Tere kuule ja neil on õigus, kell on juba 11. Kui jaga vilunud pole ja mõtisklemiseks tahtmist, siis võite ka kinnisilmi tänaste kõnelejatega üheskoos läbi praeguse südaööd rännata Eesti ringhäälingu ajalukku pool sajandit tagasi. Need olid rasked ja pöördelised aastad paljudele Euroopa rahvastele ja riikidele. Kuulajate vanem põlv peaks veel mäletama häält ja meest, kes koos Feliks mooriga ka teadustajatööd tegi. Hallo mees Vardo Holm. Palun tervitage teie tänane õhtu sisse. Nii nagu seda oleks tehtud 50 aastat tagasi. Väelesin Tallinn, Tartu ja Türi. Tülis. Me oleme selles ajas siis lisasaate pealkiri oli siin Tallinn, Tartu Türi lõbusad velled, mängijad, tõmba Jüri. Tema käekirjast arutles. Hallo, siin Tallinn, Tartu ja Türi, järgmiseks, palun kuulake meie saadet. Raadio mäleta ennast. LVM. Henna. Müra hulka ei käega. Loodu oosemaid sein voor. Suurema koorma kui ka maa peal Aga ikka? Kolm meest stuudios vanad tuttavad kolleegid, mehed, kes ringhäälingus kaua tööd teinud ja teinud sellel ajal siis kui kõikide andmete paberite järgi Eesti ringhäälingule omamoodi kõrghooajal, see oli siis kusagil 37, kaheksa üheksa kuni 40 võib olla, igaüks ütleb kesta tol hetkel ringhäälingus siis oli, ma tean, et tulite palju varem, kui need aastaarvud pragolimisema nimetasin, palun, Aleksander silla. Kui ringhääling algas, siis ma olin ka, puutusin kokku kui sellega. Sest ma olin sisepataljonis ja sidepataljon mehed. Põhilised ehitas selle 1926 26 ja kahes kohas saationi koplirannaraadiojaamas, noh, seal mõõdovi eksamis teha ja praktikat, nii et ma olen seda saatjat häälestanud. Pikal tänaval 34 meest ja oli stuudio ka juba oli stuudio ka Estonia teatrimajas, seda ehitati alles nii, et sinna teatrimajja koliti üle 1000 927 aasta novembri lõpus. Siis ma läksin merele. Sest ma sain raadiooperaatori Ansse ja 10 aastat merede tulid tagasi ringhäälingusse 1000 39. aastal. Siin oli tuttavaid mehi juba küllalt ees. Aga väga palju oli ka noori noored toredad poisid olid. Tulid kõik lõpetanud. Kas tehnikagümnaasiumi ja töötas siin olid Tallinna tehnikaülikooli üliõpilased näiteks Heino pillikse Toom, kruusa ja teised veel surm ja rullus ja pärnpuu ja vanemaid oli Eevalt mägi ja Boris kreeme. Ja ühtegi naist ei töötanud tehnika osas. Toimetajaid oli ka vähesel ajal võrdlemisi tean ka valge saali ja hiljem tuli ka orm. Muidugi spordisaates Mikkin ja Ago Kask, Felix voorilist, Felix Moor, no tema oli, räägi, Vardo Holm oli see mees, kes selle Felix muigega tööd teinud, õieti te jagasite seda esialgu seda leiba isegi diktorileiba. Ja mina vastasin Ringhäälinguteenistusse 1929. aasta sügisel raamatupidajana 1900 30. aasta alul, Felix Moor kutsus mind mikrofoni ette, et ehk saaksin teda asendada, kui vajadus on. Ja sestsaadik ma siis töötasin paralleelselt, tähendab õieti põhiliselt raamatupidajana. Aga vajaduse korral siis asendasin Felix moori mikrofoni ees teadvustajana ja sellisena ma töötasin kuni 1934. aastani. Kui ringhääling riigistati, siis tuli riigiringhääling ja siis ma vabanesin raamatupidamise ülesannetest. Jäin alule alul teadustajaks. Aga siis, kui ma lõpetasin konservatooriumi 1000 936. aastal, siis hakkasin ühtlasi muusikatoimetaja ametit pidama, aga vahetevahel vist tuli paralleelselt ikkagi ka mikrofoni ees teadustajana. Kuulaja jaoks olite teie siis koos Felix Moriga need põhilised raadiohääled? Jah, tol ajal olime kahekesi tõesti ainult ja tuli teha kõikisuguseid töid. Alates seal tab uudiste lugemisest ja päevauudiste koostamisest sellal teadustaja pidi ise kõik koostama, lõikama lehest välja, mis ta tahtis ette kanda või siis et ta telegrammi siin, et ka kääridega lõikama sealt parajad teated välja, mis ta tahtis esitada ühtlasi laste tunde pidada. Muidugi mina olin põhiliselt ainult teadustaja, aga kui Felix Moor puhkusel oli suvel, siis tuli mul kõike asendada, laste tundisi pidada. Ja suvel siis tuli minul ka reportaaže teha, muidu mina olin ainult teadustaja. Aga suvisel ajal, kui Felix Moor oli maal puhkusel, siis tuli minul ka. Esimene reportaaž, ma mäletan, oli vist üks spordivõistlus praeguselt dünamo staadionilt Kadriorus. Aga need aastad, millest me nüüd täna pisut rääkida tahaksime, 37, kaheksa, üheksa, 40. Sel ajal olid teie alad ringhäälingusse jaotunud, Felix Moriga, Felix Moor läks kunstiliste asjade peale, rohkem tähendab kuuldemängu peale selles mõttes sõnalise kunsti peale teiega rohkem muusika peale ja te olete muusikajuht juba viis, siis sel ajal. Ma ei tea, kuidas see tiitel oli muusikatoimetaja igatahes muusikaga tuli tegeleda alates orkestrimuusikatest ja solistidest ja lõpetades tol ajal nimetatud graafioni või heliplaadimuusikaga. Ja ansamblitega. Tol ajal ma mäletan, mis aastal see võis olla võib-olla keegi teine mäletab täpselt kui Eesti rahva hulgas oli väga suur huvi vana tantsumuusika vastu, seal oli mitmesuguseid ansambleid. Ja minul tuli idee, et teeks pasulast pasunapoistest üks ansambel ja ja otsisingi äsja null kaheksa meest välja, kaheksa poissi hakkasid mängima vana tantsumuusikat ja nimeks pärast tuli välja, mina ei mäletanudki. Korrussar kord ütles seda vist isegi raadiosse, ei rääkinud, mina panin teine nimeks pasunapoisid ja see jäi siis kuni selle lõpuni oli kaheksa meest ja pärast oli 12 meest ja väga-väga tore ansambel oli saateansambel Rinne laule saatis. Jaa jaa. Väga toredasti esines ja kuulajate lemmik, ühesõnaga oli teie mehed ka, ei mäleta, võrdse taimel kas 37 või kaheksa või ikka needsamad, isegi üheks ikka sellel sellel ajal millalgi. Ma olen rõõmus, vaid taapin võrdub minna, sõidab Õedo lindudega laonaabrilt, nii hommikul kui õhtul käin ja Ärgata keskvaatunud. Ja nüüd palun Heino pilliks, te olete tehnikamees, aga kui ta sulle ka mitte päris, sest mikrofon ei ole teile võõras. Minu kontaktringhäälingu hakkas peale 1932. aastal. Ma olin siis Tartu tehnikagümnaasiumiõpilasena Tartu raadiojaamast praktikale Ringhäälingujaamas ja tol ajal oli Tartu Ülikooli juubelipidustused. Felix Moor oli Tallinnas seal reporterina, aga meie pidime enda tehnilise varustusega ta teenindama, nagu öeldakse. Aga meie asi oli õigi kehv, Milluks kantav Reiš võimelda, väike oli. Ja sellega tuli käia nii, et ühes kohas lõpeks ära kähku teise kohta. The sexascumoor kohale jõudsid kõikjale, käiku läheks lasel mees, saimegi mooriga nii ligemalt kontaktid, mis leidsid meil õige pikaks ajaks. 30 teine jah, mulda isegi. Niisugune saatuslik kuupäev, esimene juuli, 32. Ma ei mäleta, mis seal juhtus. Ringhäälingu Tartu stuudio oli tollal Vanemuise viiendal korrusel mingis kolikambris. Et tuli üks loeng ja teadustaja jõudnud kohale. Ja telefoni teel papi mägi, nimeta kutsusime Evald Mägi tema liiama juhataja ringhäälingujaama juhataja ütles, et teadvusta ise ära. Muidugi, mul on praegu pilk meeles, tunni oli niimoodi, et 10 keelt oli suus ja kõik need keeled olid omavahel sõlmes. Mida ma seal Butters on, seda ma ei tea, aga igatahes eluga ma tulin sealt välja. Ja pärast kume mägi käest küsisin, et noh, et kuidas oli. Mägi patsutas mulle õlale, ütles, et oh ei ole vigad, et sellel mehel läks hoopis kehvemini või? No ma muidugi võtsin selle kui suure tunnustuse endale lähedal ju 32, siis tuli väikene vahe, lõpetasin keskkooli ära, tehnikagümnaasiumi käisin sõjaväes sidepataljonis. Ja siis 36. aastal tulin ringhäälingusse tööle. Omaaegne sidepataljoni ülem kolonel ulbri oli sel ajal juba ringhäälingu direktor ja pandi mind siis alguses konstruktori joonestajaks. Ja partoholm mäletab tollal stuudiot, ümberehitamine käis ja mina pidin muidugi need joonised tegema. Ja see oli täitsa niisugune vette hüppamine tundmatus kohas. Sealt mingi taime ollut öeldavat, siia panime seina süüadematna ja muul enda teha. Aga nahk, Pühtivad seisid ja mõtte kõige hullemini. Aga siis, kui kuuldemängude stuudio sai omaette ruumi, siis Felix Moor võttis mind kuuldemängudesse öelda enda käealuseks. Ja seal ma olin kuni 44. aastani leiutisi, seal vist siis ka kõiksuguseid võtteid, mis kuulda mängudel parajasti tarvis oli. Nojah, tuli tehase kuskil midagi ei olnud ja nagu prantslase vana sellega lõhkuda, midagi korda saab täiesti ise. Ja seal tulid inimja muidugi, mis seal kõige tähtsam oli, meil oli ju välismaalt toodud need heliefekti plaatel. Paras pakikene, noh, keegi ei teadnud, mis seal peal olla, siis sai hakatud neid kuulama kartoteeki kandma, kartoteek tehti siis. Ja meil oli lõpuks seal kuulda stuudios väga suure heliefektide kartoteek heliefektide kogu, näiteks kõik eesti kirikukellad olid seal olemas ta kordsest, kui reportaaže auto kuskile läks, siis sai jälle tellitud, vot seda efekti ja seda asja teiste efekti. Ja muidugi, mis selles, et veel vaja oli, seal saunas käisime ükskord ja hipodroomil käisime ja niisugused ekspromt asjad, mis tulid, käigu pealt ära lahendanud. Kas sina projekteerisid selle stuudio ümber ka? See alus oli üks suur stuudios, minu ajal oli veel algusse suur seda minna, just need jooned vedas, kuidas asi? Siis tuli seal tuli siis üks kaheks kaheks osaks, iiliti kolme kolmeks õieti isegi neljaks veel tulid sisse, oli väikene ja siis vasakut kätt oli see surnud mehe ruum, mida me kutsume ahvi puuriks, siis tuli teaduste stuudio ja siis tuli Kallastu ja, ja need kõik olid ennem, enne sinu projekteerimist olid need kõik üks suur stuudio ja seal toimus kõik see asi, orkestri kontserdid, solistid, teadvustamine, jahulda, mängusi vist sel ajal veel ei olnud, kui oli, küll oli ka kuuldemäng oli samuti mikrofoni. Mul tulega rahval käis ümber mikrofoni kordamööda kõik mikrofoni jätta ja Olbri oli toon, kelle välja Saksamaal mingeid heliisolatsiooni eriomadustega plaadid, nendega tüdined kuuldama, seinad trapeerida või katla õieti. Ja muide kuidas seda asja teha? Mujalt kah seal lugenud ja näitas mulle ka, et et kuidas kombineerida erinevate laiustega, et ühesõnaga erinevad pinnad oleksid, nad resonants ei läheks. Ja siis sai need pindu tehtud ja kuidagi mingi mustri järgi sinna üles pandud, mäletab küll, korras, ladus. Vaatas meile teinud, nii ei ole ilus, võtsime maha, panime teistpidi ja aga asja ära. Kui kuuldemängudest rääkida, siis minagi olen kuuldemängus kaasa teinud. Felix lavastas neid. Eino peldik, see tegi siis heliefekte. Ja mina aitasin ka siis ka see ühte ja teist seal ja vahest ei olnud kedagi osalist, siis mul tuli mõni väikene osa isegi täita. Ma mäletan, üks osa oli. Mis kuuldemäng see oli, täpselt ei mäleta, aga seal oli niisugune osa toakärbes ja porikärbes mina häälega, siis imiteerisin seda toakärbest. Mul mehele sellest esimesest. Ringhääling on alati seisnud koos sisuliselt ju kahest poolest. Tehnika pool ja teine on see toimetuste kool, kast tuletaksid meelde, ütlesid toimetuste poolt, kuidas tol ajal üldse saateid tehti, missugune koosseis ja meeleolu ja, ja eetrisse vesi viis ja komme. Kui jutt on 1900 36.-st ja hilisematest aastatest, siis oli juba toimetus mingil määral olemas. Aga alguses oli toimetus ühes isikus, Felix Moor tegi kava kõik ja koostas ja ja anti trükija paljundati. Raadiolehes ilmus segava ja tema ise siis selle teostas ka ja teadvustas ja hiljem tulid juba siis toimetuse liikmed, kes esin kesa oli esimene vist, kas oligi? Võib-olla küll jah. Kui suur võiks koosseis olla enne suurt sõda? Ringhäälingule ma mõtlen, toimetuste pooleda, tähendab enne neljakümnendat aastat või siis oli juba ikka päris korraline rääkima, näiteks võtame siis kooliraadio kaks rummu ja pilvi toome Tomand ja ja, ja päev uudist oli kesa ja hiljem tuli hull ja aga kits, võrk oli veel millalgi hiljem, aga Aadam hiljem ja, ja seal lahmann, Ellen Bachmann tuli teadvus tühjaks ja kui mina, siis ta oli juba teab miks see teadustööd, kes meil mis järjekorras need tulid. Andres Birk oli kõigepealt tuli element ning tähendab, kas oli tema, enne oli Ellebirke ja sihttulid, pilk ja pekk. Lihtsalt eebeekia ja selle materjali, nemad tulid võistlusega. Teadvustavate võistluse konkurss saamiseks oli juba tol ajal oli ja siis oli sellega ja see oli huvitav, ma mäletan aega, ta kuulutati välja võistlus ja valiti siis välja. Üks grupp, ma ei tea, vist 20 või 25 ja need siis anonüümselt esindajaid oli siis tahtjaid, oh jumal, ringhääling oli populaarne, väga kapla, tahtjaid oli palju. Ta arvas ennast ikka sobivat sellesse ametisseellugu ta sinna tuli, siis ta oli kindel, et ta just soo, et just tema sinna sobib. Aga paraku jah, need žüriid olid tihti ple teisel arvamusel. Seal oli nii, et siis need kandidaadid valiti välja ja need esinesid siis kordamööda anonüümselt numbri alla ja siis raadiokuulajad teatasid kirjalikult, mis number kandidaadil neile meeldisid. Ja muidugi oli ju väga palju telefonikõnesid, kus püüti kindlaks teha, kes esineb selle või teise numbri alla. Aga meil oli kõigele öeldu, et mingit informatsiooni, Ta ja nii palju kui mina tean, ei antud ka. Ja siis see võistlus andis väga huvitavad tulemused. Kas sa mäletad Ralf Tafenau ud, temal tuli võitjaks? Nimi on tuttav ja kui sa nüüd nimetad seda, siis tõesti tuleb? Jah, nagu kujugi silmad ette tuli võitjaks Ralf Tafenau. Ja ees, kui need võitjad selgusid, tuli niisugune skandaalne olukord, et see polnud üldse eestlane, kohalik sakslane oli lõpetanud Tartu Saksa gümnaasium. Ja tal oli niivõrd perfektne eesti keele hääldamine ja selge diktsioon, et võitis teiseni päris märgatava edumaaga. Aga kahjuks oli nii, et arstlik komisjon jälle ei lasknud lepikul NATO'l tuberkuloos. Aga seal siis tuli, pilk oli esimene. Teine oli hilisete Peek. Vaat kes kolmandaks seise taimele. Täna Seczpirkja Peek jäid pidama. Aga muidu huvitav tähelepanek, arstlik komisjon ei lubanud läbi, jah. Tähendab ka kõik need kandidaadid käisid arstlikus komisjonis, need, kes välja valiti, juba kogu seda massi saatorikse mõtet olnud. Ei, seal nii palju kui ma tean, seal oli väga põhjalik komisjon ja loo tuberkuloosi tol ajal ikkagi veel probleemiks. Loo ringhäälingus ikka ei saa haiget inimest võtta, vaat, Ellen Bachmann võib-olla tulid, Bachmann tuli raamatupidamisest ja, ja noh, oli ka teadustaja, tulid, pea jääks ja, ja hiljem trover koha tuli ka jälle järgmise võistluse võistluse ajal, sina mäletad, heal kohal töötas kuni lõpuni ära ja väga tore, niisugune tõsine ja rahulik mees ja rahulik mees ja teaduslik mees. Kas te seda mäletate, kui oli riigijuhid, kõnelesid mikrofone, siis viidi mikrofon neile kabinetti. Ja minul oli see au siis nende kõrval seista seal ja teadvustena kohe koha pealt. Eetrisse otse otse ja seal on mingid kõik saartel. Läksin tantsima, midagi plaadistati ka, see oli hiljem, see oli hiljem, see oli ja millal see võis olla üheksa. Nii jah, selle. Ja kui vahepeal kõrvalpõikena võiks veel öelda, minuga tehti esimest proovi eesti helifilmis ka lugesin ühe lõigu ja siis nägin enda pilti seal ees, kuidas ma seda lugesin ja sellest arenes eesti helifilmid, 19 nüüd kutsutakse raadiomehelikult teadust teha, seda tegema Nad ei ole ja siin on sinu pilt ka ühes ministriga koos on ja sul on alles kui heliplaatidest rääkida, Modonsen jälle lehekene käes. 23. juulil 1936. aastal anti esimene reportaaž heliplaadilt Eesti Läti maavõistlus jalgpallis. Ja seal oli niisugune huvitav moment. Mina olin ka seal maha mängimas. Ja kui see reportaaž läheb saatesse, siis üks väga ärritatud meeshääl helistab. Et mis asja te seal praegu annate. Ja ma ei mäleta, kes seal vastas, ütles, et me anna praegu ühte Läti jalgpalli maavõistlusest reportaaži meelsust, mis, mis juttu te räägite, mina ise käisin seal mõistusele ja olen juba kodus. Et kas siis tõesti häälel läheb nii palju aega staadionilt jõuda idee juurde. Ja kui me tegime selge Esson heliplaadil, siis oli väga solvunud, et see on kuulajate petmine. Niisugust asja ei tohi olla. Tarmo Tamm võlub mind endalt. Kui hellplaatidest üldse rääkida veel, siis alul oli kord selline, teadustaja käis ise esto muusikast, valis ühe kava välja, tõi selle stuudiosse, mängis maha ja siis jälle järgmine päev vist tagasi. Selle Esto-Muusika oli kauplus, kus müüdi heli, heliplaate ja noote. Tol korral oli üks teine noodi kaupluse iga veel ja ka heliplaate, mis tema ja ja hiljem siis hakati ringhäälingule. Oli võrdlemisi väikese hiljem, kui juba sinu projekteeritud stuudiod olid mängu, siis mäletad teadustaja stuudios oli seal üks, kaks, kolm, neli, kuus või seitse kapi neliga P3 laiune rida oli juba, oli vahepeal ja seal vahepeal siis kahe poolega uksed käisid lahti, plaadid olid kõik serviti seal, igaüks erilahtris, nimekirjad olid ukse peal ja vanasti oli niisugune komme, kui mõni saadi ära jäi või midagi, siis teadustaja ise sealsamas plaadid olid tema stuudios, valis sealt plaadi ja mängis ja täitis selle tühimiku, et teie jääks pausi. Aga hiljem muidugi siis juba pärast riigi ringhäälinguajal ja lõpupoole siis olid, oled valmis tehtud ja plaadid kõik ritta pandud ja mängitud. Muidugi allulga, mäletate seda? Teadvustad, ise mängisid, heliplaat, ongi hea, see oli, see oli kõdi lõpulekümnenda aastani niiviisi. Tahtis teadustajaks minna, tegi proovi ka, et kuidas ta plaati mängib ja gongi lööb ja treeningul majalise seda treeningut teinud tšempion juurde ühe väikse repliigi veel. Mardo rääkis, kuidas käidi heliplaate seal äris muusikaäris valimas ja nende heliplaati ettekandmiseelseid harilikult öeldavat kuuletan tantsumuusikat kaubamaja Esto muusika heliplaatidelt. Reklaam reklaamiks ühtlasi ka tasuks jälle seepärast veega ringhääling ei maksnud nende plaatide kasutamise eest. Tol ajal mängiti muusikast näiteks mis eetris käis või oli rahva lemmikuks sõdurid, soovi, kontserdid, nagu praegugi on ja seal olid kõige mitmekesisemat soovid enamus siiski kergemuusikamaainimeste poolt ainult vana tantsumuusika. Ma võiks nii palju lisada, et koguti Tallinna kõik rahvamuusikud ja siis Inglismaalt esmaste Foysi firma esindaja käis sind lõikamas ja temal lõikusega vahaplaadile. Ja just rahvajutud ja rahvamuusika meie ise jõudnud, meil materjal ei olnud ja jõud seda, seda asja organiseerida, kadunud Pulst, tema oli muusikamuuseumis, tollal, tema organiseeris, ringhäälingus lõigati, aga kas mitte kontsertsaalis ei lõigata, lõigati ka kontsertsaalis. SiniEeessaalid lõigati ja isegi kolmandas stuudios lõigati jah väljendust mööda, seal jäädvustati puht eesti muusikutest kergemat muusikat mitte. Ma ei mäleta, kas sümfoonilised muusikud ka oli või, aga kergemat oli ja need matriitsi tähendab aha matriitsi läksid kõik siis Inglismaale Londonisse. Masters poiss pidi seal siis plaadid tegema, aga sõda tuli vahele, ma ei tea, kas need on hiljem tehtud plaatideks või ei kindlasti nad on alles seal, sest nendel on väga suur arhiiv ja, ja võib-olla aga ei ole kuulnud plaat, et kuskil ka väliseestlased oleksid niisuguseid plaate saanud kasutada, nad ei teadnud ka võib-olla paljud, kes sinna läksid. Aga esimene hõbehall käis ju ka meil maal ringi ja plaadistas väga palju rahvalaule, rahvamuusikat otse ajju. Kas teist kumbki oli minuga kaasas, mina tegin ka ükskord hõbehalli sõidu Kolga külasse siin Harjumaal seal oli üks vana tantsumuusikaansambel ja siis jäädvustasime seal lindil ja mitmesuguseid nende poolt mängitud palu ja läksid hiljem saates. Ent keegi ei olnud, aga seal oli palju, aga kõik neetud seisid ju reas. Paljad plaadid pärast kõik põlesid ära. Siin on praegu jutuni kahest operatsioonist üks operatsioonis ja vanarahvamuusika säilitamine, mida kadunu Pulst organiseeris. Teine oli jälle Eesti kaasaegse muusika heli plaadistamine, mida esmaselt poiss tegi. Ja nende rahvamuusikute lindistamise plaadistamisest. On väga palju fotosid, ma nägin neid muusikamuuseumis hiljuti alles see võte, mida ma käisin tegemas Abeliga Kolga külas, see oli ainult ühe saate jaoks mõeldud, nii et see ei olnud jäädvustamise mõttes, aga punst jah, muidugi, püüdis jäädvustada kõike suure töö tegi väga sel alal narrabidi seadustada eesti rahvamuusikat. Kuule, ega sina ei olnud tuuridega Agu Kask tagalas. Et võib-olla, et oli vaat sellega tööks huvitav episood mulle meelde. Agu Kask tuli jah, kuskil Kolga kandis ta tuli ja andis väga uhkelt ette, et tema on plaadistanud hulga ilusaid meremeeste laule. Ja muidugi need laulud olid kõik välja märgitud päälkirjad ikka täpselt juures, kui pikad need laulud olid. Ja mina jälle koostasin ühte meremeest ajaviitesaadet. Muidugi mõtlesin siis, et panemine, laulud, mängu ja saate oli valmis, aga tol ajal asi käis väga demokraatlikult ega mingit käsikirja esitamist ega midagi enne ei olnud. Aga siiski nii, kaks päeva enne hakkas seda kribelemat kuulamine plaadil üle kuule, kas silla mitte olnud veel kaasas, kui kuulasime üleval kuuldemängude stuudioplaate, kui need mehed laulsid, väga ilusad laulud olid, aga nagu kadunud ole, Kask ütles nüüd ettekande, saad nad ummistavad mikrofoni ära. Ja siis oli niisugune hädad, saate, oli välja kuulutatud. Raadiolehes juba ilmunud, et vot niisugune saade on, aga muusikapalu ei olnud. Ja siis põlve pealt organiseeritult jooksu pöörduks ansambel laulvat Seilorid. Kus siis Hardi tiidus, kas alles kus sai võetud siis põlve pääl jälle kompileeritud tekstreerige laulud, vot see, miks merevesi soolane on ja tossuansse need laulud tulid, sellest, seda ma ei hakka. Ma tean jah. Ja siis said need lõigatud need Messalia saate, päästsime ära. Aga nii, et see näitab, kuidas tollal tööd tehke, aga see laulud olid küll nii-ütelda, nagu kombeks on, et kui ebasobiv sõnas trump, trump öelda, seal ei oleks puute kainet trump trump.