Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Gunnar Okk lahkub Eesti Energia juhi kohalt novembri lõpus. Juhatuse esimeheks kinnitati senine finantsjuht Sandor Liive. Nõukogu esimehe Urmas Sõõrumaa sõnul ei olnud Oki otsustele üllatus. Balti kaitseministrite kohtumisel tõdes Eesti minister, et Eesti taotleb NATO hävitajate paiknemist ka Ämaris, et reaktsioon õhupiiri rikkumist tal oleks kiirem. Ka leiab kaitseminister, et Iraagi missiooni tuleks aasta võrra pikendada. Sama meelt. Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees keskerakondlane Toivo Tootsen. Kaks kolmandikku Eesti elanikest on uute volikogude koosseisudega rahul. Valimisi peab oluliseks 82 protsenti küsitletutest. Nii näitab uuring. Ometi oli valimiste osalusprotsent 47. Aserbaidzaan. Opositsiooni meeleavaldus Bakuus lõppes kokku põrgeteta, opositsioon nõuab uute valimiste korraldamist, viidates rikkumistele. Euroopa Komisjon soovitab oma eduraportis uueks liikmesriigiks Makedoonias. Türgile annab eduraport hinnangu kui arenenud turumajandusega riigile. USA-s kaalutakse juurdluse alustamist, et selgitada, kes lekitas teabe salavanglate kohta. Ja ilmast. Homme võib Eestis vähest vihma sadada. Õhutemperatuur on pluss viis kuni pluss 10 kraadi. Nagu öeldud, teatas Gunnar Okk ettevõtte nõukogule, et lõpetab oma töö Eesti Energia juhatuse esimehe ametikohal kohe pärast oma lepingu lõppemist 30. novembril. Ka ei võtnud Gunnar Okk vastu Eesti Energia nõukogu ettepanekut töötada veel aasta. Vallo Kelmsaar küsis Eesti Energia nõukogu esimehelt Urmas Sõõrumaa Alt. Kasoki otsus tuli üllatusena. Ei olnud väga suur, kuigi ma arvasin, et või lootsin, et OK vähemalt selle aasta otsa veel töötab, aga maaling Aukiga kaks kolm kuud tagasi juba arutlenud teemal, et mis seisus nii mina kui tema võiks olla ka nelja-viie aasta pärast näiteks. Ja siis ta nägi seda kindlasti ühe võimalusena ta töötab kuskil mujal. Nii et kui 31. oktoobril nõukogu otsustas teha juhatuse esimehele veel aastaks ettepaneku jätkata, siis teeb aimasid, et võib tulla eitav vastus. Mitte ainult meie aimanud, vaid ka oma nõukogus. Sellest rääkisin, et hokil ja ka teistel juhatuse liikmetel on erinevaid pakkumisi tehtud ja nad kaaluvad neid asju. Nüüd jätkab juhatuse esimehe kohustes Sandor Liive. Kui kauaks ta jääb, kas aastaks olete temaga? Mina ei ole juhatuse esimehe kohustes, aga ta on juhatuse esimees, saab olema esimesest detsembrist, nii on tänane otsus. Ja see tähendab siis aastaks ajaks võite neid lepingu tingimusi ka natuke avada. Kas ta jääb sama töötasu peale, mis oli Kunna rockil? Töötasu on sama, nii nagu on juhatuse esimehe töötasu, Eesti energias ja ka muud tingimused, muud tingimused on põhimõtteliselt endiselt. See oli ka läbirääkimiste nagu üks tingimus, et ütleme, kui lepingut üheks aastaks pikendatakse, siis tingimused jäävad samaks. Kuidas te peate nüüd õigeks aasta pärast toimida? Mina isiklikult arvan, et ja loodan, et peaks tulema võimalikult haavata tegelikult hästi ettevalmistatud konkurss, kus on väga selgelt välja öeldud omaniku ootused ja tulevad väga selgelt hästi ette valmistada kandidaadid, kes põhjendavad, kuidas nad kavatsevad seda ellu viia. Mina isiklikult, et tagantjärgi möönan seda, et võib-olla jäi natukene vähe aega konkursi väga edukaks läbiviimiseks. Gunnar Okk on Eesti energiat juhtinud 1998.-st aastast alates ja oma avalduses teatab Gunnar Okk, et ettevõte on praegu heas majanduslikus seisus. Vajatakse merekaablit Soomega, Narvas kasvatatakse puhtamat tehnoloogiat. Jätkuvad investeeringud aegunud tehnoloogia väljavahetamiseks. Eesti energia on saanud Kesk ja Ida-Euroopa energiaettevõtete seas kõrgeima krediidireitingu ja Gunnar Okk teatab, et praegu on loogilisem hetk anda teatepulk üle, kui aasta pärast rock täna kommentaare ei andnud ning lubas oma plaanidest rääkida detsembri algul. Pärnus kohtusid Balti kaitseministrid, kõneks olid nii õhuturbekeskus kui ka Iraagi missioon, vahendab Annely Erm. Hoolimata seni sujunud jaga jätkuvast koostööst on kolme riigi vahel vaidlusküsimusi suurim neist õhuturbejuhtimise koordinatsioonikeskuse asukoht. Eesti kaitseminister Jürgen Ligi. Leedu on kaitsnud pikalt seisukohta, et see peaks asuma Leedus ja faktiliselt selline otsus praegu kehtibki, kuid need siin endale võimaluse Eesti ja Läti, et igaüks arendab ka enda võimekuse sel alal välja ja milles veel jõudsime ühisele seisukohale, on see, et kõigis kolmes riigis on vaja siiski välja arendada strateegilist infrastruktuuri ja meid puudutab see eelkõige selles, et me asume tõsiselt Ämari projekti kallale. Kuhu siis ei tule ka see õhuturbekeskus, mida saaks praegu kohe ette võtta sellega, et Vene lennukid ei rikuks piire? Meie mure, mida me igal pool räägime, mida me rääkisime siin väga ägedalt, aga oleme ka rääkinud NATO-s, on et just nimelt nad hävitajad asuvad meist liiga kaugel ja me püüame jõuda nii kaugele, et nad asuksid siiski ka Ämaris. Reaktsioon oleks kiirem ja operatiivsem. Jutuks olid ka rahvusvahelised missioonid, kolme riigi missioonid põhimõtteliselt kattuvad, positsioonid on aga Eesti kahjuks, sest meie esindatus on väiksem ja osalemise alused on erinevad. Leedu näiteks on oma lipu all väga kõrgel tasemel esindatud Afganistanis ja Eesti puhul, mis puudutab paki, on see erinevus, et kui Läti, Leedu on teinud oma otsused missioonide kohta sõltumata ÜRO mandaat paadist, siis Eesti aga jäigalt hoiabki neuromandaadist täna küll tuli, hea uudised, ÜRO mandaat tuleb, aga põhimõtteliselt ma tahaks rõhutada Eestis levinud seisukoha järgi, et nüüd, kus Iraagil on oma seaduslik valitsus ja põhiseadus ja mis kõik veel võiks nad jätta sinna omapäi tegid just nii ongi, et need seaduslikud esindused on meil palunud seal olla, siis me võiksime respekteerida nende hinnangut ja lähtuda siiski Iraagi missiooni kohe suhtesse olukorrast, mitte ajaühikutest, aga selle Iraagi missiooniga me saame minna Riigikokku ja plaan on siiski aastane pikendamine praeguse seisuga. Nagu juba öeldud, pikendas ÜRO Julgeolekunõukogu veel aasta võrra ehk tuleva aasta detsembrini USA juhitavate vägede mandaati Iraagis. Selle otsuse poolt olid kõik julgeolekunõukogu liikmed. Eesti valitsus ei ole oma seisukohta meie kaitseväelaste missiooni pikendamise kohta ametlikult kinnitanud. Kellega kuulsite äsja kaitseministri seisukohta, lastaks tuleks veel Eesti kaitseväelased Iraaki jätta. Kaks koalitsioonierakonda pole veel oma seisukohta kujundanud ja Vallo Kelmsaar küsis seda ka täna. Valitsusliidu liikmetest on reformile praegu on kindlalt teatanud, et toetab Iraagi missiooni pikendamist kaks valitsusliidu erakonda, Rahvaliit ja Keskerakond soovisid aga enne oma seisukoha väljaütlemist ära oodata just ÜRO otsuse. See otsus tuli. Rahvaliidu fraktsiooni esimees Jaanus Männik ütles täna hommikul, et ei oska veel täpselt öelda, millal fraktsioon asja arutama hakkab. Riigikogu riigikaitse komisjoni keskerakondlasest esimees Toivo Tootsen ütles, et nüüd saab Iraagi missiooni pikendamise küsimus ka Eestis ilmselt kiiresti otsustatud. Ma arvan, et eks ta tuleb ilmselt päris ruttu, sest ka see, et julgeolekunõukogu väga kiirelt tegi oma otsuse ära, viitab sellele, et ka meie otsus võiks tulla ju üsna kiiresti. Keskfraktsioon ei ole siiani kindlalt oma seisukohta öelnud, aga ma usun, et see ÜRO otsus mõjutas palju. No meil ei ole tõesti fraktsioon veel seda arutanud Milline teie isiklik seisukoht on? No kui lausa isiklikult rääkida, siis. Ma arvan, et, et oli sinna Iraaki minekuga, kuidas oli aga selge see, et diktaator on kukutatud, uus valitsus nüüd juba üldrahvalikult heaks kiidetud põhiseaduse alusel peaks detsembrikuust paika saama, arvata on, et nad vajavad teatud aega, et olla võimelised ise täielikult oma riiki kaitsma. Ja et aasta võiks võib-olla neid aidata küll. Aga noh, mõtlen ette, et fraktsioon on meil veel asja arutamas ehk teisisõnu võtet. Edasi sõnumeid välismaalt, neist teeb ülevaate Tõnu Karjatse. Aserbaidžaani pealinnas Bakuus toimusid opositsiooni esimesed meeleavaldused, millel nõuti vabu ja õiglasi valimisi. Kokku tuli loodetud kümnete tuhandete asemel vaid mõni 1000. Opositsiooni pooldajad lehvitati oranž lippe, viidates seeläbi Ukraina võimupöördele. Pärast võimude poolt antud kolme tundi läksite avaldajad laiali ja mingeid kokkupõrkeid korravalvejõududega. Esialgsetel teadetel poolnud. Opositsiooni väitel esines valimistel hulgaliselt tõsiseid rikkumisi surveavaldusi opositsiooni esindajatele. Seega nõuab opositsioon uute valimiste korraldamist. Euroopa komisjon soovitab uue kandid head riigina Makedoonia, et ehkki viis aastat tagasi oli endises Jugoslaavia satelliitriigis kodusõda, on Makedooniast mõne aastaga kujunenud toimiva demokraatiaga mitmerahvuslik riik. Nii väidab Euroopa Komisjoni eduraport. Raportis öeldakse, et edaspidi välistate läbirääkimisi ka teiste Balkanimaadega nagu Albaania, Bosnia-Hertsegoviina ja Serbia ning Montenegro. Liitumisläbirääkimiste alustamiseks peavad aga mainitud riigid jätkama poliitiliste majandusreformidega puudustena, loetlebki eduraport, korruptsiooni, kehva juhtimissüsteemi ja läbipaistmatud majandust. Euroopa Komisjon annab edu Artis Türgile arenenud turumajandusega riigi staatuse. Samas hoiatab komisjon kandidaatriiki, et tuleb teha jõupingutusi piinamise likvideerimiseks vanglates. Prantsusmaal Ma olin ja veel ligi 30 linna üle riigi kuulutasid välja erakorralise seisukorra, mis annab politseile suuremad õigused märatsejad kontrolli alla saada. Võimukandjad saavad õiguse panna märatsejad koduaresti, keelata või piirata inimeste ning sõidukite liikumist, konfiskeerida relvi, sulgeda avalikke paiku, kuhu kambad kogunevad. Teine liikumiskeeld kehtis läinud ööl juba ühes Pariisi eeslinnas. Võimude kinnitusel on rahutused eelmiste päevadega võrreldes hakanud taanduma. Samas kardavad rahutuste puhkemist eeskätt naaberriigid. Prantsusmaa rahulolematult eeskujul süüdati sõiduvahendeid läinud ööl ka Belgia linnades ja Saksamaal. Iraagi endise juhi Saddam Husseini vea advokaat teatas, et Husseini ja tema lähikonda kaitsvad advokaadid loobuvad tegelemisest Iraagi sõjatribunaliga. Peadvokaadi teatel otsustas Husseini kaitsekomitee kuulutada järgmise kohtuistungi aja kehtetuks ja istungiseadusevastaseks. Eile tapeti Bagdadis ükse Husseini kaaskonda kaitsnud advokaatidest. See on juba teine advokaadi tapmine kohtuistungi algusest saadik. Teadvokaat kinnitas, et advokaadid tunnevad end ohustatuna ja paluvad ÜRO kohtuistung peatada. Kohtunikud on lubanud lähemal ajal otsustada, kuidas advokaatide boikott eelnevad mõrvad istungi käiku mõjutavad. USA justiitsministeerium ja kongress kaaluvad kriminaaljuurdlust, et selgitada välja, kes lekitas Washington Postile luure keskameti salavanglate kohta. Administratsiooni kriitikute sõnul ei peaks juurdlus keskenduma aga mitte info lekkele vaid sellele, et rahvusvahelise õiguse järgi on niisugused salavanglad ebaseaduslikud, jätkab Neeme raud New Yorgist. CIA esitas justiitsministeeriumile palve erijuurdluse alustamiseks kohe pärast nädal aega tagasi Washington postis ilmunud ja maailmas laialdast vastukaja tekitanud infot, et USA luure on välisriikides, sealhulgas mõnedes Ida-Euroopa demokraatlikes maades salajased kinnipidamiskohad, kus hoitakse terrorismisõjas tabatud Al-Qaeda võitlejaid. Bushi administratsioon ei ole seda infot kinnitanud ega ka ümber lükanud. Oma juurdlust võib salavanglate kohta käiva leke üle alustada. Kongressi mõlema koja vabariiklastest juhtide sõnul on see info Ameerikat ja ameeriklasi ohtu seadmas. Sellisel erakordsel paljastusel võivad olla pikaajalised ja kaugeleulatuvad tagajärjed ning see seab ohtu meie jõupingutused ameeriklasi ja meie kodumaad terroristide rünnakute eest kaitsta, märkisid senati enamuse liider pil frist ja esindajatekoja spiiker Dennis hästrilt eile senati ja esindajatekoja luureküsimustega tegelevate komiteede esimeestele saadetud ühiskirjas. Läkituses avaldatakse muret ka selle üle, et info salavanglate kohta on teinud otsest kahju Ameerika partneritele globaalsõjas terrorismiga. Washington Posti esindaja ütles täna, et toimetus oma allikaid avaldada ei, kavatseb möödunud nädalal eeldus lehe toimetus konkreetselt nimetamast ka neid Ida-Euroopa demokraatiat, kus vanglad viimase nelja aasta jooksul on asunud või asuvad. Lehe korrespondendi sõnul on toimetusel see info olemas, kuid USA võimude palvel seda ei avaldata, sest muuhulgas võiksid need riigid seejärel terroristide sihikule sattuda. Päev hiljem teatas New Yorgis asuv inimõiguste organisatsioon Human Rights Watch, et nende juurdlus Afganistanist alanud CIA salalendude kohta lubab väita, et tõenäoliselt toimetati vange Poolasse ja Rumeeniasse. Mõlemad riigid on eitanud, et on lubanud Ameerikal oma territooriumil terroriste kinni pidada. Human Rights Watchi juht Kennet ütles täna, et kui kongress või justiitsministeerium peaksid salavanglate alast juurdlust alustama, tuleks selles keskenduda mitte infolekkele, vaid selliste vanglate endi ebaseaduslikkusele, mis aga kongressi vabariiklastele ei näi muret tegevat. Eesti Raadio uudistele Neeme raud, New York. Ja uuesti Eestist avatud Eesti fond tellis üleriigilise valimistejärgse küsitluse, missugused olid tulemused, vahendab Indrek Kiisler. Kuigi seekordsete kohalike valimiste osavõtu protsent taasiseseisvunud Eesti madalaimaks 47 protsenti, siis neli viiendikku Eesti elanikest peab valimistest osavõtutähtsateks. Enne valimisi vaieldi palju valimisliitude rolli üle. Sotsioloogide hinnangul oli õige, et valimisliit ei kaotatud. Nende poolt hääletas 17 protsenti valimas käinud inimestest maalaga tervenisti kolmandik. Kinnitust leidis arvamus, et noored ei taha valima minna. Kui pensionäridest käis valimas 70 protsenti, siis kuni 29 aastastest valijatest vaid 31 protsenti. Tallinna Ülikooli teadlase Raivo vetiku sõnul kerkis seekordsetel valimistel negatiivsena esile poliitika kaubastumine. Politoloogi jaoks viitab väga selgele protsessile, mida, mida kirjanduses nimetatakse oligorpilisteks tendentsidega, kui segunevad poliitika ja ärihuvid selle kajastamise kohta on ka väga palju teiste valdkondade näiteid, kas või see, kui mingile valijagrupile lubatakse, ütleme, linnakassast pensionilisa või ütleme, kriminaalselt on need juhtumid, kus on otseselt hääli ostetud demokraatia teooria seisukohalt. Poliitik peaks müüma usaldust, aga selgub, et ta müüb tegelikult omakasu. Sotsioloog Iris Pettai hinnangul valimiseelsed skandaalid, näiteks K-kohukese reklaam, valijat eriti ei mõjutanud. See see reklaam niimoodi muudabki meeletuks sõnumiks, et meedia võimendas selle ära, sellest ju tegelikult raevusid kõik erakonnad, mitte inimesed ja inimesed võtsid seda kui lihtsalt nii-öelda tänava show'd. Valija ei ole nii erutanud nendest naljadest, mis valimi sees toimuvad. Erakonnad erutavad nende mängumaa. Aga lihtsalt eks ole, poliitikud on meediat ka veidi haneks tõmmanud kogu selle mänguga, sest meediale tundub, et rahvas huvitub sellest, aga tegelikult ei huvita. Eraldi uuriti ka Keskerakonna üha kasvavat populaarsust venekeelsete valijate hulgas. Kui me vaatame nüüd tagasi eelmisesse vastas, et peamiselt kolm sellist märksõna Keskerakonnakohtadele leping, ühtse Venemaaga, flantse kaevurite abistamine ja Marima koolide olukord, et Eesti meedias puhuti need asjad kõik selliseks maaliks. Tegelikult lõpptulemus oli ju see, et see kinnistas venekeelsetest valijatest arusaamist, et just Keskerakond on nende toetajat, et selles mõttes võib teistele parteidele ette heita ebaprofessionaalsust, et kui valimiste eesmärk on, on võita hääli, siis nende skandaalidega seda ei tehtud. Viljandis Kondase keskuses avati Edgar Valteri maalinäitus. Valik on viimase 10 aasta töödest, teatab Piret. Rist. Valdavas osas on maalide temaatika inspireeritud ajaloolisele Võrumaale iseloomulikust maastiku tüübist ja sellesse katkenud arhailisest õhkkonnast. Näituse kuraatori Mari Vallikivi hinnangul on Edgar Valteri 1980.-te aastate maalilooming täis sümboolsust, kuid 1995.-st 2005. aastani valminud maalidel on keskmes inimene, kes elab tasa kaalustatud ja looduslähedases maailmas. Edgar Valter maaliana neid maale vaadates ta on äärmiselt omanäoline nähtus juba kas või selle poolest, et see oleks justkui vastuolus nende valitsevad Kunstikriteeriumitega. Ta on niivõrd õrn, romantiline, üdini jutustav, mis ei ole absoluutselt eesti maalile omane ja eriti praeguses situatsioonis. Edgar Valteri maalide näitust saab Viljandi Kondase keskuses vaadata 2006. aasta kaheksanda jaanuarini ja arvatavalt rändab näitus Viljandist edasi Luxemburgi Piretrist. Viljandi. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm kohati ja on udu ja võib vähest vihma sadada. Puhub edela ja lõunatuul kolm kuni kaheksa, saartel ja rannikul seitse kuni 12, puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss kolm kuni pluss kuus, saartel ja kohati rannikul pluss üheksa kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati võib vähest vihma sadada. Puhub edela ja lõunatuul neli kuni üheksa, saartel ja rannikul seitse kuni 12, puhanguti 15 meetrit sekundis. Ja õhutemperatuur on homme pluss viis kuni pluss 10 kraadi. Te kuulsite Päevakaja. Stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.