Tehnikat nendel aastatel, enne seda suurt sõda tuli üsna palju ringhäälingusse ringhäälingu uuenes väga tunduvalt. Vaat õieti ma olen nüüd selle kohta ka. Järeleringhäälingus oli väga hea töökoda ja väga haruldane meister, üks Bernard Theodor per ja anname oli ka, laboratoorium oli ka tugev ja nii et ingeliku puldid, helipuldid ja isegi mikrofon tehti järel, see kondensaatormikrofon tehti ise ja, ja prooviti kas saksa mikrofoniga kõrvuti, et kas on mingisugust vahet, mingisugust vahet ei tuntud. Nii et ringhääling tegi seda muidugi väga odavalt. Ainult osad ostis väljaspoolt ja kõik monteeriti koha peal ja ringhäälingu kõik võimendajad, kõik tehti ise, annab mikserit ja siis andekad melonid tehnilises talituses. No siin peab ütlema just, et kadunud Fretolbrei, temal oli mingi eriline vaist, kui kuskil midagi uut oli, tema oskas selle kohe välja tuua. Näiteks magnetofon, mille toodi, see oli esimene, mitte ainult Baltikumis, vaid kogu Ida-Euroopas. Ja need kondensaator, mikrofonid, mis ta tõi, mida me hakkasime tegema. Jälle oli nii, et kui oli Ülemiste järvel vist euroopezi võistlused, jääpurjetamine ja püüdsin osa sellest, no vot siis oli nii, et Saksamaa ringhäälingumehed olid väljas ja olid väga üllatunud, kui meil olid moodsamad mikrofonid, kui nendel möldri inseneril Leesment oli. Ülbe jutuga v, ütles Saksa Nahkude. Hästi maksate, me võime teile müüa üldse väga palju asju, mida Olbri tõi välja, mida kuskil mujal veel ei olnud. Pärast selgus, et oli vaade nii vähemalt viis aastat ette. Ka kõik Euroopa ringhäälingu lärin alates Soomest kui niikuinii Prantsusmaale välja ja oli kõigega, oli Rain tuttav või tähendab teada ja temal räägiti palju ära, mis harilikult turistile ei räägita. Ja sellest oli tal ka teadmisi. Üle 20 aasta on arhiiviriiulil seisnud Vello Lääne intervjuu riigi ringhäälingu viimase direktori nüüdse manalamehe fared Albreiga. Siinkohal meenutab faredolbrei, kuidas Eesti ringhäälingusse saadi esimesed magnetofonid. Fredolbrei häält kuulete esimest korda. Berliini ringhäälingus oli minul isiklikult rahvusvahelisel konverentsil tuntud kuulus ja väga nimekas akustika doktor von Braun, meil väga sümpaatne ja kena inimene. Ja sellepärast siis iga kord, kui mul temaga kokku puutuma, siis oli, oli meil ju väga pikad ja huvitavad jutuajamised, kus ta väga paljud väga kasulik näpunäiteid mulle andis, eriti kui meie uus ringhäälingu hoone projekti tegime, siis oli suurema osa neist kasvatatud näpunäitest ütleme pärast ära kasutasime, oli just tema poolt antud. Ja muuseas nägin ma esimest korda magnetofoni, tema juures oli 36. aasta teise poole peal. Ja ma olin muidugi väga huvitatud sellest, küsisin, kus magnetofoni oleks võimalik saada, aga ta ütleb, et ei diaat eestlased, nende hakkab laskma väljaost alles tuleva aastaaeg, keel on üle antud, aga meile tehti esimene prooviseeria ja mõtlesin, kas kuidagimoodi võimalik saada katset, teate mis? Meil on praegu üks uus tellimine Medellimisel Ma ei mäleta vist 15 või 16 aparaadi, ma panin kaks aparaadi juurijanitsate Kaksa Partsat omale. Maksame sellesamase ja mida Saksa ringhääling maksis ja kuidas ta seda asja nii omavahel, seda ma muidugi ei tea. Aga siis teised neli magnetofoni, mida me juba hiljemalt saime, seda me saime juba Aegi firma kaudu. Nendest oli siis stuudiosse oli üles seatud kaks kiki, kaks tükki oli Tartus siis selle suure hõbehalli pääl, see oli esimene reportaaž auto, mis Balti riikides spetsiaal. Internatsionaal autobussis asi, aga kuna meil Eestis ei olnud selle karossarii ehitamise töö kodasse, siis tellisime Soomest ja sellepärast saatsime meie selle satsi Soome ja Soomes ehitati siis meie joonisti ja andmete järele see kere peale. Siin juba seadsime sisse aparatuuri, sellel seisis kaks magnetofoni, siis olid kaks lakk plaadilõikamisaparaadi, mida me pärast siis juba välja viskasime, siis oli seal võimenduse seaded ja võimendajad reportaažid üleandmiseks, ühesõnaga varustust täielikult, nii nagu üks moodne korralik reportaaže auto peab olema reportaaž autoga, siis sai Eesti risti ja põiki läbisõidetud isegi nende pisikeste laevadega, mis tol korral Hiiu, Saaremaa ja Mandermaavgel liikluses sai isegi sõidetud sele hõbehalliga Saaremaale reportaažid ja tegemiseks. Ja nüüd see oli määratu suur panus meie saatekava rikastamiseks. Te kõik töötate sel ajal ka 39 44, pöörduma ajalukku tagasi ja vaatame, mis siis. Ja ka mõtleme, mis siis Eestis õieti juhtus? Nendel ärevatel aegadel, kas ringhäälingus ka kuidagi kajastus? Eutanaasiat 39 baaside lepingud ja muud abistamise pakti lepingud ja kõik kui niisugune, mis Eesti ümber toimus. Ringhääling oli ikkagi see esimene teataja rahvale, kõigest päevauudistetoimetajad peaksid sellest kõige paremini rääkida. Mina halluta välimust rääkides, kui ma tulin ringhäälingus, siis ringhäälingus sissepääs on kergelt, masinakirjutajad olid seal ees, minge sinna. Mingisugust takistust ei olnud, ainult üks vaheuks oli, kus tere, Lucoli vajutades nupule, said sisse. Aga sõjad pandi rauduks tennisekeskusse. See oli 41, siis ei, ei, mitte 30 39. Ja selleks nii rahulikult ja peaaegu märkamatult. Aga kuidas 40. aastaringhäälingus oli Sakkasid, mingisuguseid ümberkorraldused ja teistmoodi tegemised või või ta ütles ringhääling ikkagi sisse juurdunud pärast seda nende mõtete pärast juunis-juulis alates juunist alates, hein on muudatused, olid? Kõigepealt kõige tähtsam muudatus oli vast ehk see, et ringhäälingu löödi kaheks. Just saatekavaosakond oli eraldi, see oli Eesti raadiokomitee, tehnikaosakond on eraldis, oli side valitsuse raadiokeskus silmanud väiksemaarvulise näite tuua. Ringhäälingubüroo büroos oli kaheksa inimest koos büroo juhatajaga. Ja kui siis ringhääling löödi kaheks siis saak tähendab raadiokomitee raamatupidamises oli 21 inimest. Et nad ei mahtunud sinna ruumi ära, võeti üks, teine ruum juurde veel. Ja muidugi need uusametnike tuli väga palju juurde. Koos seisab minu teada kedagi ära vist ei läinud üldse sellepärast et läksid, direktor Uusman, mis nüüd, 55. või kuskil ta pidas ühte kõnet ja seal ta märkis ära, et et kui tema tuli, tema võttis uusi töötajaid palju juurde, et hiljem ümber vahetada mõned, mis on vanaks jäänud. Nii et ka tehnika osas tuli juuste, eriti muidugi toimetuse osas. Uusman tuli ju sinna kohe pärast juunipööret kohe ja tema oli nõunik. Esimene, kes tuli ring, tema oli nõuniku nime all ja mäletan, kui olid need ülemnõukogu, noh need valimised, Uusman kandideeris ka ja siis ajaleht tema kandidatuuri tutvustamisel öelda. Paul Uusman, riigi ringhäälinguametnik. Ja mul on see leht olemas. Pärast muidugi jah, Olbräia vahetati välja, Uusman pandi asemele. Siis tuli nii tuim on, siis tuli kogust korrusel augus Aurelia Kaarel tegi enne kahtlejaid juba ja vot siis hakkas ta rahvast juba tulema, enam ei mäleta, majandusjuhataja. Porovik õiguspuravikud selle nimega märgin üles meelest läinud. No see toimus niimoodi pikkamööda. Kuidas ülevõtmine toimus, ütlesite, te võeti üle, pandi teenimisametis ja kes selle panija oli? Ma olin muusikatoimetajaga millegipärast vahetevahel mikrofoni ees ja sel õhtul juhtisin mina mikrofoni ees, mäletad, mäletan, mäletan, on ka esimene juuni, 21. juuni ja mina istusin seal, siis oli veel teaduste stuudio seal ühel poolhääli plaadi mängimise kettad ja siis mikrofon otse ees läbi akna. Nägin siis läbi suure stuudiotehnikamehi, otsekohe seal siis tuli sinna stuudiosse, Paul Uusman andis mulle lehekesed, see tuleb neid ette lugeda ja mina olin siis see mees, kes selle esimese muudatuse ette luges. Ma võin veel nii palju juurde lisada. Tol ajal oli üks saade, päeva märkmik. Ja viimane päeva märkmik oli 21. juunil, kus räägiti spordiinstruktor kukest. Ja see oli viimane kava viimane saade, mis läks siis veel vana rezhiimi liistu järgi. Ja kui siis päevamärkmik lõppessis vardu hakkas ette lugema seda lehte, mis temale kätte anti ja kerge lugemine ei olnud. On see alles kusagil veel ei usu maha põles seda ka seda jäädvustatud kaega, seda mingisugust saateid selgunud eieiei võib-olla lehtis olles kuskil käsikirjana. No aga sel ajal juhitud olles ei usu. Ja, ja hiljem siis õhtu hiljem muidugi siis tuli veel uus ametlik teade uue valitsuse koosseisust ja tuli see ette lugeda, mis mäletate, hääletan küll. Joon. See oli Ja Laagna nagunii. Kaasajalool noodi. Voodi ning voodi. Ja ta ta. Ja aga, aga. Veel kord kõneleb arhiivilindilt Feredolbrei. Kuidas toimus ringhäälingu ülevõtmine? Kuidas algas nõukogude kord ka rahad? Sellepärast, et kui minagi pöördusin valitsuse poole propaganda valitsuse poole, kellele meeldib, kaotas moraalselt, allusime, kriisime, kui ta oli või mismoodi peab siis ringhäälingupersonalist ylesse pida üleval pidama, kui neitsiks tuliks, et ülevõtmine. Ja ma ei saanud selle kohta, hoiti mitte mingisugust kindlat vastast, sest neil ei olnud omad kindlad seisukohta. Aga mul on väga selgesti meeles see ülevõtmise moment, kui ringhäälingusse tulivad sisse muuseas ka praegune. Rahvamajanduse nõukogu esimees seltsimees Faimer oli selles grupis tulivad sinna sisse ja ütlesid, et vot ei, võtame Ringhäälingu üliminul muidugi. Oli esimene küsimus see access teid volitas selleks, sellepärast et mina olin vastutaja terve ringhäälingu eest ja ma ei saanud ju igale esimesele uksest sissetulijad ilma pikema jututa seal ringhäälingu teleanda, olgugi et ma neid tegelasi seal tundsin ja ma teadsin juba olukord muidugi, aga et mul oli ka teada, et. Kodanise valitsuse seisukoht oli juba niivõrd kõikuv, et nad ise ei tea, mis teha, siis jäi tervesse vastutus minu peale ja tol korral jäi mul ainult seda küsimust otsustada nüüd et selle revolutsiooni kasuks. Esimene, mis neil sisseastujatele olid, pange kõik jaamad seisma. Lõpetage ülekanded, ah, et ei saaks ringhäälingu kaudu välja saata inimeste hävitavaid teated ja ja peeti nii kaua peab ringhäälingutöö veel hakanud olema, kuni riigikogu istung on lõppenud. Ma õppisin, hakkab pärast trahvases ärevust tekitada, mõtle, aga kui te rahva seas ärevust ei taha tekitanud, siis on see vale samm. Kui te panete ringhäälingujaamad seisma. Et Omalt poolt paneksin teile niisuguse ettepaneku, laskeringhääling töötab täpselt edasi, nii kaua kava välja on kuulutatud ja keegi ei teagi, midagi oodata, üllatavad. Ja sel momendil, kui tuleb sisuse vajadustele teadaannet ja siis lülige tahes selle kava veel üle. Esialgu muidugi arvati, et minu ettepanekul mingisugune kaval või mingisugune vigur ettepanek ja suhtuti sellesse küsimusse nagu natukene sõjakamad, aga siis leidus selles, mis inimesi siis ütlesid, et ei seal päris õige. Ja siis pandi iga mikrofoni juurde, igasse stuudiosse pandi üks mees vaatma valvama, sinna saaks ringhäälingu kaudu midagi välja saata. Ma ütlen, et see on ka üks üleliigne ettevaatusabinõu, sest meil on kontroll passi niux Te kuulete, koemis ringhäälingu annab, sest kõik terve saade ja selle kontrolli koha peal, kus dispetšer oli moodi, see seal on kohe kuulda. No igal juhtumisel oleme diginiimoodi. Nii et õhtul siis oli võistu kuskil kuu aega peale selle või seisma. Kui siis tolleaegne valitsus ja pärast linnavalitsuse juht doktor Vares tuli siis selle deklaratsiooniga tuli sinna ja läks see asi ilma ärevuseta. Siis määrati kõigepealt seltsimees Uusman sinna ütelda, konsultandiks stama, konsultandina figureeris niikaua, kuni ametlikult ringhäälingu üleviimine Nõukogude Liidu süsteemi toimus. Nii et oluliselt ei muutu mitte midagi, kõik jäid koha peale. Aga siis Leedust tulid veel konsultandid sinna nii hästi tehnilised, kui ka saada kavalised ja nende järelvalve, siis toimus see saate edasi. Ja. Kui te looge Kas tõesti mingisuguseid ülekandeid ka näiteks Kadrioru lossi juurest ja Toompea lossi eest? Assoo selle Vabaduse väljakul, jah, et kas oli selle kohta, jah, ma tean, mina olin selle hommikul valves. Helisalvestus oli alati keegi, pidin siia kohale. Ja minu kord juhtus olema ja ma sain hommikul tööle vist kella kaheksaks üheksaks, ma ei tea. Ma elasin Tartu maantee kandis Reinvald tänaval ja, ja mina ei märganud mitte midagi. Ja inimesed, kes tulid tööle Vabaduse väljakul, Ani inimesi ja midagi seal räägivad ja nõuavad või mis seal on? Kui ma tulin mööda saatejuhi toas, ma nägin läbi ukse, et kolm meest niukse kehva kollariietusega punased sidemetele, meil käenõusid mikrofonis ja palju öelda, et Vabaduse väljakul mina ei tea, kas nad said või ei saanud, mina läksin salvestusse. Hea, varsti tuligi mul korraldused hakata ülekannet tegema Kadrioru lossi juurest. Sest nähtavasti reportaaže auto sõitis sinna ja siis pidas seal kõne, et üks oli üks Kadak, see on mul meeles. See pika kõnega nõudsid, et president tuleks rõdule rahvaga rääkima. Ma ei tea, kui palju seal oli, näid, aga ikka tundus, et seal midagi oli. President tuligi rõdule ja ütles, et minge rahulikult koju. Et mina vana inimmina ei karda, et kedagi te võite oma soovid avaldada ja küll nad siis täidetakse ka, kui see võimalik on. See oli üks niisugune repliik, mis meelde, see oli siis tennisist, valitsus, kogu aeg kuuldasi, mis seal see oli, tehnis co2 kuulda seal, sest ma mäletan, ma olin Friedrich Holblega seal sel momendil tehnilis talitus ja kuulsin isegi juhtuma kõrvakas juttu pealt, sinagi räägid praegu ja ja see sai võetud kõik see lindile. Ei see aeg oli juba magnetofon olemas, nii et sai selle kliendile. Ja seda oli üsna pikalt, need kaks korda 20 minutit oli see pikk kahel lindi peal kliendid kahjuks on sõjakeerises kaduma läinud, võib-olla kuskil on, kui palju on nendest ka võib-olla koopiad, tehti ma seda ei tea. 40. aastal võiks veel niimoodi ütelda meie ringhäälingutehnika poolt. Et nii kui Nõukogude väed siia tulid lepingu alusel muidugi, ja kohe tuli siia üks Caroon, ringhäälingutehnikat käsitlev raamat autor Stahli Moskvas ülikooli professoriks ja tema tuli sõitis spetsiaalselt meie ringhäälingutehnikat vaatama. Ja siis ta lõi käsi kokku, ütles jaa, jaa. Ei rääkinud küll. Jah, seda ma näen palju esimest korda. Ja hiljem ta tegi raamat seal raamatus on paljud meie ringhäälingust, ta tegi pilti ja tahtis temale saata ka muist pilte saatmata, tal. Nii et ühest väga lugu selle ringhäälingutehnikas, mis meil oli saatekavamuudatustest kõhk, võib-olla uusi laule hakati propageerima ja revolutsioonilisi laule otsekohe mul tuli neid õpetada, mis ta oli kohe esimese aasta sügisel, kui 43. stuudios grupp ümber klaver ja, ja Ani eeslaulja ja Need olid niisugused saated, kus siis kuulajatele õpetati uusi laule. Meie ringhäälingus praegu tehti ka alguses seda, nüüd ei ole enam kaua aega aastaid olnud, ei tea, miks võiks olla, eks ole. Eesti ajal riigi ringhäälinguajal õpetati ka, see annab tõesti täiesti uusi laule, heliloojat, leid, laule, neid õpetati, mina alustasin nende õpetamisega ja tõesti tutvustasin neid rahvale, õppisid ära ja üks laul on isegi niisugune. Rahvas õppis siis raadio kaudu laulu ära ja üldlaulupeol oli see laul siis üldlauluks, terve mitmesajatuhandeline rahvahulk laulis seda laulupeo alguses. Jah, need olid nii uute laulude propageerimine ühesõnaga. Ja siis 40. aastal, siis võid alguses revolutsioonist, lauludest olid ka mõned muud laulud veel sinna juurde. Muidugi poliitilised vestlused, need olid peaaegu üle päeva harjunud minutilised tõlgitud tekstid. Mäletan, kaks tõlki olid kohe, kes nendega kirjutasid neid tekste ümber järjest loeti nägete. Väga palju siis salvestati poliitilisi jutt. See on ikka tõsi, et ringhääling sellest hetkest alates kaotas oma kultuurilise orientatsiooni, rahva harja rolli ja muutus ka poliitiliste sündmuste edasiandjaks ja uurilisi iseseisvuse kaotas. Jah, nii ta paraku. Nii algaski uus ajaarvamine. Neid ringhäälingu kauge aja sündmusi kõneleme veel edaspidi. Ma arvan, et see on meie kohus ja otsene ülesanne. Et mõista ennast, miks meie ringhääling täna just nii suuna on, nii nagu ta on. Ringhäälingu ajalugu meenutasid riigi ringhäälinguveteranid kolleegid Aleksander sillalt Eino pillikse ja Vardo Holm. Kuulsite ka poole sajandi vanust muusikat, mis Heino peru saare poolt restaureeritud. Laulsid Artur Rinne ja Ants Eskola. Jääb üle veel kuulajat tänada kannatlikkuse eest. Ja Vardo Holmi paluda et ta pooleteise tunnise ringhäälingu ajalooõhtu täna lõpetab. Lugupeetud raadiokuulajad. Äsja te kuulsite kolmandat saadet sarjast. Raadio mäleta ennast. Äpa.