Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, 10.-st novembrist. Stuudios on Kai Vare. Valitsus toetas Iraagi missiooni pikendamist kuni üheks aastaks. Peaminister Andrus Ansipi sõnul on see poliitiline otsus, millega kogume omale julgeoleku. Venemaa käitus kahetsusväärselt, kui ei andnud viisat Peterburi rahvusvahelisele konverentsile kutsutud Eesti välisministrile, leiab peaminister Andrus Ansip. Eesti rahapesu ja terrorismitõkestamise seadus on leidnud teiste Euroopa riikide tunnustuse. Keskkriminaalpolitsei hinnangul saaksime aga tõhusamalt kasutada majanduslikke meetmeid. Põhjamaade ametiühingud on huvitatud, et Balti riikides tegutsevates Põhjamaade ettevõtetes tekiksid tugevad ametiühingud. Tallinna linnavolikogu esimeheks valiti keskerakondlane Toomas Vitsut. Teda toetas 33 volikogu liiget. Keskerakonnal on volikogus 32 kohta. Seega oletades Vitsuti poolt ka vähemalt üks opositsiooni esindaja. Tartu kitarrimuusikapäevadel esinevad seekord kitarriduokontserte, saab kuulata peale Tartu ka teistes linnades. Iraagis hukkus täna kahes pommirünnakus 45 inimest, ühe rünnaku eest võttis enda peale vastutuse terrorivõrgustikust Kaido. Ka Jordaanias toimunud ohvriterohke rünnaku pani toime Al-Qaeda. Prantsusmaal on noorterahutused vaibumas, president Jacques Chirac nõuab, et riik teeks kaks nädalat kestnud laamendamistest järeldusel. Ilm läheb öösel vihmaseks, homme pärastlõunal sadu lakkab. Sooja on öösel kaks kuni kaheksa, homme päeval neli kuni üheksa kraadi. Valitsus peab vajalikuks pikendada kaitseväe missiooni Iraagis kuni aasta võrra lähemalt Vallo Kelmsaarevahetusel. Valitsuse otsus Iraagi missiooni pikendamise kohta oli üksmeelne, seda toetasid ka rahvaliitu ja keskerakonda kuuluvad ministrid. Rahvaliidu riigikogu fraktsioon kiitis samuti täna missiooni pikendamise heaks ning Erakonna fraktsioon teeb tõenäoliselt samasuguse otsuse lähiajal. Valitsus lähtus Iraagi missiooni pikendamist heaks, kiites ka ÜRO Julgeolekunõukogu argumentidest, selgitas kaitseminister Jürgen Ligi. Motiveering oli üsna selge. Et Iraagil on rahvusvaheliste jõudude kohalolekut seal praegu hädasti vaja ja piisavaks juriidiliseks aluseks on ka Iraagi valitsuse kutse. Kui koalitsiooniväed praegu Iraagist lahkuksid, vallanduks seal suur segadus ja muutuks mõttetuks kõik need ohvrid, mida on kantud, ütles peaminister Andrus Ansip tõdes, et Eesti väikesearvulise üksuse lahkumine ei muudaks palju. Kuid meie sõdurite kohalolekul on ka teine eesmärk. Või me oleme Iraagis koos oma partneritega oleme usaldusväärsed võitlejad siis me saame arvestada ka tulevikus nende abiga miile, kui meil peaks seda abi vaja minema olles Iraagis me kogume tegelikult julgeolekuvaru oma riigi kaitsmiseks. Nagu öeldud, viitas valitsus tänases otsuses ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis samuti toetas missiooni pikendamist kuni aastaks. Kui ÜRO ühel hetkel välissõdurite Iraagis viibimise toetamisest loobuks, kas tähendaks see siis ka eesti sõdurite kohest koju toomist? Andrus Ansip. Ma ei tahaks hakata praegu oletama neid riike, kus on Iraagis viibimine seotud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga, on päris mitmeid ja Eesti ei ole selles osas sugugi ainus, kuid puht juriidiliselt ei ole tegelikult otsusele langetamiseks meil siin Eestis ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon vajalik, kuid meil on koalitsioonivalitsus ja koalitsioonilepingus on ette nähtud üksuse saatmine ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist tuleneva mandaadi alusel. Ja praeguseks see mandaat on olemas. Põhimõtteliselt. Kui minna oletuste teed siis ja on võimalik ka olukord, et muudetakse koalitsioonilepingut selles punktis, aga spekulatsioonideks pole mitte mingisugust alust ega, ega vajadust. Nüüdseks on selgunud, et USA argumendid Iraaki tungimise põhjuste kohta on osutunud valeks. Mõne aja eest ütles kaitseminister Jürgen Ligi, et missiooni pikendamine on vajalik, kuid võib arutada, kas Iraaki minek oli õige või mitte sest kogemustest tuleb õppida, mida oleme õppinud, ei tahtnud ta täna öelda. Kogemustest tuleb õppida küll, aga, aga meil on päevakorras siiski olukord praegu ja, ja missiooni jätkamine ja see kogemus ei tohiks segada meil langetada ratsionaalseid otsuseid. Nii et ma isegi ei tõstaks seda teemat pidevalt üles seoses missiooni jätkamisega, see hägustab tegelikult pilti avalikkuse ees ka. Peterburis algas täna rahvusvaheline nõupidamine Euroopa Liidu ja Venemaa piiriülest koostööst. Eestist oli kutsutud kaks ministrit, kuid ühele neist keeldus Venemaa viisat andmast veel kord. Vallo kelmsaar. Eestist olid Peterburis toimuvale arutelule kutsutud välisminister Urmas Paet ja regionaalminister Jaan õunapuu. Õunapuu viisataotluse, Venemaa võimud rahuldasid paeti ametit. Vene välisministeerium märkis keeldumist kommenteerides, et taotlus laekus suursaatkonda vaid kaks päeva enne ürituse algust ja viisa andmine Paetile oleks võimalik olnud ainult kõiki nii kõrge tasemega väliskülaliste vastuvõtu puudutavaid reegleid rikkudes. Seejuures viitas Vene välisministeeriumi ametnik transpordi sidejulgestuse kindlustamisele. Peaminister Andrus Ansip avaldas vene võimude käitumise üle kahetsust. Kahetsusväärselt helistati Venemaa saatkonnast meie välisministeeriumisse vahetult enne konverentsi algust ja, ja teatati, et see konverentsi tase ei vasta välisministri tasemele. Ehkki konverentsi korraldajate hulgas oli ka välisministeerium, osalejate hulgas ka president Putini nõunik Omski konverentsil, pidi osalema ka ilmselt osaleb kuberner Matvijenko ja see oleks olnud hea koht, kus meie välisminister oleks saanud kohtuda, arendada dialoogi Venemaa kõrgemate ametnikega, kuid Vene pool ei pidanud sellist dialoogi vajalikuks ja see on kahtlemata kahetsusväärne. Kõnealusel nõupidamisel osaleb Venemaa presidendi eriesindaja Euroopa Liiduga seotud küsimustes. Sergei Ostrovski ütles, et tegemist pole riikide poliitikute suhtlemiseks mõeldud foorumiga, vaid üritus oli mõeldud kohalike võimuorganite esindajate kokkusaamiseks. Et välisminister Urmas, et Venemaa viisat ei saanud, loobus Peterburi sõidust ka regionaalminister Jaan õunapuu, kes viisa sai. Kummaline on kogu asja juures ka see, et kui Eestist oli kohale kutsutud kaks ministrit, siis Venemaa, teisest, samuti Euroopa liitu kuuluvast naaberriigist Soomest mitte ühtki. Välisministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja eria tika sõnul oli neilt kutsutud üks osakonna juhataja ja siseministeeriumist samuti ametnik. Euroopa Komisjoni esinduse juhi Toivo klaari sõnul tuli komisjonile Venemaa otsus üllatusena. Kuigi otsese põhjuseks viidatakse nagu tehnilistele asjaoludele, ei ole see ometi kindlasti kooskõlas Euroopa Liidu ja Venemaa vahel sõlmitud viisarezhiimi lihtsustamise lepingu vaimu ega ka seal eesmärkidega ja Euroopa komisjon peab kahetsusväärseks, et Venemaa naaberriigi välisminister ei saa seetõttu osaleda arutelus Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise piiriületuskoostöö üle. Hetkel Euroopa Komisjoni rohkem sellele isad ei ole, et lõppude lõpuks on Euroopa Liidu välispoliitika liikmesriikide käes ja see on Euroopa Liidu nõukogu otsustada, kas ja mis samme seetõttu ette võetakse. Vene uurimislaev teostas Eesti majandusvööndis täna ilma loata uuringuid ning keeldus allumast piirivalvekorraldusele eile õhtul väljas Vene uurimislaev Biotercadsoff Bekkeri sadamast, kus ta viibis seaduslikult. Täna varahommikul märkas aga piirivalve laeva kahtlust äratavaid manöövreid Eesti majandusvööndis. Piirivalve võttis laevaga ühendust, sealt teatati vastuseks, et parajasti tehakse uurimistöid. Piirivalve tegi kindlaks, et laev tegeleb tõesti uurimistöödega, kuid kuna meeskonnal puudus selleks luba, anti venelasi valekorraldus suunduda Naissaare lähedal asuvale ankruplatsile. Esialgu allus biothercadzovi meeskond piirivalvekorraldustele, kuid Naissaare lähedale jõudes muutis laev kurssi, et Eesti vetest lahkuda. Piirivalve edasistele korraldustele laev ei allunud. Piirivalve otsustasid jõuga laeva kinni pidama. Kata ja alus väljus Eesti merealadelt. Piirivalve teatas juhtunust Vene ametivõimudele. Keskkriminaalpolitsei leiab, et Eestis saaks veelgi tõhusamalt rahapesu tõkestada, kui kasutada majanduslikke meetmeid. Keskkriminaalpolitsei juht Lauri Tabur lisas aga, et üldiselt on olukord Eestis siiski hea. Eesti indikaatoriks on kahtlemata meie iga kvartalis need ülevaated, palju me oleme hetkel suutnud tuvastada kriminaaltulu ja palju oleme suutnud asju kohtusse anda. Näiteks selle aasta esimese üheksa kuuga on keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo juba tuvastanud 1,3 miljardi Eesti krooni ringis kahtlast raha, mis siis Eesti finantssüsteemis üldse ettevõtluses ringleb, kõik sellest kindlasti ei ole rahapesu raha, seal sees on ka igasuguste pettuste teel riigilt välja petetud raha muude kuritegudega välja petetud raha, aga kindlasti on seal ka suurel hulgal rahapesu objektiks olnud raha. Testis on üks kõige tublimaid rahapesu ja siis terrorismi rahastamise tõkestamise seadus riigikogu poolt vastuvõtud mis näeb ette päris palju mitmeid meetmeid, mida mitmes riigis tänasel päeval veel ei ole. Eesti rahapesu andmebüroo on siin juba toetanud tegelikult ka mitmete uute Euroopa Liidu liikmesriikidega näiteks idabloki riikide rahapesu andmebüroole ülesehitamist, et Meid on nagu tunnustatud ja meie tööd hinnatud, arvame, et see on nagu hea märk sellest, et olukord Eesti, sul ei ole nii, nagu meie partnerite tänavad. Olete öelnud seda, et Eestis tuleks astuda nii seadusandlikus kui töökorralduslikus valdkonnas jõulisi samme, et võtta ära kuritegelike organisatsioonidelt ära nende kuritegelik kasum. Mida võiks silmas pidada nende konkreetsete sammude all, mida tuleb veel astuda. Eestil. Kindlasti on siin terve rida majanduslikke meetmeid, mida me hetkel nagu analüüsime ja võib-olla oleks natukene vara neid välja tuua, kuidas veelgi tõhusamalt rahapesu vastu võidelda ka kindlasti üks oluline meede, mis siis praegu juba nii Euroopas kui ka maailma erinevates rahvusvahelise organisatsioonides on välja käidud, on niinimetatud pööratud tõendamiskohustus siis rahapesu tõkestamise asjades kus siis inimene riigi soovil peab ise tõendama seda, kuskohast ta näiteks on saanud mingisugused suured summad, raha, mis tema arvele on laekunud või kui inimese tulud näiteks ei vasta tema eluviisidega, on riigil õigus isiku käest küsida, et kus kohas tema rahad pärinevad, mitte ei hakka riik ise tõendama seda, et et inimese raha on kuritegelik, vaid see on inimese ülesandeks pandud. Tõenäoliselt läheb veel üks vähemalt kuu-paar aega, kui mitte paar aastat, kui ka Eesti sellesama sammu astub. Välissõnumid võtab kokku Meelis Kompus. Iraagis plahvatas taaspomm, mis tappis 10 ja vigastas 20 inimest. Tegemist oli autopommiga tiigrite linna sõjakomissariaadi ees. Hommikul õhkis end Bagdadi restoranis enesetapu. Terroristi rünnakus sai surma 35 inimest. Vastutuse toimunu eest võttis endale terrorivõrgustik al-Qaeda. Veidi varem võttis al-Qaeda enda peale süü ka eileõhtuse rünnaku eest Jordaanias, kus kolmes plahvatuses hukkus 57 inimest. Rahutused on Prantsusmaal hakanud vaibuma, kuid Pariisi politseiülem hoiatas rahutuste eest, mis võivad tekkida Pariisi kesklinnas. Prantsusmaa president Jacques Chirac reageeris sellele avaldusega, et riik peab tegema kokkuvõtted kaks nädalat väldanud laamendamistest ning lahendama need probleemid, millele märatsejad on oma tegevuse läbi tähelepanu suunanud. Kreekas algas ööpäeva pikkune üldstreik. Lennukid ei lenda ja avalikud asutused nagu koolid ja kohalikud võimuasutused on kinni, kuna töötajad nõuavad kõrgemat palka. Avaliku sektori ametiühingu juht ütles, et streigist osavõtu protsent läheneb 100-le ja see on väga rõõmustav. Haiglates on tööl vaid hädapäraselt vajaminev personal. Venemaa kirikuõpetaja keeldus protestiks Mihhail Hodorkovski süüdimõistmise vastu sisse pühitsema palvetuba Krasnov Gaminski koloonias, kus kütusekontserni Jukos eksjuht karistust kannab. Kohaliku ajakirjanduse teatel pidi vangide kätega ehitatud palvetamist tuba kiriklike Khanonite kohaselt sisse pühitsetama. Ent kohalik papp keeldus talitust läbi viimast väljendamaks protestija Hodorkovski süüdimõistmise vastu. Vaimulik nimetas Hodorkovski üle peetud kohut poliitiliseks farsiks. Tallinna linnavolikogu pidas täna oma esimese istungi. Vallo kelmsaar annab ülevaate. Tänaseks oli selge, et Keskerakond asub pealinna elu juhtima üksinda ja volikogu esimehe kandidaati oli varem välja kuulutatud Toomas Vitsut, kes ka tänaseni samas ametis oli. Volikogu koosolekul esitas Res Publicasse kuuluv Nikolai Stelmach siiski vastaskandidaadi, kuid mitte opositsioonisaadiku, vaid samuti keskerakondlase Nikolai Salovey. Venekeelsel elanikkonnal on volikogus suur esindatus. Huawei on volikogu vanim ning väärikaim liige, põhjendas Stelmach. Nikolai Salovey võttis oma kandidatuuri siiski tagasi ja nii jäigi volikogu esimehe kandidaadiks vaid Toomas Vitsut. Res Publica ja Reformierakond teatasid, et hääletamisel ei osale Isamaaliit ja sotsiaaldemokraadid sellist avaldust ei teinud. Kui salajane hääletamine oli lõppenud, luges tulemuse ette linnasekretär Toomas Sepp. Tallinna valimiskomisjon tegi kindlaks järgmised andmed. Hääletamissedeli saanud linnavolikogu liikmete arv 37 valimiskastis olevat kate vormikohaste hääletamissedelite alusel hääletamisest osa võtta linnavolikogu liikmete arv 37. Kehtetud hääletamissedelite arv, üks linnavolinik kogu esimehe kandidaadile Toomas Vitsutile antud poolthäälte arv 33. Seega hääletas Toomas Vitsuti poolt ka vähemalt üks opositsioonisaadik, sest Keskerakonna esindajaid on 64 liikmelises volikogus vaid 32. Vitsut ise lubas oma kõnes, et Keskerakond teeb koostööd kõigiga. Me ei kavatse ühtegi poliitilist jõudu jalge alla taluda. Oleme avatud koostööks kõigiga, kes soovivad seda tallinlaste hüvanguks teha. Proovime, me püüame niinimetatud uut poliitikat rohkem teha ja vähem. Vitsut tõdes, et esimest korda on riigivõim ja kohalik võim lahutatud ning sellel on nii plusse kui miinuseid. Pluss on kindlasti see, poliitikas saab osaleda suurem arv inimesi. Miinus on kindlasti see, et kohalikul tasandil jääb kogemusi vähemaks, aga küllap aeg selle probleemi lahendab. Kuigi linnavolikogu esimees nimetas kogemuste vähesust kohalikul tasandil probleemina, arvas ta siiski, et suuri probleeme Tallinna volikogu töös ei teki. Ma pigem näen võimalusi või probleeme, ma näen seda unikaalset võimalust, et kuna Tallinna ajaloo jooksul esimest korda, eks partei saab linna valitseda üksinda, siis on keskel. On suur võimalus näidata, mida ta suudab Tallinna linnas nelja aasta jooksul positiivset korda saatnud. Mis annab garantii, et seekord ei tule ülejooksikud garantiisid ei ole kunagi, aga, ja ma usun, et ei tule ülejooksikuid, ma suhtun üldse inimestesse positiivselt. Eeldan, et inimene ei ole reetur, ei ole lurjus ja mul ei ole mingit põhjust täna arvata, et meie fraktsioonis selliseid inimesi on. Põhjamaade ametiühingud on huvitatud, et Balti riikides tegutsevates põhjamaaettevõtetes tekiksid tugevad ametiühingud. Põhjamaade ja Balti riikide ametiühingud algatasid selle eesmärgid, koostööprojektid jätkab Meelis Süld. Ametiühingute koostööprojektis on seekord need põhjamaisel kapitalil põhinevad ettevõtted, mis tegutsevad Eestis, Lätis ja Leedus, teenindus-kaubandus- ja finantssektoris. Projekti eesmärke tutvustab Eesti ametiühingute keskliidu organisatsiooni sekretär Sander Vaikmaa. On meil olemas näiteid, kus on näiteks suudetud organiseerida ettevõtte ametiühing ühes Balti riigis võib olla kahes, teises neid ei ole ja projekti sisu ongi see, et, et kuidas me läbi ühistegevuse suudame saavutada selle, et ametiühingud hakkaksid tegutsema kõigis kolmes balti riigis asuvates tütarfirmades. Selge on see, et ei Taani, Rootsi, Norra ja ükspuha mis riigi ametiühingud ei saa tulla nii-öelda meile siia koju ja meie eest tööd ära teha. Küll nad saavad nõu ja jõuga abiks olla, aga iga töö tuleb ikka endale ära teha. Nii ka meil, eestlastel, nende arvude organiseerimisel. Rahvusvahelise vabade ametiühingute konföderatsiooni Baltikumi esindaja Sergei uskloovaks ütles, et sageli puudub Põhjamaadest Baltikumi liikunud ettevõtetes odava tööjõu tõttu organisatsiooni ning sotsiaalse partnerluse kultuur Ennowcas Lyndon, Valfaid, Angels, nordi, kompaniisse tšakieefa. Me ei taha võidelda Põhjamaade kapitalil neil põhinevate ettevõtete vastu. Nende tegevus on positiivne ja annab juurde uusi töökohti. Aga meie inimestel peaks olema viisakas töö, palk ja normaalsed töötingimused. Sander Vaikmaa sõnul kipuvad Balti riikides olema ametiühingutel sarnased probleemid. Nägemus ametiühingutest kui Tööandjate kiiret rikastamist pidurdavat organisatsioonist, eks ta, eks ta ole olemas. Ühe positiivse näite, kuidas Eestis tegutsevas põhjamaisel kapitalil põhinevas ettevõttes tegutseb ka ametiühing võib tuua IF Eesti Kindlustuse näol personalijuht Liina Keskküla. Mis on meile andnud, on, on võib-olla see, et, et me oleme kollektiivlepingus kokku leppinud põhilistes põhimõtetes ja see on, on selline üks hea kokkuleppevorm tööandja ja töötajate vahel teine, mis meil siis ametiühingutega väga ilusasti toimib, on selline vastastikune informeerimine. Statistikaameti möödunud aasta lõpu seisuga oli Põhjamaade kapitali otsese kontrolli all ligi 2000 Eestis tegutsevat äriühingut. Täpne statistika selle kohta, kui paljudes nendes tegutseb ametiühing, puudub. Täna algasid Tartu kitarrimuusikapäevad, kokku antakse Tartus, Tallinnas ja ka teistes linnades 18 kontserti. Hedvig Lätt räägib lähemalt. Eesti kontserti ja Eesti kitarriseltsi eestvedamisel algavad täna rahvusvaheliselt Tartu kitarrimuusikapäevad. Nelja päeva jooksul toimub ühtekokku 18 kontsert, et kui varem toimusid kontserdid Tartus ja Tallinnas, siis tänavu saavad kitarrimuusikapäevadest osa ka Pärnu, Jõhvi, Rakvere ja Võru kontserdikülastajad. See kordan kitarrifestivali teemaks kitarritoad. Festivali korraldaja Kristo Käo sõnul on üks kitarr hea, kaks veel parem. Ühe kitarriga võimalik ära mängida päris palju noote, kitarriduo on võrreldav juba klaveriga aktuuriga, see avardab tõeliselt palju võimalusi, mida kitarride peale mängida, nii et kõik esinejad, kes meile saabuvad Eestist ja mujaltki, on kahekaupa, kusjuures peaesinejad on koguni paar kaksikuid. Loomulikult pakume klassikalist kitarrimuusikat, seal kõrval on ka natuke džässi, mõned tiivad on, džässkitarri tuuakse, seekord ongi läinud niimoodi, et Eesti poolt esindavadki džässimängijad ja väliskülalised esindavad siis klassikalise kitarri poolt. Kitarrifestivali peaesinejaks on duo kaotana Trinud. Nad mängivad ülivirtuaalselt, tehniline tase on ülikõrge, Nemad hakkasid mängima kitarri kohe tuuana viie aastaselt, kui nad läksid kitarritundi, siis kuna nad olid kaksikud ja tegid kõike koos sil läksid kitarritundi koos ja sealt on edasi läinud ja muidugi ei piirdu asi ainult kitarrimängutehnika näitamisega. Muusikaliselt on nad väga kõrgel tasemel ja nende kava pakub alati sellist läbilõiget. Kitarrimuusikast ei ole ainult klassikaga, ainult moder, see on, vaid on selline kompaktne kava, mis peaks huvi pakkuma ka mitte ainult kitarrihuvilistele. Lisaks kontsertidele on alati igal aastal esitletud ka pill ja toimunud ka meistriklassid. Kas ka seekord? Sel aastal saame näha ka Eestis tehtud kitarre. Nüüd on umbes viis aastat sellest, kui Eestisse tekkis esimene kitarrimeister. Lisaks eestlastele näeme ka saksa pille. Meil on külaline haidi, fon, rüüden Berliinist, kes on romantilise ajajärgu kitarriehituse spetsialist ja tal on kaasas mõnedki Larry, mida ta näitab ning ta peab ka loengu, see festivalimelu töötoad. Loengud on kõik Tartus. Eesmärgiks on kitarrimuusika näitamine sellepärast et kuigi kitarri populaarne pill siis just klassikaline kitarr just kitarri mängimine tipptasemel on see, mida iga päev Eestis ei kuule. See on hea võimalus huvilised kokku tuua. Kitarrifestivali avakontsert algab vähem kui tunni aja pärast Tartus Jaani kirikus esineb itaalia kitarriduo. Ja nüüd veel ilmast. Öösel pilvisus tiheneb, pärast keskööd algab saartel vihmasadu, mis levib kiiresti mandrile. Lõuna ja edelatuul tugevneb ja puhub kuus kuni 12 meetrit sekundis, saarel saartel ja rannikul 10 kuni 15, puhanguti 20 meetrit sekundis. Sooja on öösel kaks kuni kaheksa raadi. Homne ennelõunal on pilves ja vihmane, pärastlõunal alates saartest pilvisus hõreneb ja sadu lakkab. Tuul pöördub edelasse ja läände ning puhub viis kuni 10, saartel ja rannikul kuni 12 meetrit sekundis. Sooja tuleb homme neli kuni üheksa kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.