Tere algab saade, laste lood. Minu nimi on Kadri diisel. Oleme Lasnamäe muusikakoolis omaloomingupäeval. Eelmine kord kuulasime noorema vanusegrupi heliloomingut. Täna kuuleme pisut vanemaid muusikuid. Neid, kes on muusikakoolis õppinud juba rohkem kui neli aastat. Esimesena esitavad Nõmme muusikakooli õpilased, 12 aastane Kaisa vilu ja 13 aastane Elina Masing oma loodud pala bella. Värsid pääste. Mina ise isand Gordon Tegelikult me alguses. Lihtsalt mõtlesime, et teeme laulu ühe, et alguses tuli viis, siis juba hakkasid kuidagi sõnad ja siis iga kord, kui me kokku saime, siis ununesid need sõnad ära, need tulid juba uued. Ma ei tea küll niimoodi kujuneski laulja lõpuks, et midagi põnevamat lisada, siis Me lisasime imeliku pöörde. Et need seal oli, jutt oli kahest tüdrukust ja siis lõpus nad mõlemad surevad ära, lihtsalt tundub see, et teinekord võiks nagu erinev olla ka, et ei oleks parati hapending, et võiks nagu mõnikord olla mõni erand. Vahepeal tuli selline töö, et algus oli küll nagu selline päris lõbus ja selline õpetaja soovitas ka vahepeal need, mis sinna võib panna ja siis me arutasime. Aga miks laulu esimene osa inglise keeles oli ja, ja lõpuks siis ka mõte tuli nagu minul, et et ma mõtlesin need sõnad. Ja siis ei hakanud seda eesti keelde tõlkima ja siis, et ei läheks nagu raskemaks, et siis selle vaheosa reporteri osa nagu kuidas me seda nimetame, tegime siis eesti keeles, et oleks nagu arusaadav. Aga ennem oli meil selline lugu, mis oli eesti, inglise ja vene keeles ja me käisime sellega konkursil ja siis mõtlesin, et see on nagu palju põnevam on siis ka mitu keelt koos õigi nagu inglise keelt ei muutnud, jäigi niimoodi. Aga see lugu, mis oli inglise, eesti ja vene keeles, see oli hoopis mingi teine lugu või? Täiesti teine lugu paljude siis koos kirjutanud olete? Tegelikult me oleme ainult kaks aastat tutvuda, nii et, aga enamus ajast me veedame ikka klaveri taga ja et kui tõsis, lihtsalt istutage klaverile. Hästi vahva koos ajaveetmise vorm, kuidas kahekesi koos klaveri taga olemine käib, kuidas saab mängida niimoodi, et kumbki ei tea ja koos mõtlete välja? Meil on tavaliselt, teeksime, ütleb viisi välja, siis sellest hakkab juba arenema. Ega see kahekesi inimene ei ole nii halb, et no viis, et siis nagu anname üksteisele nõu ja siis lõpuks tulebki, et nagu üksinda, siis on nagu kõik on nii lihtne nagu kraps, tere, ei olegi mingisugustest soovitustega. Vanemad erinevad, siis saab teistsuguseid nagu mõtteid ja soovitusi ja siis tulebki selline kena lookene välja. Just need saab 11 täiendada mõnusasti, et see võib-olla tõesti pluss kahekesi koostegemisel. Aga kuidas teil on oma loominguga publiku ette tulla? Still? Teile meeldib see väga või on see väga isiklik teema, on, aga see on tegelikult väga mõnus tunne nimel, et siis kui kõigile meeldib s kui kõik plaksutavad alguses muidugi hirmus, et äkki läheb midagi sassi ja unustad ära. Muidu on, ma ei tea, mulle igatahes väga meeldib üldse esineda juba lapsest saadik ISIS-e-diskopaladega ja laulad ka gaase endas, kindel, siis on kõik väga kerge. Aga kas on see kuidagi teistmoodi ka, kui te tulete omatehtud palaga või on mugavam esitleda mõne teise autori loomingut või ei ole seal üldse vahet? Oma palavam palju kergem esitada, sest kui läheb midagi sassi, sest keegi ei tea? Selles on jah. Aga ma ei tea, muidu vahepeal kui sa ei ole jah ennast kinni, nagu ma juba ütlesin, et siis nagu on raske ja siis, kui sa ei mäleta, aga meie muidu harjutame väga palju. Ja meil on koolis ka igas klassis on klavereid ja siis kogu aeg siiski saame klassist kohe mängima, kuna seda on ka lihtsam, et see siis nagu ise teab, mis seal ette tuleb, aga kui noodis, siis sa võid nagu hakata alles pähe õppima, aga siis kui nagu omalooming, siis sa nagu teed sellegipeasse, jätad selle endale automaatselt meede. Teile väga tore lugu, oli teil. Nüüd kuulete 18 aastase Nõmme muusikakooli õpilase Kristiina maini laulu alalõpmata tutaksa. Klaveril saadab õpetaja Inga Lehto. Too. Mulle meeldib kirjutada luuletusi, siis nendele ka viisi juurde kirjutada laule, seega miks sa kirjutad luuletusi, et ennast kuidagi väljendada ja otsida oma tunnetele ja meeleoludele väljendust? Kuidas tänane lugu sündis? Ja tegelikult mul oli, algul oli nagu teisi mõtteid ka Kaisma ikka. See, et me ei märka piisavalt, mis on meie ümber ja tunda, tunda, tunda. Ja mina ise tegelikult ka ma kirjutasin selle siis ikka selleks, et ma ise ka teeksin, nii nagu ma seal laulus laulan. Et läheme, jookseksin, paneksin rohkem tähele. Tekib inspiratsioon, sa mõtled võiksimegi laulu kirjutada ja siis ma otsin oma luuletused välja, et mis luuleta sobiks ja siis hakkan sinna mõtlema, et mis viitsin sobiksemis, harmoonia, akordid. Ja see rütm või see nagu nagu see üldmeeleolu. Et selle kiired, selle panin paika, aga konkreetsemalt rütmi, mis, mida, mida Inga Lehto mängis, selle ta mõtleski kisadele skalaari saata. Suur aitäh sulle ja jõudu edaspidiseks. 12 aastane Marten nei Baum Nõmme muusikakoolist, kes tegelikult ise tšellatati, kirjutas loo Lasnamäel muusikakooli omaloomingupäev 2010. Tema pala kannab ette ansambel Kansare d. Muusikud, kus Martin mängib ise klaverit, Anette tähema viiulit ning Karis Trass flööt. Tegelikult nagu kõik või kui nii võtta, siis ma olen nagu alguses sellist klaverit mänginud ja siis olen, ma ei osanud nagu kokkusobitamise laul, lihtsalt mõtlesin selle kuidagi sinna juurde ja siis mõtlesin eks, nagu selle peal kee pannes siia tulla. Kuidas sinul lood sünnivad, et kuidas saab alustada? Kindel, nii, et ma enam vähem tean mingite osade järjekorda seisma. Ma lihtsalt võtan mingi paberi ja see, et on enam-vähem part. Hääled on kahtlemata, see lugu oli mitmele billile, et kuidas sa oskad teistele pillidele kirjutada. Tegelikult ma olen lihtsalt küsinud, et kui nagu madalale või kellelegi, kuidas mängida, aga samas viiule niukeedil ja mu näiteks mängib ka seda ja nagu eriti mängib mu ema, nii et tema käest ma saan ka küsida. Aga väge seal midagi nagu liiga rasket ei ole, sest lugudes ei ole nii väga nagu selliseid tehnilisi käike või selliseid mis asju sa pead siis teadma, kui sa kirjutad mitmele pildile lihtsalt seda arvestama, kuid milline on pilli nagu tämber ja kuidas teistega kokku sobib ja kuidas mingi tugevus on. Miks sa just need pillid valisid? Ma kirjutasin sellepärast, et meil on bändi juba enne olemas ja me olime nagu pool sebrad ees, mingi kordne lihtsalt tuli minu juurde ja siis nad võtsid pilliga kaasa ees. Meil natuke tegi mees neljale ennast nii-öelda bänd välja. Suur aitäh sulle. Suur tänu kuulamast. Lasnamäe muusikakooli omaloomingupäeval käis toimetaja Kadri.