Olen ammu. Enne kui ära tabasin, et Ching helli filmiklassika see vihmas tantsimise lugu on Losteliku Enteselt uue käsitluse saanud. Lastele kliente sadamas siit on lõbus seltskond hispaanlasi, kes pessimismi ei salli tõepoolest pessimismi, vaid vähemalt natukeseks ajaks unustada keset Vahemerd seisvatel pale saartel millest suurim on Mayorca ja sellel uhkeldab päikeseline Palma linn. Siinsetel lugematutel Palmidel pole vist lumest õrna aimugi, kuigi kindel ei saa nüüd enam küll vist milleski olla. Ilusat püha päeva taas kord vikerraadio Helgi Erilaid ja alanud on. Läbi igiroheliste metsade keerleb tee mööda mäekülge üles ja üles, kuni jõuab vägeva kindluse ette, mis alt, linnast toreda tornidega mängulassina paistis kastelgebelver kummaline kindlusloss, kus ei leidu ühtki teravat nurka. Kõigepealt ümbritseb seda hästi lai ümara sakiliselt ümarmüür siis samasuguse kujuga vägev ja sügav vallikraav. Selle keskel seisab võimas, täiesti ümmargune kindlus ja selliseid olevat Euroopas vaid mõni üksik. Periga külgneb kolm ühesugust ümarat torni. Neljas peatorn on teistest kõrgeim, seisab eraldi ning kindlusemüüriga ühendab teda kõrge sild. 14. sajandil valitsenud Aragoni jääma Yorca kuninga Haime teise ajal tegi sellise kindluse plaanid arhitekt veressalva ehitusmeistrid töötasid mäetipus umbkaudu aastatel 1300 kuni 1311. Tegid valmis suure päris fantastilise hoone, millel pole katust. Selles mõttes võiks ta ringikujulist, staadioni või härjavõitluse areeni meenutada. Täpselt kivise siseõue keskel seisab vana kaev. Väike ümmargune ja sepisrauast võrega. Siseõuel ümber on kaks kõrget korrust, sambaid ja kaari. Alumise moodustavad laiad, tugevate sammastega ümarad. Taani katalaani kaared. Ülemise kaunid lausa hapratena tunduvad elegantsed gooti kaared, mis ümarat galeriid, moodustades kiriku või kloostri ristikäiku meenutavad. Kaarte taga. Paksude kivimüüride vahel on peidus pikk rida selle muinasjutulise kindluslossisaale. Irume. Algselt rajatud see vägev kastreeni kindluseks, kui Mayorca kuningateks residentsiks. Sellest jutustab kas või kivine troonisaal, lihtne suur droon, punase vaibaga kaetud kõrgel poodiumil räänid seintel ja tagasihoidlik mööbel. 14.-ks sajandiks, kui kastel Debelveer ehitati, oli Palma linn Mallorca saarel juba mõndagi näinud. Muidugi kuuluskema Yorka saar hiigelsuurde Rooma impeeriumisse aastal 123 enne Kristust rest Darrakoneemsise provintsi osa ning roomlased rajasid siia kaks uut linna Palma saare lõunaossa ja polentsija kirdeossa, kus vōi niiklaste asula oli seisnud. Mõlemad linnad olid roomlaste jaoks tähtsad, sadamad vahest tähtsam kisest. Siit viisid kaubateed mitte ainult Hispaaniasse Aafrikasse, Kartaagos. Rooma impeerium kasvas, õitses ja kadus. Valmast on leitud mosaiik, mis seda linnaga bütsantsi perioodiga seovad kuni pika islami ajastuni aastatel 902 kuni 1229. See, kuidas Maurid Palma vallutasid, on päris eriskummaline lugu. Pool mujal Hispaanias Allanda lossis olid nad end juba kenasti sisse seadnud. Cordoba emiiri Aabeli Allahi saadik isa all Jablaani saabus Saarele ühel tormisel ööl. Ta valetas, et on tulnud Mekast ning otsib tormivarju. Jäi aga pikkadeks kuudeks paigale. Uuris tasapisi, missugune olukord saarel valitseb ja kuidas seda kõige lihtsamini hõivata saaks. Sest tegelikult kaitses majorkate aastal 707 ameeriklastega sõlmitud leping, mis saarel elavatele kristlastele autonoomia andis. Kuigi ametlikult kuulus see ala damaskuse kalifaadi koosseisu. Ometi läks 200 aastat hiljem kõik kiiresti. Aljavlaami tuli oma mauride laevastikuga. Ainult alaroo kindlus suutis vallutajatele kaheksa aastat vastu panna. Paarid said anda luusida Saardeks ning nende uued omanikud seadsidentsisse. Ehitasid mošeesid losse ja araabia saunu ja jätsid kolme sajandi jooksul majorca ajalukku kustutamata märgi. Kohalikele elanike enamuse põhitegevus jäi aga enam-vähem samaks komanduval Bütsantsi ajastul. Nad olid kõige tavalisemad mereröövlid, kes Vahemerel seilavad laevu. Hirmu all hoidsid. Kuulsusrikas minevik vajab meenutamist, arvad tänapäevane rokkgrupp, Café kui Haano kaleerid, piraadid ja kõik, mis selle juurde käib. Eks niimoodi see oli. Saarerahva moodustasid peamiselt talupojad, kes elasid oma väikestes külades, mis kuulusid erinevatele klannidele. Valma oli nüüd Mediina May Jurka ja pikapeale kogunes linna oma 25000 elanikku, kelle elatusallikateks jäid ikka piraatlus, äri ja sõjad. Külarahvas tegeles põllumajanduse ja käsitööga ning kummalisel kombel said kogu tollases araabia maailmas eriti kuulsaks Mallorcal valmistatud jalatsid. Ja kogu maailmas oli just Mayorca saar see paik, kus islami ajastul Niilasse käände kõige rohkem muuli välja veeti. On teada, et mauride ehitasid järele suurepärase niisutussüsteemi ja Palmas randus iga päev kaubala laevu, mis emamaalt Andaluusist head-paremat kaasa tõid. Sellel saarel kohtusid ida ja lääne kultuur, seisis ta muhameedlaste vallutuste piirina keset Vahemerd. Kahju küll. Uhketest mošeedest, rahulikest, valgetest küladest, linna toredatest, lossidest ja targalt paigutatud niisutussüsteemist pole tänaseks õieti midagi järel säilinud on vaid araabia saunade varemed. Üks iidne kaar ja vanalinnas Jaal mud aina palee, mis on küll põhjalikult ümber ehitatud. Küütbelveeri kindluses, mis on ühtlasi ka Mayorca ajaloom muuseum, võib näha kaunist islami keraamikat, vanu õlilampe ja eksootilisi ehteid. Ja on teada, et mauride ajastul elas Palmas islami poeet defilosoof ajaloolasi on teada keegi, et umbes aastal 1000 algas Cordoba kalifaadi allakäik ning see lagunes mitmeks sõltumatuks kuningriigiks. Difax Mayorkast sai osa teenija taifast ja viimased muhameedlased, kes aastatel 1203 kuni 1229 saart valitsesid, kuulusid Almahhaadi dünastiasse. Pärast kolm kuud kestnud piiramist. 31. detsembril 1229 hallutasid seni ikka veel Araabia nime Mediina May urka kandnud linna Aragoni kuninga Haime esimese mäed ning linn sai uue nime Palma de Mallorca, major ka kuningriigi pealinn. Mayorca kuningast Haime teisest sai tubli linnaehitaja. Tema ajal tõusis Palmasse kaks uut kirikut, restoran veerite almud aina palee alustati vapustavalt kauni katedraal saali ehitamist ning rajati ka toosama Velveeri kindlusloss, kus seekordne lugu algas. Velver tähendab katalaani keeles kaunist vaadet. Melved veere tuleb ju ka kohe meelde, eks ole. Ja siit ülalt mäe tipust, lossi kõrgetel müüridel võib tõesti vapustavalt kauneid vaateid nautida. Tumedad madalad mäed kauguses, kindlust ümbritsev roheline, metsade vöönd jäigi sinine särav Vahemeri seal all. Kallid jahid ja laevamastide mets sadamas ning Palma linn ise otsekui lahe pool piirav helepäikeses sädelev kalliskivide kogum. Palmide read Laigalda, Põlvar ja pikad madalad müürid eraldavad sädelevast merest ülalt Velveeri müürilt kalliskivide kogumina paistva linna kõige uhkemat pärlit Palma katedraali. Seo kutsutakse seda siin. Sase on ehitatud kunagise mošee kohale ja selle rajamist alustatud juba kohe pärast mauride lahkumist. Kuid nagu hiiglaslike katedraal maalide puhul ikka, venisid ka sa seo ehitus TÖÖD sajandeid kestvaks protsessiks, nii et selle valmimisaastaks on antud 1600 ükskõik katedraali kallal töötati ka veel 20. sajandil. Pole ka ime. See hele elevandiluu värvi ehitis on tohutu ja paistab kõrgele linna kohale tõusvat. Õieti ei paista tõusebki. Ilmatu suur kirik kõrgel mäekünkal. 121 meetrit pikk, 55 meetrit lai, 44 meetrit kõrge gooti kirik hulga teravate gooti tornide ja tornikestega. Tollesama jorcale, kas lennuki või laevaga Palma katedraal tervitab sind alati esimesena. Nii on kirjutatud. Poeedid on seda hiigelhoonet merre aheldatud, kivilaevaks ja kiviseks oreliks kutsunud. Poeedid on juba eetilised kivini orel siin ehk leidukski, mingisugune väljapääs, kui proovida majorca kreemiast liivakivist ehitatud, sa seod kirjeldada, sest hoone vägevat keskle või selle ülaosas toetavad maalilised gooti tugikaared toetavad ise suurtele kõrgetele kivitahvlitele, mille kitsad esiküljed otsekui pikasammaste rea moodustavad. Umbes koolide tahvlite kõrgusse tõuseb aga alt veel kahekordne rida tihedalt paigutatud teravatipulised sambaid. Täpselt nagu oreliviled kõrvuti teravate lehis ornamentidega kaunistatud koodi tornikest rida ehib ka kesklõõriga tõuse, kääri ja seina toetavate konsoolide tippe. Fassaadi tornid ka veel kaks kõrget keskset ja kaks madal sääretorni ikka uhkelt ja hooga kõrgusse. Kivi, pitsilised ja saledad majorca katedraal Saseeoo. Nii ütled üks allikas, laassov, teatab teine mõtese kinni. Öelgem edaspidi vahelduseks Sis lah seov. Katedraal-il on kolm portaali näoga mere poole seisval lõunafassaadil on Mira tor tõlkes selveoks, mida ka hoone välisvaate kroonijuveel yks kutsutud selle kunagise apostlite ukse keskpiida. Kohal seisev väike võluv jumalaema kuju on täpne koopia Neljateistkümnenda sajandi skulptuurist, mis on hoiul kiriku sees. Hoone põhjafassaadil seisab portaldel Almuina armuandide oks. 1529. aastal ehitati siiani nimetatud armuandide maja ja läbi sajandite on usklikud ja kiriku külastajad just selle rangelt lihtsa ukse kaudu pühamusse sisenenud. Katedraali peaoks ehk suuruks, mille lõpetamine 1601. aastal tähendas kogu ehituse valmimist keskpiida. Kohal seisab sümbolitest ümbritsetud püha mari ja tema pea kohal tuvi. Jumalanna ümberportaali tiibadel habraste sammaste vahel seisavad üksteise kohal pühakud ja kirikuisad Johannes, Peetrus ja Paulus ning majorca pühakud. Leonid lillepärjad ja palju kaunilt graveeritud tagasihoidlikke Hornamente. Las see oligi 48 meetri kõrguses kellatornis on kokku üheksa tornikell. Kõige suurema nimi on Loi ja see kaalub neli ja pool tonni. Ja kui sa nüüd läbi armuandide maja reali sisened, paned kindlasti tähele kaht 16. sajandi Hollandi gobelleni. Kokku on need kirikus 13 ja enamus piibli teemadel. Kaunilt värvilised fantaasiarikkad, suured siidised, vaibad. Teekond katedraali ohutusse peahoonesse läheb edasi läbi kahe kapiitlisaali. Oti saal on vanem aastast 1433. Selle keskel seisab majorca 15. sajandi piiskopi Sánchez mooniaci hauakivi ja siis saad sa imetleda iidset gooti kunsti kolme maali, mis jutustavad Mayorca ajaloost armuandmine Jeesus istumas palves laua taga koos neljavaese ja kahe preestriga, kes vaestele almust jagavad. L2 teravates toonides maali, mis pühendatud Palma suurele üleujutusel aastal 1403. Ellipsikujuline barokne kapiitlisaal on aga juba aastast 1701. Siin seisab väike särav altar, mis demonstreerib kulla ja kalliskividega raamitud tõelise risti reliikviad. Ja siin on kaks tohutut, seitsme harulist hõbedast kandelaagrit ligi kolm meetrit kõrged ja poolteist meetrit laiad. Need 243 kilo kaaluvad hiigelküünlajalad valmistas hõbesepp Haanmaatons oma marssalona töökojas aastatel 1704 kuni 1718. Kolmel ööbiline katedraal on avar, hiigelsuur värav ligi 44 meetri kõrguse kesklevi. Uhkeid gooti võlv toetab kaks rida selles määratus ruumis isegi haprajatena tunduvaid umbes 22 meetri kõrgusi sambaid, mis üleval Palmilehvikutena võlvideks hargnevad. Vahemerele särav valgus tulvab ruumi läbi mitmekümne kõrge gooti akna läbi kaheksa värvilise roosa akna ja läbi 14 klaasmaalingutega akna külge röövides on oma 20 kaunist kabelit. Keskses Kolmainsuse kabelis on ka majorca kuningate aimed. Teise Jahaime kolmanda hauakambrid. Majorca katedraali hiigelsuuri siseruume jah, on kujundatud oma kolm sajandit ja erinevate ajastute kunstnikud on jätnud siia jälgi oma esteetilistest ja religioossetest arusaamadest. 19. sajandi krabüürile on näha ikka Tõhusama tohutu suur ja avar, kaunite mõõtmetega õhuline kirikuruum, kus jumalateenistuste pidamiseks ilmselt vajalik olemas. Ometi mõjub ruum kuidagi kivise range, tühja ja kõleda na. 20. sajandi alguses otsustas piiskop veerehaan Campin lasseeoo sisepilti tegelikult muuta ja see pidigi põhjalikult muutuma, kui piiskop kutsus siia tööle ühe Hispaania kõige müstilisema ja fantaasiarikkama kunstniku Antoni Gaudi. Selsamal Meil on siin juttu olnud kaudi loomingust Barcelonas, tema imepärastest majadest, körli pargist ja võõratus, Sagrada famiilia kirikust. Pooleli jäänud Kelly park pidi aga pisut ootama, kui raudtee 26. märtsil 1902 Palma dema jorcale saabus. Millisena Antoni Gaudi majorca katedraali 1902. aasta kevadel eest leidis? Vana gravir annab sellestki pildi. Kooriosa on kiriku keskele paigutatud nii, et inimene, kes peauksest sisse astub, ei näe ei altarit ei piiskopitooli ka mitte, peab siidi ega Kolmainsuse kabelit. Tohutu rõõm on hämar, sest suur osa akendest ja roos akendest on tellisseintega kaetud. Tühi hiigelpõrand on mitmel pool võreaedadega piiratud ning üksikud pingid kaootiliselt paigutatud. Gaudi ja tema abiline, arhitekt Hosev. Kui Oll asusid tööle. Kõigepealt saagu valgus 14 saledat kõrget sammast, mis eraldavarlaseerub linalöövi külgröövidest said seninähtamatu ehte. Viie meetri kõrgusel ümbritsesid neid kaudiliku fantaasia ja elegants, siga kujundatud mustas sepisrauast ringid, mis hoidsid küünlajalgu 16 pika elektriküünla jaoks kõrgelt taevavõlvil tallarit. Bow suur kroonlühter kujutas enesest nüüd lugematute kollakate elektripirnide säravat kogumit ja nende toon imiteerida varasemaid õlilampe. Kabelitesse paigutas kaudi oma õhulised sepisrauast kand Elabrid, mis hoidsid taas pikki elektriküünlaid alati kõik seni millegipärast kinni müüritud värviliste klaasmaalidega aknad ja roosaknad ja tohutu hämar kirikuruum sai valgust täis. Aragoni renessanss skulptor Huandessaallas oli 16. sajandil la sõu jaoks kakskantslit kujundanud. Mõlemad olid üleni kaunilt veeritud piiblistseenide ja ornamentidega ilustatud kuid seisid üpris ebaloogilistes paikades. Antoni Gaudi asetas need õigetesse kohtadesse altariruumi külgedele, esiküljega kirikusse kogunenud inimeste poole. Ja et viimased ka korralikult jutlust kuuleksid, varustas kunstnik mõlemad kantsleid kõlakatustega. Need olid teadagi põneva kaudiliku vormiga, nii et üht nendest hakkas rahvas toredasti seeneks kutsuma. Altariruumist kahele poole paigutas kaudiigaks kõrget sammastele toetavat lauljate galeriid. Need saadi kunagi katedraali keskel seisnud tumedas puust renessansiajastu koori rõdust. Kunstnik kaunistas need 18. sajandi altaril pärit Kuldsete baroksete ingli kujukestega ning ümbritses oma sepisrauast võrede küünlajalgade kaunistustega. Kaudee oli ju sepis rauameister ning elas Zeus, on tema meistritööd mitmel pool näha. Eriti uhke on õhuline sepisrauast. Reiling eraldab altariruumi kiriku pea lööbist. Õieti polegi see mingi reeling või võre vaid pikk elegantselt looklev raudlatt, mis ühendab kuut kõrget ja kuut madalamat küünla. Veega kettide otsas ripuvad aga ikka raud sepisesse sümbolid. Palma linna vapp ja loss. See on väga peen töö. Palju kaudilikke fantaasiaküllaseid TAI-le ja kaunistusi. Reelingu avanemis kohta tähistab täht M-Maria. Mallorca katedraali peaaltar kätkeb eneses sajanditemärke, seda toetab üheksa sammast Bütsantsi, hilisRooma ja vahest ka islamiajastust. Siin leidub kootikat ja baroki, kuid pärast kaudiit pole ka siin enam miski päriselt endine. Põrandast kolme kiviastmega kõrgemale tõstetud, massiivset, lumivalge, linaga kaetud altarilauda ümbritseb nüüd neljas nurgas neli kaudi sammast ja sammaste tippudesse. Oma sepisvõrest. Küünlajalgade keskele paigutas kunstnik neli 14. sajandil puust ka peenelt välja lõigatud värvilist muusikainglit. Muusika seepärast, et inglid hoiavad pill käes kummalisi keskaegseid pille. Kuid kõige fantastilisem ese, millega audiilasseusse paigutes ning mis kiriku ilme täielikult muutis, on balda hiin. See dekoratiivne element on idamaadelt pärit, kuid kuulub juba iidsetest aegadest läänemaailma pühamutesse sõnabalda. Hiin olevat pärit sõnast baldak. Nii kutsutud väga ammu linn, mis praegu bagdadi nime kannab ning läbi ajaloo oma kaunite vaipade poolest kuulsaks saanud. Algselt kujutanudki ballachin enesest lihtsalt vaip katust, mis kattis lossides Roone kristlikes kirikutes. Aga altarit. Antoni Gaudi tegi aga Mayorca katedraali täiesti omamoodi ballachini. See ripub kõrgetelt võlvidelt jälle kui läbipaistev, pisut ebamäärase ja ebakorrapärase kujuga õhuline nurgeline kirikukell. Materjalid muidugi raudsepis värviline klaaspuu, paber, paberimass, pappriie ketid ja nöörid. Kirjeldada seda ballachini uskumatult raske, aga peab vist siiski proovima. Kõrgel võlvide all troonib raud sepisest diaklaasist seitsmenurkne kroon, mida kaunistavad nisupead ja viinamarjaväädid. Sümbolid, armulaua leib ja vein käivad kristliku jumalateenistuse juurde. Hiigelkrooni ülaosas näoga kiriku peasissekäigu poole seisab tohutu värviline kaudiirist. Hoogav, poolümarate otstega, rist. Sellega sajandite Nunne kaunis risti löödud kuju, millest kahel pool seisavad massist Maria Johannes. Kogu imeline läbipaistev balda hiin on valmistatud riideribadest, jättikanditest ning ülalt krooni osast ripub alla 35 elektrilampi. Need panevad sädeleva ballachini alumiste Väärt tähistava sepisrauast värvilisest klaasist vaskse ja kuldse mosaiiki Terea valdahhin klaasmaalidega aknad, kande laabrid, lugematud lambid ja elektriküünlad kõik kokku otsekui pidulik muinasjutt. Sadades igavate tulede, värviline ja kummaliste detailide maailm. Kaudi maailm. Aga lisa muudkui tuleb oma fantastilise ballachini taha, asetas ka Audi viis kroonikujulist väikeste lampidega kobarat, mis meie jõuluvalgust meenutavad. Ja keskmine suurim on võtnud Brava tiaara kuju, mille tipus ringikujulised lampide read värvilisi õisi moodustavad. Ja seegi pole veel kõik. Antoni Gaudi töötas Mallorca katedraalis 1902.-st kuni 1914. aastani. Aastatel 1908 kuni 1913 valmis kaudiia Huiooli koostööna piiskopitooli ümbritsevale peaaltari seinale. Imekaunis rikkalik hele, keraamiline kate mitte täis elu ja värve. Tähekujulised taimemotiivid, vapid, ristid, palmid, oliivioksad, mis sobivad hästi jahini, nisupeade, Jewina, puudega lampide ja elektriküünalde valguses säravad keraamilisi ornamendi kuldroheline ja punane glasuur heledal taustal. See on julge ja väga kaunis sein, tumedat pähklipuust nikerdatud gooti kooripinkide kohal. Meil on Olnud. Talme TEMA YORK kallaseusse hiigelkatedraali astudes tabab külastaja pikapeale ära, et ruumi arhitektuuris ja kaunistustes elab kõrvuti kaks stiili ja nad saavad hästi läbi elegantne gootika ja eristunud kummaline ning fantaasiarikas skaudilooming. Tema värvid ja valgus kaudi tööst on siin nüüd püütud rääkida ja tuleks veelgi rääkida, aga sõnu jääb väheks. Oleks siiski vaat jätta tähelepanuta Neljateistkümnenda sajandi Nuti altarikujud, mis skaudi aukohtadele asetas kolm kuju Miradori ukse kohale ja teise kolmiku Trinity kabeli sissekäigu kohale, kus need kujud õieti 16. sajandil seisnud olid. Peenelt ja detailselt on 14. sajandi puulõikemeister need pühakud välja nikerdanud. Nende kohal kõrguvad peenest kuldsest puupitsist. Kaunid gooti tornid, Mayorca meistrite looming. Pühakute kuldsetele riidele on aeg siiski oma jäljed jätnud, need ei ole enam päris kuldsed. Ta keeldub iesti õli. Trinity siis kolmainsusega Realis seisab last süles hoidev, las jumalaema ja kabelisissekäigu kohal aseta skaudi seitse õlilampi meenutavat tulukest Intaasia küllastel sepisrauast alustel. Ja üht kabeli võlvi ehivad Huiooli keraamilised mosaiikringid, sinine ja kuld. Näib, et kunstnikel oli siin kirikus veel mõndagi plaanis, näiteks nendesamade juba valmis keraamiliste ringide alla puute jaoks ringjooned valmis joonistatud. Aastal 1914 lahkusid Yorkkalt nii Antoni Gaudi kui tema abiline Hujol. Barcelonas oli neil üht-teist pooleli ja küllap mõlkus kaudiil juba ammu meeles Sagrada famiilija mille ehitamist alustati Ki tol samal 1914. aastal. Ometi on tore, et kunstnikul oli tahtmist ja jõudu oma võrratute annet ja rikast fantaasiat ka majorca katedraalis kasutada. Sest teist nii põnev, vähemalt kujundatud kirikut oleks vist raske leida. Hispaanlased olevat uhked kuumaverelised ja romantilised. Vaatame siis, mida kirjutab Santiago. Rusin Jol majorca katedraal. Lassov tõuseb mere kohale otsekui Akropol. See on kõige Tähelepanuväärsem ja grandioosse monument. Vanalinna fassaadil. Kerkib kui müstiline kaljusein otsekui mäe tippu paigutatud hiigelskulptuur. Nii et tõusev päike täidab selle hoone ergava kuumuse ja valgusega. Loiudusega paneb ta leegitsema ja hõõguma otsekui tulekahjus. Aja jälg kivis.