Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Peaminister Andrus Ansip kohtus Berliinis Saksamaa tulevase kantsleri Angela Merkeliga. Peaministri sõnul ollakse ühel seisukohal nii Euroopa Liidu finantsperspektiivi kui ka ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes. K-kohukese reklaami loom oli poliitiline välireklaam, leidis valimiste keskkomisjon veereda. Amet kavatseb järgmisel aastal tellida uue jäämurdja, mis läheb maksma miljard krooni. Jaapani valitsuse kultuuritoetusele saab Eesti kunstimuuseumi uus hoone KUMU moodsa audiogiidisüsteemi esitlustehnika jah ning seadmed täiesti uurimiseks restaureerimiseks. Prokuratuur alustas kriminaalmenetlust selgitamaks, kas LHV töötajad kasutasid väärtpaberitehingute puhul USA-s konfidentsiaalset informatsiooni. Tallinna liivas kalmistu arvatav skandaalitseja võeti kinni. Kalmistul on ligi poolsada puud poolenisti läbi saetud. Lastekaitseliidu noorteparlament valis kõige lapsesõbralikumaks ühiskonnategelaseks riigikogu liikme Elle kulli. Adamson Eriku muuseumis avati Richard uutma 100. sünniaastapäevanäitus Eesti värvid, mis eelkõige keskendub Eesti randadele ja Randlastele. Ja ilmast. Homme sajab Eestis lörtsi ja lund. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kaks kraadi, saartel natuke soojem. Peaminister Andrus Ansip kohtus Berliinis Saksamaa kristlik-demokraatliku partei juhi ja peatse kantsleri Angela Merkeliga. Vallo Kelmsaar küsitles peaministrit. Eesti jaoks olulisemad teemad on maksundust puudutavad teemad. Nendes küsimustes on meil Angela Merkel ikka nats suur üksteise mõistmine. Meil on olemas, me loodame, et me saame järgmise finantsperspektiivi Euroopa liidule võimalikult kiiresti ja ka selles küsimuses on ühtelangevus Saksamaa ja Eesti positsioonides olemas. Vaatan, sooviksime, et jätkatakse Luksemburgi ettepaneku edasiarendamisega ja, või hakata väga põhjalikult finantsperspektiivi struktuuri muutma, siis see tähendab pikka viivitust, et see tähendab Eesti jaoks seda, et me ei oleks ilmselt võimelised aastal 2007 tegelikult mingeid investeeringuid tegema, mida uue valitsuse ajal on Eesti jaoks positiivsemalt oodata. Praegu on küll selline tunne, et uue saksa valitsusega tõepoolest Euroopa saab endale ühtse välis- ja julgeolekupoliitika ja, ja Euroopaga oma poliitilisi positsioone ka tugevalt esindama, see tähendab me peame loomad, institutsioonid, mille kaudu on võimalik teostada ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat. Eesti jaoks tähendab see seda, et ühtse välispoliitika raames peab Euroopa liidul olema ka ühtne Venemaa poliitika. Angela Merkel kinnitas, et senisest enam hakkab Saksamaalt kindlasti arvestama väikeste riikide seisukohtadega. Eesti ajakirjanduses on palju juttu olnud gaasijuhtme. Oskate seda teemat puudutasite? Jah, seda teemat puudutasime ja ma muidugi avaldasin soovi, et nii olulistes küsimustes konsulteeritakse ka nende riikidega, keda see gaasitorud kõige otsesemalt puudutama kab ja Angela Merkel oli sellega nõus, et siiani ei ole ka selles küsimuses naabritega konsulteeritud. Valimiste keskkomisjon leidis, et palju vaidlusi tekitanud K-kohukese reklaam on käsiteldav poliitilise välireklaamina. Aktiivse agitatsiooni ajal reklaamiti kohukesi niisugusel viisil, mis oli ühemõtteliselt seostatav valimistel kandideerinud Keskerakonnaga, leidis komisjon. Tartu semiootikute ekspertiis K-kohukese reklaami kohta väärteomenetluse jätkamiseks antakse Tallinna kesklinna politseile üle teisipäeval. Veeteede amet kavatseb sel talvel hoida mereteed lahti kahe jäämurdjaga. Tarmo kõrvale tuleb Soomes ümber ehitatud poilaev Eva 316, plaanis on aga ehitada kolm uut jäämurdjat, vahendab Hanno Tomberg. Veeteede ameti juht Andrus Maide kinnitab, et Eesti on talviseks jää murdmiseks valmis. Soome lahes hakkab jäämurdetöid tegema jäälõhkuja Tarmo Pärnu lahele saadetakse üks A jääklassiga Eva 316. Lisaks on Pärnu lahe lahti hoidmiseks võimalik kasutada ka ühte väiksemat laeva. Kõige raskemate jääolude korral on võimalik tellida jäämurdjad Carootsist. On eelarves jää murdmine, Tarmo kütusekulu 25-ks päevaks tänaseks on muidugi päevade arv vähenenud seoses kütuse kallinemisega ja siis meil on ka kütuseraha Eva 316-le raskemates oludes. Valitsus eraldab lisaraha. Ma ei tea, kinnitusel vajab Eesti endale aga täiesti uut jäämurdjat. Uus jäämurde kindlasti peab olema, mitmeotstarbeline on planeeritud ka uuele jäämurdele siis õlitõrjevalmidus ja sellise laeva maksumus on ümmarguselt ühe miljardi krooni kiiresti see summa tundub küll nii teatud suuremad, kui me vaatame neid kaubavoogu, see neid, nende maksumus ja mis, mis meil siit Eestist läbi käivad ja ütleme, merenduse osakaalu sisemajanduse koguproduktis. Siis miljard ei ole nii suur sugugi ja seda ei pea ju kohe maksma, sest jäämurdja ikkagi niukene reaalne tööiga kuni 40 aastat. Noh, meil on vaja uut jäämurdjat kindlasti, sest Tarmo on juba täna 42 aastat vana. Ma ei tea, lisab, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis koostatud jäämurdekontseptsioon näeb ette koguni kolme uue laeva ehitust. Noh, väga karmil talvel võiks neid rohkem olla, aga ma arvan, et kui meil on omal kolm jäämurde, et siis me saame ka väga võrdväärselt luua partnerlussuhted nii Soome kui Rootsiga ja väga headel alustel, tagada ka karmil talvel jäämurdmise. Energiaturu inspektsioon vaatas üle kehtivad võrgutasud ja Eesti energia. Ta teeb lähtuvalt täpsustatud elektri hinnast ja võrgutasudest muudatused klientide hinnapakettides. Kodu klientidele ja väikestele äriklientidele ei too täpsustatud hinnad kaasa olulisi muutusi, teatab Eesti energia. Suurt äritarbijate jaoks tõuseb elektri hind keskmiselt kolm protsenti, koduklientide hinnad veidi alanevad, aga täpsustatud hinnapaketid teeb Eesti Energia teatavaks 30. novembril. Riigiprokurör Piret pakstis alustas kriminaalmenetlust, selgitamaks, kas investeerimispanga Lõhmus, Haavel viisemann, LHV töötajad on kasutanud väärtpaberitehingute tegemisel USA-s konfidentsiaalset informatsiooni. Hanno Tombergi intervjuu. Riigiprokurör Piret Pauksis alustas kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb konfidentsiaalse info kasutamist sellele juurdepääsu omava isiku poolt, et sooritada väärtpaberitehinguid. Konkreetseid kahtlusaluseid tema sõnul praegu veel ei ole. Käesolevaks hetkeks konkreetseid kahtlusaluseid ei ole, sest kriminaalmenetlust alustati vaid selle fakti kontrollimiseks ja sisuliselt kontrollitakse kõik aktsiaseltsi LHV töötajaid kes nende tehingutega võiksid seotud olla. Kas see tähendab ka seda, et kontrollitakse kogu LHV juhtkonda? Kontrollitakse neid isikuid, kes finantsinspektsioonilt laekunud avalduse alusel võisid nende kahtlusaluste tehingutega seotud olla. Kogu LHV juhtkonda ei puuduta, me räägime kolmest diskus. Esialgu võib öelda küll niimoodi. Kuigi riigiprokuratuuri pressiteade käib kõigi LHV töötajate kohta, on kahtluse all Oliver Peegi, Kristjan Lepiku ja Rain Lõhmuse sooritatud väärtpaberitehingud. Kristjan Lepiku Eestis asuvad pangakontod on arestinud, finantsinspektsioon. Tegemist oli finantsinspektsioonipoolse arestiga see, kas need kontod ka kriminaalmenetluse käigus peetakse vajalikuks arestida, see selgub kriminaalmenetluse jooksul. Kas te võite prognoosida, kui pikaks uurimine kujuneb? Seda on praegu raske prognoosida, kuivõrd see sõltub ka sellest, kui kiiresti on võimalik ka Ameerika Ühendriikides need puuduolevad dokumendid kätte saada. Tallinna Lõuna politseiosakond tabas Liivak kalmistu arvatava vandaalitsejad, ebastabiilse vaimse tervise tõttu anti 74 aastane mees psühhoneuroloogia haigla arstide hoole alla. Liiva kalmistul on viimasel ajal saetud poolest saadik läbi ligi poolsada puud, mees võeti kinni töö pealt, ütles Lõuna politseiosakonna kriminaalpolitsei ülemkomissar Reimo raivet. Peeti kinni sellel ajal, kuidas saagis ühte puud. Ta andis meile seletuse. Meile ei tundunud ta just kõige mõistlikum. Ja eile õhtul usaldasime ta arstide kontrolli alla. Raiveti sõnul on tegemist vene keelt kõneleva meesterahvaga, kelle üks lähedastest on maetud samale kalmistule. Tegemist on väärteoga ja, ja eks siis ehk siis väärteo menetlemine juba täpsemalt näitab, kas, kas on siin tegemist mõne mõne kuriteoga või või millegi muuga, ka. Ja ütleme siinkohal ka ära, et keskkriminaalpolitsei palub kodanike abi seoses Kalev Kure tapmise uurimisega palub keskkriminaalpolitsei elanike abi, kes kolmapäeval, 16. novembril nägi Tallinnas Lükati silla ümbruses kahtlustäratavate isikute ja sõidukite liikumist. Oma tähelepanekutest palutakse teatada keskkriminaalpolitsei telefoninumbritel 612 38 10 612 38 10 või 51 73 seitse viis seitse 51 73 seitse viis seitse. Nüüd vahetame teemat. Allkirjastasid välisminister ja Jaapani suursaadik Jaapani valitsuse kultuuri toetuslepingu, mis on suunatud Eesti kunstimuuseumi uue hoone kumu varustamiseks moodsa tehnikaga, jätkab Meelis Süld. Eesti kunstimuuseumi peadirektor Marika valgu sõnul tähendab jaapani valitsuse kultuuri toetus Eesti kunstimuuseumi uue hoone jaoks väga olulist tehnilist sammu edasi. Neid asju, mida praeguse abi käsitleb, ei olnud meil enda programmides sees, aga tõsi, need ei olnud sellepärast sees, et me oleme kaks korda abi juba taotlenud ja need on siis audiogiidid koos vastavate tehniliste laadijatega, seal on restaureerimistehnika, mis on tõesti väga, väga huvitav, ta võimaldab uurida paberite graafilisi lehti, eelkõige ongi mõeldud sellise asja jaoks. Ja siis meil on liikuv seminaritehnika ehk siis kaks plasmaekraani suurt, mida me võime muuseumi liigutada ja mitte ainult oma väga ilusat auditooriumit kasutada, nii et et need on ülimalt vajalikud asjad selleks, et olla paindlik ja hästi töötada. Marika valgu sõnul oli Jaapani valitsuse kultuuritoetuse suurus ligi neli miljonit krooni. Väga võimalik, et selle abita oleks jäänud osa vajalikust tehnikast soetamata. Audiogiidid ilmselt oleks jäänud olemata, esialgu eks me hiljem oleksime üritanud siis seda raha teenida ja ikkagi ikkagi hankida, sest maailma kaasaegsed muuseumid on kõik varustatud audiogiididega. Kultuuritoetuse lepingut allkirjastanud Jaapani suursaadik härra Žige konda külastas täna ka uut kunstimuuseumihoonet ja pidas seda väga muljet avaldamaks. Ühtlasi arvas suursaadik, et Eesti ning Jaapani kultuuris on nii mõndagi ühist. Näiteks inimeste ilumeel ju AEG sent presendi. Eestlastele meeldib lihtsus, harmoonia ja samuti vaikus. Gwayagnes. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti ja Jaapani kultuurikoostöö olnud vaatamata geograafilisele kaugusele väga aktiivne. Paljud eesti muusikud, eesti koorid, Eesti kunstnikud, ka eesti näitlejad Jaapanis käinud ega sel aastal, mis oli Euroopa Liidu jaapani kultuurikoostööaastaga nime järgi ka mitmed Eesti kultuuri head esindajad käisid Jaapanis ja, ja vastupidi. Me oleme saanud osa erinevatest jaapani kultuuri näidetest siin ja see Jaapani valitsuse toetus Eesti erinevatele kultuuri Dustele noh, näiteks moodsa tehnika soetamisel kultuuri tutvustamiseks on olnud järjepidev. See on kestnud juba juba rohkem kui 10 aastat. Nii et, et selles osas loomulikult suur-suur tänu jaapanileta on võtnud just kultuurivaldkonna selleks, kus meie kontakte ja suhteid saab arendada. Urmas Paeti sõnul toetavad jaapanlased eesti kultuuri seepärast, et tegemist on valdkonnaga, mille läbi on kõige lihtsam end tutvustada, sümpaatiat tekitada ja positiivset tagasisidet luua. Toompeale riigikogu saalis kogunes noorteparlament ja valis kõige lapsesõbralikumaks ühiskonnategelaseks riigikogu liikme. Joonistada, et Eesti juhi Elle kulli noored võtsid vastu pöördumise, et koolidesse tuleks kutsenõustamine, jätkab Hanno Tomberg. Lapse õiguste nädalal riigikogus toimunud noorteparlamendi lõppfoorum algas väikeste sekeldustega, nagu riigikogu istungil ikka, kui valitakse parlamendi spiikrit, vase spikreid. Täna juhtis seda protseduuri riigikogu esimees Ene Ergma. Kõvasti, Liisa. Kuidas perekonnanimi on? Keda te soovite kandidaadiks, soovin Talle esimeseks kandidaadiks, lisa nuudi, palun külaline 50. Malbrilt Pärbo külaline 107. Kullergrupp. Kuldne Kuldar kuldne. Oo, kas te kavatsete terve päeva nüüd hääletama, hakkame? Võib-olla peaksime natukene üks, kaks, kolm, neli, viis, ütleme peale külalisseitsekümmend üheksa, me paneme kinni, muidu me hääletame kogu see poolteist tundi. Noorte foorumi esindajad, kelle hulgas olid valdavas enamuses üheksandate klasside õpilased pöörasid palju tähelepanu elukutse valikule. Noorte meelest pole põhikooli lõpetajal piisavalt teadmisi, et langetada valik reaal- või humanitaarainete kasuks. Enne keskkooliminekut. Üheksandas klassis teeme me oma elu, esimesed oskab, haritud mees seisab kaks otsest, esimene on see, kuidas me lõpetame üheksanda ja teine on see, mida me teeme tulevases elus. Edasi ei saa valida, mõlemat ei saa õppida, ei, ajalugu ei keenud korraga. Kui te pühendate ajaloole, dist, õpite keeli, humanitaar- ja kõike muud sellist. Samas jäävad Ell kõrvale reaalained. Ei ole võimalust, et saade noppida mõlemast killukesi, mida te tahate? Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu aseesimehe Liisa luudi sõnul oligi tänase noortefoorum eesmärk selgitada välja õpilaste võimalused hiljem tööturul konkureerimiseks. Eeltööd peaks alustama varem eksimaani umbes seitsmendast klassist, et noor ei tea üheksandas klassis, kuidas seda valikut teha ja sellepärast meil ongi punktina sees kutse- ja karjäärinõustamine, mis on meie jaoks üks olulisemaid punkte. Noort peab suunama, talle peab näitama ta võimalusi ja ütleme, milleks ta siis võimeline on. 101 noortefoorumi esindajad valisid tänavuse aasta lapsesõbralikumaks ühiskonnaelu tegelaseks riigikogu liikme Elle kulli. Minu jaoks tõeline üllatus ja väga meeldiv üllatus. Ma leian, et praegune koolisüsteem on siiski suhteliselt mitte lapsekeskne, et ta on väga palju siiski õpetajakeskne ja ja ilmselt suur pikk tee võiks olla selles suunas. Kõige olulisem on koolis siiski laps, need väiksemad klassikomplektid, õpetaja, jooks lastega tegeleda, et arvestataks laste individuaalsust, et ma arvan, see on järgmine, niisugune väga vajalik samm oleks koolis hea olla. Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis avati Richard uutma 100. sünniaastapäeva näit Eestimaa värvid. Uskuge või mitte nii kasutavali sukelduda uutma Eesti loodusesse, täpsemalt Eesti randadesse, sest kuigi uut maalinud Eesti eri paiku on üks osa sellest nii tähelepanu vääriv, et sellest sai terve näituselt uutma rannamaastikud, Randlased ja rannakülade elu. Neid on nii palju põhjuste vahetust vajalik hetk närvilises töö ja elujooksus. Vajalik vaheldus ka moodsa kunsti pingete maailmale. Aeg-ajalt on niisugust tagasivaadet vaja, räägib näituse koostaja Ülle Kruus. See tundus tõesti kõige vajalikum ja siin on ka näha, et ballaslasena ta valdas väga hästi värvi, ta on olnud Nikolai Triigi õpilane, tema õpingukaaslane olnud Eerik Haamer, olemuslik side selle, selle rannarahvaga, nende töödega see on niivõrd siiamaani kandub üle poole sajandi, et otsus saigi selle järgi tehtud. Siin juba seda näitust üles pannes on siin olla paar sellist kohtumist erinevate inimestega erinevatest põlvkondadest, kes nagu paisu tagant hakkavad meenutama oma heinamaal käike, oma rannas, käike, hommikul võrkude võtmist, paadiga tulekut nii palju rändama vaateid ja rannaelu Richar Tuutmalt, et ta ei hakka ennast kordama, et see annab kuidagi kordumatuid. Pilt, et küllap on kunstniku isiku puhul ka siin tahan näiteks on öelnud, et isa rääkis nii vähe. Tal oli ainult ei ja jah, ja vaatame veel, aga need tema teosed, need räägivad palju nendel on väga mitmekihilist vestlust meiega, ta kõneleski läbi oma loomingu, oma teoste. Kunstniku tütre Tiina Uusma sõnul mäletas ta kõige enne värve isa maalidel. Isa töötas kodus ja ta lubas mul juures olla ja vaadata ja nii ma selle sees olin. Siis ma vaatasin värve, tulid värvilised värvilised ja ja siis nad vist jah, oskasingi värve. Richardootma näituse ajal võib Adamson Eriku muuseumis osaleda ka haridusprogrammis. Ranna mere ja taevamaalimine näitas ise jääb lahti veebruari lõpuni. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lörtsi ja lund. Puhub loodetuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus viis kuni plussiks kraad. Homme päeval püsib pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab peamiselt lörtsi ja lund. Puhub loode ja läänetuul viis kuni 10 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kaks, saartel kuni pluss neli kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.