Tere päevast on teisipäev ja nagu teisipäeviti ikka, sel kellaajal vikerraadio eetris saade, mis kõneleb välispoliitikast. Täna räägime. Ma usun küll meie kuulajate jaoks väga põneval välispoliitilisel teemal, me räägime Eesti ja Soome suhetest. Ja olen stuudiosse palunud politoloog Iivi Masso ning Eesti-Soome suhete kauaaegse arendaja kulle raigi. Mina olen saatejuht Peeter Kaldre. No Eesti-Soome suhted. Kui need sellise esimese pilguga või niimoodi avatud tekstiga peale minna, siis peaksid olema väga head. Ehk ei ole meil vist teist naaberriiki, kellega meie suhted oleksid niivõrd lähedased läbikäimine niivõrd tihe kuid paraku aeg-ajalt tuleb sisse selliseid noh, kuidas nüüd öelda väikseid vimkasid või selliseid nagu mõrasid või või möödarääkimisi, erinevaid arusaamisi maailma asjades ja ka omavahelistest suhetest. Kõigil kindlasti on meeles siin värske näide, millest on alles hiljuti Iivi Masso kirjutanud Helsingin Sanomate artikkel, kus räägitakse sellest, et vaata, et iga päev tuleb laevaga Eestist Soome 100 kriminaalse taustaga inimest ja oioi, mida nad seal Soomest küll korda saadavad. Noh, võiks ju arvata, et kui selline kuvand eestlastest oli, ütleme seal üheksakümnendatel aastatel, mis ilmselt paljuski vastas tõele siis nüüd, kui Eesti on nagu Soomegi Euroopa Liidu liige, et võiks nagu arvata, et enam selliseid probleeme meie suhetes ei ole, aga aeg-ajalt ikka need esile kerkivad, kas see on nüüd selline ajakirjanduslik liialdus ehk siis sama nagu kohtab meie kollases ajakirjanduses, kuigi Helsingin Sanomat ei tohiks olla kollane ajakirjandus mida löövam pealkiri, siis ei ole tähtis, mida tekst endas sisaldab, peaasi et ta müüb. Ja paslik ongi Iirimaa su enda käest küsida, et kuidas selle artikli kirjutasite, millisest eeldusest või seisukohast lähtuvalt. No ma vaatasin väga tugevalt tegelikult Soome-poolsest perspektiivist, nii nagu ma nendele debattidel olen lähenenud ja ma arvan, et seda ei saa võib-olla Eesti publik aru, ütleme keegi, ma arvan, keegi meist ei sea kahtluse alla seda, et Eesti ja Soome suhted on lähedased ja on olnud lähedased. Kas nad on probleemivabad ja kas need probleemid on ainult hetkeliselt, seda ma natuke seaks kahtluse alla minu meelest teatud ebasümmeetria teatud eluvaldkondades on olemas ja kerkib aeg-ajalt rohkem pinnale ja viimasel ajal, et ma ütlen, et Niukest reaktsioone ja kirjutaks ühe ainsa artikli peale et see 90.-te tunne selline tunne, et ma olen Soomes ja ma pean iga nädal või iga teine päev lugema lehest, et eestlased on kriminaalid. See on tulnud tagasi olles ei ole olnud kogu aeg 20 aastat, aga see kadus vahepeal ära ja nüüd on see millegipärast tagasi tulnud ja ütleme, kui me sellest samast Helsingin Sanomate jutust räägime noh, pealkiri oli mittekriminaalse taustaga, aga inimesi vaid kriminaalEestis tuleb vähemalt 100 kriminaali päevas. Selle pealkirja kordas üle sama suurelt avamu lehti keski Soomalainen. Kaleva õhtulehed mõlemad, nii et noh, praktiliselt terve Soome meedia hüüdis Helsingin Sanomate järel, et 100 kriminaali tuleb päevast mingit nihukest faktilist alust sellele väitele ei olnud esitatud. Ja, ja ütleme, see oli nüüd Helsinkin Sanomate poolt vähemalt kolmas lugu, mis kordas siis probleemidest rääkides. Probleemid, kas siis algasid või hakkasid kasvama sellest ajast, kui Eesti liit liitus Schengeniga ja, ja jah, ja kui Postimees, siis mis on postimehest ääretult tubli lakse, küsis politsei käest järgi, kuidas asi on, siis tuli välja, et tegelikult pärast Eesti liitumist Schengeniga Eesti kriminaalses Soomes ei ole kasvanud, nii et selles mõttes noh, Helsingin Sanomat esines selgelt tendentslikult ja mitte ühe jutuga Vaitavaid rohkematega. Tollesama Helsingin Sanomate peatoimetaja Mikkal Penttiga on öelnud, et tegelikult, kui ta nüüd jälgib seda, mis Helsingin Sanomat Eestis kirjutab, siis ei ole niimoodi, et ainult negatiivsed artiklid on, et seal on küllaltki palju ka positiivset. Et võib-olla võib-olla paneme lihtsalt liiga hellaks tehtud, et äkki me võtame seda, seda ühte artiklit kuidagi liiga valulikult. Tähendab, miks ma ütlesin, et ma räägin soome persest tiiviste? Ma olen valdava osa oma täiskasvanud elust elanud Soomes põhiliselt soomekeelses kuigi ka rootsikeelses inforuumis tean ja ise osalen selles, ma olen ise ka Helsingin Sanomate-ga seotud Helsingin Sanomate nii-öelda tarkade koguessele raadinõukogu liige, kes võtab kord nädalas ühiskondlike küsimuste suhtes seisukohta. See on selles mõttes, ma olen tegelenud multikultuursus küsimustega Soomes ja õpetanud neid soome tudengitele mitu aastat ja ma tean ju väga hästi, kui tundlik see on nii Soome kui ka muu põhjamaa meedia, ütleme niisuguste vähemuste vastu eelarvamuste tekitamisega ma tean täpselt, kui suur asi on rahvuse või koha, ütleme, antud juhul oli Tallinn koha, mis on seotud rahvusega. Esiletõstmine sellisel moel sellisel viisil pealkirjas. Et, et ma tean väga hästi, et seda üldiselt ei tehta ja seda ei tehta teiste rahvarühmade puhul. Ja ma räägin nagu sellest tekstist, mis võib olla nagu eestist vaatajale tingimata ei avane. Minu meelest siin nagu ülitundlikkusest rääkida on selles mõttes selles mõttes liigne, et ma olen näinud näiteks, kuidas Soome ühiskond reageerib palju väiksematele signaalidele, kui, kui kriitika objekt on näiteks omaalased näiteks moslemit näiteks kolmanda maailma immigrandid laiemalt ja nii edasi, nii et ühesõnaga see, et ma lähtun nagu sellest kontrastist ja ma ei usu, et eestlased on kõige tundlikumad antud juhul Kuule Raik kuidas siis sellises pikemas perspektiivis sa oled jälginud Eesti-Soome suhteid ju siin väga kaua aega, et kas siis on mingisugune nõksakas läbi käinud negatiivses suunas, et et nüüd nagu Soonusele hakanud Sest halvasti mul on, mul on raske seda öelda selle tõttu, et ma ei ole nii pikalt ja pidevalt enam Soomes. Ma saan küll Helsingi sõnumite netiuudised, aga sellest ikkagi ei piisa, peab olema kohal ja peab olema, tundma tundma seda õhustikku. Selles mõttes hajevil on õigus, võib olla, et mingi nõksatus, nõksatus on käinud, ma lihtsalt mõtlen, et niisugustele protsessidele ongi oma oma lainelisus, kõik need lained on minust üle uhtunud alates 90.-te aastate algul, kui ma olin saatkonnas pressinõunik ja tegelesin nende samade asjadega täpselt samade asjadega. Muidugi siis oli nii Helsingi sõnumites kui maakonnalehtedes nad ju kopeerivad 11 ja kordavad oli, oli prioriteet prostitutsiooni, kui nii tohib öelda. Ja siis ma jälgisin seda, seda artiklite voogumist oli ikkagi idatüdrukud ja eesti tüdrukud ja vene tüdrukud ja nii edasi, kuni ma leidsin ükskord Helsingi sõnumitest ühe hästi pisikese pealkirjaga artikli, kus oli tehtud Soome siseministeeriumi poolt uurimas ja selgus, et Helsingi ümbruse prostituutidest 90 protsenti soomlannad. Nii on asjad. Aga, aga see kõik, mis siis puudutas nii-öelda Irantüta ja see oli väga suurte pealkirjadega, silmatorkavalt, et selles mõttes need tendentsid muidugi ei üllata. Laineline on see asi. Nojah, meile kõigile meenub see, et kui kui Eesti oli teel Euroopa Liitu, siis Soomes oli ju üldlevinud seisukoht, mida täiesti võimude poolt teisegi võimendati, et nagu piirid lähevad lahti, Eesti on Euroopa liidus, siin tuleb 400000 eestlast, kes hakkavad siin Soomes musta tööd tegema, tegelikult ei, ei tulnud ju mitte midagi ja kõik oli, kõik oli normaalne. Aga see on vist ikkagi see asi, et et ajakirjanduses kui me nüüd ajakirjanduse pärajana müüvad, sellised löövad pealkirjad, mis ei pruugi sisuga kattuda Kui sa praegu maised, isegi sõnumite toimetaja on esinenud mingi sõnavõtuga, ma ei ole seda ise lugenud, aga kuskilt ma kuulsin, et ta, et ta on vabandanud sel viisil, et eestlasi ei ole nimetatud Eestist tuleb 100 kriminaali. Aga noh, võib ju ette kujutada parima tahtmise juures, et need on ka mujalt siiski noh nagu meil oleks pealkirjad, pealkirjad korduvalt, et magad, isust tuleb, tuleb mingisugune hulk kriminaale, siis ma arvan, et et selle peale juba juba sealsamas meedias töötavad head inimesed tõstaks ja ma olen suga nõus, see on valikuline selektiivne suhtumine selles mõttes küll. Kui Eevi mainis siin seda, et Soomes tegelikult väga tähelepanelikult ja väga kiivalt jälgitakse seda, kuidas suhtutakse erinevatesse vähemustesse olgu need siis rahvuslikud pid või ka miks mitte need grupid, mis on seotud seksuaalse orientatsiooniga, siis alles hiljuti ja minu meelest ei ole sellel üldsegi lõppenud Soomes suur skandaal, mis kis kui Soome kristlike demokraatide juht Razanane ühes telesaates võttis sõna homode vastu ja pärast seda omade vastu kirikus. Ja pärast seda lahkus, kui ma ei eksi, siis praeguse seisuga vaata et 20000 inimest Soome luteri kirikust. Et see reaktsioon on väga valulik alati, mis, mis käib nagu vähemuste suhtes, ma ei taha öelda, et eestlased, need on Soome jaoks mingi vähemus, aga väiksemad oleme kindlasti. No eestlased on ka Soomes elav vähemus. Neid on kümneid, tuhandeid rohkem me arvame, neid on 30000 ringis, praegu. Jah, aga eestlastele, Soomes ei taheta anda, öeldakse eesti keelele sellist staatus, nagu tahetakse anda vene keeles. Aga ma küsiksin kohe, kas me oleme nõudnud, kas me oleme oma asja ajanud, ma arvan, et vastus on, ei ei aja oma asja. Kas, kas see ongi asi, mida, mida peab ajama tingimata, et ma arvan, et selles suhtes ei ole eestlased ka ühel meelel? Jah, seda ka, aga, aga mul tuleb praegu meelde see, kui hästi venelased on ennast sisse seadnud, nendel on omad koolid, nendel on oma raadio ja nendel on oma väga kompaktne ja aktiivne seltsielu ja nii edasi ja nii edasi. Nii et võib-olla me peaksime nendest eeskuju võtma selles mõttes. No minu kogemus on see pikaaegne, ega me nii väga kokku ei hoia ja nii väga ka oma ühiste huvide eest ei seisa. No venelased on muidugi kompaktsed igal pool, ükskõik kus nad on Ameerika Ühendriikides või Berliinis või, või Soomes ja eestlased vist ilmselt kunagi kasvõi oma rahvusliku iseloomu tõttu ei, ei jõua neile järele. Aga ma ei tahaks jätta sellist muljet nagu nagu Eesti ja Soome suhted oleks, ainult et selline Soome ajakirjanduse teema nagu ajakirjandus kas võimendab või võimend. Tegelikult Eesti-Soome suhetes on ju ka väga palju tõsiseid, selliseid välispoliitilisi erimeelsusi. Siin oli otsapidi juttu juba venelastest, aga eelkõige puudutab see suhtumist Venemaasse. Ja on olnud päris teravaid arvamustevahetusi mõlema riiki presidentide tasemel seoses vene poliitikaga. Soome välispoliitikategijad ju arvavad, et, et just Soome on see riik, kes oskab Venemaaga soe suhelda. Ja Eesti on see riik, kes on kinni oma minevikku kammitsates on Venemaa-ga suheldes liiga ülbe. Nõuab liiga palju, ei oska teha õigel ajal järeleandmisi ja selline õpetussõnade lausumine Eesti suunal on eestlastele ajanud selle harja päris punaseks, sest me ju arvamusi ja kes veel venelastega suhelda oskab, kui mitte meie, kes me oleme nende käpa all siin 50 aastat elanud. No ütleme, see asi, mida Soome president Tarja Halonen ütles pärast seda, kui Eesti president koos teiste Baltikumi ja Poola Ukraina liidritega avaldas toetust Gruusiale et meil küll selliseid psühholoogilisi traumasid ei ole, et ütleme, see on, et see on nagu iseenesest minu meelest see näitab ka teatud hierarhiat, et pärast nagu mõõdetakse meie reaktsioone ja Eesti reaktsioone, aga ei mõõdeta seda ütlust ennast, et ütleme, see ütlus oli ikkagi äärmiselt ebadiplomaatiline, selline ütlus ei ole rahvusvahelises praktikas kuigi tavaline ja ütleme, seda ei ole ka ükski Eesti liider öelnud mõne teise rahvaga, seda vist üritati pärast kuidagi siluda ja korrigeerida ja ma ei tea, kas sa mäletad seda, mul ei ole nii täpseid andmeid, aga vist oli midagi niisugust. Aga, aga huvitav on muidugi jälgida seda, et kuigi avaleping ehk vastastikuse abistamise sõpruse koostööleping on ju ammu ära lõpetatud, siis tegelikku niisugust suurt paradigma muutus, kust ma ei märka. Mis mõttes no näiteks kui Ilkka Kanerva võttis üsna üsna erandlikult meie poolt seisukoha pronkssõduri äraviimise ajal ja, ja selle mäsu ajal siis sai ta ka märkuse. Nii president tendad kui, kui ka etteheiteid mujalt. Kui kui äge mees ütleb, et Soomel on üks probleem või õieti kolm probleemi seal Venemaa, Venemaa, Venemaa ja ta saab ka pahakspanu osaliseks. Siis võib ju öelda, et see on väga õige tähelepanek, et see on Soome-sisene debatt ka täiesti ja kolm noorema põlvkonna ministrid kogumuse, ministrit rääkisid täiesti reaalselt olemasolevatest probleemidest Venemaaga, siis nad said ka jah, omadelt sugeda justjust, see Soome sisene väga niisugune, nende mõttes terav debatt toimub siis ja no nüüd oli Kadaineni ütlus, see on ju tegelikult nii leebe ja, ja noh ega ta vale ei ole, et Venemaa majanduslikult nõrk, aga sellest tuli ka väga-väga suur. Tema ei olnud omaette point, see oli tegelejad, ütlesid lihtsalt, et meil ei ole vaja neid probleeme maha salata, et me peame julgema rääkima, rääkida meie meie meie mõõdu järgi ja meie kes need näited, mis me siin praegu aru ütleme, on noh, tõesti ma veel ütlen, leebed ja, ja Eesti kontekstis Nad ei ärataks mingit tähelepanu. Võib-olla me oleme siis liiga sõjakad ja liiga radikaalsed. No ma ei tea, ma kordan seda, mis ma ükskord ütlesin sulle vist möödunud aastal, et soomlased on alati eesti radikalismi kar, no ja see Jakobsoni kaid lähtude 1871 juulis keegi kokku saada, aga Jansen võeti väga hästi vastu ja hakkavad sealt tulema. Jah, aga seda radikaalsuse kohta ma juhiks tähelepanu sellele ka, et tegelikult Venemaa on kohelnud Eestit teistmoodi kui Soomet. Et ütleme süüdistada, et, et kui Eesti suhted on olnud problemaatilisemad, et süüdistada selles Eestit, et on, on nagu ka ühepoolne, aga minu meelest Eesti ja Soome vahel, et huvitavam tegelikult ongi see, et mitte see, et meil on erinev poliitika, ma saan ka huvitav, et meil on nagu erinev idapoliitika, ma arvan. Me keegi ei ole eri meelt sellest, et ta on erinev. Aga, aga just see nagu soomepoolse õpetamise moment, et et Soome poolt nagu öeldakse, et see, meie lähenemine on õigem ja seon targem ja teie peaksite tegema nii, nagu meie teeme. Et, et see on nagu tegelikult see, millega me tuleme tagasi selle ebasümmeetria juurde, millest me alguses See on ikka vanema venna kompleks, nimetaksime seda niimoodi välja. No see ei ole päris ära kadunud, minu meelest jah, aga nüüd ongi mul hea võimalus oma seisukoht selles asjas esile tuua. Ma keeldun täiesti kindlalt võtmas kunagi kõneks mingisugust niisugust kompleksi. Miks me räägime, mis me ise õnnetust kraaksume, me ei ole ju väikevend. Teeb see on kogu aeg õhus, täna ma ei mõtle seda jutuks, aga me ei taha hea meelega kedagi psühholoogisi psühhologiseerida, aga aga tähendab hoiak, suurema venna hoiak, ma julgen küll. Aga sellele kõigele on ratsionaalne iva sees, esiteks Me oleme väiksemad kasvõi territooriumi mõttes, rahvastiku mõttes oleme väiksemad igal juhul. Ja mis on kõige olulisem? Ei saa ikkagi salata, et Soome majandusabi Eestile, Soome investeeringud Eestile on ikka olnud kriitilise tähtsusega selles, et Eesti üldse nii kaugele on jõudnud, nagu ta on jõudnud. Selles mõttes vaadake faktidele näkku. Me me peame olema soomlastele või soome ärimeestele, kuigi nad on siin igasuguseid asju korraldanud. Ikkagi tänulikud. PT, sa räägid ratsionaalsest tasandist, sul on õigus, sul on õigus, aga ratsionaalsed ja, ja see on väga hea, see on kõik õige, ma kirjutan allamanni saatkonnas tööl 90.-te algul viis aastat, ma tean kõik. Meie läbi läks ju see abi, mis meile anti, nii et noh, siin ei ole üldse mingit probleemi, aga me räägime hoiakutest üldse, seda inimese kuskil sügaval alateadvuses olevast kompleksist. Praegu ma leidsin huvitava asja eile, kui ma internetis olin ma iiliga, sina tunned panu klundi. Tema oli kirjutanud artikli ta niisugune netikirjanik ja seal ta oli huvitav asja esile toonud. Nimelt seda, et Soome vasakpoolsed ja äärmise äärmusvasakpoolsed, keda kahtlemata on veel nii Helsingi sõnumites kui teistes Soome lehtedes kui raadios, kui televisioonis seitsmekümnendad, olete aastate äärmusvasakpoolseid, nad ei ole jõudnud pensionile minna, nad võib-olla on kibestunud tõesti, nagu tema väidab eestlaste peale. Seetõttu, et eestlased oluliselt aitasid Nõukogude Liidul laguneda. See oli huvitav, see oli väga huvitav vaatepunkte, ma arvan, kuna tulemusi äsja äsjase juurde tagasi tulla veel, et ma ei usu, et keegi eitab seda, et meil on. Et see on esiteks, et soomlased on meid aidanud mitmekülgselt, ma ei usu, et keegi eitab seda. Meil on Soomele su kasu ärisuhet, sest Soomega aga kasu on muidugi mõlemapoolne. Ega soomlased ei tuleks siia äri tegema, kui neil sellest kasu ei oleks. Et küsimus on sellest, et kas sellest, nagu siis juhtub selline vajadus olla tänulik ja kuulata õpetusi ka sellistes asjades, kus me võiksime võrdsete partneritena kaasa rääkida? Ma ei tea, ma ei tea, kui traagiline see õpetamine on, May kõikud seda nüüd nii väga enam tähele ei pane, nüüd välja arvatud see, mis sa ütlesid aluse märkus pärast pärast Gruusia sõda meie pihta, aga, aga üldiselt noh, võib-olla sellepärast ka, et ma olen kõrvale jäänud nendest asjadest, aga ma ei ütleks, et see nii drastiline. Ütleme nii, aga võib-olla sul on mingi näidata, tuleb, seda tuleb aeg-ajalt meedias vastu, seda tuleb aeg-ajalt inimeste omavahelistes kõnelustes, vastus ei ole ära kadunud, päris. Teiselt poolt on ju olnud minul võimalik jälgida lausa vastupidist tendentsi. Eestlased esindavad mingis mõttes rohkem Euroopat ja ja kõik nii hea kui halb Euroopast jõudis meile kiiremini ja nii edasi seal huvitavaid kirjanduslikke võrdlusi. No siin on neid arvamusi moodustanud eelkõige just kirjanikud, kunstnikud ja sedasorti omavahel läbi läbivad inimesed. Aga niisugune eestlaste kummardamine Leenu ajast peale teatud, kes on ka olemas, on nii, see on ka olemas ja näiteks siis Soome praegu selgelt kõige populaarsema erakonna kogemuse tähtsaimad ministrid Jyrki Katainen, erakonna esimees, finantsminister ja välisminister Alexander Stubb on mõlemad rääkinud väga positiivselt. Ei hästi ja väga sõbralikule. Seoses Kadaineni Venemaa sõnavõtuga, ma rääkisin Helsingis kaks nädalat tagasi vanema põlve diplomaadina, kes on pensionil, praegu võtsin jutuks nimme, et kuidas ta suhtub sellesse, et see, mis Katainen ütles, esiteks on see tõsi. Ja teiseks ei ole ju midagi traagilist, et võib-olla venelased naeravad pihku, et te teete sellest oma siseriiklikud, nii suure probleemi. Loomulikult ma arvan ka ja, aga mis ta mulle vastas, ta ütles. Kas on siis mõtet riidu kiskuda võimalikul tulevasel peaministril nüüd naabriga niukses asjas, noh see jah, ja seda hoiakut oli rahva hulgas palju ja minu meelest see on seesama onu höövlandi äsjane blogi kirjutas, mida sa äsja mainisid, et seal ta tegelikult ju ka põhjendas seda, et soomlased ei seisa vastu Eesti vihale, et ütleme seda selgelt, viha on ju väga vähe tegelikult, et seda tuli nendelt nii nii-öelda antifašistidele ja siis need on, need on olnud ka mingisuguseid nihukesi, äärmuslikke ilminguid, aga et nagu huvitav fenomen on see, et miks mainstream soomlased, kui nad protesteerivad, siis aafriklased vastase rassismi vastu, nad ei protesteeri eestlaste vastase rassismi vastu ja, ja minu meelest panus Ojuland esitas nagu siin selgitab üllatusena, et tegelikult seda kibedust on mitmel tasandil. Et alates sellest või noh, ta võib-olla nagu palju sügavamal ja et aga et siis meie uue, teise iseseisvuse ajal alates sellest, et tegelikult mitte kõik ei vaadanud seal hea pilguga seda, et Nõukogude Liit lagunes vabanes ja ütleme otse välja Taistolalisu. Noh, need inimesed, kes just need äärmusvasakpoolset naist, tolalised, kellega mina olen kokku puutunud juba seitsmekümnendatel aastatel ja noh, kuna ma töötasin raadios, ta tuli raadiosse ja liftis sosistas mulle kõrva, et mina olen sitsi haige kommunist ja siis ma teadsin kohe, et ma pean seda inimest kartma. Tõesti. No väga palju on ka viimasel ajal räägitud meedias vähemalt sellest, et Soomest on juba praegu üle käimas selline teine nõndanimetatud soometumise laine või õigemini äkki ta ei olegi kuskile kadunud, hoolimata sellest, et Nõukogude Liit on kadunud, ehk siis see soov hoida praeguse Venemaaga selliseid erisuhteid ja takistada nii enda poliitilises käitumises kui ka oma naabrite käitumisest selliseid samme, mis võiksid kuidagi Soome ja Venemaa suhteid seada. No on ju teada, et soomlaste jaoks on ju nato kui NATO riigi NATOsse astumine nagu punane rätik, kõik küsitlused näitavad, soomlased seda ei, ta samal ajal Eesti on NATO-s, Soomes on traditsiooniliselt olnud selline küllaltki kriitiline, pehmelt öeldes kriitiline suhtumine Ameerika ühendriikidesse. Eestis on olnud see kõik vastupidi, meil on Ameerika ühendriigid peamine liitlane ja sõber ja no Vähetähtis pole ju seegi, et kui valge maja uksed meie presidendile on alati valla ja on ta seal korduvalt käinud, siis Soome tipp-poliitikuid sinna naljalt keegi ei kutsu. Ameerika tipp-poliitikud naljalt Soomes ei käi. Nii et noh, see on selline suurem maailmapilt, võib-olla ka mis, mis tekitab selliseid hõõrumisi nüüd poliitilise eliidi tasandil, aga paratamatult need kanduvad ju ka rahva suhtumisse. Jah, no see on, see on üllatunud, näiteks NATOt peetakse millekski väga parempoolseks Soomes ja lähme vaatame, mis maatsena kuuluvat Taani, Norra, Prantsusmaa, noh, et kas need on siis nii hirmus parempoolsed maad, et et kuidagi Soomest vaadates NATOsse kuuluv Eesti ja Ameerika Ühendriikide väed siit. Mis on siis niisugune hirmus hirmus parempoolne, et võib-olla see rahva hulgas korraldatakse küsitlusi, aga no mida ta peab siis, mida me ootame rahvalt? Kui meedia ja poliitikud on aastakümneid rääkinud, et nad on nii ja naasugune ja sinna ei tasu minna ja ei ole mõtet ja nii edasi. Aga ma arvan, vaadates soomlaste poliitilist käitumist pikemas perspektiivis retrospektiivis taeva poole, siis kõikide tähtsate rahvusvaheliste organisatsioonidega on nad lõpuks ikkagi liitunud. Kui kell kukub ja kui nad on juba nurka surutud, siis teevad nad selle ära, nendel on kodude ja absoluutselt valmis tehtud. Nii on ka kindlasti Natoga jah, ja samas öeldakse, et ütleme, et see, mida teeb just, et sõjaväerahva aset, ütleme, kaitse poole peal tehakse kulisside taga on hoopis teine kui see, mida tema, kus poliitikas ja meedias. Punaarmee sõjalised struktuurid oleks valmis oma valmisolekut, kas homne päev? Nii see ongi, nii see ongi, kodutöö on tehtud ja, ja just nii, et selles mõttes on, on Soome poliitik olnud reaktiivne, reageerib millelegi mingi mingi nõudmine, mis tuleb siis ette, millest enam mööda ei saa, aga selleks on ta siis. Ja rahva arvamus on muidugi väga sõltuga autoriteetide arvamusest ja ma arvan, et kui, et kui ühel päeval Soome president ütleks, et tegelikult me peame ikkagi NATOsse astuma ja põhjendaks seda natukene, siis rahva arvamus tuleks üsna kiiresti. Ja see ilmselt rahvule ei, praegu ei mõju eriti veenvalt, kui selline, mis siis, et tõesti välispoliitikaguru nagu Max Jakobson seda ütleb ja on öelnud siis maksa, kus on, paraku ei juhi Soome riiki. Aga tulles veel kord tagasi selle ühe Venemaa nurga juurde minu mäletamist mööda üks, üks selline teema, mis küllaltki paljudes eestlastes tekitas sellist arusaamatust, võiks öelda oli see jant, mis toimus Nord Streami ümber. Kui Eesti nägi Nord Streami rajamises A nii julgeoleku ohtu meie regioonile kui ka bee keskkonnaohtu, siis meie Läänemere teisel kaldal olev riik ei näinud ei ühte ega teist ja andis selle trassi rajamiseks kõik oma õnnistuse. Enamgi veel. Soome endine peaminister Paavo Lipponen läks lausa Nord Streami teenistusse, mis oli? Noh, pehmelt öeldes oli see kummastav. Ja minul on raske raske võtta, ma ei mõelnud seda teemat omal ajal, kui see nii aktuaalne oli läbi ja, ja ma ei oska seda öelda, kui, kui suur oht oleks meile olnud. No tõesti, meil on ka kaksipidi arvamusi. Aga seal on ka ühinema, aga vahe vahe on nagu see, et vahe on see, et noh, mis mind hämmastas Soomes, selle juures oli debati puudumine või debatti vähesus ja seda küll see Soome tollane keskkonnaminister ja Soome valitsus teatasid enne, kui tuli keskkonnaekspertide arvamus ametlik arvamus asja kohta, et me anname selle loa. Et kõigepealt oli valitsuse otsus, keskkonnaekspertide otsus tuli hiljem ja, ja alguses rõhutada Teie just nagu kontrastis Eestiga rõhutati tugevalt, et meile see on keskkonna küsimus. Me tähenduses meile see ei ole poliitiline küsimus. Selle aja peale, kui Eestis tõsteti see keskkonna küsimus väga tugevalt esile, kui Eesti parlament tegi Mart Jüssi juhtimisel Eesti parlament aarikud, esitasid küsimusi sel teemal avalikult seal põhjamaa kolleegidele ja nii edasi selle aja peale Soomes sellest keskkonnast enam üldse ei räägi. Tähendab, algul öeldi, et seal on meile keskkonna küsimus, nagu selle keskkonnadebatt kadus ka täiesti ära, et see nagu oli huvid lõppude lõpuks viiks ikkagi ikkagi sinna välja, et ega paradigma oluliselt muutunud ei ole. Kahjuks selles mõttes, et see on ikka see ikkagi see väike hirm, ikka soometumine ja teatud asju parem ei torgi, et ütleme, Soomes on ka nii, et seal ei ole täielik vaikus, et seal tuli sel teemal ka paar väga tugevat teravat sõna võtta, et tegelikult see on julgeolekupoliitiliselt oluline tegelikult miks, miks meil siin debatt ei ole, oli kivinenud Helsingin Sanomate veterankolumnist ja ja uusi Suomi satuvad. Mul läks nimi meelest ära, aga ühesõnaga vanemad härrasmehed, kes võivad endale seda lubada, kelle, kelle karjäär on juba taga, kellel ei ole midagi, kaod, kes neile oma auväärse staatuse välja teeninud juba, et olen üksi, väga tugevaid seisukohavõtte trükitakse ära. Aga siis jälle pärast ei muutu mitte midagi. No on Erkki Toivanenalise nimi, mis mul kohe meelde Ja noh, on kaks, kui nimedest rääkida, on veel kaks nime, mis nii Eesti-Soome suhetes kui ka ütleme siin Eesti ajaloo kontekstis on viimasel ajal olnud väga palju kõneainet mitte ainult Eesti ja Soome ajakirjanduse jaoks, vaid ka laiem ajakirjanduse jaoks. Kõigepealt ma nimetaksin Sepotherbergi, kes on kirjutanud suurepärase raamatu Eesti ajaloost. Ma arvan, et minul ja mitte ainult minul on see küsimus, miks ei võiks olla olnud mõni eestlane, aga see selleks. Igatahes on see giganti töö, mis on ära teinud aga tema puhul ei, ei küsi keegi või ei kahtle keegi, et nad, kes ajalugu on tehtud õigesti või valesti või et kas on õige mees või mitte, igal juhul on see hästi tehtud. Ja teine nimi, mis on hoopis vastuolulisem, on siis Eesti-Soome päritolu kirjanik Sofi Oksaneni. Ja alles viimastel aegadel on tõusetunud küsimused. Sofi Oksanen võib-olla oma raamatutes, mustab eestit või kirjutab negatiivse fooni all Eesti ajaloost ja mida maailm küll eestist võiks mõelda, kui nad loevad Räbi näiteks puhastuse ja hakkavad selle põhjal mõtlema, et millise riigiga on Eesti puhul tegemist. Alles eile lugesin ma siin Päevalehes online'is, kirjutas lugupeetud professor Rein Veidemann. Sellise intervjuu katkendi Kusta võrdles Sofi Oksaneni ja hantsleberehti. Väikesed Sofi Oksaneni puhastus on sama selline klišeelik must-valge lähenemine Eesti ajaloole, nagu oli Antsleberehti valgus koordis. Mul tekib küll küsimus, et eks siin pole midagi segamini aetud ehk siis ilukirjandus ja, ja ajalugu ja. Ja enne saadet ma siin ka Ivi Masso ütlesin, et no mida võiks nagu soomlastest arvata, kui välismaa inimesed loovad läbi Alexis Kivi seitse venda toslenide tohlakad seal Soomes, siis elavad lõppkokkuvõttes et küsimus on selles, et et minu meelest on Sofi Oksanen väga huvitavalt ja jõuliselt juhtinud tähelepanu Eesti ajaloo sellistele valulistele küsimustele oma ilukirjanduse läbi, aga ma arvan, et see peaks olema rumal inimene, kes võtab ilukirjandust aja tõe pähe. Selles mõttes on tsenter Beria Sofi Oksaneni võrdlus ka mõttetu, üks on akadeemiline ajaloo uurija ja kirjanik ja ei, ma sain aru, aga toda niiviisi ette. Ja ma ütleksin niiviisi, Sofi Oksaneni puhastus. Tegelikult võiksid rääkida ükskõik mis maa vastavatest sündmustest sellest vägivallast ja nii edasi ja nii edasi, nii et ma ei arva, et see oleks nüüd Eesti ajaloost otseselt kirjutatud teos. Ma ei arva või visiiri arv, vägivald on vägivald. No seal on eetriajal, kui ütleme, see avab Eesti ajalugu kindlasti nendele lugejatele ma tea, mitmest 10-st keeles juba on 30 ja rohkem kes ei tea muidu sellest mitte midagi ja minu meelest saadab seda seda siiski piisavalt hästi. No mul tuleb sellest siukene sotsialistlik realism meelde, et umbes et aga miks ta, miks ta meid niimoodi? Ma ei tea, mul nõukogude aegses Vilniuses keegi kunagi ütles, aga miks sa, miks sa pildistad neid räpaseid siseõues ja meelest olid hästi romantilised ja ilusad, et miks sa ei pildista seal paraadväljakut, et, et kuidagi see, et miks sa, miks sa neid varjupooli kirjeldad ja miks sa meist ilusat pilti idee, et need on minu arvates lapsik vabadus ja muidugi need on lapsikud sõnavõtud, ma leian just nimelt teha siis elus esinevat halba ja inetut, peab teadma täpselt sama hästi täpselt nagu head, ütles kirjandusklassik Maksim Gorki omal ajal juba ja see on mulle meelde jäänud. Aga ometigi, kui neil rääkida, keegi ei saa võtta Sofi Oksase õigust kirjutada nii, nagu ta kirjutab ja seda on peetud väga klistlikus, tema stiili, kõiki, aga millegipärast kumab mulle sealt läbi noh, väga trendikas Soome kõrge teatrikõrgkooli dramaturgidele kirjanduse tegemise õpetajana ta käekiri, no konkreetselt Pirkus asju ja see tuleb mulle tuttav ette, see on minu jaoks natuke konstrueeritud, tähendab Sofi teosed, ma arvan, et see on üks nende edu saladus on see, et nad on väga professionaalselt ja just niisuguse klassikalise dramaturgia põhjal konstrueeritud, see oli näha juba Stalini lehmade puhul ja, ja ma arvan, et, et noh, kui ei oleks sellist klassikaliselt üles ehitatud põnevat lugu, et siis ta lihtsalt ei oleks läinud. See vastane pudile vastab tänapäeva nõudmistele, seal on kõik see olemas, mis tänapäeva inimese meeli erutab, on vägivalda, on seksi ja niisuguseid asju, üks osa selle raamatu minus on kindlasti nendel asjadel. Aga kui mina seda lugesin, mul oli imelik tunne, kuigi ta ta püüab äärmise detailitäpsuse poole. Ma seal, no ma praegu muud ei tule meelde, aga noh näiteks 40.-te aastate naistelehe, mingi eesti naise, noh mingisugune niuke, väikest risk on seal, mis viib nagu sellele olmetasandile ja hästi täpne. Ometigi lugesin ma seda ja ma tundsin, et ma olen nagu vaakumis, kus ma olen, mis ma olen, kes ma olen, ma ei saanud aru enam ja see on huvitav. Ma ei tea, kas teistel niisugust tunnet on olnud või ei ole. Aga noh, sa ei ole minu arvamust küsinud, aga ma võiksin öelda, ilma et ma arvaks, et mul oleks õigus või kellelgi oleks õigus keelata kirjutamast Eesti ajaloost. Nii. See on ju ilukirjandus. Aga minu jaoks on raamat siiski üsna keskpärane. Triller tähendab mina minu jaoks minu omast siin on nagu küsimus kahest kahest erinevast debatist, et üks on üks on see, et kas meile see raamat meeldib või mitte ja kui palju see meeldib mulle endale meeldivama suhteliselt vähe kahjuks aega ilukirjandust lugeda, aga aga selle ma lugesin huviga läbi. Ja, ja teine debatt on just see, et kas me, et nagu Sofi Oksase Oksaneni raamat kui Eesti esindaja ja see, see debatt on tegelikult üles kerkinud just tänu sellele, et see on nagu meelelahutusliku teosena niivõrd laialt maailmale läänemaailma läinud, sest muidu muidu meid ju ei huvitaks see, et millist pilti ta Eestist maalib, aga selles mõttes ma näengi nagu teatud sihukest kompromissi inimeste ütlevad, et miks ta on selline lihtsustatud ja ja teravdatud, ja tegelikult siin tuleme nüüd valguskoor, näen, et on lihtsustatud tänu sellele taani populaarne, et ühesõnaga, et meil on nagu raske ette kujutada, et mingi selline noh, väga pikk ja aeglane ja põhjalik kohalik tõde ja õigus läheks hästi kaubas kaubaks kolmes 10. keeles. Et sellisena nagu ta anda tegelikult levitab Eesti kohta väga palju teavet maailmas ja võib-olla meile see ei meeldi, et, et meie raske minevik seotakse niukse kerge, kerge ja meelelahutusliku välja pakkumisega stiiliga see võib olla ka meile ei meeldi, aga noh, iseenesest muidugi need need rünnakud, et ei oleks tohtinud tegelikult kõigist kohtadest. Ime küll, õhtulehe juhtkirjas oli minu arust väga hästi öeldud, et jah, et et ega, ega Hamlet tuleriidale tega Shakespeare on ka väga-väga hästi ei läinud ja ei, no seda ei ole mõtet üldse sellest lähtuda, et kuidagi nüüd ta ei tohiks nii Eestist kirjutada, miks ta ei tohi, kirjanikule on kõik lubatud, aga noh, iseasi on tõesti see, kas, aga no muidugi võrdlused, need on ikkagi väga madalad, need, need noh, Stalini preemia võrdlused ja, ja muud sellised, et noh, see on tegelikult soomlasi solvav, sest esimene preemia, mis ta, mis Sofi Oksase üles tõstis ja millele teised järgnesid oli, oli Finlandia. No siin väike lumepalli efekt siiski on olemas ka solvang etc öelda Finlandia kohta Stalini preemia. Tuletagem siiski meelde, et tegelikult Sofi Oksaneni ise on ka kas tahtlikult või tahtmatult, ma ei tea seda sekkunud ka niinimetatud suurde poliitikasse, eksis Soome-Eesti suhete kõrgemale tasandile, kui ta mõni aeg tagasi ütles, et tegelikult tema arvates peaks Soome-Eesti ees vabandama seoses sellega. Sofi Oksaneni arvates Soome ei toetanud piisavalt sihikindlalt Eesti taasiseseisvumist ja mängis nagu liiga ühtlaselt sinna Nõukogude Liidu väravasse. Muidugi pärast seda väga mitmed kommentaatorid võtsid siin väga raevukalt sõna, sealhulgas ka Jarmo firma verda, kes kirjutab või keda tõlgitakse siin ka Postimehes Soomel ja ei ole mitte mingisugust põhjust Eesti ees vabandada, et Soome on teinud kõik mis toonastes tingimustes ta teha sai Eesti abistamiseks, nii et noh, see on ka üks teema, mis selle tõusetus alles alles hiljuti nüüd sellise valuliku lähiminevikku nägemisega kahe riigi vahel. Ei, no ma küll arvan, et võib-olla see oli sofis natuke kohatu niisuguse tohutu suurte nõudmistega nüüd tagantjärele esineda. Ma arvan, pigem nii nagu firma virve, et Soome on ikkagi teinud seda, mis on olnud tema võimuses. Sest lõppude lõpuks, kui me näiteks oleme pahased Koivisto peale ja seda seda pahameelt jätkub ikkagi veel, siis lõppkokkuvõttes on ju nii, et iga iga maapoliitik presidendist rääkimata ajab niisugust poliitikat, mis vastab tema maa rahvuslikele huvidele. Mis see huvi selle kohta teistel suurt midagi ütelda ei ole. Suvi, mis tegelikult oli, selgub, kaob paraku alles tagantjärele. See selgub tagantjärgi ja peale selle, noh kui me mõtleme nüüd seda, seda suurt pööret ja kohe pärast Moskva putši kokkukukkumist ma olin ise nende sündmuste tunnistajaks, hakkasime kohe tohutu abistamine, tähendab, Eesti riigiga tõsteti jalgele, ma mõtlen meie haldussuutlikkus, mis oli nullis. No raske on ette kujutada, kuidas me midagi ei olnud, isegi nunnised miinustes, kuidas üles tõsteti. Mina helistasin iga päev välisministeeriumisse lugematutes ministeeriumites ja küsisin igasuguseid pabereid ja asju ja eeskujusid, sulid, tohutu abi. Mina ütleks, et see on kohatu, mina ütleks, et Soome on siiski sedavõrd vaba maa, et, et minu meelest Sophil, Soome kodanikuna on täielik õigus selline debatt, et tõstatada, et seal üks asi, kas, kas selle nõudmisega ühineda või mitte, aga minu meelest selle ja ta noh, et see ei ole nagu ainukene asi, mis ta on välja öelnud, et ta on tegelikult väga palju olulisi asju toonud suunavalist keskusesse ja siin ei ole küsimus mitte ainult Eestist või Eesti-Soome suhetest, vaid ka Soome enda minevikku vaatlemisest, sest see on tegelikult ka üks asi, mis on, mis on siin taga, et Soomes ei ole ju nõukogude aegsed oma minevikku ju tegelikult läbi käidud ja ütleme, kogu see märul, mis käis Sofi Oksase ja Imbi Paju poolt koos toimetatud artiklikogumiku kõige taga, on hirm avaldamise ümber, et see tegelikult tõi, tõi väga palju välja mitte ainult Eesti asju, vaid ka, vaid ka nagu käivitas debatti Soome enda minevikust ja miks Soomes ei julgetud Nõukogude Liidu ajalugu realistlikult seletada ja nii edasi ja nii edasi ja sina Sophil olnud väga suur teene tegelikult, et ta nagu Soome ühiskonda sundinud ennast kriitiliselt vaatlema. No siin võiksid muidugi nüüd Eesti ajaloolased tõtata Soomele appi, nii nagu õpetas meile appi ja kirjutataks korralik raamat Soome ajaloost, kus ei oleks neid ei musti ega valgeid laike enam sellest Nõukogude Liidu eksisteerimise perioodist. Kui nad arhiividele Liilastaks asi nimekirju ei ole siiamaani lahti, veel tehtud Soomes endale, soomlastel endilgi. Kas sa mõtled seda tiitise startiidi sealistaja? No mis sa arvad, kas tuleb avalikkuse ette? Ei oska midagi arvata, mis tuntud ameeriklase nimi on, kes kõik avalikuks teeb ja nüüd üle 100 dokumendi Iraagi sõja kohta avalikuks teinud salapärane vihja kolida, nimi. Olla. Loodame Wikileaksi tekitatakse varsti ajaloosuled arhiivide andmed, nii Soome kui ka miks mitte siis ka Venemaa kohta. Aga need kõik on meie võib-olla järgmiste saadete jututeemad. Ja tänasele saatele ma arvan sellega. Kuidas nüüd öelda, see on lõpetamata lugu niikuinii ja seda me lõpetada. Need arenevad, tuleb uus laine, liigub lainetena. Liigub lainetena ja midagi teha. Ja homme ja järgmistel nädalatel kindlasti on väga palju uut ja, ja uudisväärtuslik ka, mida, mida käsitleda ka Eesti-Soome suhete kontekstis. Täna aga suur tänu stuudiosse tulemast iri massoja kulle raig, mina olin saatejuht Peeter Kaldre ja kena päeva jätku.