Tere kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Nagu ikka laupäeviti sel kellaajal oleme ka täna kolme ajakirjanikuga eetris Külli-Riin Tigasson, Sulev Vedler ja Aarne Rannamäe on siis täna teile tunni jooksul mõtteainet pakkumas. Loodetavasti mõtlete ka kenasti? Osa Külli-Riin töötab siis Eesti Päevalehe arvamustoimetajana. Sulev Vedler on Eesti Ekspressi ajakirjanik ja, ja mina endiselt rahvusringhäälingu telepoole töötaja. Eesti päevalehel on täna juubel, mida võib ka lehe lehe sisust nagu. Näha ja tajuda, palju õnne sel puhul. Ja aitäh. Ja ilmselt ka esmaspäevast lähedal natuke selle kohta kajastust. No selle kohta on siin mitmeid teooriaid, et kas me hakkame lugema nüüd selle seda, et kui hakkasite ilmuma see vana Eesti päevalehte päris eelmise sajandi alguses või siis, kui me nüüd loeme seda pärast Eesti taasiseseisvust. Aga te loete ennast ju selle vana õigusjärglaseks? Üldiselt küll, jah, meil isegi toimetuses ripuvad need selle vana Eesti Päevalehe mõned esiküljed, huvitavamad. See tekitab alati sellist rõõmsat sellepärast kui kui nii-öelda okupatsiooniaeg vahele jäetakse ja tegelikult ju lehte pole millestki. Lehest räägime, palju asju pole vahepeal olnud, riiki polnud vahepeal. Aga eile mõtlesin sama mõtet, kui ma, kui ma lugesin, et Viru pataljon 193 aastaseks, mõtlesin, kust ta küll olid need vahepealsed aastad ja noh, sama on sama meie riigiga, aga inimestega võiks sama asja teha, et need, kes on nüüd vanemad, eks ole, teatakse okupatsiooni ajal vahele seal 50 pluss aastat ja siis nad oleksite päris noorukesed, nii et siis ei peaks pensioni maksma. Jah, seal. Täiesti kasu olemas. Aga olgu sellega kuidas on, tundub, et täna on meil niisugune sõnade või võõrsõnade või, või uute sõnade saade. No alustame kõigepealt sellest, et siis kroon pandi pähe presidendi algatusele mille, mida nimetati siis sõnauseks, jah. Ja, ja siis sellised uued sõnad said vähemalt formaalse stardipaugu, et kas ka tegelikult jooksuks läheb, seda, seda me veel ei tea. Ehk siis kas, kas avalikkus neid sõnu kasutama hakkab või, või ei hakka, no see sõltub tegelikult väga palju ka meist. Ajakirjanikest eilses aktuaalses kaameras juba räägiti taristu tariifidest täiesti teadlikult, tariifid oli seal natukene põlle liialt võõrapärane, aga no miks mitte, eks taristu hindadest rääkida ja ka tänases Postimehes oli taristu täiesti sees. Et midagi siit võib-olla läheb käibesse. Ja selle taristuga on tõesti väga väga ruttu see juhtinud ja tegelikult seal on väga häid sõnu veel, et näiteks nii arvates kehtlik on väga hea sõna jätkusuutliku asemel. Ja aga no samas on siin ka mõned teised sõnad, nagu näiteks oli vist vabasektor, mille kohtasin Bacond pigem, mille kohta siin mittetulundusühingute liit on öelnud, et see sõna ei ole, ei ole kõige õnnestunum leid, et et siin näiteks ta hõlmaks ka sel juhul ka korteriühistuid, mis ei ole otseselt vaba sinna kuulumine alati ja siin tekib ka see küsimus, et kui me hakkame ja niimoodi vastandama, et, et üks on siis vabasektoreid, siis näiteks erasektor ei ole vaba, et. Mõtlesin tegelikult käib lihtsalt vabadusest sõnamäng, norida saab siin nagu kogu aeg ekse. Ma vaatasin neid sõnu ja mina näiteks ei saanud aru küll, et miks eelistati ühte või teist näiteks sõna taristu, seesama, mis võitis konkursi. Sellesamamoodi pakuti näiteks põhis selle selle asemel või siis rootsik arvest rootseksi, millest hargneb nagu Rootsit võiks ju sama või talastik näiteks. Et miks valiti just need minu jaoks jäi natukene arusaamatuks, aga väga miks mitte eksima. No ma tegin sel nädalal ka intervjuu Peeter Pälliga eesti keele ja aitäh See on sul on väga häid küsimusi seal ja Peeter Pälliga on ka väga häid vastuseid, me ilmselt jõuame mõnede nende juurde veel. Ja temaga põhjendab seda tegelikult, et miks valiti just need sõnad, ta ütleb, et, et žürii oli, oli päris suur, et seal oli 30 inimeste seal siis võib-olla, ja kui on nii palju inimesi, siis jäigi peale selline nagu keskmine maitsejaid väga niisugusi, eksperimenteerivaid, julgeid sõnu ei, ei, ei tahetud välja valida, et siin oli ka näiteks täna pea voolustamise asemel oli seal igasuguseid naljakaid asju pakutud, et ruumitamine ja röövitamine ja muud taolised. Ja näiteks sõna toim ja ehk siis oleks rahvusvahelises kontekstis esineja inglise termini hektar või pleier asemel pakuti sõna näiteks diktiiv ja põhjendus lambist lihtsalt tuli. Neid sõnu oli seal õige mitu ka ütleme, seesama peni, saun on mis millele Pole ju tegelikult hing sees on olemas, vastaja, aga eesti keeles ei ole isegi noh, lähed mingisugusesse sellisesse odavamasse toidu kohta, siis ütled, et mulle see toit alles, et andke mulle ta kaasa karbiga, eks ole. No las ta siis olla penipaun, vaid ma ei tea, kas ta nüüd käibesse läheb, aga aga räägime natukene nagu võib-olla laiemalt, et see, need sõnad sõnadeks ja kõik võivad neid lugeda ka siin. Ajalehtedes on nad pikalt ja põhjalikult ära seletatud ja vastu, et antud ja kust nad tulnud on kõik, aga aga mis see eesmärk nagu peaks olema, et kas, kas eesmärk on nagu roomlastele, et jumala pärast ei tohi olla ühtegi võõrast sõna, kõik on kõik peab olema oma või, või, või on siin nagu nagu mingi muu, noh, ma ei tea, kui, kui isegi sõnale poliitika otsitakse nagu eestikeelset või eestimeelset vastet siis ma ei tea, mind isiklikult paneb see natuke nagu õlgu. Mina olen sisse kirjutatud ühte näidendis tegelasena Sulev, kes ei armasta võõrsõnana. Aga tunnistan, et mulle tõesti võõrsõnad väga ei meeldi, aga ma ei taha, et kõik oleks aga eestindatud. Ma saan aru saada lihtsalt sõnadest, ma ei taha, et nad pidevalt muutuvad, nende tähendused. Et ma peaksin, mõtle, mis asi see on, mis asi toonud. Ma vaatasin eile seda ringvaate saadet Eesti televisioonist, seal tuusika, naljakamaid, näiteid said nuputada, et mida siis see lause võiks tähendada üks või teine? Minu meelest keel peab olema arusaadav, keel muutub kogu aeg küll, aga ta peab olema arusaadav, et me mõistaksime ühte asja ühtemoodi. Ma arvan ka, et ühest küljest nagu väga kunstlikud, võib-olla ei ole mõtet hakata neid sõnu tekitama, et kui meil on olemas mõni sõna, mida kõik kasutavad ja nagu inimesi eriti ei häiri näiteks ta mind ei ole ka eriti häirinud see sõna infrastruktuur, ehkki on tore, et tal on. Me oleme lühendit infra, eks ole, ja ja me ei mõtle selle all mingit infrapunavõi, mingit muud liitsõna, mis algab sõnaga, istub kontekstist täiesti. Kas samas nende mõnedes sõnade järgi, mis siin leiti, oli minu arvates küll olemas täielik vajadus, näiteks sõna actor? Et see oli sotsiaalteadustes, oli praegu noh, igaüks tõlkis seda natuke erinevad kestetaks actorkest ütles juba praegu toim ja et see oli tõesti sõna, mida, mida oli vaja või siis näiteks ka see sõna teisestamine. Et see oli ka päris hea leid ja seda ka tegelikult oli vaja, et ma arvan, see, kes õpib ülikoolis sotsioloogiat, tunneb, et et see on ilmselt positiivne. Küsimus on selles, kas nad lähevad käibesse, ei lähe. Et osad neist sõnadest mulle tundub, et lähevad ja neid hakkavad kasutama bürokraatidega palju. Teised jällegi, kas nad rahva sisse või mitte, ma vaatan näiteks oma kolleege. Paar nendest on loonud sellise sõna nagu pintsak, lipslane, see oleks minemast täiesti ilusast Eestis käibele, samas leiutasid nad ühe teise salanimega söödik, ehk see on siis inimene, kes meeletult tööd teha, seda vahepeal me kasutasime, aga minu meelest imelik jah, aga väga ta tööle ei läinud kuigi ütleme tööd ikka nii hea sõna selle keele puhul on ilmselt õnnistus see, et midagi ei saa teha vägisi. Ja, ja näiteks minu meelest arvutikeel näitab suurepäraselt seda, et midagi ei saa teha tõesti vägisi, et, et on tehtud. No ütleme, Windowsile eestikeelsed käsklused ja, ja kogu see minu jaoks ei ole eestikeelne. No ei harjuma sellega ära oskama seda kasutada, aeg-ajalt arvutis on, on inglisekeelne, teises on, on eestikeelne ja, ja ma ei saa aru, mida see eestikeelne tähendab. Ja, ja ongi niimoodi, et ma olen, ma olen selle lühikese, aga me kõik, eks ole, mis, mis arvutimajandus meil on olnud, on, oleme nii nii juured sisse ajanud sellesse sõnavaras, et me mõtleme ka selles sõnavaras ja sugugi ainult jututeksti inglise keeles, vaid, vaid ainult seda sõna varad, juured on nii sügaval, et Eesti oma on nagu mingisugune heidik. Ja ma tunnistan, et minul endal on ka üsna ebamugav, kui ma seda eestikeelset tarkvara üritan kasutada, aga samas siin on, võib-olla asi pole põhimõtteliselt, mind häirib see, et on eesti keeles vaid see, et jõuda, siis pole ikkagi piisavalt hästi leitud neid. Siin töötab ikkagi harjumuse jõud, minul on need eestikeelsed asjad lõppenud väga ilusasti, ma olen palunud lihtsalt nad maha võtta ja asemel eelsetega. Ilus lõpp eesti keele, kusjuures olen täheldanud ka, et mõningate uute versioonide puhul ma lihtsalt ei harjunud nendega ära ja ma tahan kasutada vanu, harjumuspäraseid asja. Ma ei taha mõelda Arud arvuti taga, et kus ma nüüd selle või teise käsu leia, siis need uued programmid on tehtud meeletult keeruliseks. Täiesti õudne, jah, noh, ja me siin natuke enne saadet ma tuletasin meelde tegelikult välja, kes on kahtlemata väga suurepärane tark keele korraldajaga, kelle käsiraamat näiteks võõrastest kohanimedest on küllap iga ajakirjandustoimetuse see väikeses formaadis, aga väga paks kus on kõik käsud, käsud ja keelud kirjas ja ja selle selle raamatu peale ma olen ikka mõelnud, et Peeter Päll peaks tulema mõnda toimetusse ja, ja kas või näiteks välisuudisteosakonnas või toimetuses töötama mõned päevad ja ta saaks aru, millise, millise kuriteoga ta hakkama tegelikult saanud, kui kõik need asjad on kui, kui erinevat moodi kõik harjumused ja käsud ja, ja uued versioonid ja vanad ja, ja vahepealsed ja kuidas kõik need asjad praegu tegelikult segamini on. Et et kuni seal, ma ei oska nüüd mingit ajama määrangut öelda, aga ütleme veel mingi kaheksakümnendatel, kus näiteks oli kõik selge, lihtne, kas ta oli, kas ta oli natukene kööbakas sellepärast et ta oli mingisugusest, noh, ma ei tea, nõukaajast Stalini ajast pärit, kuskil midagi vanasti ära muudeti. No see selleks, aga kõik oli selge ja lihtne, kõik kasutasid neid sõnu ühtemoodi ja siis läks täielik suma Tocha lahti, kui, kui see, kui see raamat ilmus, et see, see, see normiti nii ja kõik, et ja kusjuures raamat on täis loogikavigu ja vastuolusid, noh nii et iga lehekülg praktilised leiab, mitte midagi selle kohta. Nii et ma täpsustaks, et kas sina tahaksid meelsamini kirduda Veneetsia kahe E ja T ja Eestiga mitte nii nagu siin keeleinimesed ju niimoodi, et objektiga itaaliapärased. Ma tahaks kirjutada Veneetsia ja ma tahaks kirjutada ka Milano minu pärast kahe kahe aaga, kui, kui ta on kunagi niimoodi olnud ja ma tahaks kirjutada edasi Tšernogooria, mitte Montenegro. Ja järjekordne näide, eks ole, omakeelne, seda on tehtud nüüd läbi, ma ei tea, millise romaani keele on tehtud Montenegros ja siis kõik suruvad peale või noh, kasvõi Venemaa president Medvedjev, kelle ümber me pidevalt teie lehelehe ajakirjanikuna ja sellena, kes kirjutab seda teksti ekraanile, mis all allservas näete, eks ole, kogu aeg on dilemma, kas, kas Jotiga või ilma ja ja nii edasi nagu ei, ei maksadab keel ei ole niisugune asi, mida kust nagu plahvatuse toime panna, kõik peab tulema rahulikult ja iseenesest, aga mitte nii, et nüüd teeme reformi. Ja ma tunnistan, et mind tegelikult häirib, et oled siin, tekib küsimus, et miks me siis näiteks Milano peame kirjutama nende reeglite järgi ühe, aga samas Pariis, me kirjutame endiselt kahe iga, et et milles need vahel, et ma saan aru, et siin need keeleinimesed ütlevad, et et see, mis on kultuuriliselt meile lähemale, seda me võime nagu rahvapärasemalt kirjutada, aga mis on meist kaugemale, et seda siis tuleb kirjutada nagu võõrapäraselt. Aga kes siin siis nüüd otsustab, et miks me arvame, et tingimata Milano on nagu siis meist kaugemale, et me peame seda kirjutama itaaliapärased ja siis Pariisi kirjutame. Kõrgõzstani kirgiisid eksamite kõrgis leiab Moskva näide kasvõi, eks ole, mis on nüüd, ütleme meile lähima suurriigi nimed vene nimetada nimed üldse, nii et et see on üks, üks lõpmatu segaduste allikas ja oleks tore, kui, kui nii-öelda noh, nüüd nüüd on muidugi hakatud arusaama, et segadusi on palju ja väga palju asju on vabaks antud ja kirjuta, kuidas tahad, aga aga, aga segadus on toimunud sellepärast et ütleme kasvõi ühe võimetuse piires ühe väljaande piires võiksid asjad olla ju ühtemoodi, eks ole. Mitte nii, et täna nii, homme naa. Aga, aga kui, kuna inimesed on erinevad ja inimestel on erinevad kogemused ja põlvkonnad on erinevad ja, ja kõik, kõik me oleme inimesed, eks ole, siis me ikkagi kirjutame. Üks kirjutab ühtemoodi ja teine teistmoodi. Ja siin Peeter Päll ütleb muidugi kui ta süüdi on, hoopis teed, neljakümnendatel aastatel hakkas selline suur rahva pärastamise kampaania siis püüdigi püütigi, kõik need võõrapärased nimesin muuta väga eestlastele suupäraseks jääd juba siin 80.-te alguses oli otsustatud minna vaikselt tagasi nendele originaalnimekujude poole. Hea näide on muidugi, see on natukene ka muidugi ideoloogilise lõhnaga nimi, aga on, on Georgia mis, mis juurdu, ükskõik kuidas ta teda juurutatakse ja kui, kui, kui palju räägitakse, et, et see on nii-öelda gruusia nagu vere vene sõna ja no ei, juurdu teine noh, ei ole midagi teha. No siin on juut, Gruusia või Georgia välisminister on ise ju käinud lausa välismaale anumas, et ta käis ju isegi Jaapanis palumas, et nimetage meid ikkagi orgiaks, mitte gruusia keset. Harjumatu. Nojah, hea küll, lähme uudissõnadega edasi. Selle nädala üks enim levinud uudissõnu on tuumikvõrgu rike. Ehk siis see segadus, mis Eesti telekomifirmades eeskätt EMT-s, aga ka väidetavalt lauatelefon Nendega toimus ehk siis see oli kolmapäevane päev. Kui hommikupoolikul ja tegelikult õhtuni välja oli helistamisega tõsiseid raskusi. Sündmused olid naljakatest, näiteks inimestel ei õnnestunud telefonidega oma õueväravaid avada ja, ja suured rasked sepisväravad tõsteti lihtsalt eest ära. Näiteks mobiilne parkimine oli häiritud internet, kuni siis muidugi väga tõsiste asjadeni, ehk siis inimestel ei õnnestunud kutsuda politseile kiirabid oma oma mobiiltelefoniga, sest lihtsalt naabreid. Vot selline asi, Elin oli samamoodi tuumikvõrgu rike, aga see juhtus kaks nädalat varem. Mind just ärevaks see, et meiega ühel suurimal sidevõrgul on mõlemal juhtunud sellised suured katkestused ja need on juhtunud kahenädalase vahega et see kuidagi tekitab sellist väikest hirmu. Kuigi need põhjused, muuseas, erinevad vallad tihel puhul öeldakse, et vigureid tarkvaras ja teisel pool riistvaras iga seade võib mingil hetkel katki minna. Reiljani puhul pidi rakendama, siis ütleme, sõnasüsteem dubleeritud pidi pidi rakenduma tagavaraseade. Aga kuna tarkvara oli mõlemal vigane, siis esimene seade ütles ülesse rakendus teine seade ja see ütles samamoodi ülesnädalane, sama, sama viga. Aga nüüd siis MT puhul oli, masin läks lihtsalt katki ja ta enam ei ühendanaski. Teises seintes olev rahuldab see seletus, mis nüüd siiamaani on antud, et milles ikkagi asi oli. Et no ütleme, see on niisugune asi, et noh esiteks saavad sellest aru ainult spetsialistid ja teiseks ei ole ikkagi piisavalt selgitatud, miks kui kõik asjad on, süsteemid on, on dubleeritud, et miks asjad ikkagi juhtuvad? Nad ei tohi juhtuda, 750-l 1000-l inimesel ei tohi Eesti vabariigis tänasel päeval jääda, telefonid tuumaks ei tohi, jah, see ongi väga kummaline, et niimoodi ühel hetkel katki läheb. See tekitab, kui ta ei ole aastaid niimoodi juhtunud. See tekitab väga palju küsimusi. Et miks ta nüüd just läks katki? Ei ka see firma ei ole väga aldis olnud seletusi jagama ja minu meelest ka häire seal ei saanud inimesed väga palju infot, et mis juhtunud on. Mingit infot ei saanud. Samas me võime öelda, et ei tohi juhtuda, aga paraku tehnika on juba selline, ta mingi hetk võib, võib lihtsalt üles öelda ja me peaksime lihtsalt see kõla originaalsete, aga tegelikult me oleme. Me peaksime ikkagi mõtlema, et kui sõltuvad me, me oleme kõikides nendes ruumides. See on nüüd nii-öelda see käte laiutamine, et noh, et ikka juhtub, eks ole, et isegi päikesevarjutuse juhtub, aga aga, aga põhimõtteliselt nagu ma ütlesin, on naljakaid juhtumeid, kus, kus raudväravatest, et Eesti inimene ei pääsenud lihtsalt autoga oma koduõuest välja. Aga laiemalt võttes on ikkagi tegu ju sisejulgeoleku küsimusega. Lähen küll näiteks ja inimeste elud võisid olla vabalt ohus ja kui me räägime siin mingisugusest kompenseerimisest, et tore on, et järgmine päev saate neilt kõik tasuta helistada, mis on, see jutt, on naeruväärne. Näiteks kui ma rääkisin Elioni tehnoloogiadirektor aga siis kui Elioni rikke ajal ja siis tema võrdles seda süsteemi lennujuhtimise süsteemiga, mis ei tohi mitte kunagi katki minna. Sest kujutage ette, kui lennukid on õhus, eks ju, mingi lennuvälja ümber tiirlevad. Ja ühel hetkel see süsteem üles ütleb kuidas osad, kes, kus on mingil hetkel nad võivad kokku põrgata. Seal ei tohi ühtegi viga juhtuda, ometi ta juhtus. Ja ja teine asi ja teine tähtis moment asja juures on muidugi see kuidas me ajakirjanikena siis tol päeval kolmapäeval kokku puutusime sellega, kuidas seda kogu seda sündmust kommunikeeriti. See oli lihtsalt lihtsalt ebaprofessionaalne, et mitte öelda kõvemaid sõnu. Kuidas ükski Telekomi juht või EMT juhte ei leidnud võimalust isiklikult midagi selgitada ja siis vaene pressiesindaja saadeti nii öelda lahingusse ja kuidas ta sellega ülesandega niimoodi higistas, et see, see näiteks aktuaalses kaameras lõppes, asi sellega, et mingisugune kella kuue või poole seitsme paiku me ütlesime, et kui te te keegi juhtidest välja ei tule ja ei, ei põhjenda, et mis on toimunud siis siis me lihtsalt ütleme välja seda, et, et see on niisugune firma, et, et seal loetaksegi niimoodi asju. Ja tagajärg oli muidugi see, et, et Valdo Kalm oli meil õhtul kell üheksa siis kaameras nap kui mitte otse-eetris, kui Elionis oli jama, siis näiteks ühest pangast tunnistati mulle, et nad üritasid leida ellimis vastavaid inimesi, saada kätte, et mis on juhtunud, kui kaua see katkestus võib kesta ja ei olnud kedagi vastamas. Eile ma proovisin leida EMT pressiesindaja, mina olen kleepinud. Kuulge, aga ma ei suhtle selle firmaga eriti palju selle kuidagi minu alaks kujunenud. Võtsin lahti siis nende kodu Clile toksisin sinna otsingusse sõna pressiesindaja sisse, vastus oli null. Mõtlesin, et kas tõesti sellel firmal ei ole pressiesindajat, mulle nagu meenub, et ma olen rääkinud ühe sellise inimesega kunagi siis proovisin sõnaga avalike, et äkki on avalike suhete ja sealt tuli kolm vastaste kaks neid, kus kutsusid mind kuhugi suveetendusele ja üks ütles, et tõesti turundusosakonnas töötab avalike suhete juht siis tema nime Kaja Sepp, väga meeldiv inimene. Et oleks seal ühtegi tema kontaktnumbrit antud, ei, seda ei olnud. Pidin helistama siis klienditeeninduse numbrile võtsin huvi, pärast aega kulus neli minutit ja 17 sekundit juba vastaski mulle operaatoril, kes küsis, et mida ma tahan, ma ütlesin, et ma tahaksin, siis saad ühendust selle prouaga. Ja siis kulus kokku kuus minutit ja 50 sekundit, kui ta teatas mulle, et ta ei ole kättesaadav. Ja proua ise jah, see asi lõppeski, tõsi küll, ma tean, mille pärast ainult käte, seda talle lihtsalt veel pikalt koosolekul pärast helistas mulle väga meeldiv jutuajamine, aga see näitab lihtsalt, et et siis kui pingelised ajad, seal ei olegi võimalik inimesi leida. No mulle tuletas juhtum meelde ühe seiga, mis mulle eelmisel aastal olin siis Lissabonis pühapäeva varahommikul kell kuus tahtsin ennast hotellist välja kirjutada ja minna lennujaama taksoga ja ainuke asi, mis mul oli, oli krediitkaart ja siis üritasin käibed hotellis maksta. Miskipärast ei töötanud seda prooviti mingi 10 15 minutit ei läinud läbi, siis ma sain kuidagi kogule peale, siis ta kuidagi pärast need asjad õiendada siis ma läksin taksosse, ma olin kavatsenud, et ma võtan enne automaadist sularaha välja. See ei õnnestunud. Siis ma üritasin seal taksodele krediitkaardiga maksta, sai ka, ei läinud läbi ja siis jäigi midagi suure asja asjatamise tulemusel jäi siis niimoodi, et kirjutatakse hiljem ka sinna hotelliarvele juurde, mis ma hiljem maksan. Õnnestus tänu sellele, et üldse tead ära saada, et ma sain seal hotellis mingile kokkuleppele ja see oli minu jaoks lihtsalt väike õpetus, et teinekord olen ettevaatlik ja ei usalda liigset alati kõikides küsimustes tehnikat, et kannan kaasas sularaha ja olen valmis ootamatusteks, et et noh Nojah, aga telegraafiaparaati pole kuskilt võtta sellega toksida oma sõnumeid, meil seda telefoni on ikka hädasti vaja meie töös, eriti nendel inimestel tegelikult. Et Eestis on võib-olla üldse selline see usk nagu tehnoloogia vastu olnud kohati liiga pime, et internäiteks murelikuks ka kasvõi see, kuidas meil isegi riigi teataja ilme enam paberkujul, et see kõik on elektrooniliselt, et kui seal midagi juhtub, et kuidas ma üldse oleme nagu järgi vaadata, kui on kiiresti vaja, et kui see on juhuslikult maas, et et kuidas mingid ajaloolased leiavad üles teda, millal täpselt mingi seadus muutus, et see kõik muutub, võib olla palju keerulisemaks või, või kui näiteks mingi digiretsept on maas, millega on olnud palju probleeme, et. Minul tekib singuga küsimus küberkaitsest, et me küll oleme kogu aeg rääkinud, et Eesti on üle elanud kübersõja aga kui me järgi mõtleme, siis mis juhtus sellel nendel aprillisündmuste ajal aastal 2007? Meil olid maas mõned meediaettevõtted ja, ja pangad, aga tegelikult elekter toimis, meil automaadid enamuse aja töötlesid siiski poodidest sai osta foorid, töötasin, ehk meil oli päris heaolukord. Praegune situatsioon näitab, et kui kergesti saab meid haavata. Kui keegi ründaks väga tugevalt ütleme siis, kas kübe küberrünnakute abil või ka füüsiliselt näiteks ründaks mingeid serveriruum, siis pool Eestit jääb lihtsalt elu sureb välja. Oleme nii palju ühe sõltuvad internetist. Jah, nii see on ja no ma ei kujuta ette, kui näiteks on noh, näiteks, kui me võtame e-valimiste süsteemi, et kui seal oleks mingi riik, et mis siis oleks, et kui need hääled juhuslikult kuidagi kaduma läheksid, et meid, Leen veendakse, et see kõik on turvaline ja kindel, aga sellegipoolest Aga homsest ongi turvaline ja kindel, aga ta ei pruugi töötada lihtsalt. Keegi varastas Laasraelt ära, aga ta lihtsalt kaob kuhugile 10 minutit tagasi, et noh, ikka juhtub. Ja aga asju, mida, mida, mis, mille puhul ei saa kunagi juhtuda, ei tohi juhtuda. Näitasin seda sellestki. Tekstis, et mitte selleks, et õigustada seda riket vaid selleks, et iga, et igaüks jaga riik riigina nagu peaks olema valmis selleks, et sa ei saa sajaprotsendiliselt loota ühele sellisele süsteemile sul peab olema mingi varu. Ja muide, kui kell kuus õhtul telefonid ikka jupsisid ja Emmdeega ühenduse sain, siis öeldi mulle, teil on liiga keeruline telefon. Mul on üks kiviaegsemaid telefone, võib-olla Eesti vabariigis üldse. Mul ei ole mingisugust puutetundlikke asju ega joo telefoniga, ainult helistada ja natuke ka pilti teha. Aga öeldi mulle, mingi jama, ühesõnaga. Valetati ja aeti niuhti. Ütleme, mina näiteks kasutan Aifooni, mis vist ei ole kõige vanaaegsem riistapuu, suhteliselt moodne peaks olema siis, kui Elionile oli rike ja ma ei saanud ühte asja download ida või siis ütleme, alla laadida eesti keeles. Siis ma mõtlesin, et okei, et ma lähen siis kolm kee kaudu interneti teete alles pärast ma sain Arasse kolmgee kaitset, seekord ma näiteks istusin selle katkestuse ajal kohtus. Tavalised, ma lugesin seal meile vahepeal, kuna ma olin väga igaval istungil hästi pikal k. Ja ühel hetkel ma ei saanud aru, enam ei pääse sisse. Siis ma mõtlesin, et mu aparaat on lihtsalt läinud kuidagi hulluks. Ma püüdsin teda sisse ja välja lülitada, raputasid kindlasti. Igatsed. Raputamine aitab alati, venelannast hea kogemus, muide üks üks kogemus on sellest jamast veel. Ma ei, ma ei tea, palju inimesed üldse seda teavad, aga, aga et SIM-kaardi välja võtta, mis seal siis saab ühendust nagu selle sinu enda operaatoriga katkeb ja, ja aparaati otsib kõige, kõige lähema võrgu üles ja sa saad helistada hädaabinumbril üks, üks, kaks on, on selles mõttes saadav. Ma arvan, et sellest eriti palju ei teata. Ja nüüd võiks inimesed teada, et kui midagi taolist veel juhtub, siis võtke oma kuigi noh öelda näiteks vanainimesele, kellel võib-olla käed värisevad ja elu sees ei ole seda kaant sealt kergitanud, et võta ära see SIM-kaart siis ta kulla küsida, et mis asi ja aga, aga põhimõtteliselt noh kui, kui on selline, siis võiks ka nendele selgeks teha, et noh, see, see aitab ja saab helistada küll, mitte pojale ega ega tütrele ega lapselapsele, aga aga häda kell saab üks mu tuttav. Väga kena naine lillega küsis, et kas ma oskan logijat lahti teha, tema ei oska teha. Kavatsen otsa, ma ei tunne lihtsalt noriatesse tükk aega, mõtlesin selle ära, parem ma ei oskagi, lihtsalt ei lase. Sai ravi ju iseenda hambaid sai, enam ammu, ei paranda ise oma autot, sa ei lähe oma teleka kallale, kui, kui midagi juhtub. Aga siinkohal Martin, võiks see nagu osata välja jätta. Aga selge mõnikord ei oska. Aga mõnikord on ka iseenda hammaste ravimisest väga-väga palju abi, kuid abi on väga kaugele. Aga läheme edasi uue sõna juurde, mis, mis on olnud nüüd tegelikult tähendab sellel alal ehk siis wiki Leaks ehk Wikileaksi ehk vikileke. Kui me kasutame eestipärast sõna, noh siin on jällegi arvamused selle, selle nähtuse üle läinud viimastel päevadel väga teravalt lahku, on inimesi, kes ütlevad, et jumaldan antud et midagi lekib, siis me saame teada sellest, mis toimub tegelikult ja on teistsugused nagu, nagu näiteks kirjanik Mihkel Mutt ja ajakirjanik Külli-Riin Tigasson kes arvavad, et, et see on üks, üks suur jama ja teiste inimeste kuhugi tahatuppa piilumine. Ei, ma täpsustaksin, et, et, et kui siin kevadel lekkis, lekkisid need videod, kuidas see oli näha, kuidas helikopterilt tulistati Iraagis tsiviilisikuid, et minu arvates see oli nagu väga hea see lekkis, üles pandi aga et. Ja noh, kui tõesti mingid dokumendid lekivad, kus me loeme tõesti välja, et kus, mis on, mis puudutavad mingite inimõiguste väga-väga kohutavat rikkumist või mingeid kuritegusid, et see on kindlasti hea. Aga praegune tohutu dokumendimass, mis lekkinud, et see paneb kohati natuke õlgu kehitama, mitte tuleks Wikileaksi kui sellise viga, aga ma nagu ei näe siin põhjust, et et väga siin käsi plaksutada Aga see ei ole väga tohutu olnud, et neid on siin küll üle 250000, aga üles on pandud neid alla 1000 ja minu meelest. No eks neid järjest pannakse Suhteliselt vähe siiski olnud ja no ega me ei pääse näppima neid dokumente, ise ta Wikileaksi ju siis kas oli viie või kuue suure rahvusvahelise meediaväljaande kaudu nii-öelda vaikselt-vaikselt lekitab neid ja annab, annab nii-öelda lammutamiseks välja teatud koguse aga kogu sisendi suur veerand miljonit mingit faili või, või dokumendis on ikka tohutu kogus. Spiegelis on 50 ajakirjanikku, mitu kuud seda neid asju jälginud. Seekord me ei saa ju öelda, et seal oleksid kõik asjad niimoodi välja pandud, et täielikult ka neid dokumente redigeeritud. Vaatame ühte kõige piinlikumat memo, näiteks mis on tulnud Kõrgõstanist Ameerika saatkonnas, siis seal on ka Kanadat. Ratturi koha peale kirjutati lihtsalt XXXX. Ja et see on ka ka teiste paberite puhul, mida ma olen näinud, et mõned niisugused ja inimesed, kes võib-olla on, et nad jääksid eraisiku staatusesse, nende nimed on sealt kustutatud. Et seal on selline noh, valikuliselt asju tehtud, siiski et ja öelda, et seal täiesti südametunnistuseta ollakse käitutud ja kõige hullemat eraelu riivatud. Pealegi minu meelest Glax ikkagi kodanikul õigus teada, kuidas diplomaadid tema õiguste eest seisavad ja mis jutte nemad rääkisid, mina küll näiteks tahaksin teada saada. Mina näiteks ei näe vajadust, et, et kogu kirjavahetus oleks nagu kõikides riigiasutustes nagu lõpuni avalik ja ma näen täpselt, mis seal on kirjutatud jäätena, mingeid salajasi asju ei tohiks tulla. Kindlasti pead olema salajased asjad. Sellega ma olen täiesti nõus, aga uudishimu on ka inimesi. Uudishimu on muidugi olemas. Ei, no ütleme, siin vikervõrdleb seda nagu kirjanduslikku loomeprotsessiga, et, et tema küll ei tahaks, nagu ta siin Postimehe artiklis kirjutab, et vahepealset vahet protsessi vahepealsed etapid saaksid nagu nähtavaks või kuuldavaks, et tähtis on, on, on lõpptulemus. Omanik võib-olla ei taha, aga, aga meie, kes, kes me võib-olla austame ja armastame tema, tema tööde loomingut, tahaksime küll näha neid vaheetappe, kuidas, kuidas mõte jõudis punktist A punkti n näiteks, millised olid need vahe vaheetapid ja kuidas, kuidas kirjaniku kirjaniku mõte töötas? Mina olen näiteks Tolkieni fänn ja mul on kodus terve posu raamatuid, kus seal siis Sõrmuste isanda erinevad versioonid kõige algsema, kuidas see kogu aeg mõte arenes, tema poega on sellest teinud äriartikli. Palju raamatuid, kuidas isa tegelikult neid rahaliselt kirjutas? Ja missugused on selle, mis on selle järg oli veel, seda on ka alustatud ja nii edasi. Tegelikult fänne säsi huvitab? No üks asi on fänne ja no ütleme siin veel veel mutti tsiteerides, et ta ütleb nii, et Eestis on kostnud juba hääli, et keegi oleks vaja oma WikiLeaksi umbes siis saab ükskord teada, mis nendes parteide tagatubades toimub. Tahaks vastu küsida, ütleb ott. Kas te siis ei tea või kas teil pole kujutlusvõimet, mind jätavad detailid suhteliselt ükskõikseks, tark inimene teab ju niigi, et naistesaunas on, on naised alasti ei, alasti naist, ma kujutan ette küll, aga seda, kuidas üks või teine näiteks poliitiline otsus sünnib ja mis on selle taga ja, ja millised on need need mõjuvad tegurid ja noh, needsamad diplomaatiline emod rõhutavad otsuste tegemist maailma riikide pealinnades. Et need otsused ei sünni ju mingisuguste, noh ütleme Briti peaminister ei loe, Saksa ajalehte, ei langeta mingeid otsuseid, langetab ikka mingisuguse nii-öelda siseinfo põhjal ja õudselt huvitav on, on seda lugeda minu meelest ka, kui ma loen näiteks seal, et Vene president on öelnud Aserbaidžaani presidendile, et kui te siin tunnistate Ukraina näljahäda, siis ta ei näe Mägi-Karabahhi, et mitte kunagi, eks selliseid ähvardasid liiguvad ringi siis minu jaoks on huvitav lugeda suurepärane või et Janukovitš ähvardas Leedut, et umbes et kunagi saan presidendiks ja ja siis te veel kahetsete seda, et minu vastu olite või noh, mis iganes, kuidas samas samas ma saan aru ka diplomaatilist, näiteks endine Saksa saadik Ameerikas ütleb, et ta ei oleks paljudele paberitele alla kirjutanud memodele. Kui ta oleks teadnud, et need võivad mingil hetkel avalikuks saada. Räägib ka sellest, kuidas Saksamaal avalikustas näiteks Bosnia sõja lõppu läbirääkimiste dokumendid, aga ka need olid korrigeeritud, sealt olid võetud siis memodest välja sellised. Saadikuid iseloomustavad punktid ja ta ütleb, et tegelikult praegune olukord on selline, et et usaldus on kõige suurem kaup diplomaatias? Jaa, jaa. Pärast neid sündmusi muidugi võib juhtuda, et see usaldus on täitsa ära kadunud ja väga raske on seda üldse taastada. Ja muidugi diplomaatide elu väga-väga raskeks. Ja et siin ühel kaalukausil on tõesti see, ma ei tea, kas nüüd öelda avalik huvi või avalik uudishimu, näha neid telgitaguseid ja teisel kaalukausil on ikkagi ka see, et avalik huvi. Ma arvan, et ühiskonna huvides on ka ikkagi see, et diplomaatilistest ringkondadest saavad inimesed omavahel nagu võimalikud ausalt ja otse suhelda ja kommunikeerida, et see on ju oluline. Ja kui nad odavad, et iga iga kiri, iga ütlus võib jõuda kogu maailma avalikkuseni sädev inimesi paratamatult ju oluliselt ettevaatlikumaks. Jah, aga minu jaoks on see WikiLeaksi selline poliitiline kroonika, et see on siuke natukene kollane eraeluline ja millegipärast ei eestlased siiski armastavad kroonikat lugeda. Ja siis on küsimus selles, et millal see asi avalikustatakse. Tagantjärgi loeme midagi, ütleme mingi viis aastat hiljem, et see siis see tõenäoliselt enam ei või 10 15 20 aastat hiljem, siis ta enam ei mõjuta otseselt nende sündmuste käiku ka, kui aga kui keset mingit väga pingelist olukorda korraga avalikustatakse, Te kõik need memo, et kõik need kirjad, mis on saadetud, see võib asja palju hullemad. Oma kirjatükis ütlesid, et see hakkab oleviku mõjutama. See võib nii olla, seal on mingi momente, kuigi noh. Ütleme. Üks üks selline näide on see, et, et Venemaa president ütles, et tänu Wikileakside ma tean, kuigk küüniline Ameerika välispoliitika tegelikult on. Esiteks vabandust, kes räägib. Ja teiseks kõikide riikide, kõik poliitikud, kõik eriteenistused, kogu luure ju teab, et, et niimoodi tehaksegi. Et, et see sõnastus ongi niisugune, et minnakse kuni kõige jälgimate detailideni välja, et kompromiteerida vaenlast. Et mõjutada liitlast, luurataks liitlased, lähemad liitlased luuravad omavahel, kui palju on skandaale näiteks USA ja Iisraeli näiteks omavahelise luuramise pärast, eks ole. Ja, ja kõike seda teavad, aga, aga need üksikasjad ikkagi huvitav teada, kuidas, kuidas see poliitika siis mõjutab ja kuidas järgnevat otsust nagu nagu noh, ma ei ütleks, et seal mingisugune madal uudishimu väga, mille poolest näiteks eesti dokumendid paremad on, tuleb praegu meelde üks luureraport, mida ma lugesin vene suurärimehe kohta, mida Eesti luure on koostanud täpselt samasugused kõlakad, täpipealt samamoodi kõik. Et ei ole mingit vahet maailmas töötabki diplomaati täpselt ühtemoodi. WikiLeaksi tegelikult võiks oodata, et nad saaksid kätte näiteks Venemaa dokument, et see oleks väga vahva. Ma tahaks näha, kuidas nemad siis kirjutan? No siin on mitu väljaannet juba öelnud, et Eesti vajaks nagu oma WikiLeaksi siin. Mihkel Mutt ka nagu võttis selle korraks üles. Tegelikult meil on olnud oma oma Wikileakside ei ole ju nii, et, et midagi ei levi, eks ole, on lekitatud meilivahetusi ja ja, ja noh, mõned on nagu teadlikult ajakirjandusele ette söödetud, et kasutage, saaksime vastasele ära ära panna, aga aga on, on ju väga sellised huvitavad ja tegelikult kui, kui, kui tõesti sellest teljest rahvas lai avalikkus saab teada, mis tagatubades räägitakse ja kuidas mõtted keerlevad, siis ma arvan, et pigem pigem sünniks kasu kui kahju. Ja mulle tundub näiteks see kohtuistung, mida ma eelnevalt mainisin. Maadevahetuse kohtuistung, kus ma istusin seal sellel nädalal, kus see telefoni töötanud kus mu telefon ei töötanud ja ja seal oli selline tore osad, seal esitleti salaja pealt kuulatud kõnesid. Ainult et kui mootor kõik ootasime siin avalikkuse ette, neid hakatakse ette mängima, siis seda ei tehtud kohtadesse loeti ainult sellised kokkuvõtted, et mida keskus rääkis. Aga detaile, neid avaldati seal väga-väga vähe. Ja näiteks neid on küll minu meelest sellised asjad, mida eestlased tahaksid teada saada, kuidas siis tegelikult neid monid vahet, et kas see oli selline protsess, mille kaudu toideti parteis näiteks konkreetselt ühte parteid. See oli ärimeeste ja parteide selline noh väga sügav sõprus. Et mitte öelda midagi enamat. Minu meelest see on avalikkuse jaoks väga oluline küsimus. Neid tuleks avalikustada, jah, ega meil siin sadu tuhandeid nagunii välja ei tule, nii et mõned mõned sellised markantsamad ja, ja ma usun, et ka sellele, mis meil poliitikas paistab välja paistab nagu mida läheme nagu iga päev, et see hakkaks vaikselt muutuma, kui kui, kui oleks mingisugune lekkima, ei taha muidugi üles kutsuda kedagi massiliselt lekitama, sest et noh, saladus, et nagunii on ja ju nad ka jäävad. Aga aga ma arvan, et maailma riikidele nüüd jah, mõtlemist küllaga, et mismoodi, kas tagasi minna nii-öelda vana hea diplomaatilise posti juurde, mida siis Cargo lennukite linastus kottides saatsid ühest punktist teise või saab mingisuguseid muid filtrite tõkkeid panna, aga, aga ma usun, et vallas praegu murtakse praegu väga kõvasti nende leketiga on veel üks huvitav asi, et me ju ei tea, et kas need dokumendid on täiesti õiged või mitte. Et okei, nendes suurtes toimetustes ongi ajakirjanikke, kes siis uurivad neid, ilmselt nad on mõne juristi appi võtnud ja mõelnud, et üritavad nagu teha selgeks, kas nad võiksid tõele vastab või mitte. Aga seal on täiesti võimalik, et mõni on ka selline noh, võltsinfo kindlasti ongi ju palju kõlakaid, mis ei vasta tõele ja nii edasi ja nüüd omakorda kellelegi sisse sokutatud kelle, kes seda kontrollida. Näiteks ürita üritage pöörduda Ameerika valitsuse poole, seal on siis kaks varianti ametnik, kes ei ei tea nendest dokumentidest midagi, sellepärast et ta lihtsalt ei tohi nendest teada, ta ei saa kinnitada ju Lõige vale, sest ta ei tea nendest midagi. Ja need ametnikud, kes teavad nendest tegemist, on salastatud dokumendid, konfidentsiaalsed dokumendid leida. Neid ei saa seda kinnitada, sellepärast et vastasel juhul nad läheksid vangi. Tegemist on riigisaladusega. Ja siin ei saa üldse välistada, tulevikus hakkavad tekkima ka mingisugused WikiLeaksi kloonid või analoogid, kus on siis tegi läbi tõesed mitte tõesed dokumendid ja me tõesti ei saa tuvastada, et et kui nüüd ajakirjanik on saanud mingisuguse dokumendi, mõned allikad, keda ta tunneb, et siis ta saab siin on nagu see on inimestevaheline kommunikatsioon ja, ja võib-olla juba juba varasem niisugune teineteise tundmine. Kas te vaikselt viitate sellele, et ka Eestis on olemas allikakaitse seadus, tõsi küll, president seda kuulutanud, aga Riigikogus on ta vastu võetud? Ei, mina olen väga traumaatilise moel. Mind näiteks huvitab, kas WikiLeaksi puhul, kui need eesti kohta tulevad, nemad tulevad välja, et kas on ka võimalik seda allikakaitse seadust kuidagi rakendada, ma ei tea, miks ma mõtlen niimoodi, seda rada pidi liiguvad, võib-olla need on väga kaeras, liiguvad, aga ennetavad trahvi kuidagi Wikileaksi le määrata seoses Eesti huvide ja sõpradega Ameerikaga ja nii edasi. Ma ei tea, kas see on võimalik ja noh, need on, need on need küsimused, mis aga see oleks, pakuvad kindlasti suurt huvi. Täpselt nii ka kuidas, mis, kuhu meie nagu see energeetikavärk, ma tean, et Sulev tahtis natuke energeetikast rääkida. Ma tahtsin sellepärast rääkida. Et meie peaminister sõidab täna Poolasse ja seal oli üks punkt, millest see oli nii-öelda informatiivne punkt, mis pidi olema kõnelustel siis Läti, Leedu, Poola peaministritega ja see rääkis siis Leedusse ehitatud pärast Ignalina tuumajaamast, aga hiljem tuli seal üks uudis, et sina otsiti strateegilist investorit, see pidi olema Lõuna-Korea firma, võiks Xnaxel, tahtis konkursil osaleda, ütles ei. Ja nüüd on täitsa selgelt see muutunud seal kõnelustel üheks põhi põhiteemaks, et kui seal Mul ei ole sellist investorit leitud, siis millegipärast mulle tundub, et see Eesti tuumajaam, mis paari aasta eest oli täiesti utoopiline projekt. Et see muutub üha selliseks käegakatsutavamaks, et võib-olla juhtubki nii, et me näeme pigem enda tuuma kui kui seda Baltimaade ühist, mis peaks kerkima siis Läti Leedu piirile Ignalinasse ja seal on veel mõned huvitavad teemad. Kindlasti räägitakse seal LNG-st, ehk see on siis vedelgaasiterminalist, mida poolakad tahavad rajada ja mis peaks siis aitama gaasiga varustada Baltimaid. Kõne alla tuleb ilmselt ka see, et et kas siis Baltimaad peaksid kas Läti, Leedu või eestideks rajama teise samasuguse terminali. Ja Ma ei imestaks, kui kui seal räägitakse ka vene elektrist üsna paljast. Sest ütleme, Vene elekter ikkagi tungib siia, jäi Baltimaadesse sisse ja, ja võtad nagu turg on vaba, turg on vaba, leedulased ostavad, ostavad seda, seda täitsa kõvasti Venemaalt ja siis nad üritavad seda edasimüüjad, midagi peaks ka nendega ette võtma. Selliseid teemadel need on kuidagi täiesti ootamatult kerkivad ikka ja jälle esile. Vene teema kerkis mitmet puhku sellel nädalal esile, aga üks selline võib-olla kõige enam ažiotaaži tekitanud uudis oli see, et tõenäoliselt said endale jalka MM-i mis on, kui panna mingisse konteksti, mille, mille, mille taustana äärmiselt hämar minu jaoks ma surfasin ringi mööda mööda netiavarusi ja, ja, ja kahtlejaid oli absoluutselt igal mandril ja kuule jalka on selline üli üli ülipopp ja masside mängsis kahtlejaid, et miks, kuidas ühele riigile järjest antakse taliolümpiamängud ja vormel ja ja, ja nüüd siis ka jalgpalli MM, samal ajal kui kõrval konkureeris Inglismaa, siis siis tundub, et lobi või, või mingisugune mingisugune mustad jõud, kes, kes on huvitatud sellest, et Venemaa saaks kõiki need suured võistlused, mis, mis tähendavad ühtlasi ka ju kõvasti mainekujundust ja väga palju raha. Ja siin käis jällegi selline jutu juurde, et näiteks inglastele öeldi, et David Cameron, nende peaminister saabus Zürichisse, tegi kõvasti lobi. Siin oodati ka Vladimir Putinit. Aga Putin tuli sinna tunduvalt hiljem ja ja tal oli pärast väga hea öelda, et aga mina ei avaldanud sellist survet. Keegi ei saanud öelda, et Putin käis peale, ta saatis selle asemel hoopis asepeaministri Igor Šuvalavisin. Malawi, pluss muuseas, see ta oskab väga hästi inglise keelt, erinevalt Putinist, kes saksa keeles ja suvallases käis seal 22 liikmelise komitees rääkisid ja me oleme siin teinud tühist ajaloos vigu, aga teate, siin oleme 20 viimase 20 aastaga ikkagi kogu aeg taandanud oma imagot ja me teeme kõike paremini. Joonestame siin seda juhtumit ka ära, et mis puudutab seda ajakirjandusvabadust selle antud juhtumi juures, et ma ise ei ole jalgpalli fänn, aga et see uudis ei ole ikkagi päris huvitavad, kui siin Inglismaa ettevalmistust peeti ja tõesti väga heaks. Aga siin mõned päevad tagasi ju lekkis avalikkuse ette BBC kaudu see, kuidas mõningatel FIFA liikmetel lasub kahtlus, et nad teatud meelehea eest langetavad oma otsuseid. Tulid uuesti, eks ole, ja, ja see siis paistis neid tõsiselt häirivat ja nüüd siis saigi need järgmised mängud, kaks riiki, mis kumbki ei ei, ei paista silma erilise ajakirjandusvabadusega. Venemaa ja Katar. Jalka huvilisi ei huvita, kas ajakirjanik ajakirjandusvabadusele on, milleks seda on vaja selleks, et palli veeretada ja pealegi tarri valimine on, on nagu hoopis põhimõtteline valik, et esimest korda ja selles kandis ja ja noh, vuti populaarsus on seal väga suur ja, ja raha on neil palju ja nad ehitavad täpselt nii palju staadioni, kui vaja on ja pole mingit probleemi. Nojah, seal on ainult 1,7 miljonit elanikku, see ja Eestis on 1,3 miljonit elanikku, see justkui näitab, et teoreetiliselt See ei näita, mitte midagi ei näita midagi ja seal on 40 kraadi sooja, ilmselt sellel ajal, kui see asi ei toimi. Kogu aeg nalja. Et noh, et kas sinna tehakse siis need konditsianeeridega staadionid, mis saab kuulsatest õllesponsoritest, kes kes on alati reklaaminud ennast jalgpallis, seal, seal ei tohi teatavasti alkoholi tarbida. Alkoholireklaami Dormeerumitan, vormeli siis me näeme, kuidas šampanja asemel avatakse roosivett. No hea küll, olgu selle Venemaa, kuidas on, vähemalt kus need mängud ei toimu suuresti vist Peterburis ja Moskvas Eino Kalinini Radiste olevat ka siis nojah, aga ütleme, et sinna enamuses kohtades on, on hea ligipääs erinevalt siis näiteks Tallinnast kus, kus väidetavalt ei saa nagu üldse ligi. Ja ärme siis ikkagi läheme mööda ka sellest toredast faktist, et Tallinnas on täna lahti rullitud punane vaip. PÖFF lõpeb esiteks. Teiseks on Euroopa suurfilmi kavalaks punase vaiba peal nii-öelda sajad maailma filmistaaridega Euroopa filmistaarid. Nagu ma aru saan, neid väga palju küll ei ole, on, ütleme, esimese suurusjärgu staare on, on teise ja kolmanda ja viiendajärgulised, aga aga, aga siis ka ütleme, korraldajate ametlik selline põhjendus on esiteks suvi paljud Euroopa lennuväljad sulgenud ja teiseks Tallinnaga ühendus on nii kehv, et et staarid ei, ei tule siia lihtsalt mingisuguste odavlennufirmadega, nagu näiteks Air Baltic või või minu pärast Ryanair vist veel leiba kohe hakkab lendama, et, et nad lihtsalt, aga nad ei, nad ei tule sellise lennukiga, kus, kus sa pead mingisugust veidrat check inni tegema või varsti vist isegi tualetti minema oma oma raha eest. Nii et noh, niisugused probleemid, aga üritus toimub kolleeg Margit Tõnson, kes eelmisel aastal sellel skaalal, mis toimus Essenis, see on siis ütleme Saksamaa sisuliselt südamesse sealt jälle väga kaugele, Frankfurdi suur lennuväli suhteliselt lähedal on ka Düsseldorfi oma. Amsterdam küll väga kaugel ei ole. Ütleme, et seal olid seal näidata kahte tühje toole näiteks sellises Penelope Krossile mõeldud energeetvintslerile ka nemad ei viitsinud sinna kohale tulla ja see oli Saksamaal alati niimoodi, et kõik staarid tulevad kohale, staarid tulevad kohale, siis Oscareid jagatakse. Euroopa filmiauhindade jagamine on siiski üritame Ameerika järgi teha ja ei saa midagi halba öelda, üritama peab, sellepärast et muidu ei tule midagi välja. Ja minul on näiteks väga hea meel, et Eestis selline üritus toimub. Aga siiski ta ei ole veel selline, noh suur ülemaailmne sündmus Tai Kantri otsega enamikes riikides üle. Eesti on selline erandlik ja see ei ole muidugi Eesti tööna Euroopa filmi galale on selline, et on sellise koha peal, nagu ta parasjagu on, kogu selles hierarhias. Nojah, et näiteks kui Oscarite üleandmist näidatakse kinosaalides, meil on sellised tüübid, kes lähevad öösel kinno vaatama, kes saavad Oscari Euroopa filmiauhindade üleandmist näidati üleski kinosaalis. Sellel korral ei olegi seda vaesem sellepärast et rahvusringhääling kannab seda ilusasti yle. Aga muidu ei ole kunagi näidatud. Nojah, aga kahju ikkagi on ju see, et, et Bruno kantsler, nüüd ainuke nagu ma nüüd väga ei eksi, kes ma ei mõtle nüüd heliloojaid ja siin võib-olla ka veel muid asjamehi, kuulsaid ja väga-väga häid, kes filmi ümber askeldavad, aga ütleme näitlejatest, et Bruno kantsumis tõesti ainukene, kes, kes on kohal ja loomulikult no ta on maailmanimega staar ja tema, noh Hitleri Ungari kangis mäletavad kõik, ei saa siiski ka anke Engelgi. Kes on siis see saatejuht, õhtujuht? Ei saa ka teda unustada, Ta ta siiski proua Simpsoni hääle tegija, kuulsas multikas saksa versioonis Janeck, saksa populaarsemaid kahekkeid. Aga millest on hea meel muidugi, et see üritus toimub siin ja teine teine asi on see, et, et ma ei mäleta kunagi. See oli nüüd siis 14.-st kord jah, kui mu mälu ei peta filmi kallal loomulikult esimest korda, et nii palju oleks meil selle, nende nädalate jooksul räägitud filmist ja filmitegemisest filmide rahastamisest nagu üldse kultuuri rahastamisest. ERSO andis siin oma oma osa, aga just just Eesti filmide tegemisest ja Eesti filmide rahastamisest ja ja, ja eesti filmide sellisest depressiivsusest ja sellest, kuidas Eesti film nagu kõnetab oma oma peamist vaatajat, ehk siis vaata et Eesti vabariigis. Ja kui vähe tegelikult käib eesti filme vaatamas rahvast ja piletitulu on olematu ja, ja nii edasi, et, et mitte kunagi varem ma ei mäleta, et nii palju juttu olnud, et see on taganenud. Aga peabki raha minema, kasse nagu häbematult vähe selles Eesti filmis. Et seal võiks olla tunduvalt rohkem raha, aga olukorras, kus riigieelarve ongi kogu aeg kärbitud seal mis teha, kehad ajada. Jah, nii võib muidugi iga asja kohta öelda, eile öeldi niimoodi ka puuetega inimeste rahastamise kohta, oli rahvusvaheline puuetega inimeste päev ja kehitatiga õlgu. Öeldi, et kahju küll, aga raha ei ole. Siin ikkagi on küsimusi, aga natuke selles selles raha kaotamises et oleks väga kahju, kui see mõne nädala tagune riigikontrolli ülevaade jääks ilma igasuguste poliitilist järeldust, et sealt tuleb ju väga selgelt välja see, et kuidas, et kuidas selle puuetega inimeste toetussüsteemi aluseks on see, et põhimõtteks on see, et inimesele kompenseeritakse need puudest tulenevad kulud, see sellest, et mis on siis see vahepuudega inimese ja inimese vahel, kellel ei ole erivajadusi, et kui sul on vaja seal mingit ratastool isiklikku abistajat, et, et, et et need kulud hüvitatakse. Aga samas puudub taoline mehhanism, mille alusel hinnata neid kulusid, mis kaasnevad selle puudega ja pluss veel see ka, et kuivõrd erinevalt erinevad omavalitsused osutavad neid teenuseid, et on kohti, kus inimestel tõesti on, on üks raske liikumispuudega inimestel on hea võimalus kosutada isikliku abistaja invataksot, kõike seda aga teisi omavalitsusi, kus, kus need võimalused on olematud. Ma tean, et Külli, sa võid rääkida puuetega inimeste probleemidest lõpmatult, kindlasti tuleks seda teha ka palju rohkem. Ma eile avastasin õõvastuseks sellise numbri, et Eestis on registreeritud 120000 puudega inimest. Et see on, see on ju kohutav, kohutav arv, aga aga kahjuks me peame nüüd lõpetama. Kell kell on tiksunud sinnamaani, et rahva teenrid panevad täna suude mikrofonid kinni ja, ja Külli-Riin Tigasson. Sulev Vedler, Aarne Rannamäe olid täna siis oma rahvast teenimas ja aitäh kuulamast ja ilusat nädalavahetust.