Tere kuulama järjekordset keele sõnumi saadet. Olin sel nädalal mikrofoniga ühel väga pidulikul sündmusel ja salvestasin seal mõningaid elamuslike hetki ning gabar väärikat intervjuud. Nimelt jagas Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves neljapäeval suure sõnavõistluse sõnaus parimaile tunnustust ja pakkus ka võimalust tutvuda presidendi kantselei üsna hästi valvatud ruumidega. Just presidendi otsus kutsuda vastuvõtule mitte ühte-kahte parimat sõnaloojat, vaid kõik, kes pakkusid välja valitud vasteid aga samuti kogu suure töörühma, soojendas kindlasti kõigi kohalolnute südameid. Sellel külmal talvepäeval. Alustame katkendiga presidendi sissejuhatavas kõnest millesse oli põimitud hulgaliselt Johannes Aaviku Velmatud uudissõnu. Kõne tekstiga võite tervikuna tutvuda presidendi kodulehel. Vabandan kohati ehk veidi kehvavõitu helikvaliteedi pärast. Kõnet salvestasin hääldist, sest teleoperaatorid ja ajalehtede fotograafid ei võimaldanud otse salvestust. Okupatsiooni lõppedes hajus otsene oht eesti keele püsimajäämisele. Koos sellega leidsime end peaaegu samasuguses olukorras nagu aabiki 100 aastat varem. Maailm ja eriti see osa, kuhu enda arvates kuulame, oli okupatsiooniaastatel suuresti muutunud. Selgus, et me ei evi sõnu muutunud maailma adekvaatseks kirjeldamiseks. Seetõttu me räägime direktiivides, infrastruktuurist, avalik-õiguslikust, humanitaarabist, kolmandast sektorist paljudest kummalistest olenditest, mis eesti keele kasutajaile suurt midagi ütleb. Kui oleme kiiruga võtnud kasutusele sõna jätkusuutlik tähistamaks ingliskeelset kõikjal levinud mõistet, kas teine pool, mis paraku ütleb sama vähe? Halvimal juhul ei oskame teha muud, kui kasutadagi ingliskeelset väljendit tablette, räimed, paiknassip ehk eesti keeles piibiit. Tõnu, me oleme taastanud oma riigi muretsemata seejuures endale sobivat riigivalitsemise ja haldamise keelt. Me räägime riigiasjades, kuid kasutame sageli võõria, koguni määrsõnu. Sellest tõdemusest võrsuski idee korraldada sõnavus ehk uute keelendite võistlus, keskenduda just riigi toimimisega seotud sõnadele eesmärgiga hakata iseseisvas riigis rääkima iseseisva rahvakeeles. Järgmisena sai sõnavõistluse korraldustoimkonna juht, Eesti keele Instituudi direktor professor Urmas Sutrop siinkohal ka väike väljavõte tema sõnavõtust. Sõnavus kui 19. sajandi kõrgkeele sõnajope kõrkkeelne pääsevad, absuda võlurite koosolek koos oma liikmetega selles mõttes saateid tervitada kui kollektiivset sõna osta. 19. sajandil oli veel käia pikk tee. Et eesti keel muutuks arenenud kultuurkeeleks, mis täidab kõiki oma riigi funktsioone ülesandeid. Meie esivanematele. Ärkamisaeg algas vastuseisuga saksa keelele ja meelele. Kuid selle võitlusega haigus algas varjus, alguses ladestamine. Ja ometi sellel kõige raskemal ajal võtsime eesti keelde kogu meie 20. sajandi teadususku sajandi põhisõnavara. Kõik teaduste nimetused, matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia, ka filosoofia on laenatud vene keelest, mitte saksakeelsest vene keele kaudu. Muidugi vene keelega võõrad tüved. Me ei taha seda tunnistada, aga, aga ometi tegime sisestamise ajal. Me peame neid sõnu kõige loomulikumaks eesti keele osaks. 20. sajand on teadupoolest teaduseusku sajand, kuigi alles äsja oli uudis, et olen maailmast millestki esimeseks saada, oleb kõige uskumatum rahvas kogu maailmas. Riik kogu maailmas ei usu üldse jumalat. Pigem usume teadlast või teda sahvris olevat tonti. Ja selle vene teema juurde tagasi tulles eesti keelepoliitika juured peituvad ikkagi selles sabas tsaaririigis. Esimene Vene revolutsioon 1905. aastal muutis sarviki niivõrd, et 1906. aastal rubriigist konstitutsiooniline monarhia ja Vene riigi põhiseaduse esimese põhiseaduse kolmas paragrahv ütles, et vene riigikeel on vene keel. See mõte meeldis eestlastele meie esiisadele esiemadele väga. Kas see mõte võeti Vene põhiseadusest üle kõigisse Eesti eelinstitutsioonidesse? Äramärgitud nimel esines viltsaabastes Margus Konnula alias Contra ja väga teravmeelselt. Et tegelikult on ka, kui ma mõtle tagasi tuulesõnamängule, et et päris lõbus seal välja mõtelda väljendit solgia- ja koostöö. Ja tegelikult tegelikult mulle meeldusiva kõik mu väljendi Mavist paks ega sõna pääle midagi. Aga või oletud A ja koostööd ma mõist. Kõge vähem Bloota Etuga. Et tuugar märgitas. Aga too vaim, kui siis nii riigi esimene miis kuulut, välla, vot tead, mille ma ülal praktilist ei kasuta sõna president. Õputul esimene mõte, et president on ka ju president okaadavaste võõrsõna noh, et või olla seostus kõige rohkem pääsegi hambapasta või muu sihukese. Sihukese hambahambaarsti või hambatermi nord? Seda ma nüüd ütelda, muide ma tahaks ütelda terminoloogiaga, muide, ma tänan paukuma, just jäi hätta. Päta tuugad, maa tahtsin kirjutada meili sõna kontseptsioon ja siis ma mõtli ja mass mõtlegi välja, mis, mis eesti sõna madu. Asemel mõtle ahah, et too presidendi teema, et maagasi mõtlema, tegelikult Maasik ütli. Näoraamatul või. Või molu molu Vihul. Ütliga selles, et vanaste vanaste Oldu esimene, mis on, või siis tuleviku peale mõtelda, millega mitte. Laanenaisterahvas siis et on riigivanem ja, ja tegelikult keski mulle Tuuderres seleta, et musumännik lõksu ei olla keskimulardudes seletad, mille ei võissiga. Nüüd seo ilma haig olla riigivanem ja siis tõlke inglise keelde president. Näituses, ja et see on niisugune tore mäng, arvad, sõnade väljamõtlemine ongi nagu mäng ja too ei taha ta üldse, et uutes võtma naljana, kui ma mõtlen, et ka jalgpallimäng ja ja tegelikult, kui te khati, kui jalgpalliintervjuusid laadegevatud hästi tõsiselt poolest vähemalt 90 protsenti jalgpallureid. Nii et ja siukest kiigu poissi mängi pidevalt kasvõi igapäevaselt, et et proovi panda. Te olete lihtne, lihtne proovib anda, ega võõrselle asemel, mis ette tuleproovi, midagigi, kas või kas või naljaga poolesse eestikeelset panda. Temalt ka meedias palju vahendatud kalambuure võitnud uudissõna teemal. Ja siis ma mõtlen sihukese nii kala kahjuks sõnamängu välja, et siis, et Inshraastrukt infrastruktuuriettevõte võiks olla sissetaristus asutus. Aitüma jäämi järgmist sõnaautod. Sõnause võitnud teemadest pani laulu kokku kai Jarek Kasar ehk Chalice kes lõi vastuvõtul üldse väga lummava meeleolu. Ehk oleks nüüd aeg kuulata ära ka võistluse üldvõitja Andres Valdre esimesi sõnu pärast peaauhinnaks antud 10000 krooni vastuvõtmist. Tagasihoidlikule ja napisõnalistele keelemehele esitas esimesed küsimused kolleeg uudistetoimetusest. Indrek Kiisler. Jätkasin Jubamina. Kuidas see sõna tekkis? Saadeckis seeliku väljamõtlemise teel kasutades olemasolevat tüve olemasolevad riided. Et oleks arusaadav, et tari tüvi, mis on olemas eesti keeles saadaval tarindamine peaks olema arusaadav samuti Sto mis nagu viitab millelegi suuremale süsteemile, kas me ise poole aasta pärast kasutada sõna infrastruktuur? Oleneb, oleneb, kui on selline vabanda ekstras, seda saab kasutada siis võib-olla küll või mujale lähedeatud saatesse veel sõnum ja ma tahtsin nii ele mõista märgusõnadeks. Ma küsiksin siis edasi, et Andres, olete ju keele inimene mõneti tegelenud terminoloogia mõneti et ametilt tõlke põhikeeleks, siis inglise keel inglise keelest eesti keelde. Kui tihti tuleb selles tõlkimisprotsessis esile selliseid raskusi inglisekeelsetele kalendrite vahendamiseks eestikeelne näiteks? Ikka tuleb ikka tuleb ja saavutada tuleb ka võimalusi kasutada uusi termineid. Infrastruktuuri olete ikka seni tõlkinud infrastruktuuri sõna küll ja kui tohiks teada, milliseid teisi mõisteid te pakkusite välja? Abistatakse inimesi. Ja siis samuti oli selle infrastruktuuri ostet. Minu esimene valik oli Torini. Siis oli pesa voliconoli taristu. Kuidas teile endale tundub, kas taristu on, et kõige parem teie väljapakutud sõnadest või oli see teile üllatus? See oli üllatus. No kuna ma vaatasin Wiedemanni sõnastikust järele, siis Daryl on vanas eesti keeles mitu tähendust. Kas teie ka sellest lähtusid või olid tarind, see sõna, mida te võtsite, aluseks on ilmselt malastuseni sõnast Torinud et näiteks konstrueerimine Torindama, aga samuti ka Torinduse. Ja küsiksid lõpuks, et kui te nüüd peate tõlkima, kas te võtate taristuga ise kasutusele või olete ettevaatlik? Oleneb, oleneb nagu teksti eesmärgist, et kui see on vaid dokumentaal, viitavad viite vanematele dokumentidele, et siis ilmselt mitte, aga kui on võimalik ma tõlke ulgus näidata, siis küll. Ja küsiks veel, kuna te olete minu teada tehnilise haridusega, kuidas teile tundub, kas eesti tehnikaterminoloogia saab veel väga suuri korrektiive? Oleneb ilmselt seda, kuidas seda kasutatakse. On siis kus teksti kasutatakse, et kas see on nagu õpikujuhend, näiteks? Tarbeteksti võib olla teksti ja ta ei oska öelda. Aga kas te kavatsete ka tulevikus veel osaleda sellistel sõnavõistlustel ja pakkuda välja oma sõnu, eks ikka igal juhul, palju õnne teile, kellele saate poolt ja jõudu edaspidiseks, aitäh. Minu osalemist žürii liikmena ja ajakirjanikuna kroonis võimalus saada eksklusiivne intervjuu sõnavõistluse algatajat president Toomas Hendrik Ilvesele. Soovitan seda tähelepanelikult kuulata, eriti selles osas, mis puudutab töörühma suutmatust leida vasteid sõnale poliitika. Loodame, et keelemehed sellega siiski hakkama saavad, sest presidendi põhjendused selle uue vaste leidmiseks on väga kaalukad. Tekitab ju poliitika kahetähenduslikkus meie peades suurt segadust selles osas, mis vahe on ikka nii-öelda parteipoliitikal ja mis ühiskonna tegelikele probleemidele lahenduste otsimisel ja väljatöötamisel. Härra president, kuidas teile lõpptulemusena see võistlus tundus, oli see õnnestunud? Absoluutselt esiteks, seal ei õnnestunud, sellepärast et see leidis nii suurt suvi, et inimeste seas, et pakutud sõnatori kõikjalt Eestist Eestist ei tulnud ainult eesti keele filoloog koogidel ja õppejõude, vaid hoopis kogu Eestist noored kui vanad, nii keeleinimesed kui inimesed, kes kes, kellel lihtsalt on see see keele taik. Nii et see on ühelt poolt, et lihtsalt see. Aga teisalt need sõnad ise on väga head. Minu meelest noh, ühelt poolt see väga aabiklikult valum murdes kasutades neid Velmates penipaun on täiesti geniaalne ja see on ühelt poolt, mis oli reali omaalgatuslik sõna, teisalt eriti oma oma nende väga koledate kaashäälikut kokkusurumisega sõna infrastruktuur, mis tegelikult ei kõlba üldse eesti keelekasvatusse ja mida paratamatult kasutatakse, kuna nii palju meie mehi elustada seotud Euroopa Liidu rahadega ja nendest ehitavatest hoonetest teedestati tuleks kasutamisele ras struktuur ja nüüd hakkas häirima nii nii palju. Mul on hea meel, et lõpuks keegi ütles midagi, taristu, millel on siis noh, ühelt poolt on Parincises tuu, mis ei viita peale, mille ehitusele või ja taristu on jõuline sõna lühikesena ütleb kõik ära ja on isegi tuletame sa eesti keeletundlik eesti keelekasutaja juba tunnetab, et millega sa umbes tegeleb ja siin nüüd sõnal olemas. Ma ühe küsimuse esitan veel, et teie kõnet kuulates kas jäi veidi hinge kriipima see, et poliitika ikkagi ei leidnud head vastet. Tarmo lõikese kõnest välja, see oleks liiga pikaks läinud, aga kui, kui te loete Jaak Alliku artiklit laupäevases Postimehes? Pealkiri on, et allika puudub teatripoliitika aga tema kasutab seda sõna oli sõna poliitika sealse ennast alles. Aga kui lugeda edasi, siis ta kasutab sõna poliitika hoopis selle, selle teise, tähendab et see on hea näide. Üheskoos on üks ja sama sõna, tänu selleta tähistab kaks väga erinevat asja. On sellises segadus? Osa meil on, seda sõna vajab ja minu meelest me töötame edasi selle nimel, et seda leida. Jääme lootma, seda aitäh teile, härra president. Ja suur aitäh osalemast. Salvestused vastuvõtult ei piirdu tänase saatega. Nädala pärast kuulame pikemalt, mida arvas eesti keelekeskkonnas elamisest eesti keeles kirjutamisest ja uute sõnade väljamõtlemisest, rahvuselt soomlane, miga järenen. Samuti üks Eesti vanema põlvkonna keelemehi sõnastike autor Kullo vende. Lisaks võtame siis kokku sõnavõistluse tulemused. Teie mõtteid sõnavõistluse tulemuste kohta, meie saate kommentaarirubriiki kas e-postiga või kirja teel samuti muid keelealaseid tähelepanekuid ja küsimusi. Juhin tähelepanu, et keelesõnumi kommentaarirubriigis on peakeelekorraldaja Peeter Päll vastanud kuulaja küsimusele selle kohta, mis erinevus on hinnapakkumisel ja hinna pakkumusel. Tõstame huvitavamad teie mõtteid esile ka edaspidi ja mõnda neist premeerime raamatuga. Keelesõnumi toimetaja Mart Ummelas, helirežissöör Vivika Ludvig. Aga enne päris lõppu veel. Kullo vende soovitas mulle, et iga keelesaate lõpus võiks olla ka üks keelealane tähelepanek saate autorilt. Tahaksin siinkohal vastu vaielda mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu juhile Urmo kübarale kes on juba jõudnud väljendada seisukohta, et sõnausel kolmanda sektori vastena välja pakutud vabasektor ei arvestavat seda, et korteriühistusse kuulumine ei pruugi olla vabatahtlik. Korteriühistusse kuulumine peaks minu meelest olema olemuslikult vabatahtlik sest korteriühistu moodustatakse ju vabatahtliku ühendusena. Selle peale meenub nõukogude aegne ütlus vabatahtlikult sunniviisiline. Ilmselt pole probleem praegusel juhul mitte uues, sõnas vaid ebaselges seadusandluses, mis paigutab korteriühistut sel kombel nii-öelda eikellegimaale. Nõnda võib mõni uus sõna seada kahtluse alla kogu senise ühiskondliku praktika loogilisuse. Või peaks siis olema korteriühistute tarvis mingi kaks ja poolsektor, mis nõuab hoopis omaette sõna kuulmiseni.