Tere, head raadiokuulajad. Raadio kaks koolis on klubikultuuriteemaline popkultuuritund, seda võib ka nii nimetada. Mina olen Reimo Sildvee ja olen täna meile siia raadio kahte külla kutsunud sotsioloogi Aire, Liina Hallaste, tere päevast. Tere päevast. Teie olete sotsioloogina, mitte tavakülastajana sotsioloogina seda klubikultuuri Eestis uurinud, millest selline huvi, kui nii tohib küsida? Seda ma uurisin juba päris ammu ja millest selline huvi, see oli lihtsalt selline praktiline põhjus, et ma hakkasin sotsioloogina ülikooli lõpetama ja oli vaja teha bakalaureusetöö. Ja siis ma mõtlesin, et ma kirjutanud millegist sellisest, mis mind väga huvitab, see lihtsalt tundus mulle põnev teema, kusjuures ma ei olnud sellel ajal otseselt selle klubikultuuriga seotud ja et, et ma isegi pigem juhtusin selle juurde pigem tänava bakalaureusetööle, mitte vastupidi, aga noh, ma olen lihtsalt seltskondlik inimene ja mulle tundus, et võib-olla mingisugusest sellisest pidutsemisest teha bakalaureusetöö see tundus kuidagi nagu intrigeerib ja kuna minu juhendaja seda aktsepteeritud, siis niimoodi edasi areneski. Ja pealegi oleks üsna mõttetu kirjutada jälle üks uurimustöö sellest, kuidas inimesed valimistel käituvad, näiteks, eks ole, kes kelle poolt valida, mismoodi mingeid küsitlusi peaks läbi viima. Ja hoopiski mitte ei ole see mõttetu, pean ma taitsioloogiga sotsioloogina mainima, aga ma, mina lihtsalt jah, kuidas öelda. Niimoodi värske sotsioloogina, otsisin midagi põnevamat. Ja see tähendab siis seda, et te käisite ka ise, eks ole, klubikultuuriüritustel loomulikult viisite läbi uurimusi, küsitlusi suhtlesid inimestega. Jah, nad jälle, et me oleme nüüd selliseid küsitlusi, mida harilikult peetakse silmas nagu sotsioloogiliste uurimuste alletage, et jagasin ankeete või midagi sarnast, ma ei teinud, et see on nagu tehtud rohkem selliste etnograafiliste meetoditega, et ma olin seal ise kohal ja siis ma ka kohtusin inimestega nagu väljaspool klubi tegid nendega avatud intervjuusid, aga sellised ankeediga mööda klubi ringi jooksnud, et selliseid andmeid mul nagu selle kohta ei ole. Aga tuleme siis meie, nüüd te saate peateema juurde ehk Eesti klubikultuur kõigepealt vist peaks ilmselt üldse ära defineerima kõige laiemas mõttes üleüldse, mis asi see klubikultuur on? Tuur jah, et see on, ma arvan, et tegemist on nagu fenomeniga, mis algas 80.-te teisel poolel pigem lõpus seda on nimetatud ka reivikultuuriks ka tantsukultuuriks ja nüüd ka hiljem võib-olla siis nagu selleks 90.-te globaalseks noorsookultuuriks. Aga tegemist on jah, põhimõtteliselt elektroonilise tantsumuusika järgi käivate üritustega, tõsi jah, võib-olla algselt see reiv oli nagu see see mõiste, mis seda eristas nagu kuidagi teist tüüpi pidudest, aga see, see jälle omandas nagu kergelt negatiivse varjundi. Mingisugusel hilisemal ajal, nii et see üldisem mõiste on ikkagi nagu klubikultuur. Tähendab see massikultuur või, või algusest ma tea, kuni tänapäevani tegelikult kui räägitakse klubikultuurist, ikkagi räägitakse üsna väikese osa ühiskonnast üsna väikese osa kultuurist. Ei, ma arvan, et see on ikkagi tegemist on need tõesti nagu 90.-te sellise levinud taarse kultuuriga isegi ütleksin niimoodi, et ta oli midagi andega raundi alternatiivset eristuvad siiski kuskil 80.-te lõpus, Eestis 80.-te alguses, kuna Eestisse kõike jõudis hiljem, aga nüüd 90.-te lõpust on sellest on see ikkagi täiesti massikultuuri osa. On ta taas selline, ma tea Amercaniseerumise üks vorme, et on ta kuskilt Ameerikast jõudnud siia eurooplased, kukkudes siis ka Eestisse või kust selline reiv muusika saatel Lubi muusika saatel, eks ole, siis kehal liigutamine alguse saanud. Pigem ma ütleksin Euroopas geenete, muusikastiilid tähendab päris jälle, kui räägime elektroonilisest muusikast, siis üldiselt peetakse selle esisaks nagu Kraftwerki, mis on ka Euroopast, aga kui nüüd rääkida nendest algsetes esimestest stiilidest otseselt nagu klubimuusikat Hausist, karases Teknast, siis need on tulnud Ameerikast. Ja need olidki jah, et Houss tuli Chicagost ja sai oma nime klubi järgi Vorhaus siis karas New Yorgis, mis sai oma nime klubi nime järgi paradiis käras ja Tekna tuli Detroidist seisanud klubi. Oma nimel see see on ja muusikaliselt on ta ka natukene teistsugune, et seda teks nad põhimõtteliselt siiski lihtsalt see oli nagu elektrooniline muusika, mida tehti arvutitega, et et nende, teiste elektroonilise muusikatüüpide puhul oli tegemist just nimelt selle miksimisega, seda vana vana diskomuusikat, kas te kuidagi või mitte ainult diskomuusika dilemetena pandi nagu kokku kõikvõimalikke erinevaid mustikaid hakati nagu lihtsalt kokku miksima. Aga siis põhimõtteliselt selle algusajaks ikkagi loetakse. Niimoodi see ametlik daatum popkultuuri ajaloos on, need klubikultuur algas üheksa, 87. aastal pitsal kui mõned britid nagu pool ookean feld ja seal olid ka mõned teised inimesed olevat siis sellise muusika järgi seal tantsinud, võtnud ekstasiti ja saanud mingisuguse erilise kogemuse osaliseks, räägivad raamatut ja minnes siis ta puhkuselt tagasi Suurbritanniasse hakkasid seda seal arendama, nii et põhimõtteliselt salgas siiski kuskil. Et hakkasa Euroopast ja siin on jah veel see huvitav fakt, et algselt Ameerikas, kus need muusikastiilid alge, alguse, saidid, häkkei klubidest, keeklubidest üldse nagu tegelikult tuleb sageli mingeid uusi asju, kuna geid on avatud inimesed. Aga seal oli ka sellel kuidagi selline nagu tugevalt Key muusika maine, aga kui ta tuli nagu omandas mingisuguse kuulsused Suurbritannias, siis ta imporditi tagasi nagu natuke teise mainega, siis ta hakkas nagu levima levima ka nagu streitide sealt või suurema osa inimeste seas. Aga kui palju sellel klubikultuuril on seoses üldse narkootikumidega, nagu te ütlesite, see esimene eks ole sündmusi pitsal oli seotud mõnel määral narkootikumidega. On see klubikultuur, selline kultuur, kus narkootikumidele, kuigi nad, eks ole ümbritsevas keskkonnas on illegaalsed tihtilugu on öeldud jess OK. Jah, ütleme, et tegelikult on siiski tegemist keskkonnaga, kus suhtutakse uimastite tarvitamist suhteliselt tolerantselt, mis kaugeltki mitte seda ei tähenda, et kõik, kes seal klubis on, uimasteid tarvitavad, valdav enamus siiski vähemasti Eestis ei tarvita. Tänud või noh, üldse võib-olla võib-olla Britannia on selles mõttes erinev seal ja ka seal kindlasti väga tähendab, et, et kaugeltki mitte kõik ei tarvitanud, aga suhteliselt suur osa võib-olla läks, läks just nimelt seal ecstasy võtmisega kaasa. Et selles mõttes on muidugi seotud tud. Et seda on nagu nüüd seda, kui me räägime uimastite tarvitamisest, siis nagu seda 90.-te uimasti tarbite tamist nimetatakse nagu teiseks laineks esimene laine oli siis võib-olla hipikultuuri ajal ja nüüd teine laine on seotud jah, klubikultuuriga teatavas mõttes see muutus nagu nii-öelda tavalistele normaalsetele noortele selle osadele nendest mitte kõigile muutus selle kuidagi nagu atraktiivseks või siis aktsepteeritavamaks. Ja kui me räägime klubikultuurist, siis loomulikult ei räägi me me selles mõttes välja surnud nähtusest, see on asi, mis kestab tänase päevani. Jah, ütleme ma ütleksin niimoodi, et nüüdseks ta, et jah, ma olen nagu jaotanud näiteks Eesti klubikultuuri kolme etappi. Et esimeste, et teame, nagu ma ütlesin, et see nähtus algas juba 80.-te lõpus, siis see second sama Jaroslav on nagu Suurbritannias oli 1988, aga Eestisse ta jõudis kõik ikkagi nagu päris palju hiljem, et enne 90.-te 90 esimest ei olnud sellest keegi midagi kuulnud ja esimest perioodi võib-olla 90.-te algusest kuni 94., nii palju ma nimetaksingi nagu esoteerilises perioodiks, et siis ta oli nagu sellega hakkas tegelema väga väike seltskond muusikuid, kunstnikke, üliõpilasi, muidu suhteliselt kõrge, kõrge haridustasemega ja väga eritistliku enesehoiakuga noori inimesi. Ta oli nagu väga selline peidus, keegi sellest midagi ei teadnud, et siis teist perioodi. Võib-olla nimetaks siin 95 kuni 97, kui juba hakkasid toimuma need suured reidid. Et sellest juba oli nagu vähemasti ühiskonnas keegi nagu midagi teadis, aga tal oli siiski nagu väga selgelt selline nagu ande ground või alternatiivne. Nagu imago juures, aga kuskil juba 98.-st aastast võib nagu rääkida tegelikult sobi kultuuri kommertsialiseerumisest. Et Tänaku segunes lihtsalt nädalalõpumeelelahutuskultuuriga, ma ütleksin, mis ei tähenda. Tähendab sealt ikkagi jäi, ütleme jah, et ühelt poolt rahu kommertsialiseerus teiselt poolt ta nagu hargnes väga paljudeks sellisteks väikesteks subkultuurid, eks kui nii võib öelda, et sinna jäi ka nagu selliseid alternatiivse maid liina jooksma, aga, aga, aga põhimõtteliselt jah, see asi ise, see suur suur katuse nagu ikkagi valdavalt muutus kommertsvarieerus Smenstrimistus muutus tavaliseks. Teeme siia, meie saate esimese väikese pausi, kuulame praegu natukene muusikat, aga oleme kohe tagasi. Raadio kaks koolis läheb edasi, popkultuurist räägime. Mis on see Eesti esimene verstapost, kuhu saab ajaloolindil lüüa, selle esimese verstaposti öelda, et sellest hetkest alates siis hakkas pihta eesti klubikultuur ma ei tea, on keegi nii-öelda maaletooja teada teile, et kes selle maale toonud? Maale toonud maaletoojate tasub vist mainida kahte nime, kes on Raul Saaremets, Aivar Tõnson, et kes hakkasid, nagu ma olen intervjuudes nendega jõudnud järeldusele või tähendab teada saanud, et, et nad kumbki ajasid seda asja omaette, ma ei tea, kumb hakkas varem, aga siis nad said kokku. Aga esimesi Nad ei mäletagi, räägitakse, vist 91. aastal oli kodulinna majas üks esimesi selliseid suuremaid pidusid, mis oli veel ka ikkagi nagu väga, ainult oma seltskonna mul võivad praegult taastada, sassi minna, mul ei ole märkmeid kaasas ja vist kas oli, 92. aastal oli selline pidu, kus juba jagati flaiereid, et, et nagu pidude organiseerijad olid kuulnud, et läänes niimoodi tehakse ja, ja proovisid seda järgi teha, aga selles mõttes, et tegemist oli siiski nagu väga sellise noh ikkagi selliste sõpruskonna pidudega pigem nagu jälle ma intervjuude põhjal olen aru saanud, siis küllaltki palju oli seal tegemist muusikutega. Röövel, ööbiku, sõprade fännidega, teiste indi muusikutega kuigi palju oli seal inimesi punkaritaustaga. Aga ka muid. Järelikult ta oli selline uus ja huvitav asi, mida, mida nii-öelda prooviti ja esialgu läks ta siis liikvele. Väikestes seltskondades hakkas asi hargnema, rohkem inimesi puutus selle klubikultuuri või sellise peo pidamise viisi kokku ja nii see asi hakkas hargnema. Ma arvan küll, et, et seda võiks niimoodi nimetada, aga noh, nende tegijatele endale vist oleme aru saanud, et see oli ka veel hilisematel aastatel 93 94 on ikka mainitud seda, et ikkagi ennast ajuti nagu väga erilisena võrreldes siis teiste noort, kas just sellel ajal olid kõik, nagu need olid näiteks, oli, oli täiesti uus, selline nähtused tantsitakse üksinda, mis on nagu praegult muutunud tavaliseks siis et seal nagu tantsiti üksinda purju joodud Eikakeldud. Et keskmine Eesti pidu aastal 91 olla vestis olnud just nimelt selline, kus joodi purju flirditi, vastas inimestega aeg-ajalt ka kakelda ja nii edasi, et, et seal oli nagu mingisugune selline oluline elustiilierinevus. Et see on selle nii-öelda dressi inimeste periood, siis kus, kus vaikselt Landekroundis salaja omaette tehti klubikultuuri? Võib-olla küll võiks niimoodi öelda, kas nende selle esimesel perioodil, esoteerilises perioodiks, kas siis klubikultuur, see, see muusika, need inimesed jõudsid, on nii-öelda avalikkuse ette ka, oli kuskil juba klubis kuskil mõnes meelelahutusasutuses ametlikke pidusid. Vist, kui ma nüüd õieti mäletan, siis ikkagi mingisugustest ametlikematest pidudest 93. aastal hakkasid nagu suhteliselt perioodiliselt vist need peavad malemajas, mind ei olnud kohal, ma rõhutan veel kord, mina räägin kõik ainult intervjuude põhjal. Et kohalolijatel võib-olla teistsuguseid kommentaare asja kohta. Aga muidu see vist oli 94. aastal, kui karov kutsus Saaremets Tõnsat mängima piraati, et siis oli seal niimoodi peraatori nagu suhteliselt selline kommertslik klubi, aga kolmapäeviti olid seal siis ravid. Et kus, kus, kus ma arvan, et aastal 94, mitte 93 ja siis juba hakkasid ka mõne mõned sellised suuremad üritused, mis mõningast tähelepanu vist haarasid, et olid nagu mingi reiv Land oli Pirital, siis oli seal džässmuusikapäevade raames oli mingi üritus Pärnus, samamoodi oli siis üks Taani, laev käis Eestis ja, ja sealne nagu see üritused jäätise muusikaüritus oli just nimelt seda stiili, et nad võtsid ühendust nagu kohalike tegijatega, aga et 94.-st aastast hakkasid siis juba nagu võib-olla sellised natukene suuremad üritused. Mis see põhiline muusikavalik selliseid üritustele oli samamoodi inimestega kõneldes oskate nüüd? Ta tähendab, kui ma nüüd meenutan Tõnsusena Tõnsa sõnu ühest intervjuust Is kes lihtsalt kasvõi, kas see määratlus oli sellel ajal teistsugune, siis nimetati seda kõike Hausikesed hiljem ta hakkas nagu hargnema hiljem hiljem nad hiljem nad vist ka tegijad sellised teadlikumaks nendest muusikastiilidest, aga algselt Ta ei olnud neil mingeid lahendeid, nagu ma olen ma aru saanud, et seda umbes lindistati kuskilt raadiost mängiti kassettide pealt maha vähemasti kõige esimestel pidudel, et see hakkas. Et, et sellised õiged IC tehnika tuli vist ikka alles 93. 94. aastal, et enne seda ei olnud, et see oli nagu suhteliselt madala kvaliteediga ja ja üldiselt jah, nimetati neid, nimetati seda muusikat omavahel Hausiks, vähemasti oleme aru saanud. Tollal ilmselt keegi ei küsinud ega mõelnud ka selle peale, et kas tegemist on, eks ole, piraatkoopiana saadud muusikaga või mitte. Vot jah, ma arvan küll, et see vist selline teema ei olnud sellistel aastatel üldsegi mitte aktuaalne. No kui ma nüüd ajaloos Eesti klubikultuuri ajaloos edasi lähme, mis pärast seda esoteerikat Tuuli või millest selline muutus, et see asi hakkas üha rohkem ja rohkem no mitte veel kommentraliseerumaga jõudma massidesse, kas lihtsalt see oli nii popp ja mitte ainult oleks meil olnud siin Eestis vaid tegelikult, et ta oli popp mujal maailmas kogu massi maili sellest rääkis ja rohkem ja rohkem maksta meie noored sellega kaasa minema. Noh, ma pigem ikkagi nagu võib-olla rõhutaksin siis neil mõningaid ettevõtlikke inimesi, kes, kes olid kuulnud mujal maailmas nii tehakse ja see jõudis meile no ja jõudis ka ju otseselt, nagu ma mainisin Taani laeva nagu selliste rahvusvaheliste kanalite kaudu. Aga siis võib-olla jah, tähendab, tasub ära märkida suuri üritusi 95. aastal Retis. Et seal olid juba tegemist nagu massiüritustega, et dist esimesele olevat olnud umbes 800 inimest, siis järgmistel paar 1000 inimest? Jah, ma olen nende korraldajatega rääkinud, aga ma kahjuks ei mäleta, kus meil see idee tuli. Aga, aga kuskil teil see idee tuli, aga nemad tegid seda kõike seaduslikult, et näiteks, et Suurbritannias ja ka mõningates teistes Lääne-Euroopa maades neid tehaseid, tehaseid vallutati, et see oli ka nagu see kultuuri osa, et et Suurbritannias oli seal nagu kerge mingisugune protest siiski sees. Et klubid olid kallid ja nüüd me teeme nagu oma pidusid tasuta või, või vähemasti väiksema raha eest, et selleks nagu vallutati neid endiseid tehasehooneid või mingeid muid ruume ka Eestis selles mõttes ka, et klubikultuur nagu mängis samade reeglite järgi, et ta nii-öelda vallutas nagu erinevaid ruume, kuna need peod toimusid pidevalt erinevates kohtades, aga see vallutamine ei olnud kunagi ebaseaduslik. Et ka sealsamas rätise, need ruumid olid siiski üüritud ja nendest olid makstud. Arvata võib, et suur osa noori inimesi, kes sinna kohale läksid, nüüd sellest kultuurilisest taustast suurt midagi ei teadnud, et see oli lihtsalt, oli suvi, need peod olid tugevasti välja reklaamitud pidutsemiskohti Tallinnas sellel ajal kindlasti veel napis, et, et lihtsalt juba inimesed läksid uudishimust kohale. Eesti fenomen võib olla näiteks kui need, ma võrdlen Põhjamaadega, eriti Soomega on võib-olla see, et, et sinna läksid ka selline väga väga noored, et seal pidudel oleme aru saanud siiski nagu kohati kohati ka väga noori inimesi. Te kuulate saadet Raadio kaks kooli stuudios on sotsioloog Airi-Alina Hallaste ja mina raadio kahelt poolt Reimo Sildvee ja räägime täna klubikultuurist. Me oleme rääkinud siiamaani ära selle, milline oli selle Eesti klubikultuuri sellised esimesed päevad, algushetk, et nagu te ise enne ütlesite, Eesti klubikultuur tegelikult käis juba sissetallatud rada, ehk kõik see oli mujal maailmas kuskile ära toimunud, et kas Eesti klubikultuur selles mõttes oligi nii-öelda, trahviti teiste pealt maha või hakata siin midagi uut ja huvitavat ka leiutama midagi sellist, mida, mida mujal näiteks keegi kuskil varem pole näinud, kuulnud. Ma ei tea, kas seda saab leiutamiseks nimetada, aga naised, kui me nüüd räägime mingist kultuuri difessioonist, viga popultuuri tippusioonist üldiselt, et ma nagu otseselt ei aktsepteeri seda kopeerimise ideed, et ma ütleksin, et nagu loomulikult sellised ka kultuurilised nähtused tänapäeval levivad, aga aga nad siiski muutuvad vastavalt keskkonnale näiteks, mis Eestis nagu mis oli see lihtne asi, mis oli teistmoodi, kui kui näiteks Suurbritannias oli see, et kuna me oleme väiksed ja inimesi on vähe, siis ka need peod olid nagu palju rohkem segunenud, et näite ka Suurbritannias, nad hakkasid väga kiiresti stiilide järgi hargnema, et seal nagu iga kindla muusikastiili juurde tekkis mingi kindel seltskond ja, ja kui sa läksid ikkagi sinna peole, seal midagi muud ei mängitud Eestis Eestis ikkagi väga kaua aega kestis see, et seal olid nagu mängiti palju erinevat muusikat ja ka ja ka inimesed ei olnud võib-olla noh, niivõrd homogeenselt homogeenset huvidega. Et seda võiks võib-olla nimetada üheks Eesti fenomeniks. Nüüd, et noh jah, et midagi nüüd lausa läks leiutatud selle kohta ma ei oska midagi öelda. Et seda ma ei tea, aga noh, mingisugused teistsugused asjad, siis ma mäletan ka seda aega, seda ma juba mäletan, siis ma juba tegin uurimust, kus oli kuskil võib-olla aastal 97 98 või pisut veel enne seda siis muutus Eesti nagu suhteliselt populaarseks mingi väikse osa nagu brittide seas selle pärast selleks ajaks Suurbritannias oli see juba nagu väga kommertsaliseerunud klubikultuur, aga meil oli ta ikkagi veel nagu autentne, siis siis nagu käidi siin nagu neid, kuidas vanade aegade atmosfääri otsimas, et noh, ma ei tea, kas niimoodi saab öelda, aga põhimõtteliselt midagi sellist No tuleme teie selle priotiseeringu juures selles keskperioodi siis enne kommertsialiseerumist ja pärast esoteerikat, mis siis eesti klubikultuuris Rida majade Mareti Reti pidudelt rääkisin selle ma juba nagu see jäigi minu selles perioritiseeringus sinna Antegravda perioodi nii-öelda, et siis siis siis mis aset leidis, võib-olla võiks öelda, et eristasid klubikultuur, reivikultuur, et olid nagu peale need suured üritused sinna tulid kaasa nagu mingisugused tähendab nii-öelda mingid alternatiiv, samad noored, aga see vana seltskond, tema jäi nagu alles tema jäi nagu väiksematesse klubidesse ja, ja et seal jäi kõige sellisem nagu võib-olla nagu Housse ja meloodilise muusika ja mingisugused natukene teistsugused stiilitunnetus ette ja võib-olla need suuremad üritused seal juba tulid talle uued muusikastiilid dramen täis käber ja nii edasi. Et need olid rohkem pisut nagu teistsugused, et siis jah, nendest klubidest sellel ajal tekkiski võib-olla üks nagu esimesi selliseid nagu klubikultuuri klubisid, mis oli pisikene ja jäi nagu rohkem selle klubikultuuri alla, oli Beller. No jah, et siis ta oli juba Tallinnat neid pidusid. Nüüd otseselt just lehes ei reklaamitud, reklareed hakati vistilkule reklaami kuskil 97. aasta paiku, aga muidu et seda infot levitati ikka juba palju aktiivsemalt. Et ta ei olnud enam ta noh, mis puudutab jah, teda rätipidusid ja neid nendega, sa oled ikka suured plakatid edasi, et ta ei olnud enam noh, nii võrdne ainult mingisuguse ühe sõpruskonna asi, et seda, seda ta ikkagi oli nagu laienenud, aga tal oli nagu väga selgelt selline alternatiivne või nagu ande ground imago juures, et see ei olnud nagu tavaline, ma ei tea, tava tavaline tavaline ükstaskõik, kellele öelda nüüd, et lähme täna õhtul näiteks sinna, et olid ikkagi nagu teistsugused, et nii-öelda kommertslikult klubid, mida siis võiks nagu nii-öelda defineerida meistri, miks klubikultuur siiski sellest eristus nagu alternatiivina. Ja, ja siis, kuivõrd asi üha rohkem läks nende inimeste peale üha rohkem oli noortekultuuris sees, siis mingil hetkel jõudis kätte see kommertsaliseerumise ajajärk. No seda jah, Riho lõhna oli tunda. No ühesõnaga, see need asjad elus ei käi loomulikult niimoodi, et ja, ja nüüd on meil kommertskäes, et säsi muutus vaikselt nagu hakkasid jah tulema sellised suuremad üritused juba nagu kommertlikes klubides alguses nad olid ka näiteks Hollywoodis, olite jälle häben ja ja veel mõned üritused, mis olid ka veel ikkagi algselt nagu alternatiivi maiguga, aga siis ta nagu vaikselt-vaikselt hakkas nagu see üle minek toimuma ja siis hakati tegema vist maybe aastal 98, kui ma nüüd õieti mäletan päris 99, mis jäi ka ikkagi sellesama sellesama vihmavarju alla, siis nii-öelda Ma mõtlen kultuurilises mõttes, aga mis oli juba selgelt, et ikkagi nagu selline palju suurema palju kommertlikum üritus, aga siis teisalt või tähendab, kuni siiani küll tehti mutantdiskosid, mis jäi võib-olla nagu rohkem jälle selle vana seltskonna kooskäimise kohaks, aga ka see oli muutunud juba vähemasti avatumaks laiemale publikule siis kõrvale, mis jäi nagu selgelt alternatiivse mana 90.-te lõpus veel oli Aivar tantsu korraldatud ministeeriumid, mis olid sellised väiksed, peavad mine korraldate harilikult kuskil Tallinnast väljaspool. Et see võib tema võib-olla ajas arendas edasi sellist alternatiivsemate rida. Et jah, põhimõtteliselt seal nagu jäi erinevaid Liina, aga põhimõtteliselt see asi nagu suures osas siiski kommertsialiseeritud. Olete te uurinud ka, miks need inimesed sellega tegelesid, mis, mis oli see, mis kiskus inimesi räivile, see oli ju uus ja teistsugune asi, kas ainult see, et asi on uudne, sellepärast mindi või, või tegelikult on selles klubikultuuris ka oma mingisugune võti ja võlu sees, miks need inimesed, kes sellega tegelevad? Ma ei tea, kas seda nagu enam, kas sa praegu enam niimoodi on, aga noh, varem ikkagi räägiti küll väga tugevalt mingisugusest erilisest atmosfäärist, ta just nagu mis ma juba ennem ütlesin, et praegult see kõik on segunenud, see on täiesti normaalne, et kui ükskõik kui klubisse ma lähen, et ma tantsin üksinda või, või, või kõik sellised asjad, mis nagu näiteks seal 10 10 või 15 aastat tagasi oli ebatavaline, et sisse kõik lõi nagu mingisuguse sellise teistsuguse aura või, või mingi vabadusetunde, nagu seda on väidetud. Et see vist ilmselt oligi selle asja nagu sellise ligitõmbav faktor naistele vist ilmselt ka see, et, et, et nagu ma ütlesin, et selle põhimõtteliselt oli tegemist kohtadega, kus vähemasti nii eksplitsiitset ei flirgitud, et naistel olid nagu võib-olla rohkem toda ma tüdrukutel oli kuidagi vabam ja mugavam sellises keskkonnas olla. Samamoodi küsimus olete uurinud inimeste käest küsinud oli see klubis käimine selles mõttes midagi sellist tõeliselt eksklusiivset, et inimene, kes oli käinud klubistali Talleggi teises staatusega ta oli midagi klass kõrgemate, et oli see selles mõttes selline inimest nii-öelda vääristava ettevõtmine, kui ta osales klubikultuuriüritustel. Te mõtlete nüüd näiteks 90.-te alguses vä? Nojah, võtame näiteks niimoodi, et hakkame. Vot seda mina küll ei tea, kas teised teda seda väärtustasid, aga need, kes seal ise käisid, need arvasid küll kindlasti niimoodi jah, et aga kunagi teised sellest suurt midagi ei teadnud, siis see nüüd väga suur sotsiaalne kapital ilmselt või kultuuriline kapital ei saanud olla, aga, aga noh, ma ütlen, et see rühm oli nagu sügavalt tellitistlikesse, kes pidas ennast eliidiks. Et seda kohe päris kindlasti. Kuidas selle Eesti klubikultuuri ja narkootikumidega on? Te ütlesite muidugi saate alguse poole, et ilmselt oli, aga mitte kõik ei olnud seotud narkot. Jah, ma olen alati rõhutanud seda, et, et mitte kõik ei ole seotud narkootikumidega, aga jah, ei muidugi need, need asjad on seatud, et, et, et ka nii-öelda see Eestis narkootikumide levimine on, on, on seotud mingil määral klubikultuuriga, et kasvõi kasvõi juba nagu sellises imago mõttes Et klubitamine ja mingi narkootikumi tarvitamine käisid siis mingil hetkel üsna käsikäes. Imagomuutus tähendab no kas nad kunagi need nii käsikäes on käinud, selle kohta ma ei julgeks vastust öelda, aga vähemasti see oli nüüd see keskkond, mis muutis mingi osa noorte jaoks nagu narkootikumid atraktiivseks sellepärast et narkootikumid on erinevaid imagot ja, ja kui sa oled nagu, ma ei tea ütleme nagu rikast. Haritud perekonnast pärit, siis ilmselt ilmselt ei tekita sinus mingit ahvatlust hakata narkootikumidega katsetama, kui sa nagu näed seda nagu niimoodi kokku kukkunud narkomaani või midagi sarnast, et see on, see on nagu üksi magamise narkootikumidele olla. Teine asi on see, et kui sellel asjal tundub olevat nagu glamuuri ja sära, on, on pidu, on klubi, seal on kuulsused ja siis sa oled kuulnud, et äkki nendest mõni tarvitab ka narkootikume. Et selles mõttes loomulikult need asjad on mingis mõttes mõjutatud just nagu just nimelt selliste kuvandite kaudu. Ja ilmselt keegi loomulikult ei tarvitanud mingeid süstitavaid narkootikume, vaid ikka mingid tabletid olid need, mis. Valdavalt jah, jah, mina olengi seda küll seletanud, niimoodi, et põhimõtteliselt see on küll nagu see siin, kus nüüd otseselt ei olnud probleemset uimastitarvitamist nüüd selles ja nüüd otseselt süstimise mõttes küll aga võis olla mõningate inimeste jaoks, nagu te hüppelaudad, alustate seal millegi muuga, muututi problemaatilisem, aga siis ka kukuti sellest seltskonnast välja. Teeme taas väikese pausi meie saatesse. Raili kaks koolis jätku. Me räägime täna popkultuurist ja klubikultuurist selle sees ütlesime õigesti klubikultuur tänaseks päevaks kuskil sead kommertsaliseerumise alguses, tegelikult on osa laiemast popkultuurist ja muidugi see tähendab, et ta on tegelikult täna olnud osa popkultuurist, on alati küsimus veel konkreetsemalt, et loomulikult see tähendab, mängitakse muusikat, olemas iidseid kui tähtis nendel inimestel, kes seda asja ette võtsid, kes käisid klubitamas klubikultuuris osalesid, oli see, kes plaate mängib või tähtsam on ikkagi see muusika tehku palju tegelikult selliseid nii öelda staartegijaid Jeisid, klubikultuuri kaudu on tekkinud või kas üldse tekkis? Ei, ma arvan küll, et tekkisid, et tehti, saime sellest rääkida, kuigi nahvat Tiitsein nagu staarina on nüüd küll hoopis midagi muud, kui näiteks rokkstaar, seal on ikkagi mingisugused sisulised erinevused, ma ei tea, kas seda peab siin praegu arutama, aga sellegipoolest nagu need nimed, mis olid seal noh, mõtlen, et Ractarane nagu see Persona nagu ise ta nagu, milline ta välja näeb, mida ta teeb, kuidas ta skandaalid saab, see kõik käib nagu imago ka kokku. Noftidzee on siiski nagu üks nohik, kes on neid plaate vaatab selles mõttes, et et mitte nüüd ainult, ega nad on kerge liialdus, aga aga Meil on ikkagi see see muusika, mida ta teeb. Ma arvan, et on. Võib-olla jah, suurema tähendusega võrreldes nagu selle persooniga, et kuidas ta käitub, milline ta välja näeb ja nii edasi, et noh, see ei ole kunagi nii üksühene alati. Need asjad on kuigi palju seotud, aga võrreldes oled rokkstaaril on diskise persooni imago on palju olulisem kui Tiitsail, aga sellegipoolest need mingisugused kuulsad nimede tegijad Eestis tekkis, et ma olen siin mõnda maininud. Ja noh, kõige kuulsamad alustajad, aga noh, sealt hiljem tuli ka tuli ka palju teisi, kelle nime peale siis tuli ikkagi nagu pidudele rahvast kohale, seal, kus on ka jälle nagu tähendab mitmeti seotud, et seal nende nimede peale ei tuldud. Üks asi oli see, et ta oli nagu mingi garantii, tuleb nagu hea muusika. Lisaks oli veel ka see garantii, et sinna tulevad need inimesed, kes mulle võib-olla meeldivad, et need asjad on nagu ka mitmeti seotud. Kas neid on, neid on ju nagu väga palju, aga nad ei julge. Mulle meeldib, ma ei tähendab, et noh, ma nagu kaks kuulduvad, olen lõppenud, aga noh, ma ei tea, kes veel siiamaani mängivad, on ju mitmeid, on Alari ulatuvaid jalahari. Kes seal veel olid, trummi mul ei tule lihtsalt ja ma mõtlen, et ma võin väga, väga vabalt praegult mõne olulise nime jätta, ütlemata, mis mis on ebaviisakas, aga, aga, aga mul praegu ei tule kõik meelde, aga neid oli, neid oli päris mitmeid. Võrdleme nüüd Eesti seda klubikultuuri arengut, ma tea meie lähinaabritega, noh, me oleme rääkinud, eks ole, palju nii-öelda kultuuri lihtsalt laienemise edasiliikumise kaudu jõudis, eks ole, Inglismaalt USA-s-i ja ma ei tea, meie põhjanaabrid näiteks, kuidas nende arengut Aga nendel olid, tähendab taga suured sarnasused ütleme näiteks, et tegelikult et noh, mida ma olen ka nagu kirjutanud, öelnud, et Suurbritannias oli siiski nagu kasvas välja töölisklassist. Et, et nagu see metropoli noorsookultuur, mis oli välja kasvanud, noh, niivõrd-kuivõrd siiski töölisklassist provintsis, siis tähendab meie meil ja soomlast seejuures võtsid selle ikkagi esmaselt üle nagu avangard, tihti intellektuaalid. Et siin nagu ütleme, et elame soomlastega, meil oli vägagi sarnane mudel salgas samal ajal. Samamoodi see oli nagu algselt selline esoteeriline, väga eritistlik ja siis ta levis enam-vähem samade mudelite järgi, vot sellepärast, et me oleme siiski nagu väga sarnased me oleme, tegemist on, oleme naguniisuguse väikeste provintsi riikidega, et see oli väga sarnane, mis oli erinev on, oli, on, oli mõju uimastite tarvitamisele. Aga, aga, aga jah, see on natuke teine teema, mis rutus. Testis läks uimastitarvitamisega kaasa rohkem inimesi kui Soomes. Kuigi, kuigi see klubikultuur ise nagu klubikultuurikontekstis, kui kaagis, mis sellest pärast väljaspool arenes. Et see oli nagu erinevus, aga muidu klubikultuuris tube, kultuurid nad nii detailselt neid olulisi Tiitseisid nimesid, pidusid ma some kohta ei tea, aga ma tean, et see dünaamika oli nagu väga armsalt sadanud. Miks see siis nii oli, et Eestis hakkasid rohkem inimesi tarvitama narkootikume kui, kui Soomes? Sellepärast, et meil on ühiskond erinev, kuigi kuigi see, nagu see kultuur, mille kontekstis algselt toimus, on oli sarnane Kas selles mõttes meie saata siin viimases osas kokku võtta, võibki öelda, et see eesti klubikultuur on mõnes mõttes käivad kaasa ka nagu Eesti ühiskonna arenguga, et mida, mida jõukamaks, mida avatumaks muutunud siis vastavalt sellele on ka klubikultuur alguses eks ole, ei saa väikese seltskonna ettevõtmisena järjest laienenud, laienenud ja nüüd nagu te ütlesite, see on igapäevane osa noorte, eks ole, nädalalõpuvaba aja veetmisest. Et nagu kaasas käinud Eesti ühiskonna arenguga. Ei, ma arvan, et ma selle väitega ei nõustuks, kuigi ma isegi täpselt ei saanud aru, mida ta selle all silmas pidasite, aga noh, et et. Ma mõtlen selles mõttes, et, et inimesed on tänu ühiskonna arengule noh, meil eks ole, elu on järjest paneme, paneme, oleme ise muutunud avatumaks, sest me võtame rohkem vastu. Ja kui see klubikultuur kunagi nii-öelda underground, eks ole, väikese eliidi, seltskonna ettevõtmisena on, on nii-öelda nagu alustanud, eks ole, et siis on rohkem inimesi rohkem avatumaid, inimesi läksid sellega asjaga kaasa. Kellelgi pole, see on nüüd täiesti tavaline, kui selline. Rolandi kommertsrealiseerumise dünaamika ja Eesti riigi arenguga, ma arvan, et ei ole siin väga palju pistmist, mina selliseid paralleele siin küll ei tooks, sellepärast et et ka nüüd ütleme väljaspool seda öelda Andagranud klubikultuuri oli ju siiski inimesi, kellel olid raha ja kes pidutsesid mingis muus kontekstis, et et mitte, et meil nüüd see meil nüüd pidude maale toiminud toi toimub klubikultuuriga, et lihtsalt, et see on praegu lihtsalt nagu selle noh, mingisuguse ühe stiili küsimus, et ei jah, ühesõnaga ma ei nõustu sellega, et aga ma arvan, et selle selleks ei ole otseselt alust, et see kõik oleks juhtunud niikuinii. No selles mõttes, et, et vot me võib olla, saame Eesti puhul siin nüüd rääkida ühiskonna arengust, aga nagu ma ütlesin, ka Soomes toimus kõik samamoodi või, või ka Lääne-Euroopas ka riikides, kus nagu nüüd sellisest kiirest kiirest muutumisest nagu meie puhul ei saa rääkida, aga noh, klubikultuuri dünaamika on olnud siiski suhteliselt sarnane. Ja me oleme rääkinud täna kogu saate jooksul tegelikult natuke nii-öelda ajaloolises võtmes meenutanud, mis siis toimus, eks ole, vahendina teiste inimeste meenutusi. Olete praegu ka hoidnud silma peal kätt elu pulsil jälginud, mis klubikultuurimaastikul toimub? Vaat kui nüüd päris aus olla, siis jah, viimastel päris viimastel aastatel on. On käsi sellest puldist kaugele kaugemale jäänud, nii et ma väga täpselt ei tea. Noh, nagu ma ütlesin, et põhimõtteliselt mutant Disco tehakse veel siiani edasi, nüüd küll klubi Prive's, Aivar Tõnson minu meelest siiani toetab mingeid üritusi, kus, kus, kus saavad üles astuda noored ja kus nagu võetakse, võetakse, minnakse kaasa jälle kõige uuemate muusikastiilidega. Et ja kindlasti on veel palju asju, aga, aga jah, kõigest ma täpselt ei tea. Meie aeg on ka kahjuks siin korral otsa saanud, see oli raadio kahes koolis. Täna stuudios oli küla sotsioloog Airi Liina Hallaste ja raadio kahelt poolt Reimo Sildvee. Aitäh, et meid kuulasite