Eks liibris meie ees on täna Elin toona raamat kolm valget tuvi ja sellest räägib Rutt Hinrikus Elin toona romaan kolm valget tuvi ilmus Lundis 1992. aastal ühe viimasena seal trükitud 420-st eesti raamatust. Kolm valget tuvi on 69. aastal sealsamas Lundis ilmunud Elin toona romaanil Otugata järg. Aga loetu, katel on eesti kirjanduses üsna eriline koht, pealegi peidetud või ütleme, pooleldi varju jäänud koht. Ta on praeguseks üsna selge, et Lotugaid ta kuulub eesti kirjanduse klassikasse ja omal viisil samasse ritta. Ta Friedebert Tuglase väikese Illimari kahje, Viivi Luige Seitsmenda rahukevade ka kõik need räägivad maailmast lapse silme läbi, kuid ükski ei räägi ainult lastemaailmast, vaid kõik nad räägivad ka ajast, milles elab laps koos täiskasvanutega. Tuglas määrab oma teose vaatepunkti kohe alguses. Väike Illimar. Ma kirjeldan sind nõnda, nagu ma mäletan. Ta on minevikust ja nagu näen nüüd romaan ise algab. Illimar ärkas hommikul. Viivi Luik määrab oma teose aja, osutades suurtes ja hallides teeäärsetes taludes olid elanud kulakud ja raudsängi jalgadesse kulda peitnud kalotugata. Algus viib kohe peategelase maailmakriit, lõhnas nagu higikriis. Ta osutab koolile ja põgenikelaagri koolis. Me Lotugataga kohtumegi rutuga, et aeg algab niisiis 1947. aasta sügisel. Elin toona raamatu autor oli tol ajal 10 aastane, aga raamatu peategelane Lotugata pisut noorem, see on Eesti lapse lugu, kes on kistud turvalisest kodust ja heidetud keset sõjajärgset Euroopat, seal on tal ju päris põnev, kuid ometi taipab ta, et ta on jäetud alatiseks kodu. Loetu kata elab Saksamaal. P laagris tyypi display person on siis ilma elukohata inimene, nii nagu neid pärast sõda oli väga palju Euroopas. Kodueestlasele ei ole tyypi veel nii arusaadav nagu mõni teine selle aja sõna sellest regioonist, kus asusime meie näiteks MTJ või NKVD. Aga Saksamaa oli pärast sõda täis, tibisid, nende seas oli palju eestlasi, kellele muretseti varjupaik põgenikelaagrites ja kelle heaolu ja aga eest hoolitsesid rahvusvahelised organisatsioonid. Nii võime me siis rääkida, kui me räägime Lotugatast ja ühest teisest lapsest, Seitsmenda rahukevade lapsest, kahest lapsest, teine teisel kaldal. Ja Elin toona on ise kirjutanud selle kohta kaks last teineteiselt kaldalt, üks okupeerida neetud Eestis, teine okupeeritud Saksamaal. Mõlemad on vabad vangid. Me näeme nende kahe seitsmeaastase lapse maailma nende oma silme läbi nagu ühte maastikku, millel on kindlad raamid ümber sõda lahutas neid poliitiliselt, ideoloogiliselt, geograafiliselt, aga nende maastik on peaaegu identne. See pildiraam on koostatud samast materjalist hirmudest, tundmata ületamata võimalustest. Elin toona oli siis ise põgenenud ennem kui ta jõudis põgenikelaagri maailma koos oma ema, näitleja, liki tola ja vanaema Ella Ennoga Kuressaarest 23. septembril 1944 laevaga Saksamaale, nii nagu paljud teised isa näitleja Enn toona aga ei jõudnud enam põgeneda ja jäi Eestisse ja niimoodi elab Lotugata seal laagris laste ja naiste maailmas. Selles maailmas on kõige tähtsam isik vanaema, keda ta kutsub, näe, maks ja tema ema, keda ta kutsub raamatus Mimaks on läinud valge Luigena Inglismaale aga luikedega neid naisi, kes sõlmisid viieaastase haigla töölepingu haiglatööks Inglismaal seesugune situatsioon, laps, kaugel viibivad vanemad ja kõikvõimas vanaema on küllaltki tüüpiline paljudele laste juttudele. Vanaema on turvaline ja kaitsev tarkuse allikas ja ürgrühm. Ja eriti rõhutatakse raamatus ja sellest saab ka aru laps. Et vanaemale nämmele on vaimne elu väga tähtis. Ta rõhutas seda alati nagu konstantne, tirib loetugata, aga peame ka meeles, et Lotugata Elin toona vanaema oli kirjanik Ernst Enno lesk, kes oli oma aja haritud naine, kuid oma lapselapse jaoks tähendas ta eelkõige soojust ja kaitset. Samas kui emaga seostusid. Mure Jalood reaalsuses oli põnev laagrielu ja hurra ühinenud rahvaste rahvusvahelise organisatsiooni pakid, kust on pärit ka mütsi Lotu, millega iseloomustatakse nii tegelast kui ka millest on saanud oma nime teos vabaduse sümboliks on Uku Paul, rõõmus seikleja, kes tuleb öösel lauluga, äratab kogu laagri nutuga, et maailm on vahenditu ja terviklik eritisum, vaatne on seal tuleviku jaatus. Tulevik aga tähendab ka jõudmist kodumaast järjest kaugemale ja kaugemale loidugaid ta ise ja eriti tema ema ja vanaema unistavad Inglismaast. Inglismaa on see salasõna, mis võlub Loitukaidat ja kuhu lõpuks kõik kolm jõuavad. Aga Inglismaa nagu selgub, oli, kui pandud luku võti katki murtud ja see vana lastelaul ongi kolme valge tuvi motoks. Kolm valget tuvi on muidugi Lotugata. Ta ema, haiglaõde ja vanaema haigla pesuõmbleja kolm on seal haiglas ülemõe metroni kurja pilgu all. Inglismaal on mad, teenijad ja teenijad peavad tegema, mida neilt nõutakse ja käituma nii, nagu nende seisusel toodad. Takse ja teenijal ei tohi olla last. Seepärast peidetakse Loitugaitad kappi voodi alla. Päeval saadetakse ta haigla lähedale parki või metsakogu. Aeg kardavad nii loitsuga, et ta ise, kui tema ema ja vanaema tuleb Kurimeetron ja karistab neid veel hullem, saadab tagasi Saksamaale laagrisse. Lõpuks leitakse siis lahendus, sest kaua ei saa last peita ja Lotugata saadetakse Inglismaa lastekodusse. Lastekodu, kuhu loidugata satub, on peaaegu seesugune, nagu on sajand tagasi. Dickensi Oliver Risti lastekodu. Lastekodu on selleks, et laps Ta seal samasuguseks kui kõik teised lapsed ja eelkõige muutuda niisuguseks, nagu peavad olema hierarhilised ühiskonnas alamast seisusest lapsed, loetukaid, ta konstateerib, et mima oli meid päästnud sõja ajal. Ma ei saanud aru, miks ta enam ei saanud. Ta oli muutunud rahuajal jõuetu tuks. Niimoodi algab loidugata jaoks kolmes valges tuvis elukool inglise kasvatus, arusaamine, vaba maailma elureeglit, sest ka vaba aja elureeglitest ja hariduse saamine, mis peaks kuuluma tema vanuse juurde, on tema jaoks väga raske, sest nii nagu loitsuga, et ta kirjutab, need, kes ei kuulu papa, aetakse parvest välja loetugaid, ta on ju kirjutatud päeviku vormis kolm valget tuvi algab loidugaida kirjadega laagrisse jäänud sõbrannale ja jätkub ka päevikuna ja aluseks mõlemale romaanile on tegelikult Elin toona enda päevik, mida ta oma targa vanaema nõuandel sellel ajal pidas. Romaani lõpp on õnnelik. Kõik kolm saavad kokku kuu ja leiavad väikese tagasihoidliku toakese, kus Londonis elada. Algab uus elu uues, ilusas maailmas, mis oleks võinud olla imedemaa, aga selgub, et see imedemaa on täis samasuguseid ohtusid nagu kõik maailmamaad loidukaid. Ta tunneb ennast enamasti inetu pardipojana, aga ta usub tulevikku ja ta usub, et ta ei jää alatiseks inetuks pardipojaks ja me tegelikult teame inetust pardipojast sai hiljem minu veetlev leedi, aga see võiks olla Elin toona kolmanda romaani sisuks. Kui ta selle romaani kirjutanud tab. Kolmes valges tuvis hõiskab Loitugaid ta õnnelikult, meie noad, meie kahvlid, vaadates esimesi oma asju, mis on muretsetud ja siis kostab kõva koputamine laele ning loiduga ta mõistab, seal elab land leedi land. Leedi reeglid on selle maailma reeglid, kus ta peab võitlema, kus ta peab tulema välja. Nii rääkis Rutt Hinrikus. Järgmine eksliidri. See saade on kavas homme samal ajal. Raamatuaasta lehekülgi.