Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on pühapäeva, seitsmeteistkümnenda oktoobri Päevakaja, stuudios on Vallo kelmsaar. Sotsiaaldemokraatliku erakonna endine esimees Jüri Pihl teatas, et kavatseb Tallinna abilinnapea ametist lahkuda. Sotside Tallinna piirkonna juhatus hakkab kujunenud olukorda arutama homme õhtul valminud kooliseaduse ja Tartu ülikooliseaduse muutmise eelnõu. Tartu Ülikooli kuratooriumi esimees Jüri Raidla arvab, et kõige rohkem vaidlusi võib põhjustada ülikooli nõukogu. Pädevusega seonduvad. Tartus tegutsevast noorte teatritehases esietendus täna teatri 12. oma lavastus, mille pealkiri on minu elu ilma minuta. Etenduse lavastas teatri teha saime üks asutaja Tormi Torop. Nõmme kultuurikeskus tähistab oma 60 viiendat sünnipäeva suure hulga huviringide ja ruumikitsikusega. Afganistani valitsus loobus plaanist kõik eraturvafirmad laiali saata. Tegutsemist võivad jätkata need firmad, mis turvavad diplomaatilisi esindusi ja rahvusvaheliste vägede baase. Piinidele läheneb taifuuni, taifuun megi tugevnes supertaifuunid, rannikule peaks taifuun jõudma homme. Eestis aga nii tugevat tuult oodata ei ole. Homme on tuule kiirus rannikul kuni 14 meetrit sekundis. Öösel on ilm olulise sajuta, õhutemperatuur miinus neli kuni pluss viis kraadi. Päeval sajab kohati vihma ja õhutemperatuur tõuseb pluss viie kuni pluss kaheksa kraadini. Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhi valimistel kaotanud Jüri Pihl teatas täna, et kavatseb lähiajal taanduda Tallinna abilinnapea ametist. Oma otsust põhjendades märkis Pihl, et abilinnapea koht peaks kuuluma poliitikule, kes osaleb ka erakonna juhtimises. Pihl avaldas arvamust, et sellele ametikohale on juba uus kandidaat olemas. Inimene võiks olla, no ma ei hakka ütlema, kuna ma ei tea sajaprotsendiliselt, aga noh, eks osadel inimestel on vaja tööd, eks ole, me oleme ju ju väga vähestes kohtades koalitsioonis, eks ma lahkun siis, kui uus kandidaat on siin olemas, et kellele ma saan asjad üle anda, minna tagasi volikokku, jätkata oma tööd linnavolikogus. Sotsiaaldemokraatliku erakonna Tallinna piirkonna esimees Andres Anvelt ütles, et peab Pihli avaldust üllatavaks. See on tema personaalne otsus, sellist küsimust pole mingil juhul arutatud ei mingil tasemel Tallinna juhatuses, mis on selle personaalse otsese taga, võib ainult arvata, arvatavasti on selleks siis eilse üldkogu, mitte positiivne otsus, tema suhtes. Tallinna juhatus kindlasti seda tema avaldust arutab, homme Tallinna juhatuse korraline koosolek õhtul arutame, mis ka edasi teha. Kas uue abilinnapea küsimus võiks juba nimeliselt tulla homsel koosolekul arutas? Ma arvan, et homsel juhatuse koosolekul me võime rääkida mingisugustest kandidaatidest alustada arutelu sellel teemal, aga vaevalt midagi ära otsustame, sellepärast et abilinnapea koht peale kõige muu on ta ikkagi ka avalik teenistus, kust ikkagi üleöö äraminekuks põhjust ei ole ja ma arvan, et homme teadmata veel täpselt kuupäeva, mis päevast siis ametlikult üüri Pihl ennast selle koha pealt nagu taandabki lahkub, ei pea homme kindlasti seda nime kongressidel välja käima. Jüri Pihl ütles, et ta kavatseb lahkuda siis, kui uus kandidaat on olemas ja avaldas arvamust, et see kandidaat on olemas. Noh, see mind hämmeldunult kõige rohkem, ausalt öeldes noh, meie jaoks kõigi jaoks oli see tema avaldus ikkagi suhteliselt üllatuslik, nii et, et seetõttu ei ole sellist uue abilineva kohta isegi kuluaarivestluses rääkinud. Olete te nõus selle Jüri Pihli seisukohaga, et abilinnapea võiks olla isik, kes osaleb ka erakonna juhtimises? Ühtepidi olen nõus jah, kuna, mis siin salata, abiline koht on poliitiline ametikoht veel selle, et tal on ka muidugi sellisest puhtalt täitevvõimu omadused, aga samad, teiselt poolt ma lisaks siia Pihli arvamusele ka seda, et abilinnaikkagi täidab ka linnaruumis olulist rolli, nii et peab arvestama ka selle valdkonna, nagu öeldakse, kas või mingisuguse spetsialiteediga, nii et sellepärast tuleb hakata sõeluma võimalike kandidaatide vahel paremat. Valminud on ülikooliseaduse ja Tartu ülikooliseaduse muutmise eelnõu, veel enne aasta lõppu peaks jõudma Riigikogu menetlusse. Pärnus arutas eelnõu Tartu ülikooli kuratoorium. Ester Vilgats räägib lähemalt. Eelnõu järgi on Tartu Ülikooli kõrgema otsustas kogu 11 liikmeline nõukogu, mille viis liiget nimetab ülikooli senat, ühe Teaduste Akadeemia ja viis haridus- ja teadusministeerium. Praegu sätestab nõukogu moodustamise korra ülikooli põhikiri ja nõukokku kuuluvad rektor, prorektorid, jõudude, teadustöötajate, üliõpilaste esindajad, Tartu Ülikooli kuratooriumi esimehelt Jüri Raidajalt. Küsin, mis muudatusi see ülikoolile kaasa toob. Jüri Raidla. Nõukogu peaks muutuma tegelikult otsustuskoguks, nagu seadused peaks muutuma ülikooli isegi kõrgemaks otsustas koguks tõsise printsiip, mis on põhimõtteliselt õigesti seaduseelnõus välja kirjutatud väävel sisustamist, kuna praegu tegelikult teatavad funktsioonid on sellises kahe vaikses olukorras, kus ei ole väga selgelt võimalik aru saada, kas ühte või teist küsimust, otsustab nõukogu või siis senat. Aga eesmärk on tegelikult ju selles, et senat saaks rahulikult tegeleda akadeemilise poolega ülikoolis ja et nõukogu kanda jääks mitte ainult otsustuspädevus, vaid ka vastutus Tartu Ülikooli majandusliku organisatsioonilise ja kui soovite, siis ka rahvusvahelise positsiooni eest. Tõenäoliselt on kõige rohkem vaidluspunkte tegelikult nõukogu ümber ja siin ei ole küsimus mitte sellest, kes on nii-öelda kõrgema võimupädevuse kandja. Küsimus on sellest, kas Tartu ülikool muudetakse eeskätt ühiskonda teenimaks institutsiooniks või on ta jätkuvalt suurel määral ka nii-öelda ülikooli enda eesmärke teeniv institutsioon. See on oluline kontseptuaalne erisus, eks ole. Ja juhul kui, kui nõukogu pädevus muutub märkimisväärselt suuremaks, siis see tähendab seda, et tegelikult ka rektoriaruandekohustus, kui ta nõukogu ees see toob iseenesest kaasa Tartu ülikooli juhtimises teatava gravitatsioonimuutuse. Tartu Ülikooli rektor Alar Karis ütleb, et nõukogu kõrgema otsustas koguna rektorilt võimu ei võta. Ma ei usu, et võim ära võtta, ta pigem annab võimu selguse, kes mille eest vastutab ja kus mingisuguseid otsuseid tehakse. Ja selles mõttes ma ei karda ja tänane nõukogu võtab vormi Akadeemse senati, mis arutab selgelt akadeemilisi küsimusi. Välismaalt Afganistani valitsus loobus plaanist saata laiali kõik eraturvafirmad firmad, mis pakuvad julgeolekuteenust saatkondadele vaatelistele esinduste ning rahvusvaheliste vägede baasidele ja hoidlatele, võivad jätkata oma tegevust, sealhulgas ka diplomaatide transportimist, teatas president Hamid Karzai kantselei. Iisrael lõpetab palju kriitikat põhjustava asunduste ehitamise alles siis, kui palestiinlastega sõlmitud rahuleppeni, ütles Iisraeli suursaadik ÜRO-s. Tema sõnul teeks Iisraelile tõsist muret. Riigid alustasid kampaaniat, et mõjutada ÜRO tunnustama Palestiina riiki enne rahuleppe allkirjastamist. Homme on ÜRO julgeolekunõukogus kavas kõnelused Lähis-Ida konflikti teemal. USA ja mitmed teised riigid on avaldanud toetust palestiinlaste nõudele. Iisrael pikendaks okupeeritud aladele asunduste laiendamise moratooriumi. Serbia president Boris Tadić süüdistas organiseeritud kuritegevust rünnakutes, mille tõttu puhkesid kähnused. Belgradi homoparaadil. Võeti ära Serbia Itaalia mäng jalgpalli Euroopa meistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiril. Ajakirjanduses on väidetud, et kahe kuritegeliku jõugu juhid maksid fännidele jalgpallimängu nurjamise eest 200000 eurot. Organiseeritud kuritegevus on ühinenud vägivaldsete fännide ja äärmuslike poliitiliste organisatsioonidega, ütles Serbia president. Tema sõnul on vägivalla hoogustumine vastus. Algul käivitatud kohtureformile. Filipiinidele lähenev taifuun Megi paisus supertaifuunid, puhanguti ulatub tuule kiirus 69 meetrini sekundis. Filipiinide 20. provintsis algas elanike evakueerimine, et olla valmis, kui torm homme rannikule jõuab. Megi kaasa tuua ka üleujutusi ja maa lihkeid. Filipiinide pealinna Manila elu taifuun eeldatavasti ei häiri. USA presidendi Barack Obama sõnul suudavad Ühendriigid maailma konkurentsivõitluses edukad olla vaid siis, kui tagavad kodanikele hea hariduse. Samad sõnad käivad ka Eesti kohta, leiab Financial Timesi kolumnist, kes viimastel aastatel korduvalt Eestist on kirjutanud Neeme Raualt. Lähemalt. USA presidendi Barack Obama sõnul ei tohi ka kriisiaegadel mingil juhul vähendada kulutusi haridusele, sest haritud rahvas on üks peamisi faktoreid, mis tagab riigile maailma konkurentsivõitluses edu. Kui astronaudi omanik hamster Charles Apolutsiooni aspe olime. Me teame, et kui jutt töökohtadest, võimalustest tööturul, jõukusest 21. sajandil ei ole miski tähtsam Su hariduse kvaliteedist. Enamus uusi töökohti, mis nüüd tekib, nõuab mingitki kõrgemat haridust, ütles Obama. Aveel Kersti teema hakkab kiirustama kivinarki päästes. Kui teised riigid harivad oma lapsi paremini, suudavad nad homme meist konkurentsivõitluses mööda minna. Seega Ameerika lastele hea hariduse andmine on minu jaoks tegelikult ka majanduslik küsimus, ütles USA president oma läinudnädalases raadiokõnes. Ajalehe Financial Times kolumnist John isa, kes on viimastel aastatel tähelepanelikult Eesti arenguid jälginud ja korduvalt Eestis ka kirjutanud, märgib, et ka Eesti jaoks on suurim väljakutse kodanikele hea hariduse andmine. Sinna on proua. Fos hundi eetrication, Endel Ojamets aga haridus on kõige esimene väljakutse, millega Eesti silmitsi seisab ja haridus tuleb vaadelda otseses seoses sellega. Aga kuivõrd konkurentsivõimeline Eesti suudab tulevikus olla nii eurotsoonis kui ka laiemalt ning haridus ei tähenda tänases maailmas enam üksnes Mauruse koolis käimist vaid kui vaja, siis ka ümberõpet, elu keskel. Lääthexomontaaemm, Šoinfi, Bofrankinstraction. Ainsad Rakovskio inimeste ümberõpetamiseks kulub pikk aeg näiteks ehitajatele, matemaatika ja infotehnoloogia alase hariduse andmiseks või nende ettevalmistamiseks tööks tööstus või teenindussektoris. Kuid haritud töö, see on väljastpoolt vaadates Eesti jaoks kõige olulisem eeldus, et konkurentsivõimelisena püsida, märkis Financial Timesi kolumnist John lisaks rahvusringhäälingu raadiouudistele. Neeme raud, New York. Tartus tegutsevas noorte teatritehases oli täna esietendus teatri 12. oma. Lavastus kannab pealkirja minu elu ilma minuta ning selle tõi lavale Tormi Torop, kes on teatritehase üks asutajatest. Éric letilt kuulete lähemalt. Noorte teatritehas on välja kuulutanud, et tekstil on kolm autot. Marit meel, Sinclair, Karl karpia Toris tormaja, kes kõik on hästi tuntud inimesed ja tegemist on esineja nimedega. Teatritehase noorliige, Merilyn Merisalu sõnul oli seal lavastaja soov. Lavastaja üks eeldus, miks ta tahtis just neid varjunimesid sinna panna, oli see, et kui inimesed lähevad teatrisse, teavad, et seal tuleb näiteks kas Shakespeari mingi tekst või Bradbury mingi tekstis lähevad mingisuguse eelarvamusega, siin meil on mingi pilt olemas, et see asi võiks välja näha niimoodi, aga parem oleks, kui nad läheksid sinna nii-öelda puhta lehena. Etenduse algmaterjal. Pealinna on kasutatud kahte väga tuntud raamatut, mis on kahe esimese autori tekstid. Tekst on kontekstist välja võetud lavastuse lõikes koos nende sidus tekstidega sünnib sellest kahest teosest, nagu selline uus kolmas asi. Nii-öelda niipalju, et Emil Sinclair on, kes tahab, see võib otsida muidugi internetist ja leiab, et tegu on väga-väga-väga tuntud maailmakirjanikuga, kes on otsapidi Eestiga seotud. Karl karp on täiesti eesti kirjandusklassik Toris tornmaja on Tartu noor teatritegija, kes on sidunud need kaks suurt teksti omavahel selle kolmanda tekstiga ühtseks tervikuks. Merilyn Merisalu sõnul räägib lavastus ühest inimesest, kes ühe suure tähtpäeva eel võtab vastu ühe otsuse. See järgnev lugu räägibki sellest, et kas ta saab aru, kuidas see otsus tema elu mõjutanud. Minu elu ilma minuta võikski olla see üks väike lühike lause, mis võtab selle sisu kokku. Meil on, laval on korraga koos kaheksa noort näitlejat, kes kõik siis mingil hetkel mängivad seda peategelase rolli ja teised on toetaja rollides. Samal ajal kui üks on peategelane Nõmme kultuurikeskus tähistab täna oma 60 viiendat sünnipäeva suure kontserdiga Estonia kontserdisaalis. Kultuurikeskuse juhataja Maie Tarmo Gibin ütles Uku Tomile, et keskuse oma maja jäi tänase sünnipäeva tähistamiseks lihtsalt kitsaks. Meil on hästi palju huviringe vaevu-vaevu, mahume siia majja ära, oleme seitsmel päeval nädalas tööl ja Estonia kontserdisaali mei ei rentinud mitte nalja pärast vaid lihtsalt sellepärast, et meil reeglina ei mahu ei isetegevuslased lavale ega kuulajad saali. Ma saan aru, et osavõtt on väga aktiivne, aga milliseid kollektiivede ära nimetaksite? Ma ütleks kohe kõigepealt kõige tuntuma, võib-olla sellepärast, et ta on väga pikalt sõjaline ja väga rahva poolt armastatud, on Horretseigeri bigbänd, kes 54. aastal alustas siin majas ja nüüd lõpuks meie majja jälle tagasi kolinud. Ka meil on palju häid kollektiive. Sega Coriola, segarahvatantsurühm, känd ja käbid, naiskoor, nõmme, väikeste tüdrukute koor, nõmmelill, neidude koor. Need on niisugused rahvakultuuriringid, kes osalevad kõikidel laulupidudel. Siis on meil näiteks niisugune suhteliselt uus kollektiiv nagu käsikellaansambel, kampanelli käsikellad, väga levinud pillid ja selliseid ansambleid on Eestiski ainult tsirkusestuudio fliis oma lastega tegutseb meie majas on hobitantsuklubi rihma, nii et on laval palju esinejaid ja on ka niisuguseid tegijaid nagu jooga, aeroobika, kantri, lain. Kuidas praeguses pingelises seisus rahaga on ehk kuidas maja korrason? No vaja on korras niivõrd-kuivõrd need numbrid, mida me saame kasutada omal remontideks, ma ei julge neid öeldagi, need on naeruväärsed, aga eks Me teha, mis võimalik ja loodame, et nii-öelda masu läheb mööda. Teisest küljest, kui arvestada, kui tihedas kasutuses me oleme kaheksa-üheksasada inimest käib nädala jooksul läbi ja muidugi vajaks hoopis rohkem hoolt ja remonti ja mis kõige enam, ta vajaks laiendamist. Me lihtsalt ei mahu siia hästi, ära enam. Eeloleval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, kohati tekib udu. Puhub valdavalt edelatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus neli kuni pluss kaks, tuulepealsel rannikul kuni pluss viis kraadi. Homme päeval on ilm vahelduva pilvisusega, kohati sajab vähest vihma. Puhub edela ja lõunatuul neli kuni 10, rannikualadel puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Ja päeval on õhutemperatuur pluss viis kuni pluss kaheksa kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 18067 kuulmiseni.