Suvised pärastlõunad on omapäraselt rauged. Nad tahaksid nagu natukene vaiksemad või enda jaoks olla. Sellepärast ongi kena teha tass lahedat kohvi või teed, kuidas keegi paremaks peab istuda oma kõige armsamast tugitooli ja sealt tõusmata. Ta kuulata meie kahetunnilist pärastlõunaprogrammi mille saatejuhina on kokku seadnud Reet Made ja helioperaatori hoolan jäänud Riina Reimanni kanda. Täna tulete koos meiega kõigepealt klaverite maailma ja saame tuttavaks imelise meistriga, kes kõige viletsamas seisukorras olevale klaverile oskab hinge sisse puhuda ja kauni hääle anda. Seejärel laseme oma meeled mõtted reisima. Laseme soojal lõunamerelt puhuv val tuulel ennast paitada ja jõuame türgi maale. Nüüd siis meie tänane esimene kohtumine. Pärastlõuna Tallinna äärelinnas. Õhk on loid, lämbe eramajakesed peidavad ennast roheliste puude ja põõsaste varju. Suured valvekoerad tukuvad laisalt ja piiluvad juhu möödakäijat ainult silmanurgast. Tänavad on inimtühjad ja niiviisi peatudki üks otsiva pilguga jalutaja siin-seal. Ja kui ta aadressi järgi maja otsib, siis puutub ta kahtlustäratavalt silma. Tulite meie elektrit kinni panema, küsitakse kobavalt laia. Hei, tulin teie kandi kõige huvitavama inimese juurde, vastasin ja küsija pilk muutus veelgi kahtlustavaks. Sõitlemist veel väikeste tänavate soppides ja käes maja ongi. Peremees talitas parajasti aias, tutvustasin ennast, läksime tuppa. Toas oli hämar, kardinad olid päikse ja kuumakaitseks, akende ees. Ja tervet tuba täitsid kaks suurt tiibklaverit. Peremees, eakas mees tõstis ühel pillil kaane, asetas käed klahvidele. Märkasin, et kumbki käsi polnud päris terve. Lülitasin kiiresti käima magnetofoni. Kahetsesin juba ette, et helikvaliteet ei tule, hea, et tugevama heli puhul tuleb kindlasti ülemodulatsioon ja nii edasi ja nii edasi. Mis ikka ainult kõne salvestamiseks mõeldud mikrofonide ja makkidega juhtub. Ja nii see oligi. Kuid loodan, et kuulaja ei otsi selles salvestuses Helivonke vigu vaid kuulab mängija hinge. Ja ma loodan, et see õnnestus mul salvestada. Härra Artur Gourmet, see oli siis üks kahest tiib klaverist, mis teie kodus teie suures toas on. Mida te praegu mängisite, mida te proovisite? Jah, see on kontsertklaver Estonia son. Peksteni mudel, erstiis alustas selle mudeliga, praegust on muidugi taime järgi tehtud kontsertklaver aga sisede pehmeid hulgas on väga ilusa kõlaga pill, nagu see praegu, mida ma mängisin, ta lihtsalt särab käes. Ja ta on väga tundeline. Sa võid mängida Piano peanissima võidandav forte, siis ta rõhkatab, sulle, teeb kõik, mis tahab. Ma olen elukutselt klaverihäälestaja. Ja ma olen väga palju klavereid näinud ja mis muidugi kõige võluvam on see üldse terves elus. Et inimesed on erinevad ja kõik klaverid on ka erinevad oma tämbri liste omadustega ja kui ma käin häälestamas ja kui ma Laan kas või Riga pianiino juurde või olgu see kasvõi Groznõi oktoober ka nende hulgas on väga toreda kõlaga pille ja mina olen suur improvisaator ja mis paneb ültse minu vaimuga inimese improviseerima just pilli tämbrid. Ma tunnen neid tohutult palju neid erinevaid omadusi. Ja nagu öeldakse, iga lend laulab oma noka järele. Teine klaver, mis teie toas on? Te ütlesite, et selle te olete saanud ka peaaegu et võileivahinna eest. Ja ma ostsin ta 500 rubla eest selle Estonia kontsertklaveri. No praeguses maksavad kümneid tuhandeid kroone. Aga ta oli lihtsalt mängukõlbmatu ja remont niivõrd suur, et konservatooriumi ei olnud võimalust üldse lasta remontida. Ja siis ma võtsin selle pilli omale. Ta oli välja pakutud paljudele, aga ruumid on väiksed, kuhugi juures seda panna. Aga mul oli see võimalused oma kodu. Ja mul on suur tuba. Ja siis ma lasin ta siia tuua ja hakkasin kohe remondiga pihta, lammutasin ta maha niipalju kui üldse andis kõik keeled viimaseni siis virve back uued tunni sisse. Ühesõnaga kapitaalne remont, kõik uued keeled peale klaviatuur, uus kate peale küljed on tehtud sama Elfeni kattega, ma tegin veel ääressamse juures nurgad, suured tõusud, mis oma krahvidest üles õgendasime, lihtsalt raiusin malmist maha, need viisin keelejooksud sirgemaks. Ja viisin selle häälestamise asja niivõrd mugavaks et võtmega paned selle paigale, siis temaga istub täpselt seal ja kerge vaevaga on klaverid, mis on ääretult rasked häälestada peab olema väga kogenud klaverihäälestaja suure praktikaga vaikse kogemusega klaverialasse ärgu üldse niukse pilli ligi, mingu, sest ta teeb selle asja hullemaks. Ja seda ei saa seda pidama. Kas me nüüd prooviksime seda teist klaverit ka natukene? Kas te mäletate, kui te väike poiss oli, et kas teie lapsepõlv oli ka selline nii nagu kõikidel nendel lastel, kes mõnd pilli õpivad mängima, et sellel ajal, kui teised poisid jalgpalli ajasid õues taga siis teie pidite istuma kodus ja teil olid tserni etüüdi tees? No ma olen sõnni 1915, minu isa ostis selle pianiino keerenski rahade eest, mille peal mina õppima hakkasin. Lapsepõlves, kui teised mängisid palli, siis mina käisin karjas. Oli raha vaja teenida ja ma käisin kolm, suved karjas saada Rootsi jalgratas, sest ma hakkasin õppima 1932 klaveri häälestamist. Ja enne seda jõudsin ma siis ratta ära osta. Ja kaks aastat ma tegin kodus pingelised tööd. Iga päev. Pühapäev oli siis täielikult menu oma. Töötasin pingeliselt, et välja õppida klaverihäälestaja, eks. Aga enne seda olite ikkagi ju klaverimängu õppinud. Klaverimängu õppisin ma niimoodi kuulmise järgi tol ajal, kui see puhkpilliorkester raskul mängis seal neid valitsusse vanaaegseid lugusid, siis ma lihtsalt kuulasid meloodia ära ja hormoone panin juurde. Muidugi, see oli kõik primitiivne, aga siiski CERNist õppisin seal neid väikseid klaveripalu ja ja hiljem ma juba oskasin päris hästi mängida, nooti tundsin ja siis ma õpetasin oma õega klaverit mängima ja me hakkasime mängima neljal käel. Ostsin nelja käenoote ja ma panin siis oma noorema õe kani ilusti rütmiliselt täpselt mängima, sest mul on olemas sisemine vaist, et ilma suurte õpetajateta saame hakkama täiesti iseõppija. Ja mina ei ole ühtegi klaveritundi võtnud. Kuskohalt teil tuli siiski niisugusel noormehel poisike seal mõnes mõttes isegi mõttesse õppida, nii keeruline elukutse nagu klaverihäälestaja. Olukord on minu suhtes väga lihtne. Mina omasin väga hea kuulmise. Selle ma olen pärinud oma isalt, isa õppis, mängis viiulit aga temal oli ääretult täpne kuulmine siis kui ma õppisin klaveri häälestamist, August Parma juures see konservatooriumi endine klaver arvesse käis meil Raasikul häälestus, no mina õppisin siis nii suure hoolega. Mulle tehti selgeks, mis on tempereeritud klaver. Mina häälestasin ennem juba ilma õpetajata, kuna Ma ei saanud klaverit häälda, sest ta läks nii metsa poole, kui võis minna. Vana klaver ikka läks saarest ära ja siis ma ise ikka häälestasin. Nagu August Tarmo tuli häälestama, pani käe peale, kes seda häälestunud. Ma ütleksin, mina, hakkas kuulama koorid puhtad oktavit, puhtas tempereerimata. Noh, ja siis, mis asi see tempereerimine on? Kõik kliendid on vähendatud, kõik kvarts on suurendatud ja seal on väiksed õudsed klint pardiringis. Esimene Nutov tuleb ära häälestada ja need 12 helistiku peod täpselt jagama siis edasi häälestada nagu kott võeti mul peast ära, onul oli väga hea harmoonium sealt pealt ma käisin õppimas kuulamas just neid tempereeritud õudseid segistid ja mismoodi need liiguvad. Ja siis ma hakkasin kohutavalt tööle. Ma tegin kahe aastaga selle asja omale nii klaariks üldse võib ja käe välja treenimine läks mul neli-viis aastat enne kui klaver hääles hakkab seisma, sest inimesed ei kujuta ette, siin Virbel keel on küljes ja mina nüüd võtmega keeran. Aga kui palju ma pean seda nihutama ja see on kõvasti puu sees, ta paindub, kus kohta ma ka neid seisma panema, et oleks tasakaalus, et keelduma 72 kilogrammi allapoole, aga mul peab olema pingestatud 72 kilogrammi vastu. Ta peab olema nagu surnud punktis. Siis püsib klaveralis. Ja vot sellega ma tegin viis aastat tööd ja ütlesin, kui viie aasta jooksul ei suuda. Ma seda välja õppida, siis panen mina ära ja see ei ole minu elukutse. Härra Kurmeti improvisatsioonidel sekka ilmestab meie saadet ka Geschwinismani klaveripala laserplaadilt. Kuidasmoodi see kuulmine, klaverihäälestaja peab olema, kas ta peab olema tõesti hoopistükkis teistsugune kui tavalisel inimesel? Tehniline kuulamine, sute absoluutne, mitte absoluutne, absoluutne Segob, absoluutne ei sobi klaverihäälestaja. Miks ta, seda sellepärast, et mul tuleb häälestada klaverit, vanad, isegi veerand tunni madalam ja ja pool tuuni, tähendab, ma ei saa kammertooni kasutama. Ja kui ma oman absoluutse kuulmise, nii nagu omale, Enn Võrk, tema oli absoluutse kuulmisega ja ta oli ääretult hädas klaveri häälestamisega. Sest tol ajal, kui tema õppis, siis oli Pariisi kammertoon kaheksa, 70. Aga veinikaamerad on kaheksa, 80 10 hertsi segas teda kohutavalt. Minul on täiesti ükskõik, kas see klaver on pooltooni madalam, veerand tooni või kaheksandik kaks viisersi üle kammerdani. See ei häiri mitte iialgi. Kuidasmoodi teie isa siis ära tabas selle teil niisugune eriline niinimetatud tehniline kuulmine väga hea. Ega minu isa selle peale ei toonud, ma lihtsalt mainis seda, et minu isal oli kuulnud, et ma olen nagu geenide kaudu tema käest saanud isa selle peale pannud. Minuga on üks kummaline lugu. Ja muidugi uiske all ei olnud ja mina panin ka täie kiirusega jooksu peale ja peale emal ühesõnaga oma liugulaskmisega niitsin ühe teise poisi jalad alt ära ja see kukkus täie raskusega minu peale ja müts peast ära ei oleks hirmus pauk. Nii et mul oli kaks kuud ajus lahti logist. Ja sellest ajast peale ei ole minul muusikalist mälu. Aga mul on teine on, minul on antud uus muusika, mis voolab tund kaks, kolm poole ööni, need ajud on hirmsal kombel väsinud. Siis ma raputan pead. Kas kuidagi lahti saad? Tunnen õnnelik vaikus. Eks noote kabelisem, eks viiule Kabanium juba jooksurmoonia jõud rabanel. Ja siis, kui ma üks 10 korda Nimude raban, ma saan vabaks saada, magad. Ma ei ole oma muusikat võimeline kordama. Ma toon teile ühe väga huvitava momendi. Kuusalus häälestasin orelit Kuusalu kirikus. Ja kirikuõpetaja oli Roosma ja temal oli üks vana tiibklaver firma kents, valmistatud Peterburis. No seal oli osa hambrid puuduja keeli katki, kuna mul olid materjalid kaasas. Ma tegin selle pilli remondi ära, kui ma teda ära helistasin ja intoneeritud ja kõik valmis. Tähendab seitse Octavia on tavaline pill, aga laulev osa oli viis, oktavi tähendab maha võtta konstravdavistjateiskand imeilusa tämbriga nagu Me oleme kuulnud imeilusa tämbriga lauljast. Vaat nii leidub nende vana rauk klaverite hulgas ka erakordse ilusa häälega pill. Nii et kui ma selle almissegin. Ma istusin selle pilli taha ja hakkasin mängima. Lihtsalt lõpetada ei saa, sest ta lõpmata laulab sulle. Sealt saalist läbi ja läks oma kabinetti. Aga mina mängiksin raudselt edasi. Jagune, kuna see siis viimaks lõpetasin, see oli õhtune aeg. Teisel päeval heitukse kirikuõpetaja Rovosmot, kas ma olen huvitatud klaverimuusikast? Olen taga. Ja ta kutsus mind kuulama. Ja see oli võetud selle lihtsa Need pri peal. Kohver, magnetofon ja kõnemikrofoniga kõne mikrofon võtab peale viisoctory madalaid helisid, need jäävad kehvaks kõrgega teises toas võetud ja kui malendi pead, seda kuulasin siis oli veel kaunim segaver. Selle lihtsa mikrofoniga, 500 meetrit oli lindi pikkus kahelt poolt ära võetud. Mina kuulan, absoluutselt võõras muusika. Ja tema kommenteerib saar tunnetuse, mis on, ja siis, kui ta pööras teise poole sellel lindile, taipasin teise poole keskel. Et ma kasutasin ühe väikse fraasi Rekoletust, siis ma taipasin, et mina mängin ja siis ma hakkasin kuulama, kui palju omavigu tee. Aga siis ma kuulasin lihtsalt muusikat. Ja see oli nii tohutult vaheldusrikas. Ükski fraas ei kordu, kõik on uus ja imeilusa häälega pill. Juhtub ka vanade pillide juures. Ei, meil usaldega klaverit aga siis, kui võtame ka uusi pille, mis on ka niisugused pudrunuia ööd rida sõrme sinna pealegi panna. Noh, ühesõnaga heli on niivõrd lühikene ja see tähendab on niivõrd mitte midagi ütlev. Sa lihtsalt ei panegi musitseerima. Nüüd ma tahtsin veel rääkida sellest, et muusikainimesed kõik, kes mängivad ükskõik milliseid pill keelpill või puhkpill. Meil on ikka enamasti isiklikud instrumendid, millega nad musitseerivad. Aga mis peab vaene klaverimängija pianist tegema, kui ta läheb kohale? Võtame kas või klubi kuskil rahvamajas. Esiteks see klaver on hirmsast häälest ära soni ime, kuid kogemata keegi on vahepeal häälde pandud, siis nad on tehniliselt korrastada. Et see vaene pianist ei oska kuskilt peale hakata. Eks väga kummaline lugu oli Dvigateli klubis, nagu tol ajal oli vaja need valimised, siis ikka kontsertbrigaadid pidid välja minema valimisjaoskonda. Eelmisel õhtul oli muidugi seal üks niisugune tantsuõhtu ja pianiino, mis seal klubis oli, see oli meeletult hääles sära. Esiteks poolduni madalamas diskand, veel pooltooni, madalamas ja täieline segadus. Konservatooriumi Brigraat läks sinna peale, tekivad niimoodi, et klaver mingi võttis. La pool tonni keeras riiulikeeled ludinal allapoole, almis hakkavad mängima, aga klaver absoluutselt häälest ära, see on lihtsalt noh, ma ei tea, nagu vana pada lööks. Ja lõpetasid. Klubi juhataja tuleb siin õitsemist, aga miks te ei mängi? Eila mängiti siinmail. Vahva oli, kõik pianist ütles, et see klaver on niivõrd häälest ära, et sellega ei saa üldse mängida. Ja tema ei uskunud, kuidas see võimalik on, kui teised said laienemist, teie isa, eks niukene perekonnaelus, kummaline arusaam mammale oma tütrest pani tütre muusikakooli, nagu meil on siin Tallinnas laste muusikakoolid aga omal Pill kodust nii hääles ära nagu poest ostetud aastakümneid seisnud, nii et seal ei olnud enam midagi kuskilt võtta. Ja nüüd see vaene kaheksa aastane lapsuke ütleb niimoodi, et mammad kutsub klaverihäälest pahalasteks klaver. Ja kui ma läksin seda häälestama, siis proua ütles nii maid näe, kus pianist, ka temal on tarvis häälestatud klaverit, mina kuulan kõige hääled sees. Mis sääristamisest sinna vaja on. Te ei taha, jäävad niisugused asjad naerma. See ongi teie erinevus selle tavalise inimese ja teie vahel. Ja muidugi muusikainimeste ja nende inimeste vahel, kes muusikainimesed ei ole. Te ütlesite, et teil puudub täiesti muusikaline mälu kuidasmoodi sellest aru saada, kas see mälu, mis ei lase teid teie enda loomingut improvisatsiooni uuesti mingites osadeski korrata või ei mäleta te ka tuntud muusikapalu laule? Tuntud muusikat ma tean näiteks ma kuulan raadiot telekast ja kõik need sümfooniad, kontsad, asjad, mida ma olen kuulnud. Muidugi võtame Beethoveni 32 sonaat, mul on kõik nad olemas. Muidugi on mul kõik ei ole ju meeles, aga ma vähemalt tean neist ka, võtan kätte. 25. või see on 22. sonaat. Siis ma olen seda kuulnud. Nii palju teisi lugusid, aga et ma ise võiksin seda noh, nagu improvisatsiooni korras mängida, seda võimet mul ei ole. Kõige kummalisem asi on see, ma olen õppinud Marju, tunnen nooti shopaania vahelisse jumalal, kui ma olen projeks, invaled, käedunen igast igast ankisin sopa nüansse, aga mitte ühte takti peast mängida. Ainult nuts, võtad nuudi, sära. Ma võin tuvad korda mängida seda sama fraasi ta mulle meelde jää. Aga paned noodi ette? Siis mängid ära. Noodist lugemine on ka eriline kunst väga sageli lapsed, kui nad õpivad klaverit, siis noodist lugemine on nii raske, et nad katsuvad ruttu-ruttu selle lookese pähe õppida. Ja no minul on niimoodi, et ma olen puhkpilliorkestris mänginud klarnetit ja nagu puhkpillisoniga rohkem bemmollidega dieetidega tegemist. Ja näiteks klaveri peal, kui seal on noodis veel, kuni kuni kuus molli tuleb, et ma saan hakkama, aga kui sul on viis risti ees, noh siis on see niisugune surnuaeda, et murra sõrmed ära. Ja siis ma hakkan sõrmi peale panema nende nootide järgi. Ja siis, kui ma vaatan klaviatuur peale, väga lihtne, kohe võid mängida, aga nuut on niivõrd eksitavaid, ta viib meid täiesti vale pildi peale. Just ristitud, kuni kolm risti löönud, aga üle selle, siis on juba õudne. Kui te lähete klaveri juurde, puus tundmatu pill on öeldud, et ta ei ole hääles ja on palutud teil tulla seda pilli vaatama, kontrollima, häälde panema kuidasmoodi, te alustate? Kõik on lihtne. Valan pilli juurde, et meil peab olema kaamerdonis. Ma. Esimene kõrgus. On sees, mikrofon vist ei registreeri seda. Hiljardi heli. Proovige koerte. Uju. Kui me kuuleksime neid praegu ainult heliarki ilma klaveri heita Vot see ongi, klaver peab olema kammerdades näiteks con, sümfooniaorkester, siis vesi peab olema täpne, kõik, kui klaver on näiteks kaks hertsi madalam. No pole ka viga. Aga näiteks kiilelisti puhul temal oli ju saal puupüsti rahvast täis. Ja võib-olla te teate, mida instrumendid temperatuuriga teevad. Kiiles ütles, palun häälestada mitte kaheksa 80, vaid 884 ehk neli, 42 hertsi, son kaks hertsi normist kõrgem. Ja ma paras varastas Estonia kontserdisaalis ja sammule. Saulus. Ütles, et ära helista kõrgemas täpselt kaheksa 80. Ma ütlesin, ma juust häälestanud kaks hertsi kõrgemaks. Aga minu pill ei lähe sellega kokku. Ma ütlesin. Pane seda tähele. Õhta on siin neli-viis kraadi, temperatuur kõrgem, kõik on kuumad, aga klaverikeeled, teras venib ja klaver läheb kuni poolteist seltsi kuni kaks hertsi alla ja ta ongi täpselt 800 80. Aga sinu pill flööt läheb 881 kuni 882 selle suvega. Nii et sina pead oma pilli lahti tõmbama, häälestub Ta ütles Ots, ma selle peale ei tulnudki. Ja kiilas just nõuab, et klaver peab olema kõrgemas sääres, sattus muidu orkestriga, on pahandus, nad peavad ümber häälestama madalamas. Niisugused kogemused ja oreliga on muidugi veel hullem. Orel on eriti tundeline. Iga kraad on üks herts sekundis, üks õõtse. Kujutage ette, kui nüüd oreli häälestaja häälestanud Estonia kontserdisaalis selle suure oreli täpselt 880 nüüd ja keeleregistrid ja kõik on 880. Aga nühid, õhtsa on kuulus organissal ja saal on puupüsti rahvast täis ja temperatuur tõuseb eriti lae all kõrgemaks. Need tinaviled, mis on üleval kõrges, need lähevad veel kõrgemaks, aga keelerichisseli teevad kõik püsima. Siis tekib niimoodi. Kui sul on Lovii seltsi, siis on vahe piis õudsed vibratsioon. Aga oreli häälestaja häälestab keeleregistrid. Kaheksa, 82 ja kolm s siis, kui need õhumassi peal viled. Õhk läheb tihedamaks, sisse tõuseb õige, eks ongi puhas. Ja kui veel soojemaks läheb, siis tekib vastupidu haigena õõtsa ühesõnaga on viidud keskele. See oleks äärmuses niimoodi. Mina olin noor poiss ja mõtlesin, et küll on ikka hea oreleid häälestada, et mis ikka paika paned, see on paigal igavesti. Aga ei ole midagi, miski asi, püssitemperatuurid muudavad ära. Te olete mänginud need meie tänases saates mõlemat oma klaverit. Sellest esimesest pillist rääkisite Estonia nime kandvast kontsertklaverist, mille te saite konservatooriumist vana, rikkis, maha kantud pillina, aga too teine sil. Son röönis ronis saksa klaver. Salong. Tema natuke väiksem kontsertklaver. Kontsertklaver on kaks meetrit 75 pikk ja see on kaks meetelt 30. Kabinet on tavaline nagu Estonia meeter 85 ja Pluutner kontsertklaver on kaks meeter, kaks kabinet ja siis kabinetid. Muidugi on need lilli putid kõige väiksemad, meeter 45 pikk. Ent 60 65 erinevates pikkustes. Minitiibklaver ei ole suuremad asjad. Passiregister jääb ju väga tuimaks, sest keel on kohutavalt jäme, tuim. Kas te selle klaveri saite ka äärmiselt viletsas olukorras kätte? Absoluutne risuhunnik. Aga ma kuulsin selle pilli häält, ma töötasin klaverivabrikus ja, ja siis meil oli üks niisugune väikene tantsuansambel ja käisime rakuklubis mängimas. Ja siis seesama klaver oli seal muidugi teel oli katki ja mehhanism kõik ära mängitud, aga ma kuulsin selle pilli tämber ja see hakkas mulle meeldima. Ja ma ütlesin oma vaimus niimoodi, et kui ma selle klaveri saan omale siis ma olen klaverimees. Ja kõik tuli ilusti minule kätte, et klubi juhataja oli Truve üks näitleja, kes Vanemuise teatrist välja löödi. Ta hakkas vastu Kaaralleeldile, sellega pole veel midagi. Aga tirdil oli Lensman tuttav, ta kutsus Mentzmani omale appi sinna ja siis bokseerisivad selle Truve sealt välja. Aga suve oli väga uhke mees, kui söeklaveriostmine oli. Ta ütles niimoodi, ma oleks saanud Irdis jagu, aga Tallens mani kutsus, nõus, oli juba niivõrd kõrge mees, saab midagi teha, aga kättemaksuks ma tegi siiski seda, ütlesin, et Rolensmann. Mõtlesin, härra. Kui te minuga räägite, siis õpi eesti keel ära. Kõigepealt pean ma selle peale väga vihastas ja ta löödi siis ära sealt. Ja sama Truve tuli siis ühel päeval klaverivabrikusse ja ütles. Kas sa tahad klaverit saada? Aitas ja sedasama klaar, mis ma seal nägin. Mis see maksab? 25 rubla, ma ütlesin, et sa selle ja Kaubasobitamise pool, ma kingin sulle veel 25 rubla. Tal oli väga hea meel, klaverivabriku mehed teevad siis 25 rubla selle ära autoga neda, tollane rubla oli ka raha, aga see ei olnud nii väikene 75 siis jalad. Ma sain klaverivabrikust, mis olid maha kantud, nii et ühesõnaga 120 rubla, see oli sisseostuhind. Materjalid, mis ma sinna sisse panin. Te ütlesite, et väikesed kabinet, klaverid ei ole suuremad asjad. Kuidasmoodi te pianiinasse suhtute? Peaninud. Jällegi võtame need päris mini, mis on väga madalad, nendel eakasseppasid passiregister sama kehvaks nagu nendelt kabinet klaveritel. Aga näiteks niisugune keskmine suurus, pianiino Need on meeldivad pillid, võtame näiteks Petrov peaninud, seal väga õnnestunud mudel ja samuti Estonia omal ajal, kui me tegime neid. Estonia oli veidikese kõrgem kui Petrov ja seal oli juba näiteks Estonia. Pean minul oli passiregister väga ilus, mahlakas, täie tooniga ja samuti astronid. Esialgu me tegime neid seal Pehrssoni mudel jälle väga ilusate passid, suh kontroviimaniga, ta lihtsalt jõudu on sees. Sa tunnetad, annab täie resonaatoriga selle erivälja. Minu lapsepõlveklaver oli Radke firma Ja Radke oli natuke niukene. Kuiva häälega Bilda eriti nii väga meeldivad, temas ei olnud ja samuti tiibklaverit ka. Aga muidu nad olid töökindlad ja vastupidavad, sest muidugi need vanad Radcenes ehitati Tartus omal ajal Tartus põles, ma ei mäleta, mis aastal see oli, see vabrik maha ja siis ana. Richard Thatcher läks Peterburis, hakkas seal tegema, seal ta tegi üsna heitklavereid ebatopelt, räppetatsioon, mehhanismidega ja ma tean, üks väikene Radke tiibklaver on Erich jala käes. Erialas muidugi on teises ilmas juba, aga see klaver on alles nurme tänaval abikaasa juures väga ilusa häälega piss, väikene meeter 60, mis ta pikkus küll on tal imeilusad, bassid LZ Siskand, õnnestunud, aga teine samasugune pill tavaline. Ja võib-olla alla tavalisse. Kas selle äikese pillikese olete päris ise meisterdanud vä? 20 aastat tagasi asi on kannel, suur kannel aga klahvidega. Ja siis õhtusel ajal, kui on vaikne ja siis on tore mängida. See oli korras, ära, see mängib väga ilusti, ma lihtsalt pole teda paar aastat üldse kolm aastat mänginud. Mul on suurelt klaverid. Ja siis mulle kuulmine on natuke nõrgem. Ma ei kuule enam hästi seda nõrka pill. Ja nüüd ongi pilli ehitamisega tänapäeval ja kuni maailma lõpuni. Kunagi ükski firma ei tea ette, missugune tämber ja kõla tuleb sellele pillile, mida just valmistatakse enne, kui Talon keeled dial välja häälestatud, tehniliselt kõik korras ja tuleb siis pianist või keegi teine, paneb oma käed sinna peale ja siis pill ütleb, kes ta on, aga enne mitte midagi teha. Te olete nii palju rääkinud sellest, et teile meeldib endale improviseerida. See on kõige parem puhkus teile, missugusest, muusikast, muidu kui te ise muusikat ei tee. Lugu peate. Mina niisugust estraadimuusikast ei pea, rütmimuusika ei pea midagi, minul on niisugune noh, kuidas öelda. No ma ei saa ju mängida nagu sümfooniasümfoonia omaette asi või suured klaveripalad. Aga ma lihtsalt mängin. Nonii, nagu on need klaveri karakter palakesed mitmesuguseid ja, aga nad ei ole mitte estraadi, vaid nad on ikka niisugused muusikalised, laulvad meeldivad ja minul see harmoonia, nisugune. Mul on väga raske mängida, dissonants idega olnud nagu ikka minema kõik puhta kõla peale välja enam vähem. Aga siis ma väga moduleerinud. Ma lihtsalt ei kannata mängida ühes helistikus vaid ma, kui ma mängisin, siis ikka kõik 12 ja siis kõlaks igatpidi risti-põiki. Ja kõik see, seda ei saa ette dikteerida, vaid see tuleb mängu käigus. See muusikatulv, mis peas on, see dikteerib ette, kuidas ma pean järgmise takti, kus kohta minema. Vaat see on, mida ei saa üldse mõõta ega arvestada. Ta lihtsalt tuleb ja ta läheb sinnapaika. Nagu mul poeg ütlevad. Ma ka kaks-kolm lugu, mängin ja kangutan, et kuidagi passid õigeks laeva. Aga sa puistad oma vasaku käega üks kõhiti, kõik klapib, kõik klapib ilusti. Maitsesime seda klapib, aga see on niivõrd kiire mäng, et mul madin seal niukse haake sisse ja mobiilsele muusikaliselt niimoodi välja, nagu see peakski olema. Mul oli kord üks niisugune juhus. Heliloojate Liiduma ajas, Helju Sepp pidi mängima sisse Mart Saare klaveri kaksid. No sel puhul ma muidugi viimistasin klaver ära ja tol korral mulle niisugune vaim armastasin mängida Atonaalse selliseks, kus tähendab no ei ole kirjutatud kahele käele helistikus, vaid teinud hoopis huh, kuskil mujal. Ja ma mängisin Arvotoviks 10 minutit küll. Ja siis ma pöörasin ennast ümber, vaatasin, et kas juba need lindistad, mehed on saali tulnud. Heljo Sepp oli üksi peenis. Ja nii kui ma ümber pöörasin, neelusid püüdes seltsimees kurg miks ümber pöörasid ma juba ligi veerand tundi, kui nad seda imelist muusikat ja nüüd on kõik kadunud, enam ta ei mängi. Ma ütlesin, aga mis seal siis imelikku on? Ta tuli minu juurde, siis oli seltsimees seltsimees, kuulun. Ma saan aru, et teie armastate mängiga niukses laias kaares suure harmooniaga. Kõik ma seda mõistan, aga kuidas teie tunnetate kaasaegsed armooniad, vaat see käib mul üle, mõistus. Ma pidin ütlema, aga jätsin ütlemata, see on kõige lihtsam sinna, kus käsi läheb, seal on õigus või ja ongi täiesti, ma olen kuulanud seda üli. Et see ei ole ju raske mängida, kui on käed korras ja tehnika. Minul on muidugi raskusi, sest tänapäeval, nagu ma siin täna mängin, mul on ju parema käe väike sõrm on ju täiesti kangestunud. Mägi nelja sõrmega ja siis vasaku käe kolm sõrme, kõik on vigased, ikka mõtlesin, kui oleks õnnestunud mul kõik 10 sõrma oleks kura surnud siis ma oleks vast improviseerin, sest mul on tohutult muusikad, aga ma ei saa oma sõrmedega seda välja tuua. Ja see kurvastab mind. Et kui mul oleks pianisti käed, siis ma ise olen mõelnud, et laen, kontserdisaal ja annan terve kontsert improvisatsiooni. Täiesti tehnilisel tasemel. Et ei ole vaja hakata noodist õppima ja see, mis tuleb otse südamest, kõige säravam. Ja kõige ilusam. Kõneles ja improviseerin klaverihäälestaja Artur Kurmet nüüd aga veel pisut köpheni muusikat.