Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Kaitsepolitsei tabas mehe, keda kahtlustab Tallinna pae tänava pommiplahvatuste korraldamises. Tegemist on 1938. aastal sündinud eesti rahvusest mehega, kel on tehniline kõrgharidus. Vene välisminister tegi Eesti välisministrile ettepaneku kohtuda kahepoolselt detsembri algul. Andjad tegid läbirääkimistel ametiühingutega ettepaneku, et Tallinnas ja Harjumaal võiks alampalk olla suurem kui mujal Eestis. Ametiühingud leiavad, et see ei ole põhjendatud. Õpetus, kunstiõpetus ja käsitöö peaksid arvestama lapse mitmekülgset arengut ja loomevajadust. Käsitleti käelis loomingulise kasvatuse tulevikku rahvusvaheliselt konverentsilt ja Eesti poliitikas. Ka. On olemas kristlikud väärtused, siis on nad küll väga peidetud ja mitte eriti toimekad, tõdeti tänasel konverentsil. Kaitseliidu algatusel tähistati kõikide Eesti sõjameeste mälestuspäeva. Tõdeti, et inimesed peavad õppima andestama, kuni südames pole rahu, kestab sõda edasi. Välismaalt. Prantsusmaalt alguse saanud rahutused on jõudnud juba Kreekasse. Jordaania pealinna plahvatused viisid täide türklastest enesetaputerroristid. Seoses plahvatusega on vahistatud 120 inimest ja ilmast. Homme sajab Eestis mitmel pool vähest vihma ja õhutemperatuur on pluss viis kuni pluss 10 kraadi. Täna hommikul võeti Harjumaal kinni mees. Keda kaitsepolitsei seostab pae tänava plahvatuste, ka kohus andis loa võtta mees vahi alla, jätkab Kai Vare. See peadirektor Aldis Alus ja riigiprokuratuuri süüdistusosakonna juhtivprokurör Margus Kurm olid kahtlusalusest rääkides väga napisõnalised. Ta on sündinud 938. aastal eestlane kõrgema tehnilise haridusega. Tal on mitmeid elukohti Tallinnas, Harjumaal. Motiividest praeguses eeluurimise staadiumis rääkida ei saa politseiga sellel isikul kokkupuuteid ei ole olnud. Seda isegi, kuni jõuti õiguskaitseorganite plaanipärase süsteemse töö tulemusena kohal kasutada võimalust, et tänada kõiki kodanikke, kes on oma vihjeid edastanud kaitsepolitseile. Kõiki neid oleme kontrollinud, kuid antud isikuna jõudsime plaanipärase töö tulemusena. Alus ja Kurm ütlesid, et uurimise huvides ei saanud kommenteerida seda, kas kahtlusalune on end süüdi tunnistanud, kas ta on kunagi kuulunud jõustruktuuride koosseisu, ega ka seda, kas on tegemist vaimselt ebastabiilse isikuga. Meest kahtlustatakse rohkem kui ühe plahvatuse toimepanemises. Seda isikute on alust kahtlustada mõrva toimepanemises. Täna on informatsiooni ühe isiku kohta, kuid me ei saa välistada, et kahtlusaluste ring suureneb. Aldis Alus kinnitas, et töö on käinud juba kaua. Suurendasime ressursse juba kaks aastat tagasi ja kõikide plahvatusega. Kaitsepolitsei on järjepidevalt tegelenud nende eeluurimisega, et ma pean ütlema, see töö on olnud väga ränk, väga raske, kuid praegu me oleme jõudnud ta ikkagi väga kaugele. Mingeid tähtaegu, millal pae tänava plahvatuste korraldaja kohtu ette astub, ei tahtnud gurmanda. Prokuratuuri hinnangul on need tõendid piisavad, et seda isikut nende plahvatusega seostada, teda kahtlustatavana kinni pidada. Prokuratuur teeb kõik endast oleneva, et see asi võimalikult kiiresti kohtadesse ja jõuab ja ma olen täiesti kindel, et et ka kaitsepolitsei teeb kõik kõik neist oleneva, et see menetlus läheks ruttu. Ja see kohtuprotsessi, mis algaks juba varsti. Tuletame meelde, et 10 aastaga on pae tänava piirkonnas toimunud 15 plahvatust, milles on hukkunud üheksa ja saanud vigastada ka üheksa inimest. Ja tänagi hukkus kurjategija käe läbi üks inimene, nimelt poole kahe ajal sai politsei teate tulistamisest Tallinnas Tähetorni tänaval. 1970. aastal sündinud Kauri. Esialgsetel andmetel tulistas senitundmatu isik meest ajal, kui ta istus autos. Tulistamise põhjused selgitab uurimine, ütles eriasjade prokurör Jüri Kasesalu. Kriminaalmenetlusest viib uurimist läbi keskkriminaalpolitsei ja vahetame teemat. Eesti välisminister Urmas Paet rääkis täna telefonitsi Vene Föderatsiooni välisministri Sergei Lavroviga. Venemaa välisminister Lavrov helistas, et avaldada kahetsust seoses Eesti välisministrile viisa andmata jätmisega. Välisminister Lavrovi sõnul tekkis arusaamatus viisa väljastamisel riigi sisemise asjaajamise tõttu ning ta kinnitas, et tegemist oli tehnilise, mitte poliitilise küsimusega. Maa välisminister tegi ettepaneku kohtuda kahepoolselt viiendal, kuuendal detsembril Ljubljanas toimuval Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni tippkohtumise raames. Euroopa Liidu eesistujamaa Briti suursaadik Moskvas väljendas täna ka pettumust Vene välisministeeriumile ja rõhutas seisukohta, et viisa väljastamisest keeldumine Euroopa Liidu liikmesriigi välisministrile on üllatav heade suhete kontekstis, mis Rahvaliidul Venemaaga on. Samuti ei lähe see kokku Venemaa ja Euroopa Liidu liikmesriikide püüdlustega, edendada regioonidevahelist koostööd jätkamegi sõnumitega välismaalt, neist teeb ülevaate Birgit Itse. Prantsusmaalt alguse saanud rahutused on laienenud ka Kreekasse. Kreeka põhjaosas Ateenas lõhkusid anarhistid prantsuse kultuuriasutuste aknaid, sodisid ja kirjutasid värviga seintele mässu, heakskiitvaid lausungeid ning lõhkusid autosid. Politsei kinnitusel oli vandaalitsemise Ateenas seotud umbes 50 inimest. Kreeka põhjaosas asuvas Thessalonikis oli politsei hinnangul rünnakuga seotud 70 kuni 80 inimest. Kreeka on kolmas riik, kuhu Prantsusmaal kaks nädalat tagasi alanud rahutused jõudsid. Nädala alguses põletati autosid ja laamendati ka Saksamaa ja Belgia linnades. Prantsusmaal on aga olukord rahunemas. Jordaania pealinnas Omaanis toimunud rünnakud viisid läbi kolm Iraagi meest ja üks naine, teatas Al-Qaeda. Iraagi rühmitus oma koduleheküljelt teate kohaselt kasutati plahvatustes pommivöösid eesmärgiga tekitada nii palju kahju kui võimalik. Jordaanias ja ka teistes araabiamaades toimusid meeleavaldused, kus protesteerida terrorirünnakute vastu ja mõisteti jordaanlased Al-Qaeda liidri Abu Musab al Zarqawi tegevus. Jordaania võimud on seoses plahvatusega vahistanud 120 inimest. Kolmes hotellis toimunud plahvatustes hukkus ligi 60 inimest ja 100 sai vigastada. Enamik hukkunutest olid Jordaanlastest pulmakülalised, kui ohvrite hulgas oli palju palestiinlasi. Jaga ameeriklasi. Abu Musab al Zarqawi teatas rünnakute eest vastutust võttes, et plahvatused olid suunatud hotellis viibivate USA ja Iisraeli spioonide vastu. USA välisminister Condoleezza Rice saabus visiidile Iraaki etteteatamata. Külaskäigu eesmärgiks peetakse usugruppide vaheliste pingete vähendamist enne peagi toimuvaid valimisi. USA välisministri saabumist hoiti saladuses kuni tema lennuki maandumiseni Iraagi põhjaosas asuvas Mossulis. Iraak on USA välisministri, Lähis-Ida turnee esimene peatuspaik. Rais kavatseb külastada Bahreini, Saudi Araabia-Iisraeli ja Palestiina omavalitsuse alasid. Pole välistatud, et Condoleezza rais külastab ka Jordaania pealinna Omaani. Ja uuesti Eestist lisaks äsja loetud sõnumile, kus oli juttu tulistamisest Tallinnas Tähetorni tänaval kus hukkus inimene, võime öelda met, hukkunu oli ettevõtja ja ta oli varem kriminaalkorras karistamata. Jätkame muu teemaga. Tööandjad ja ametiühingud pidasid täna taas läbirääkimisi alampalga üle, jätkab Kai Vare. Praegu. Palga alammäär täistööaja korral 2690 krooni. Ametiühingud nõuavad, et alampalk tõuseks uuest aastast 3300 kroonini. Tööandjad on nõus 2900-ga. Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo kriisi sõnul tegid nemad täna uue ettepaneku, et eri regioonides võiks alampalk olla erinev. Seda pakkumist, mis me teinud oleme, tõsta rohkem ei saa, aga noh, et võib-olla nendes regioonides, kus on palgad kõrgemad või siis on mingisuguseid kompromisse teha veel, et selles mõttes, et Tallinnas või keskmine palk oluliselt kõrgem, et siin võiks olla veidi kõrgem kui see 2900, et küsimus on selles, et need inimesed, kes seda palka saada, kellest siin praegu nagu räägitakse, neid on Eestis ju ütleme kuus, seitse protsenti, et need Teie inimesed kuigi tööjõupuudus on, aga keda on ka raske nagu rakendada, eks ju, et olenemata sellest, et vajadus nagu oleksime nagu selle eest vanaksoolt, et nad nagu päris töötuks ei jääks riigimaksud on sellega seotud ja meil on terve hulk probleeme, mis vajavad nagu riigis lahendamist, näiteks eelmisel aastal me tegime üsna nihukese konservatiivse alampalgaleppe ja tegelikult tööhõivenäitajad on oluliselt paranenud on selge seos. Ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul on ametiühingud valmis tööandjate ettepanekut kaaluma, aga eriti seda ei toeta. Eesti on nii väike ja see 600000 inimest, kes meil on nii väike number, et siin mingit reaalset sisulist põhjust ja erinevaid ka alampalku maakonniti näiteks kehtestama hakata, on ikka väga raske leida. Kui me võrdleme näiteks sellega, et Suurbritannia, kus on 55 miljonit elanikku, saab hakkama ühtse üleriigilise alampalgaga, et me uurime ja analüüsime seda tööandjate ettepanekut. Nii et põhimõtteliselt ka pärast tänast vooru jäid seisud nende pakkumine 2900, teie nõudmine 3300 ja järgmisel korral arutate edasi seda tööandjate uut ettepanekut. Nad ütlesid, et nad oleks valmis võib-olla protsendike veel oma pakkumist tõstma, aga selge on see, et ei ole tänasel päeval siiski see tase, millega ametiühingud nõustuksid. Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskopi Andres Põdra eestvõttel toimus konverents, kus kõneldi kristlikest väärtustest Eesti poliitikas. Meelis sel tuuris, kui kristlik on Eesti poliitika ja mida nende kristlike väärtuste all üldse mõeldakse. Konverentsi avasõnades ütles president Arnold Rüütel, et enamik kristlikke väärtusi on meie euroopalikus kultuuriruumis üldinimlikke na nii kinnistunud, et ka mittekristlased peavad neid loomulikuks järgida. Olgu nendeks siis ausus. Või halastus, ligimesearmastus või endast nõrgemate toetamine. Sedasama rõhutas ka peaminister Andrus Ansip, kelle sõnul kristlikud väärtused Eesti poliitikas on kindlasti olemas. Poliitikad oma isikliku eeskujuga peavad kandma kristlikke väärtusi ja teiseks, poliitikud oma otsuste läbi seaduste läbi valitsuse otsustuste läbi peavad kandma kristlikke väärtusi. Mida siis ikkagi mõista nende kristlike väärtuste all, millest ristiinimesed sageli kõnelevad? Eesti Evangeelse luterliku kiriku usuteaduse instituudi rektor Alar Laats. See on suhteliselt uus mõiste, mida kristluses on lihtsam võib-olla kantslis kasutada kui kateedrist põhiliseks lähtekohaks Jeesuse kaksikkäsk, armastada jumalat ja armastada inimest ligimest nagu iseennast. See juba määrab ära, mis on ristiusu Üheks põhiliseks väärtuseks jumal ja inimene just nimelt koos. Kas seesama armastuse topelt käsk kumab läbi Eesti poliitikast? Peab olema väga heatahtlik, et seda armastuse dimensiooni siin märgata? Kindlasti on ta olemas, aga kuidagi märkamatu ja mitte just väga toimekas. Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskopi sõnul otsib kirik teed, kuidas kõnelda üldinimlikest väärtustest kaasaja keeles ja alati ei peagi nimetama kõike head kristlikku. Kahtlemata ju Me elades kristlikus ruumis kogu aeg, ei pea oma käitumisele eta kirjutama nime kristlik, kristlik kristlik, aga kui me vaatame ringi, siis ka vestlustes erakonna juhtidega, pea kõik neist on põdenud, tõdevad, et suures osas meie poliitika on ka kristlik. Peaminister tõstatas seoses kristlike väärtustega ka religiooniõpetuse küsimuse üldhariduskoolides. Praegu on ainult ühes protsendis Eesti koolides olemas usundiõpetus ja see olukord kindlasti ei rahulda mitte kedagi. See valikuvabaduse võimalus on tegelikult realiseerunud vabadusena, olla harimatu. Kaitseliidu algatusel peeti Tallinnas Kaarli kirikus mälestusjumalateenistus, et tähistada kõikide Eesti sõjameeste mälestuspäeva. Kirikus käis Kai Vare. Kaitseliidu vanematekogu ütleb oma läkituses, et Eesti sõjamehed on osalenud lahingutes juba alates 750.-st aastast, kuid väga harva on meie sõdurid saanud valida poolt ja mundrit. Kaitseliidu välis- ja avalike suhete osakonna ülem kapten Neeme Brus See mõte tuli siis, kui oli selle sama õnnetu Lihula kivi paigutamine siis Lagedi asuvasse sõjamuuseumi ja siis me mõtlesime tõesti, et kas ei oleks juba piisavalt tantsitud nende kivide ja ja kas selle piisavalt juba Eestis väikeses Eestis, eks ole, kus neid mehi jääb järjest järjest vähemaks, kas see võiks tulla ikka ükskord kokku ja nii-öelda ühe mütsi alla ka selles küsimuse eest. Ma ei usu, et see vihkamine nüüd sellepärast oleks eriti üleval enam kes oli punaste poolt, kes oli sakslaste poolt näiteks, nii et on märgata küll sellist lähenemiste leppimist ja eks inimesed on väsinud vihkamast. Kaitseliidu hinnangul sobib tänane päev mälestuspäevaks, et 11. novembril 1918 sõlmiti esimeses maailmasõjas vaherahu ja lõppes vaenutegevus. Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus ütles täna, et vaherahu on aeg mõelda, kuidas säästa mõttetult valatud verd ja mõttetult kaotatud elusid. Ta lisas aga, et kui sõdurid naasevad koju nii, et nende südames ei ole rahu, siis käib sõda edasi. Rahu saab sündida, kui inimesed on valmis andestama. Kaarli kirikus oli täna kogunenud mõnikümmend hallipäist meest, teiste seas ka soomepoisid Ilmar Laan ja Ellet Epner. Ilmar Laane sõnul ei ole sõjateel käinud meestel veel praegu rahu südames. Ma usun, et see saabub, aga natukene, aga me peame aru saama, tähendab seda, et meie ise vabatahtlikult peaaegu ei saanud kuskile minna, tähendab, et meie olime sunnitud seda tegema, kui ta, kuhu me juhtusime sattuma olen täitsa nõus eelkõnelejaga, kui minu perekonnas on niimoodi, et ühel pool teine, teisel pool võidelnud, siis meil on tõesti rahu majas, ma ei oska ütelda, on teatud inimestel erimeelsusi ja need võib-olla jäävad niikaua kui nemad küsivad, tema lapselastele räägite, kui neil lapselapsi on, sõjast näiteks mitte eriti palju. Aga rohkem räägime praegusest elust nagu son. Ja mida ma ise leian, mida kaks inimesed rohkem mõtlema ja ka võib-olla isegi eriti Eestisse on see, et mitte soovida omale paremat ja paremat ja paremat ja rohkem ja rohkem vaid olla rahul sellega, mis on, kui sa oled õnnelik, kui sul on üks mingisugune tore asi juhtunud, siis pea sellest lugu ja tunne sellest rõõmu. Tallinnas Eesti näitustel toimus rahvusvaheline konverents teemal käelis loominguline kasvatus, kus käsitleti käsitöö ja tööõpetuse probleeme, vahendab Meelis Süld. Konverentsi eesmärgiks on anda teadmisi ja arutlusainet käelis loomingulise tegevuse olemusest ja vajadusest, sest Eesti tööõpetajate seltsi esimehe Tõnu Tammeri sõnul ollakse ikka veel kinni vanades eelarvamustes. Arusaamine, et need ained on oskusainetes või huviained on aga teisejärgulised kolmandajärgulised, kui raha ei ole, siis nende ainete peale edendamise peale midagi ei anta. Ja raha tavaliselt saabki enne otsa, kui nende ainete kabinettide kaasajastamiseni jõutakse. Käsitööõpetuse muutmise vajalikkust rõhutas ka Tallinna Ülikooli kunstididaktika õppejõud, kunstiõpetaja Anu tuulmets. Meil on tegelikult väga häikesid õpetajad, kes teevad väga väga loovaid töid, aga see kooli käsitöö nii nagu ta kaine kavadest, see on pigem tehnoloogiale keskendunud, mina pean tehnoloogiat, vahendiks, keskne peax olema, disain, loovus, mõtlemine, probleemi lahendamine. Kuidagi valus on vaadata, kui on näitusel ka täiesti ühesugused objektid või kui, kui tüdrukud teevad linikuid või pitse, mis oma esteetika poolest kuuluvad kajastus limukas 50, isegi 100 aastat tagasi. Ta nagu ei näe õigustust, mida ta annab lapse arengule, on peamine küsimus, et nagu selline rõhuasetus võiks olla natuke teistsugune. Kas need õpetajad, kelle ideed on olemas, head näited, mudelid on kõik olemas, et lihtsalt rõhuasetused tuleks ümber mängida? Konverentsi avas haridus- ja teadusministeeriumi abiminister Erkki Piisang, kes andis lootust, et kääris loomingulise tegevusega seotud aineid hakatakse edaspidi taas kõrgemalt hindama. Oleme juba lisaeelarvesse ka väikse vahendite pagasi nagu sisse planeerinud, selles osas tegelikult tahaksime jõuda selleni, et kui valmib uus õppekava, siis uue õppekava juures on ka olemas see teadmine, kuidas rahastada käelist tegevust üldharidussüsteemi selliselt, et see jõuaks tõesti iga õppijana. Käelise loomingulise kasvatuse konverentsi ajaks on välja tulnud ka uus raamat pealkirjaga tööõpetust on vaja. Tõnu Tammeri sõnul valmis õpik Eesti ja Taani autorite koostöös. Taanlased ongi rohkem just lähtunud lapse arengust, nendel on väga tähtsal kohal laste omavaheline koostöö ja ka siis teiste ainete vahel väga palju nihukest analüütilist mõtlemist, mida meil ei ole tööõpetuse osas just nimelt. Käelise loomingulise kasvatuse konverentsi homsel päeval saavad sõna ka külalisesinejad, välismaalt avatakse ka näitus naabermaade õpilaste töödest. Tantsija Toomas Edur tõi Vanemuises lavale tantsuetenduse E-duur Hedvig Lätti intervjuu. Oma esimeses täispikas tantsulavastuses soovib lavastaja Toomas Edur näidata klassikalise tantsu ilu ja esteetilisust. Vanemuise peaballettmeistri Mare Tommingas sõnul on Toomas Edur varem lavastanud küll mõned väikesed numbrid endale ja oma partnerile age oksale, kuid balletiõhtu E-duur on tema debüütlavastus. Kaheosalise klassikalise balleti esimese poole koreograafia lõi Toomas Edur Tšaikovski muusikale. Vanemuise peaballettmeister Mare Tommingas. Toomas on läinud väga esteetilise kauni koreograafia sellele muusikale, et ta on väga voolav, õhuline ja esteetiliselt hästi kaunis vaatepilt, alati ei pea ju otsima väga tõsist või sügavat lugu, võiks lihtsalt vahest ka tulla. Las ta ennast lõdvaks ja nautida esteetiliselt kaunil tantsul ja ilusal muusikal, et see ongi Toomase idee. Balletiõhtu teise osa koreograafia on seatud Mozarti muusikale. Ta vaatab väga huvitava huumorit, huvitava koreograafia prisma läbi Mozarti loomingut, et sellel on väga julgeid korreograafilise võtteid, mille seda tantsijad asetanud. Mozarti rolli tantsib Hirata, kas Eiki ei pea olema Euroopast pärit tantsida Mozarti rolli, et siiski on sisseelamisel ja koreograafia oma roll rääkida, et see mõjuks usutavalt tõesti, nüüd, võrreldes Tšaikovski ka, kus sa lihtsalt laset oma tuule iilil ennast kanda, siis moodsad on väga humoorikalt ja vaimukalt lavastatud. Balletiõhtus teevad kaasa Vanemuise teatri 16 balletitantsijat, peaosades tantsivad hirothakasseiki Mari Savitski, Andrus Laur ja Lilian Sarapuu. Toomas on väga kuulus ja tõesti väga hea tantsija. Meie tantsijad on väga palju selleks teinud, ma ütlen, et toome sealt väga-väga palju õppinud, me oleme talle väga tänulikud. Balletiõhtutuur esietendub Vanemuise teatri suures majas. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega oluliste sademeteta ilm, puhub edelatuul kolm kuni kaheksa, rannikul viis kuni 10 meetrit sekundis. Hommikul tuul, saartel pöördub, hakkab puhuma lõunast ja tugevneb puhanguti kuni 15 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss kaheksa kraadi. Homme päeval püsib pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vähest vihma. Puhub edela ja lõunatuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss viis kuni pluss 10 kraadi. Te kuulsite Päevakaja. Stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.