Kuigi 11-l veebruaril toimus selline pidulik tseremoniaalne rituaalne Kadrioru lossi üleandmine restaureerimistööde lõpetamise märgina millest võtsid osa siis Rootsi kultuuriminister ja Eesti kultuuriminister ja nii ta diplomaatiline korpus, tuleb tunnistada, et siiski nagu mõningad nüüd restaureerimise lõpetamisega seotud tööd on veel käimas ja mõningaid viimistlustöid, mis ei ole küll väga suured, ei saa teha enne, kui ööpäeva keskmine temperatuur on üle pluss viie kraadi. Näiteks meil on seal muuseumi peahoone esine sammas rõdu, mille palus traat, on küll tehtud, aga värvimata, sest et sügisel tulid jahedad ilmad peale ja samuti käib siis selle kogu väikese vabriku väärilise või mahulise tehnoloogia häälestamine, kõiksugused, kütte- ja ventilatsiooni ja valve ja, ja muud helisüsteemid. Nii et praegu on veel majas mõningaid elektrikuid ja, ja insenere kuigi maalrid on jäänud vist ainult üks. Sest lõviosa töödest on tehtud ja kui alles paar kuud tagasi oli objektil päevas 50 meistrite töölist õige mitmest rahvusest, nii nagu ehitisse ajalgi, kus oli tegemist niisuguse tõeliselt internatsionaalsesse seltskonnaga, siis nüüd on nagu see suur hoog selja taga, aga samal ajal teise tegevus reeglina on hoogu juurde võtmas, sest meie oma muuseumipoolne tegevus ja samuti kolmanda tegevus liinina on siis nüüd oodata ka Kadrioru pargi poolset tegevust, sellepärast et loss praegu särab küll peaaegu nagu hooldatud ja lihvitud kalliskivi. Aga ümberringi on veel palju jäätmaad ja natukene alustatut ja kivikuhilad ja rämps rämps, nii et less on ümbritsetud niisuguse maastikuga, milles teda ei ole võimalik avada. Kas rootslaste roll on nüüd lõpetatud, kas rootsi keelt kuuleb lossi juures? No veel kuuleb, aga lugu on niimoodi, et need abisummad, mis Rootsi kuningriik on selle projekti estorled raames Kadrioru lossile eraldanud, on juba kuulutanud tuntud ja teatud töödest peab nüüd maksma Eesti valitsuses, sest et seal tuli mõningaid lisatöid, mida ei olnud võimalik alguses täies mahus ette näha, nagu see suurematel restaureerimisobjektidel ikka tavaline on. Kas see on tekitanud ka mingeid täiendavaid torkeid või pinge või on see rahastamine siiamaani olnud, probleemivaba taastamisega, on, ma ütleksin niimoodi, et nagu valitsuse või Kultuuriministeeriumi poolt, sest muuseum on Kultuuriministeeriumi halduses ja samuti Tallinna linna poolt, kelle halduses on siiani olnud park, on see umbes nii nagu palgapäevast palgapäevani elamine see tähendab seda, et on püütud kokku hoida, mitte välja anda. Ma toon teile näite, kuidas näiteks poliitilisel sellisel lehmakauplemise tõttu ühel aastal jäi Kadrioru lossitagune lilleaed üldse ta absoluutselt rahastamata. Lugu oli niimoodi, et vot kui nüüd Koonderakonnaaegses linnavalitsuse ja volikogu ajal reformi erakond pani ette, et kaks miljonit tuleb lilla ja restaureerimistööde jaoks eraldada siis ei sobinud ju koalitsioonile opositsiooni ettepanekut vastu võtta ja nii lõppeski volikogus ülemöödunud aastal saaks selle eraldatud raha nulliga. Nüüd eelmiseks aastaks kaks miljonit küll tuli, aga sellest sai see sai ka ära kasutatud ja nagu igaüks, kes peaks sattuma siis lossi juurde, et seal on aias, kus nõukogude ajal oli skulptuuri, näed, et seal on siis nüüd niisugused rauast kummalise käänulise kujuga ristilt maha pandud, mis peaks täidetama siis jahvatatud tellisepulbri ja siis marmoripuruga ja mõnedki mullaga, kuhu tulevad siis mõned lilled ja mõned, et niisugused Takslase puud. Ja samuti on siis kõrval niukene killustikuga kaetud India betooni valatud kanaleid, vahepeal oli niisugune seised, et linn enne ei tahtnud nagu sellest suurt teada sellest Kadrioru pargi targa restaureerimise jätkamisest. Ja kuna muuseum on nagu riigi omavad, siis tekkis see riigi ja kuna niisugune efekt, mida võid paljudes teisteski valdkondades jälgida, et üx veeretab ühe, teine teise kaela ja kui lõpuks jääb asi upakile, ripakile ja, ja ka nii-öelda kahe tooli vahel, kui sügisest peale oli niisugune, tekkis teil lootusrikas sees, et uuel aastal eraldatakse viis miljonit linna poolt lilleaia lõpetamiseks, põhijoontes siis praegu on linnavalitsusest kuulda selliseid hääli, et milleks linn peab sinna raha sisse toppima, et kui loss on riigi oma ja seal on riigimuuseum, et siis anname ka pargi riigile, et las siis riik ei maksagi, õiend teeb ja toimetab. Ja see on üks niisugune jaanalinnuliik poliitika minu meelest, mis võib viia selleni, et tänavu suvel Kadrioru loss jääb nende risuhunnikute tõttu, mis teda ümbritsevat hoopiski muuseumina avamata. Ja sellega seoses ma tahaksin praegustele linnajuhtidele ja ka Tallinna kodanikele meenutada seda. Kui alguses see Kadrioru park rajati, siis oli ta ilmaga väravateta, sest ta oli mitte suletud tsaariresidentsi park, vaid ta oli mõeldud avalikuks pargiks kõigile linnakodanikele, nii nagu Peeter esimene teatas, et vahid olid välja pandud ainult selleks, et jälgida, et keegi lilli oksi ei murraks ja ütleme seal hobustega üle partnerit ei sõidaks lihtsalt pargivahiks vahendit. Ja kord oli Tallinna linnas ainuüksi pärast seda katku võib-olla üks neli-viis 1000 elanikku. Aga praegu, mil meil on 411600 elanikku, minu minu üsna värsketel andmetel linnavalitsusest on Kadriorg ikka jäänute linna peamiseks pargiks. Ja selle tõttu peaks Tallinna linn aru saama. Meie uhkus ja toredus, asi, aga mitte üks tülikas koorem mille peale ei maksa kopikatki või sentigi välja anda. Nii et mulle lihtsalt isiklikult ei mahu pähe, kuidas võib tekkida taoline mõtteviis, aga paistab, et selline mõtteviis on praegu vähemasti linnas üsna sügavalt juurdunud. Küsimus on rahas viis miljonit õnnestuks kuidagi ära kõrvale veeretada. No vaadake, kui oli Tammsaare tee pikenduse tegemine, siis esimene eelarve oli 90 miljonit krooni. Ta ütles, et ta läks umbes ligi 100 miljonit kallimaks ja siis rajaleid ilma igasuguste vaidlusteta. Ja tookord ma ei tea, kuidas need asjad käisid, kas on tegemist selliste riigihanke teatud operatsioonide juures tegemist mõnikord sellega, et tellija saab osa mingisuguse protsendi sellest riigihanke rahast või kuidas mõningad selle tõttu tundub, et sageli ollakse riigihangetest huvitatud veel niisugust raha taskusse või kõrvaleveeretamise võimalust ei ole. Ja nähtavasti selle tõttu siis ka nüüd need hanked või võib-olla mitte ainult selle tõttu mitmetel muudel põhjustel. Aga seis on sellega tõeliselt kummastav, ma ütleksin. Me rääkisime sellest ülemisest osast, mis jääb lossist kõrgemale kuidas näeks alumine ja suurem osa välja. Pean tunnistama, et, et kuule, et miks ma praegu võib-olla nii ärritatult räägin, et see ei ole mitte minule võõras probleemiaga võõras mure, sest ma olen teinud ajaloolasena ju nüüd ajaloolised, eri ajaloolist ülevaated ja arhitektuuriajalist eritingimused tiisele, lossitaguse ülemis ehk lilla samuti lossi esise alumise aia kohta, et arhitektid saaksid nende andmete alusel teha projekti, mille läbi oleks võimalik taastada need pargiosad nii nagu nad alguses olid mõeldud, tähendab, baroksed madalad, töötad haljastuse, purskkaevude ja lahtiste kanalite ja galeridega, mida katavad siis ronitaimed ja siis väikeste tere paviljon ikestega, kust saab toredasti istuda erikujundusega, pinkidel ja nii edasi ja nii edasi talumise saiast tuleb see haiget kõrgete puude rägastik maha võtta ja tuleb uuesti teha algse projekti järgi need alleed ja samuti siis teha uus haljastus täielikult selle järk-järgult välja vahetades on projekt, mis võtab aega võib-olla 10 aastat, sest kujutage endale ette, et kui nüüd istutada uued puud, noored pärnad ja vahtrad siis võtab aega, kuni nad kasvavad nii suureks, et neid võib pügada, andes neile küll keraja vormi, küll niisuguseid paketid, mis moodustavad nagu haljasseinad. Et selle tõttu peaks nüüd meie armas Tallinna linn selle Kadrioru pargi taastamise nimel igal aastal no eraldama mõned miljonid töid saaks stabiilselt ja rahulikult teha ja ma usun, et et normaalsetes oludes me võiksime loota seda, et kui saabub Kadrioru 300. juubeliaastal 2018 et siis võiks alumine, võib-olla niisugune täisväärtuslik nagu väikene eestiversai. Aga vaadake, tihtipeale Talle on meil ju tegemist niisuguste hoiakutega, et tuleks ratsa rikkaks saamise nimel tegelikult ainult projektidega, mis võtavad aega kaks kuud kuni kaks aastat. Ja selline hoiak nagu oli seda kunagi Haanjas, kus ma käisin seal ühe rühmaga Tallinnast siis meie inimesi kõige enam üllatas see, et kuskil ühe lossiansambli rajamisel vanaisa oli alustanud ja pojapoeg lõpetas park, selle vanad puud, kas sinu arvates tuleks minna julmalt ja võtta kõik puud korraga maha või võtta järk-järgult? Tähendab oleme leppinud kokku Tallinna keskkonnaametiga, et puude mahavõtmine toimub järk-järgult ja pisitasa sõltuvalt sellest eemalduvalt lossist, et kõigepealt lossi väravate juurest võtta maha mõningaid puid et lossile avaneks eemalt, kaugemalt vaadesse nendeks töödeks on, mis see nüüd oligi, kas nendeks töödeks sellessinas müüristike ja seal purskkaevus seinte väljaehitamisel, mis tingimata vajalikud lossi avamiseks on ka midagi umbes viis miljonit, peaks olema sellesse täiendavat raha. Meil ei ole jällegi kavandanud kultuuriministeerium, mille tegevuse puhul ma tahaksin avaldada oma siirast imestust see üle, et kultuuriministeerium on ju kõik saanud kui Eesti kunstimuuseumilt õigeaegselt need seosed, eelarvet ja taotlused ja nii edasi, aga selgub, et saabus eelarvesse ei ole kultuuriministeerium, neid ei plane kavandanud, ei ehituse lõpuleviimise rahasid ega kujutage ette, ei ole kavandanud ka väliskunsti muuseumi funktsioneerimiseks tarviliku raha selleks, et muuseum saaksid toimima hakata. Nii et olgu see meie, Eesti kunstimuuseumi ehitusdirektori Aavo Toominga arvestuste kohaselt need ehitus ja restaureerimise summad, mis on vajalikud siis aastal 2000 kogussis lossi peahoonetiibhoonete ja siis nüüd lilleaia ja purske alumiste purskava seinte ja lähima territooriumi tegemiseks. Tsirka 17 miljonit sellest on nendest summadest, mis on valitsus eraldanud umbes seitse miljonit, nii et puudujääk on praegu 10 miljonit. Ja sellest 10-st miljonist selle leidmisest on kogu aeg räägitud lakkamatult ja siin oli 23. veebruaril käisid lossis siis kultuuriminister Signe Kivi koos kantsleriga ja samuti Siim Kallas rahandusminister. Ja siis oli niisugune jutt, et ja need need raha tuleb leida Kultuuriministeeriumi järgmise aasta eelarve arvelt, nii-öelda mõttes. Et siis kultuuriministeerium peab arvestama sellega, et järgmisel aastal läheb selle võrra neil raha üldse vähemaks. Aga muud võimalust praegu nagu hästi ei nähta. Ja siis oli jutt, et asi lahendatakse nädala jooksul, aga minu teada 23.-st veebruarist tänaseni on ikkagi märksa pikema ajavahemik. Need on läinud kui üks nädal ja tulemust ei paista veel kuskilt kuskilt otsast. Rääkimata sellest, et et muuseumi nüüd. On välja, et mitmesuguseid tellimusse riigihanke korras näiteks postamentide vitriinides, siis saalidesse tuleva mööbli ja bürooruumidesse ja fondidesse tuleva sisustuse tellimused on juba välja läinud. Varsti hakkavad tulema nii-öelda valmistada tooted, aga meil ei ole millegagi maksta ja meie vaesed raamatupidajad teevad töö tarnijatele ütlema, et raha ei ole ja kas tuleb, ei ole teada, millal, mis muidugi muudab vaese kunstimuuseumi peksupoisiks, sest et kõik Need tegematajätmised, mida siis on kultuuriministeerium? Suvatsenud siis nüüd teha tegemata jätta, langevad loomulikult esimesed peksupoisina kunstimuuseumi kaela ja samuti muidugi Kadrioru pargi direaktsioon kes oskaks teha ühe tõelise nihukeseid muinasjutuaiad, kadriorust, mis oleksid inimestele köitvad olla üks põhjuseid on võib-olla selles üks viga, mida ma me võime iseendale ette heita pargi osas on see, et me ei ole siiani teinud aksonomeetriliste joonist, mis kujutaks Kadrioru lossi, tema esist alumist aeda ja selle tagumist lilleaeda niiütelda pildiliselt värvides, linnulennult ehk aksonomeetrilise vaatena, kus oleksid kõik need haljastuse elemendid ja partnerid omades värvidesse kõik näiteks kerged pargi ehitised, kolonaadid ja kanalid, purskkaevud ja nii edasi, et need oleksid, no ja et neid võiks minna näitama nii hästi täisvolikogu koosseisule ja kultuuriministrile ja samuti siis valitsusele ja rahandusministeeriumile riigikassale, et vaadake, seda, me tahame teha, kas pole ilus, kas pole põhjendatud, kas see võiks olla Tallinna üks kõige atraktiivsemad tõmbenumbreid? Mis oleks, no küll mitte küll nii nii võimas, kui on meie vanalinn, aga kahtlemata niisugune asi ja ettevõtmine ja toredus linnale. Et see tooks edaspidi järjest rohkem gaasi Turiste ja hakkaks linnale ka midagi tagasi tooma, mitte ainult kulutusi tekitama, nagu see praegu on kahjuks toimunud sellest pargist räägime siis päris pargi alguses, eks ole, kui siis linnapealtvaates alguses siis Laberningis sammastiku peale ka veel mingisugune kohvik, teisele korrusele sain ma õigesti aru, kui te kujutate ette näiteks kadrolessi sellist pargi, selle keskalleel teed, kui seal trumbid Nende poolses küljes seista, siis ühes kohas on praegu nii-öelda läbi songitud ümara purskkaevu basseini jäänused ja sealt paistab otse lossi peauks ja see käänuline frantoon. Ja vaata, seal lõpus oli see pargiosa lahendatud niimoodi, et selle ümmarguse purskkaevu taga oli pool kaareline kolon naad. Nii nagu umbes. Toomas Pirn Peetri kiriku ees on see tornini kolannad ja kuna arhitekt Nikkolo Micketti tuli Roomast, siis ta kahtlemata kordaski seda jäljendiski, seda Peetri kiriku kollannadjagaminejatuuris ja suur osa oli sellest osa oli puidust välja ehitatud, koguni nii, et seal nüüd kapitaalne, aga sellest kolon naadist oli varustatud kassetid Nende uste ja akendega, et vot sinna kolonaadi, mis tuleb ühekorruseline, sinna keskossa tuleks niisugune paviljon. Võiksite te näete, saaks tekitada ka tõesti ühe niisuguse kohvikuga, mis kohvikusse puutub esimesse faasi, siis see saaks olema osalt ka välikohvik, muidugi suvisel ajal siis Kadrioru lossi soklikorrusele paremasse tiiba oledki lossi kohvik. Sind sinna, kus varem või alguses oli lossiköök sest lossiköökidega on muide niimoodi, et neid oli ja töölistele, kus praegu on Mikkeli muuseum, aga lossi nii-öelda pererahvale oli siis soklikorrusel köök ja sinna, kus kunagi olid siis raudjalgadele toetuvad suitsumantlid, kus lahtisel tulel küpsetatud ja kirjutas sinna tuleb siis moodsate mikrouunide ja muude niisuguste seadmetega köögiosaga eelmisse võlvikusse tuleb siis tõesti tulevad lauad, ümmargused lauad ja vanad toolid, stiilsed kohviku külastajatele. Nüüd laudeuza ka palju oleme, aga ma usun, et see muudab lossimuuseumis ja samuti seal toimuvate kontsertide külastamise märgatavalt hubasemaks inimestele. Kas ülemises pargis on ette nähtud ka mingisugune väli vabaõhukontsertide andmise võimalus? Mina tean seda, et me oleme kokku leppinud põhimõtteliselt näiteks 28.-ks juuliks, et avatakse lossis järjekordne rahvusvaheline orelimuusikafestival ja ma olen muusikutega rääkinud, et järgmistel päevadel, see on siis 29 ja 30. Juuli laupäev pühapäev võiksid võiku ja ilm on ilus teha aiakontserti kui muidugi ka ja korrastamisega on siiski edasi jõutud, kui see rahapuu viis miljonit on linnalt tulnud. Mõlemate teostumise korral võiks seal lossi banketisaali taga terrassil olla muusikud ja anda kontsert ja siis inimesed võiksid seal partnerite vahel juba promineeride osa saada sellest barokist ja selle rõõmus, seda enam, et tänavu tähistatakse ju ka siis Johann Sebastian Bachi 200 viiekümnendat juubelit ja meil on laekunud siis ka tähendab Tallinna filharmoonia pakkumine kontsertide sarja siis Henderist, Bachini korraldamine, Kadrioru lossi peasaalis, Tallinna barokksolistid ja samuti Hortus musicus on väljendanud oma rõõmsad head meelt, et kui nemad saaksid ka lossi peasaalis kontserte andma hakata ja kahtlemata südame teeme, aga praegu kõikide asjade korraldamisel ja kõikide kokkulepete sõlmimisel on see suur, aga et kas tulevad need lossi jaoks riigilt 10 miljonit ja kas tulevad pargi jaoks viis miljonit, et me saaksime suveks viia niisugusse konditsiooni nagu vaja? Praegu teatavasti meil on juba märtsi lõpp kätte jõudmas ja need 15 miljonit on kuskil mägede taga, nii nagu omal ajal kommunismi ehitaminegi siis minusse süveneb järjest enam skepsis, et me peame suvel lossimuuseumina avamata jätma ja me ei saa lastega külastajaid parki, kui ta on jäänud niisuguseks jäätnaks ja, või poolst Algerlikuks maastikuks, nagu ta hetkel on olevale muuseumi külastada ja me teame, et sinna tuleb, eks ole, päris kõvasti osa. Kas tema peab muretsema ka selle pärast, et on ka maja sees, ütleme mingisuguseid sisulisi probleeme. Vaat, mina ütleksin niimoodi ära palun mitte pahaks panna, et muuseumikülastajal on üksi põhiline sisuline probleem suuta vaimselt sisse elada nendes Seksponaatidesse, mida ta näeb, see probleem, salati üldiselt ta peaks lunastama pileti ja võib teil võid tellida ka ekskursiooni ja me oleme alustanud juba giidide ette, koolituste, meile laekus sinna 47, soovijad valdavalt noored ja särasilmsed, aruka pilguga inimesed. Sest me usume, et Kadrioru loss muutub omamuuseumiga suureks turismiatraktsiooniks, siin hakkavad käima siis küll jaapanlased, küll islandlased ja kõik, kes Tallinna tuuakse, et kui ütleme, kes on kultuurituristidelt nendest 80 protsenti diood ka meile. Aga ütleksime lossi sele sinas vaimse programmi osas ma ütleksin muidugi niimoodi, et ühelt poolt muidugi esmaesimese objektina on see arhitektuur, mis on nüüd korda tehtud ja kus iga ruum on ise värvi ja kõik särab ja on tõesti kaunis ja hooldatud on kui arhitektuurimälestis, kus on valdav väliselt puhtalt barokk, aga sisemuses on mõningaid ruume, kus on klassi rokokooja, klassitsismi ja rahvusromantika, juugendelemente ja uus baroki, siis juba see on üks niisugune kihistus, et võib isegi näiteks eksponaate vaatamata praegu tühjas lossis ringi käia, see on tõeline nauding. Üldises mõttes. Ja teisalt on siis muidugi see asjaolu, et see ekspositsioon, mis meile sinna tuleb, see on ju ruumide kaupa linamaaliklassika valdavalt, seal tuleb meil Madalmaade ekspositsioon, 16. seitsmeteistkümnes sajand, Madalmaade, Hollandi ja flaami meistrite tööd. Siis tuleb meil seal saksa kunstisaali Itaalia saal ja ja tuleb meil vene osakond, viies toas, sest vene kunsti on meil nii palju esindatud ja meenutaksin, et, et Kadrioru loss sai rajatud ju vene initsiatiivil, kuigi ta oli tõeline Roomas mõttes, sest et siin oli ajutrusti, kuulusid nii itaallased kui sakslased ja rootslased ja venelased ise ja kelle, kes seal kõik ei olnud. Nii et selles mõttes see muuseum nagu mu seoloogidele eelmises reas Tallinnas, järgmine, mida tuleks külastada pärast Nigulistes, kui Niguliste on keskaja kunstimuuseum, siis meie väliskunsti muuseum hõlmab, ütleme materjali valdavalt ütleme barokist jah, kuni siis 20. sajandini, muuhulgas on väga head ja kõrgetasemelist kunsti, mis võiks olla Louvre'is või Ermitaažis, võib raadasse ja ei peaks mitte neid muuseumine kulda häbenema panema. Muidugi, selles osas on siis nüüd veel üks ruum, mis sa, kuhu sa, mis, kus on nagu Kadriorule pühendatud kunsti Kadrioru vanad vaated ja siis mõningaid valitsejate portreed, kes on Kadriorus Kadrioru isandad on ta olnud omal ajal ja ma tahan sinna muuseumi kohvikuruumi kujundada veel mõningad niisugused kommid koos koopiatega vanadelt sajandi alguse postkaartidelt ja vanadelt fotodelt, kus on näha, on nii hästi, siis ütleme, Russalka avamine ja samas on siis ka krinolin kleitides laiade linnupesadega kübaratest. Meid jalutamas lossi esisel, kuni siis revolutsioon nii demonstratsioonide, nii 1917 ja punaste mässoni 1940, mil soomusautode saatel Petseri komandeeritud kolonnid nõue tulevad, karjuvad president pätsile maha maha ja nii edasi ja samuti siis diplomaatilised vastu võtad, käid roolis kuni nende viimaste kuninglike puude istutamise, nii Taani ja Rootsi kuningapaaride poolt Kadriorus, et oleks fotod niimoodi, mis annaksid nagu läbi lõikelise pill tiga siis kadriorust 20. sajandil ülakorrusel kus enne sõda oli presidendi eraruumide, raamatukogu, Intaarse toaga ja, ja siis tema magamistuba, sinna tulevad ajutiste näituste ruumid, viis ruumi, nii et ei maksa arvata, Katrulless avatakse ja on ekspositsioon välja pandud, siis jääb igaveseks niimoodi. Vähemasti mõne, ütleme aasta või pärast me tahaksime hakata seal vahetamata näituste ruumis too tooma sisse näitusi välismaalt, teistest muuseumidest, Tallinna väärikamatest, erakogudest ja, ja mujalt. Et tekiks pidev huvi huvi Kadrioru vastu sinna taas tulla, mitte ainult kontsertide vaheldumise pärast. Et pärast esimese uudishimu rahuldamist ei tekiks, nagu niisugust tühja kohta pole, võtan juba aastaid, mis me sinna enam läheb, nii et ka inimesed harjuksid Kadriorus pargis jalutama ja astuksite muuseumi, siis jooksid seal meie kohvikus kohvi ja nii edasi ja tunneksid ennast hästi ja võiksid nautida nii hästi seda pargi võlu kui ka siis selle kunsti võlu lisandudes sinna veel mõned väiksed kulinaarselt finišid, kas on olnud mingisuguseid möödalaskmisi, kas sa juba saanud mingid saadud mingeid õppetunde restaureerimise eest, kas on tehtud midagi valesti see ettevõttes elanud ristiabee mis tegutseb Rootsi kuulsa maalrifirma juhtimisel? On tööde tehnoloogilist kvaliteeti hoidnud nii kõrgel, et kui siin nüüd uue aasta ballil käisid siin ka mitmed Eesti oma ehitusala spetsialistid, siis nad vaatasid väga tähelepanelikult ja natuke norivaltki, eks ole. Et miks töid tehti Rootsi nii-öelda lipu alla maade firmadega ei viidud lõpule, siis nad ütlesid, teate, neil ei ole millegi kallal norida. Kanderfektselt tehtud. Aitäh, Jüri Kuuskemaa, loodame, et Juliste Siskema näitu saate. See oli maailmapildisaade, mille toimetaja Martin veerand.