Kallis vanameister kõigepealt luba ennast õnnitleda sinu äsja möödunud suur juubeli puhul kõikide nende paljude raadiokuulajate ja raadiotöötajate poolt kelle südameis on sul jäädav koht, kellega. Me loodame ja soovime, et sul jätkub ka edaspidi head tervist ja vaimuerksust oma sügava kunstnikuisiksuse avaldamiseks nii hästi Tris filmis, televisioonis kui ka raadios. Nüüd aga kasutame meie käsutuses olevat aega selleks, et tutvume sinu loominguga, mis on meil talletatud heliarhiivis ja mille kohta nii hästi teatrikülastajad kui ka raadiokuulajad on ütelnud oma tunnustava sõna. Sind aga lugupeetud Hugo Laur, palusime mikrofoni ette selleks, et kuulda avalikkuse ees, mis sai ise sellest kõigest, arvad, mis oma pika elu kestel teinud oled. Ja mida sa veel kavatsed teha. Ja sellepärast on mul kuri nõu sulle hakata küsimusi esitama. Ja ma loodan, et vähemalt nendele vastad mida vastamise vääriliseks pead. Nagu sa tead, võib üks rohkem püsida, kui 10 tarka vastata ei tee, nii et. Kõigepealt Meid huvitaks see, millal saab, hakkasid huvi tundma teatrikunsti vastu. Olin siis kümneaastane poisikene, kui nägin esimest korda Meie kodu Salla vallamajas näitemängu, mille nimeks Lillo, Reida ehk metsakuningatütrel mängisid muidugi kohalikud inimesed ja minule jättis väga sügava mulje ja koju tulles hakkasin mõtlema, et kas ka ise ei saaks näide mänge korraldada. Noh, ma kasvasin suures metsas, mänguseltsilisi ei olnud tale karjapoisi, aga see oli päevad otsa metsas. Siis sepitsisin ise, vehkisid näitemängud ja mängisin üksinda ja etendused sündisid jälle aidaa trepi peal, laia Vanaistajaida ulu all. Nii et üks tegelane oli laval selleks ära aita ja siis tuli teine välja jälle ja siis need osad Kas vaatajaskonda kauni? Ja laupäeva õhtul hiljem sain omale kaasmängijaks naabriperetütre, see oli minust 10 aastat vanem, aga see siiski viitsis minuga kaasa mängida. No uusküla koolis käies siis see need mõtted kasvasid peast ära. Kärma armastasin salmisid lugeda ja edaspidi ka kihelkonnakoolis. Aga hiljem Tartus seda edasi õppima minnes Treffneri eragümnaasiumi, siis külastasin õige sageli Vanemuise teatrit, aga teate tegemise mõte enesel oli peas. Aga miks sinust siis ikkagi lõpuks näitleja sai millele või kellele me tänu võlgneme, et sa meil sellisena olemas oled? Naja Tartus õppides tahtsin loomaarstiks õppida, sellepärast et ainsat mängukaaslased mul kodus seal metsas olid noored loomad, vasikad ja varsad ja, ja lambatallede seapõrsad ja kui neist keegi haigeks tegid muret ja ma otsustasin loomaarstiks õppida, aga Tartus nähes seal uusi maju tõusvat ja siis tekkis tahtmine ehitajaks õppida ja siis selleks sõitsingi liigad. 1911. aastal, kus olin õpilase praktikandina ametis sealse suurima ehitusmeistri juures ja õhtuti õppisin tööstuskoolis hiljem saiakesetööstuskoolis nii isu täis ja astusin tehnikumi. Riias olles meelitati mind kohe eesti seltsi ilmanta ja pandi seal näitemängu tegema, kuna kuuldi, et enne Riiga sõitmist ma olin siiski suurimas näide mängus oma kodukülas kärus kaasa mänginud. Selle näitemängu nimi oli perenaise valitsusest, mehe püksid, naise jalas ja mina mängisin, seitsmeteistkümne aastase poisina mängisin 60 aastast tuhvlialust, vanemas Riias olles sai seal näitemängu õhtuid korraldatud peaaegu iga kuus x. Aga samal ajal külastasin ka väga sageli Riia teatreid. Seal tol ajal töötas kaks linnateatrit, üks saksakeelne venekeelne kus nägi igav, palju Euroopa kuulsusi, nimelt selle esimeses linnateatrisse teises venekeelses linnateatris nägi Moskva ja Peterburi kuulsusi. Olen näinud ta mõõduvaid Varlamobizzadovskajat, tirtsov mängis terve hooaja seal no ja Eesti seltsis, siis tegime näitemängu ja kaks viimast aastat kuni Riia evakueerimiseni, 15. aastal olin ka selle ja maanteel seltsi näitejuhiks. Nii. Millal sa siis Tallinna tuli? Tallinna ma tulin juba 15. aastal, õieti mitte Tallinnas, vaid kindluse ehituse valitsusse. Ametissetehnikuna ja töötasin saartel, Muhus ja Saaremaal kindlusehituste juures ka seal sai siis juba näitemängu tehtud. Ja kui tuli okupatsioon 18. aastal, siis sõitsin koju, ei tahtnud okupandid juurde tööle asuda ja tegime kodus laiusel elasid siis vanemad näitemängu ja. Kord sõitsin Estonias näitemängu raamatuid hankima. Siis nägi mind Betti Kuuskemaa, kellega oli tutvunud aasta varem Haapsalus, kus ta pidevalt suvitas ja tegi mulle ettepaneku tulla Estoniasse, kuna mees jõududest sõja tõttu oli puudus. Ta sind siis näitlejana oli ikka ja Haapsalus oli näinud jaa, jaa. Mängisime veel kuusse Lutsu kapsapeas, mina impi, Juhkam ja tema oli saagat. Siis muud midagi teha ei ole siis asusingi Estonias 18. aasta oktoobris muidugi mõttega mitte jääda, teatas vaid ehituse alal nimelt arhitektuuri alal, edasi. Aga kas sa mäletad, kuidas sul debüüt Estonias õnnes? Kus ei õnnestunud, see on. See oli kaunis nii keeldite, arvustas, ütlesite Laureli saamatu. Kolm aastat oli õieti, kaks aastat oli töötatud, erilist edu ega minu midagi ei olnud. Siis ütlesin Lauterile, kuna Tallinnas avati tehnikumi, et ma lähen teatrist ära, õpin edasi. Aga kas nüüd sinust, kui arhitektist ka midagi järele jääb, kas sa ennast oled suutnud teostada ka sel alal? Jah, jääb küll natuke järele, nimelt juba materjalides olles siiski vahetevahel joonistasin ja minu põhiplaani järele on Tartumaal Puhjas ehitatud keskkooli hoone ja üks individuaalelamu On järvel olemas, kus elab ooperilaulja koordile, peikat. Eks väikse maja on veel nõmmel. Nurme tänavas. Kuidas sul raskele või ebaõnnestunud algusele vaatamata Estonia teatris nii edaspidine käekäik kujunes muidugi, see küsimus ei ole päris täpne. Seda me teame, kuidas edaspidine kujunes, aga ütleme nii, lähem lähem tulevik. Seal saab näitlejate keeles nii-ütelda, jalad maha, sai. Ka see oli kolmandal hooajal, kui võeti mängukavasse Shon Harry draama naiskurat kutsele ainult kolme tegelast ja mina mängisin seal selle naise meest ja see juba õnnestus. Hiljem siis tuli vähemaid osi. No ja siis. 24. aastal. Oli ka menu oli minu jaagu osa täitmisel hotellas. Ja hiljem siis läksime minema. Siis hakati ikka usaldama nii suuremaid ülesandeid hakkasid ennast kui näitlejat nii leidma ja. Aga kas tolle perioodi aegne teatritöö sind kui inimeste kunstnikuga täielikult rahuldas või jäi midagi nagu vaja? Ma võiksin ütelda, et ei rahuldanud täiel määral, kuna suurt rõhku pani Estonia teatri juhatus õieti Estonia seltsi juhatus kergema sisulisele repertuaarile, et just kassat saada. Kuna nii tõsisem repertuaar oli vähemuses ja selle tõttu siis mehi rahuldanud täiel määral ja tuli ka palju operetiski kaasa mängida, mida eriti meeleldi tahtnudki, kuigi ma opereti peale vaata halvasti oli. Aga juba see töökoormus hakkas suureks minema. Millal tekkis sinu ellu ja loomingusse niisugune periood, kus sa juba nii rohkem rahulolu hakkasid tundma ka sellest tööst? See oli kodusõja lõpuaastatel, kui meil repertuaar siiski juba muutus nii-öelda raskekaalulisemaks ja ja ka nii kui meie tegelaste ansambel oli tugevaks muutunud siis muidugi noh, täit rahuldust hakkasin tundma juba nõukogude ajal ei luba 40.-na. On teada, et üks nii kunstiliselt väga õnnestunud lavastusi oli Vilde pisu Hannaga, kus sina piibelehte mängisid ja nii nagu lugeda võime tolleaegsetest arvustustest tuleb seda pidada üheks sinu nii suurepäraseks saavutuseks. Jah, millal see oli? See oli 1927. aasta sügisel, kui ma esimest korda mängisin piiblilehte. Hiljem mängisin veel kahes lavastuses. Kas saab esimest, kui Altermann mängis piibelehte oled näinud? Ei ole läinud nii-ütelda eeskuju. Sa ei saanud võtta seda. Kujul ei, ei saanud, alguses oli selle osaga natukene tegemist, sest et Vilde oli ise ka tol korral Tallinnas ja ta ei jäänud minu osatäitmisega proovidel rahule. Ka laudtee ei jäänud rahule, sest mina olin teda varem juba mänginud Riias ja pärast asjaarmastajad ja seal oli nii omamoodi. Aga hiljem juba viimastel Me kuulasime palju huvitavat sinu lavade algperioodist. Kahjuks pole meie fonoteegis sellest ajast midagi säilinud. Küll aga on meil talletatud rohkesti sinu loomingut sõjajärgsetel aastatel. Ja võib-olla katkestaksime vestluse ja kuuleksime nüüd sind ostsipina Gogoli komöödias revident. Vaid võetajaks. Köelda siis vii kõhus olles sihuke kärin, nagu tuututaks kogu Porpasu. Ei saa ega saa siit koju. Mis saying, ta juba teene guugole määrabiiterist tegid, eile teel raakse sirgeks kollad, neljeestub saba sorgus, jäigibelex. Ometi olles raa reisuks jätkunud ja kuidas veel, aga ei. Kui siis veel ise oleks midagi tõhusat, kui tühipaljas helistraatorik reisijatega sopitattootoost siis kukub kaartele. No eks need ole käes. R tühitaks jõukeel. Tõepoolest maal on need kuigi ei ole seltskond leitust LCD Lemmurrelisus. Õetajad endale ei tee ja la Ello aeglawaldings. Kolit õebele väljemil, ese, laamine, priiterees ole ikkagi õige. Oleks vaid, kuid elu on peenike ja viisak. Gia. Tantsivad sol ja köitmista. Kõik kõnelevad teenideliga vorste, ainult mõisnike söövad. Lässukinile. Sealsele kavaleri jutustab laagritest ja seletab, mis ikka täht, ta hääldab taevas justkui peo peal kõike. EFTA. Galal DDR4 käituminetailituvad viisakusetusena ei kuule, koola. Ei viitsi kõndida, võtad koorime ja eestodguessaks ei taha maksta, ole heegaaluma ajal oleval käik. Siibatsin ära, et ükski saatel ei leia. Ainult üks. Mõnikord sööd kõhu toredasti täis, teinekord jälle millennel pärast kas või meil siin nagu näiteks prae kuid tema süü või seal temaga teed saadab isa teisele Raap, et seda ka veidi hoiab. Koos seal. Ja mõtlik, jumala eest, tõsi. Kaale kütoor, ingli soolo oma poolteist, 100 ruublid läheb üksi palju fraakumaks kuid turul laseb minna paarikümne rubla eest tööks, sest ei maksa rääkidagi. Lähevad poolmuidu. Aga miks? Sellepärast, et eided ööd selle asemel, et villa ametisse ta läheb pressbeetile, jalutan leppkaarte. Kui härrassellest saaks dia. Kui teenitsis teeni, praegune trahter pidaja, ütles, et ei Alladele enne süüa, kui vana võlla kinni. Paistab kogu maailma Bristaksime praegune aasta. Koputatakse Eesti ised olebki. Tagasi minnes nüüd jälle sinu lavade algperioodi juurde oleks huvitav teada, kas see kohanemine diaatoriga ja näitlejakutsega läks ilma valu ja vaevata. Muidugi, vahetevahel vilksatas mõttes see arhitektuur, aga noh, seal ei midagi parata. See oli juba teine elukutse valitud. Muidugi väga palju aitas mulle kaasa Ants Lauter, kui näitejuht kes see põlvkond ka nii-öelda eraviisil töötleda minuga ja kes sinu nii õpetajad ja mõju tajad ka oleksid siis ma, nagu ma juba nimetasin, lautorid siis. Toomas tundud Hilda kleeserid, Erna Vill, meri ja peti kuuski. Üks niisugune küsimus. Kas sul on olnud ka nii otseseid eeskujusid? Näitlejate hulgas on olnud? Küll nagu ma juba varem nimetasin meeldis mulle väga tondu mäng, siis pleezer ilmer pinnapinna alguses teatris ei olnud, kui mina tulin pinna tuli alles kaheksa aastat hiljem. Ka muidugi pinnaosade käsitlus oli suureks eeskujuks. Millised oleksid sinu lemmikosad, me teame, et sa oled ju palju osi loonud aga võib arvata, et ühed on ikka armsamad, teised vähem armsad. Ja kui nii nüüd hakata liigitama, millised oleksid sul neid kõige südamelähedasemad ja millega sa ise ka kõige rohkem rahul oleksid? Südamelähedaseks osaks oli Saarima Priidu Kitzbergi tüve talus. Siis muidugi, millal see oli. See oli. Raske tõesti ütelda Nonii kahekümnendatel ja, ja pärast noh, nii 20 neljandal-viiendal siis tuli muidugi pisuhänd. Muide, ma mõtlen, et kuulame võib-olla seda dialoogi, mis saunaMadisel oli Liisiga Ja see Vargamäe see sööbel mõnegi mehe luu. Jah, sauna onu isa teeb sinuga selle pärast nõnda, et ta pole enam endine mees. Enne poleks ta keda kuraditki, kar, et oleks last oma tütre kas või vanasarviku endale minna. Sest ta oleks öelnud, et käes võib midagi menu Jamulaste vastu. Jah, ka mina mäletan oma lapsepõlvest, et isa ei kart siis kunagi mitte kedagi. Aga nüüd vahel paistab, nagu tunneks ta isegi Pearu esihirmu. Varem luges ta ainult harva piiblit. Aga nüüd tõuseb ta tihti isegi südaööl voodisse, loeb Hiiobi raamatut, nagu kardaks ta midagi või oleks millegi sir. Minu kadunud isa armastas ka piiblit lugeda. Aga meie, lapsed, panime tähele, et piibli lugemine tegin ta kurjaks õelaks. Tema ei pannud meie sõnu enam ykski. Maal olid ainult Peebleesonaad. Heale anda Põldma eilana mingi et õigust, vaid kõik õigus oli isa käes. Ega meil ka mingit õigust ei ole, õigus on kõik isa käes just nagu meilgi. Isa ütles, et tema ei või meile õigust anda, sest see käib pühakirjasõna vastu. Ja kui kuradi kange ja halastamatu oli meie pühageeri millalgi Lee ka võttes või neri pühis, ei mäleta enam. Esimese püha hommikul, kui lauda istusime, ütles isa minule, et mina loeks söögipalve. Aga mina ei lugenud, sest muidu luges ikka says. Ka teised õed-vennad ei lugenud. Nüüd ütles isa meile kõigile. Teie olete kui sead, kes pistavad jalad Moldi, ilma, et enne oma issandat meelde tuletaks. Aga kes minu laua juures ei palu, seega ei söö. Ja sellepärast jääte söömata. Nõnda sõi isa üksi vorste ning saia, leiba ja sealiha. Meijagazinkusime tühja kõhuga. Pärast süüdistas isa ema, et see on meie väänkaelad nõus, sest miks ta muidu laua juurest ära jooksis ja tema vagasünday anud enne järele, kui ta oli esimese püha hommikul ema peksnud. Pärast seda panin ta kõik toiduaita luku taha ja selle ukse lõi kahe pika naelaga kinni. Terve pühade aja seisime meie söömata. Kui tuli tööpäevad, siis pidi meile süüa andma, muidu ei jaksanud ühtegi teha. Aga soojaga olid jämedad vorstid juba hapuks läinud ja need pidi sigade ette viima. Ehk küll neist vahepeal ükski põld oma issandat paluma. Ka mina arvan, et sinu isa on vahel ka nagu piiblis purjus sest see võtab mõistuse nagu piirituski, kui teda liiga tarvitada. Mina olen kuulnud, et kes piibli kolm korda otsast otsani läbi loeb see läheb lolliks. Sellepärast hoideõpetaja toole ka, et nad mitte otsast otsani loe. Vaideetik midagi vahele jääks. Aga taluinimene rumal, tema loeb kõik sõna-sõnalt. Nagu tegi minu isa ja nõnda kab mõistuse peale. Sa siis saunaoru arvad, et isal ei ole minuga õigus? Ei. Mina ei usu, et inimene peaks oma lastega nii kangeid sõnu tarvitama nagu räägiks ta aina oma jumala vargamäega. Inimene on ju nõrk ja noor inimene on veel nõrge missis temaga tallitada kohe jumala käsklusi ja seadmise mööda. Teine asi, kui Andres teeb nõnda Pearuga. Aroni sögang ei ava end 10 ees nagu mõni jumalasulane. Temaga võib küll silm silma ja hammas hamba vastu seista, aga oma lapsega põles ei jaa. Kas sul on ka lemmikkirjanikke? Ka Marie Underi luule siis nüüd viimase ajakirjanikest Aadu Hint, Juhan Smuul, Debora Vaarandi, August Jakobson ja ka sirge siis vene kirjandusest võiks nimetada Puškin, turdin koogull. Ja nõukogudekirjanikest Koerki seedin. Kas sa oled ka isiklikult mõne vanema põlve kirjanikuga? Kokku puutunud jah, olen küll näiteks viil teiega, kuna Vilde käies oma näidendite proovidel väga tihedalt. Ja viimane, mis ma mäletan, oli tema 60 aastase sünnipäeva pühitsemine kus mängiti tabamata ime ja hiljem oli siis koosimene Estonia valges saalis kus me siis tõstsime tooliga laua peale ja tegime ringmäng. Hiljem saatsime ta koju, kus Kärli Ungarisse ettepanekul rakendasime voorimehe hobuse saani eest ära ja voorimees tuli hobusega tagantjärele. Meie pidasime siis vildi saaniga oma järjel tema kodupaik. No see võis olla küllaltki kelmikas ja valla rituaalse Tammsaarega puutusime kokku, tema palju armastanud oma lavastuste proodil käia oli väga tagasihoidlik. Praeguse ajakirjanikest suren väga heas korras Juhan Smuuli sirvida. Kas sul ka muusika vallas on nii lemmikteoseid või lemmikheliloojaid, keda sa meeleldi kuulad ja naudid? Meeleldi kuulan Tšaikovskit. Liigi. Leino Ellerit siis noorematest Eino Tambergi ja jõuab nüüd niimoodi üldistada. Muusika iseenesest on juba nii võluv, aga kujutavate kunstnike teostest no olin isiklikult tuttav leiduvat veerandiga. Meeldisid väga tema teosed siis August Jansen ka kujuridest, Starkopf ja ka teisi veel nüüd noorematest okas. Kas sa nüüd, ma esitan küsimuse hoopis teisest valdkonnast? Spordiga oled kunagi tegelenud? Ei ole kaks Garderen jalgpalli mänginud Soome Kansases teatrirahvaga edukalt ei tea see. Soomes olime 38. aastal, siis ei, see oli 35. aastal, siis jälle lõi jalaga tühjalt, ei tabanud palli ja nikastasin siis põõsastele natukese ära. Aga siis pärast selle sain terveks. Nii et sellele möödalöömisele vaatamata ikkagi jalgpall meeldib ja hea meelega käin vaatamas muidugi head mängu ja väga meeldiv kergejõustik. Maadlus. Kas sul sportlaste hulgas ka lemmikuid on? Aga kuidas Paul Kerese suhtud? No vot, mina jälle ei saa sellest mängust. Aru, ma ei tunne viguri käigi. Ma tean, muidu me ja, ja käikusid ka. Nende kabet mängisin, poisikesena mängin seda ka enam. Aga muidugi, ja need, kellel on tugev meister surmaistuja. Sa ütlesid ennist, et ka August Jakobson sulle üheks lähedaseks autoriks. Kui me teeksime nüüd järjekordse tagasivaate sinu lavateele ja kuuleksime sinu poolt loodud Saamuel sunne osa Jakobsoni näidendis Kaitsehingeline Brascast, millega sa tähistasid 10 aastat tagasi oma kuuekümnendat sünnipäeva ja kus su partneriks oli meie hulgast lahkunud Arno Suurork Oo, tervist, ka sinule endale arvas. Istu, palun puhka jalga ja küünile, räägi, kus ta siis niisugusel varasel kellaajal juba käisid. Ah, kus ma käisin? Kuule, käisin meie politseiülema juures ringi vaatamas vana kuldvuntsi, komistan lange juures. Ookeanitagust kingitust imetlemas mees. Ookeanitagust kingitust imetlema. Missuguse hinnangu alla jää lehkused, Kreesti nägused, lihtsalt vähkaa näkse ja tervelt 500 telki kohe näha, et meid toetab käevangus jõukas sõber. Käsk peos andsid. Näedsa lääts keedad siile, aga see on kõik, muuseas avad, mida ma tahaksin sulle öelda toimetada, mille pärast muiata siia tulingi. Õhtul toimus tervelt viies linna eri kohas poliitilise miidi ja nõnda edasi lennuväljadel, ütleme seal ja selle huvides talupoegade ümberpaigutamise vastu võeti väga ülbelt sõna, oi-oi. Siin aga pole sellest kõigest kuulnud. Pole kuulnudki. Üks tähtis parteid, uus parlamendiliige, lendab täna siia, mis aitust, võib-olla ameeriklased ise sigaliseersid ja nõnda edasi ja tõesti, võib-olla nemad ise panna kumminuiad päris meelega just nii olla, miks mitte täiesti võib olla, panid meetri pikkuste tähtedega loosungeid plantada, ometi räägid? Kapp pidevalt ja ikka pidevalt nagu aulu haarab, mõistad. Nizza taipad ehk paremini. Taipad, kuule Savoy, sa hakkad ju viimasel ajal lausa vassima zima passima hakata. Parem püüdagi mind segadusse ajada kumminuia ja elektritooli praktiliselt vajadusest meie töölisliikus reguleerimisel saidilt kevaditi sündmuste ajal jah, külma ütlemisega ütelnud. Kuid see ütle ei olnud mitte sina, vat see olin mina. Siin mina, jah, just mina. Olmekoon argoon-argoon-argoon arv selgelt ja kumminuia rakendamise vajalikkusest töölisliikumise arendamiseks reguleerimiseks ütlesid esimesel olen mina ja elektritoolist Aluttimina, selge siis siina, vennas, mina vennasta. Piirid lõppudelebozygalsigadusel ja piirid, kurat vedas kasinus kadusel. Sigaduse ütlesid ka tasakaalus ja ma ütlesin sigadused sinu sigaduse. Ja kui tahad, kordan seda Arden. Kun kun, kuhu sa lähed? Ära? Neljade tulenevate tuludega. Üks juhtunud, omistab oma tee kellelegi teisele ja, ja kellegi teise töö endale. Tumeda Tuuka lagipähe raputades põlvili paluma, sinult. Kuule, Samuel, kui sa kodunt ära tulid, kas Astrid jäi veel sinna strite? Ma ütlesin vaid, et mul on talle tarvis midagi teatada sõnana elasi. Kas sa lubad, ma helistaks. Nägemist saunalist täiesti ajab. Kuule see sujulik tahab meie äärelinnade ehituskrunte endale rentida. Sõprussidemete kindlustamise mõttes Ameerikaga poleks hoopiski mitte baas, eks ole, tuud lidubli, arutame, otsustame. Nägemist, sageldasid lehel. Sina Ligi. Tervist. Näed õde hääda lihtsalt. Ma olen ikka äkiline poes. Kääratasin siis nii tulla kylla ajates mis. Memm see veel igatahes kaev. Muuseas, milliste muidugi veel ei teagi. Vaene sarvekandja käidud nopiti mööda linna ringi ja organiseerib aina oma sama poodi. Minu taevalik tunne täidab siis inimesed kutsuvad põue, kui ta teab, et tema poolt kark lõkkele puutud. Leek lõõmab Iikka vesti edasi temale kalli olevuses. Seda. No Soho, sina Hedakussessis, hästi, õlid tuli, jah. Kepp unus maha, ah see. Vaata, kas plats, imine, need käimelgaled, seisad seal selle tõttu viimaks oma ametiasjadel hiljaks siia ei jää. Kuulsin, tahtmata kõnelesid kellestki, kellest Kreisin. Kõnelesin kuli. Kellestki Kellist nimelt vääne või nina peast vennad, aga mitte ei tule meelde. Oot, oot, siiski käes, käikest tulite, tulikud olgu see, mis ma sulle nyyd räägin, öeldud ainult nii silma, näe, võtan isegi prillid eest ära. So heal linnal. Niisugused sarved, et kaitsku jumal ukse piitu võib nüüd, kui ta küllalt hoolikas mulle nagu nautima joosta. Vaene harjas Peised ja sellest midagi ei mõeldagi. Kavatseb salakäi meile mingit kingitud elu. Kui see kuradi poiss, seniks äkitselt sarvi neile mõlemile.