti kuni 16 meetrit sekundis ja päeval on sooja üks kuni kuus kraadi.