Tuletagem meelde, eks ole, Soome lõunarannik on täisohtlikes käär. See ei ole laevatut, seal võib kergesti põhja minna. Aga Eestimaa põhjarannik on, siin on mõned üksikud saared ja siin on laevadel märksa ohutum liigelda, eks ole, see tingis, et kui laevad, mis tulid kas Gotlandil või ületasid Botnia lahe siis umbes Hanko juures või, või hiljemalt Porkkala juurest pidid järsult pöörama lõunasse ja Hango neeme juures traditsiooniline meretee tõi just Tallinna laht, eks ole. Nii et see kujunes välja aastatuhandete jooksul. Ja 1100 aastat tagasi oli see niisama juba väljakujunenud traditsioon. Teiseks, mis mõjutas asustust, naabrit, sõjakäigud ja rüüsteretked. Ja me teame, et need energilised naabrid on ikka käinud teiste varast osa saamas ja me teame ju, eks ole siin meie Tallinna ruumis linnaruumis kiru linnus oli väidetavasti juba seal oli kindlustatud asula juba millalgi seitsmendal, kuuendal sajandil enne meid, esimene etapp, kolmas kindlustatud, tähendab linnuste rajamise tap arheoloogiliste põhimõtete järgi, nagu sinna, eks ole, on kadunud Harri Moora kirjutas. Algas umbes suure rahvasterändamise ajal, kootid tulid läbi Eestimaa rajal tekkis ütleme viiendal kuuendal sajandil tekkis hulgaliselt mitmesuguseid linnuseid, uusi linnuseid. Ja üks ehitusetapp oli siis ka Iru linnuse selle sest oli vaja ennast kaitsta nende sõjakate maa läbijate eest, kellest osavasti jäi kohale, kellest ladestus meile kohanimesid nagu vii ja aa jõgi ja nii edasi. Ja kelle puhul on probleemi, et kas näiteks saha loo kalmeväljalt kalmudest on maetud eestlased või on need kootid, kes nende leiud rahvasterändamise aegsest Teises loomas stiilis ornamenteeritud pronksesemed mis on pärit Mäelari järve äärest, eks ole. Millistele seostele see viitab, et kui me meenutame, et professor Paul Ariste tõlgendus, et Skandinaavia kroonikates nimetatav Lindanas on linna tasemelt linnus tookordses eesti kõnepruugis Lindan lipnane asun või Lindan asen see tähendab koht, kus olid linnused, kord tekkisid, kord hävitati, olid ühtede omad, teiste romad vaheldusid, vahel oli plats tühi nagu Henriku kroonikas, väidetavasti sel ajal, kui Valdemar teine kohale jõudis, olnud linnust tühi, et siis võiks ju kasvõi niimoodi mõnda aega nõnda olla. Nüüd üks väide, üks detail, mis nüüd võib-olla vajaks täiendavat kommentaari sellest tekstist, mis käis nüüd. Kass käib kallavere laevani kohta, seal oli, et nad lähevad talveks, need elanikud põgenevad oma koobastesse. Seda koopaasja nii väga tõsiselt võtke, sest vaadake ühele Vahemere inimesele Põhjala rehielamud Skandinaavia Andrea mätaskatusega hooned, majad, eks ole, või siis sellised elumajad nagu olid, mis olid rehielamu eelkäijad, nagu on arheoloogid on välja ka 14-st sajandist lõha pärast, need on üsna sarnased Sassi-Jaani rehelaga, palju väiksemad. Need võisid laboris koopad tunduda, eks ole, kui me veel eriti oletame, nad olid osalt maa sisse kaevatud ja et nad olid kaetud mitte õle või rooga, vaid ka võisid olla ratastega kaetud, siis tõesti jätsid nad päris koopa mulje. Aga noh, see on lihtsalt üks nisugune põgus detail. Ja nüüd nende sinasten. Tallinna Ivo Linna idee on meile eestlastele olnud nüüd alates Lennart Meriväljapakkumisest, kui see ilmus hõbevalge raamat, see oli nagu rahvusliku enese teadmisõhutamiseks. Meil on olnud võib-olla teatud rahvuslik alaväärsus kompleks, mis on tekkinud osalt sellest, et kui Baltisakslus hakkas, võtame oma tugipinda Eestis läinud sajandi lõpupoole ja kaasnes suur venestamine ja linnades ka eestlaste, eestlased saavutasid ülekaalu siis laupäeval ajaloo areenilt nagu lahkuv baltisakslast. Kond püüdis iga hinna eest rõhutada oma. Ja see on tekitanud meis mõningasse niisuguse reaktsiooni, et osa eestlasi on hakanud arvama, et see kõik need linnad ja kogu see hansakultuur, mis meie maal tekkis linnuseid, kirikuid, see on üks vana saksa rämps. Ja osa meie arheoloogi kannab seda suhtumist endast tänapäevani, et tõeline ajalugu on ainult muinasaeg vallutuseelne periood ja selle saksa rämpsuga keskajaga üldse ei tasugi tegeleda, et seal pole enam mingisugune ehtne ajalugu. Nii et ühesõnaga, see on muidugi loomulikult teatud niisugune enesekaitse refleks. Ja samal ajal Meie enesekaitseks oleks, oleme alati tahtnud meelsasti teada ka seda, et mis oli enne sakslasi enne sakslaste taanlaste tulekut oli meil ka juba ikkagi kultuur olemas, et meil olid omad ülikut, meil olid omad kuningad, meil olid omad liinid, nad, ma rõhutan, eks ole. Tahtmine seda näha on viinud huvitavate protsessideni. Kaarheoloog hoogias näiteks Tartus viimasel 10 enam kui 10-l aastal tehtud arheoloogilistel kaevamistel, nende tulemusi on interpreteeritud selliselt, et on pakutud välja, et Tartus oli juba jah. Meie aastatuhande alguses olin alllinn välja ehitatud. Ja netatateerimised on niisugused, et need on mõnevõrra problemaatilised poleemilised Tallinna suhtes. Me tuletame meelde esimesi selliseid tõsiseid katseid näidata. On tekkinud enne Taani Saksa vallutust enne Walden Marteist tehti 53. aastal, kui Saatria tarakanova kaevasid teatud ideoloogilise suunitlusega koja platsil kui praeguse tervishoiuministeeriumi juures toomkiriku juures. Ja siis oli nagu teatud ideoloogia üheks ülesandeks oli ümber lükata normanistlik teod. Korea ja selle normanistliku teooria ümberlükkamine Venemaa arheoloogias käis Stalini ajal küll nõnda, et kui leiti mingisugused kujutlesin, et visati minema, eks ole. Maeti taas maha, aga jumala pärast, et sealt ilmneks normannide suunav mõju asjaolu, mis on muidugi propoleemiline, aga mis võiks mis, mida pole eriti kilbile tõstetud, aga millega tasuks tegeleda? See on võib-olla see küsimus, et kas ei jäetud Iru linnust maha. Tähendab, 1030. või 1032. aastal oleks tore, kui saksale daatumi kätte. Sest vaadake, on niisugune materjal, mida siis nüüd ka siin mitri Bruns mainib oma Tallinna raamatusse, aga mida me ajaloolased viimase ajani pole nagu eriti tahtnud meelsasti kilbile tõsta. See on ka arusaadavatel Niot rahvuslikele põhjustel. Mis on tingitud meie praegusest nii-öelda toetust, võib olla liialdatud vene, vene, vene all Bergilisusest. Arreke lugu on ju niimoodi, eks ole, mäletate, et kui nüüd Jaroslav Jaroslav Tark koos Vitingitega tegid 1030 retke ja võttis varamu eestlaste Tarbatu ja pani sinna vene Carmeeskonna sisse, eks ole siis enne vallutust laine liikus edasi, mõningatel andmetel jõudis välja siis Sosollide Le ja Sollid on hiljem öeldud kolivaanitsid, eks ole. Nii, ja see on küll hilisema aja dokumentidest niimoodi nimetatud, aga on veel teada üks niisugune huvitav mainimine, mida ma tahaksin teile siin meenutada, vaat see on muidugi ka mõnevõrra probleem. Appi linna, aga Ivan Julm 1559. aastal mainis, et 1032. aastal või ütleme Jaroslavi ajal Jaroslavi ajal olevat Jaroslav rajanud lobahoovid Vene kaubahoovide kirikud Jürjevisse kolevani või toidet. Ivan ütleb küll rõivelisse Revelisse ja Riiga või koguni võib küsida üks niisugust ees võib tõstatada ka niisuguse küsimuse. Kas Norra kuningas Olav Püha Olav Olaf Harald saanud ei käinud isegi kaks korda läbi Eesti mitte ei käinud siin omal jalal? Ükskord on muide, kui ta oli veel Viking, siis oli ta käinud lähemal sõjaretkel rüüsteretkel. Kui ta 1028 Norrast välja aeti, siis ta põgenes Novgorodi oma sugulaste juurde. Ja siis laevatee vist pidid läbi viima 1030 kevade poole ta läks Norrasse tagasi et püüda taas võimuvad. Ja siis ta tõenäoliselt pilisid taas läbimine, millega seletada korra Olavi erakordset populaarsust Eestis ja meil kohal, miks on meil Olavi kilde, miks on meil veel Vormsi saarel Olevi kirik ja miks on meil ka, oli ka Väike-Pakri saarel, nii et Püha Olavi erakordne populaarsus võib olla seotud äkki? Ma ütlen, äkki ehk võib-olla selle asja tuleks uurida ja täpsustada, et kas ta ei võtnud osa taga veel Norrasse sellest vene, vene, skandinaavia või viikingite ühisekspeditsioonist, mis oli suunatud siis eestlaste alade allutamisele? See on kõik lahtine, sellele vastuseid ei ole. Ja mina isiklikult kaldun arvama, et praegune aeg ei ole meil üldse soodne niisuguste nende probleemidele vastustele lisaks, sest tõesti, ma olen soli tariseerun Dmitri Bruns siga tema raamatus ette, et nüüd jääb arheoloogidel kontrollida mitmesuguseid neid versioone, hoone hüpoteese, võttes käte, labida, aga meie vanalinnaarheoloogia ei ole siiski kui me tõele aumaad püüame anda, siis piisavalt välja arenenud, ma arvan, et võib-olla tulevikus järgmisele lasta 1000-l millalgi, kui meie riik on kosunud ja meie ühiskond on saanud üle sellest üleminekuaja stressist ja on saanud mõned pakilised kultuuriobjektid valmis, olgu siis konservatooriumi või olgu ta siis ütleme, uus kunstimuuseum ja muud ja kui meil on vanalinn konserveeritud ja kuskil enam midagi laguneb, siis on aeg hakata tegelema kaebamistega. Mina selle peale pole enam elus, arvatavasti aga mõni noorematest. Palun püüdke edasi anda Kuuskemaa palust. Kui võlvalik lasta kaevata lastaga avata toomkirikust lääne poole, kus on, eks ole, tühi plats praegu, kus keskajal oli piiskop jõu, mis arvatavasti jäi varemetesse vist 1553. aasta tulekahju järel, kus suurt hoonestust pole olnud. Et kui vaata seal nüüd keldrites kõik lahti ja siis keldrites sügavamale umbes nii nagu mõnel pool siin tehti sinna Harju tänaval selle kuldlõvikeldrites, et siis võib-olla võiks leida mingisuguseid jäänuseid muinaseestlaste linnusest, eks ole, sest et Meil on ju probleemiks isegi see, et kus oli see Kalev on linna või siis Lindanise linnus Toompeal. Võiks ju arvata, et küllap ta oli seal, kus on väike ordulinnus, aga see ei ole reaalne, sellepärast et vaadake, Toompea platoo koosneb tegelikult looduslikult kahest vastangust, üks on 42 ja teine on 48 meetrit, kerge täitekihiga on seda osa kõrgendatud ja poole sadama poole on põhjapoolne neemiki, nii et need vahimehed pidid olema ikkagi seal jälle lähemal, eks ole, nii et selle suure linnuse alal, aga millise osa suurest suure linnusealasse eestlaste linnus sisse võttist, kuna see muinas eestlaste linnus on ajalooline tõsiasi, seda ükski uurijatest ei ole ümber lükanud ja samas kõik muud asjad sadama kasutuseletulek ja sadama juurde tekkinud kaubitsemises koha paiknemine. Kas vanal turul raekoja platsi juures väikese Rannavärava juures, see on kõik ebaselge, isegi Otepää on, eks ole 1116 mära mainimist leidnud ja kuidas meie siis Eesti pealinn siis nüüd nii vilets on, et me ei saa tema varasemat ajalugu ja neid sina said kätte? Sellega nagu ei tahaks pida, eks ole. Ja samuti ei tahaks leppida selle kultuur Tregerlikkusega ka, et ikkagi, et ikkagi põhiliselt hansa ja Valdemar teine, aga mis me esivanemad siis ise tegid või ütleme, kujuviisudigi küsimuse tahaks nii seaded olgu peale, et nad võib-olla ei rajanud Euroopa nõuete feodaalühiskonnakohast linna, aga midagi nad siin ju tegid, palju nad tegite, mida tegid, vot seda tahaks dialasele samuti. Kas Tõnismäel oli ka veel üks asustuskoht, sest Endla tänava õuedel on ju leitud, on kaks kultusekivi, mis on võib-olla ka kasutusel olnud juba enne arvamist siis, kui tekkis põlispõllundus ja mis viitab, et mingi asustuskolle oli võib-olla ka seal. Ja see asustuskolle võis olla ka juba noh, ajaarvamise vahetusele. Ajaloomuuseumi teadur Ivar Leimus kõik inimesed teavad Tallinna seost nimega eetris siin. Aga seal taga oli üks omapärane riiklik moodustis, mis sai üldse niisuguse maade avastusliku tegevuse võimaldada. Mida see Sitsiilia riik endast kujutas? Tol ajal? Sitsiilia riik oli tol ajal tegelikult normannide riik ja seal valitses normanni soost kuningas Roger või Roshar. Teine seesama Sitsiilia kuningriik oli üsnagi tolerantne, nii et kristliku valitseja õukonnas võisid töötada ja tegutseda ka teiste ust teistesse uskudesse kuuluvad inimesed. No ja üks nendest oligi siis Idrizii, keda täieliku nimega nimetamine läheb natuke liiga pikaks aga kes pärines tegelikult üsna kõrgest soost. Idressiidide võim oli Põhja-Aafrikas ligi kahe sajandi vältel ja lakkas alles 10. sajandi lõpus. Nii et ta oli ka peaaegu et kuninglikku verd. Ja selle Rožeeri juures oli tema siis isiklikuks sekretäriks. See missugune oli tehnoloogia, kui palju ta ise reisis, kui palju ta kasutas teiste abi. No edrici ise oli palju reisinud mees, mis muidugi puutub kaugemaid alasid, eks ta siis pidi kõnelema nendega, kes seal olid käinud. Võttis appi nii araabia kui juudi soost kaupmehi ilmselt ka siis igasuguseid reisijaid. Ja tõenäoliselt oli tal päris tihe läbikäimine või informatsiooni hankimine ka saksa kaupmeestelt, sest kui me seda kaarti vaatame, siis on Saksamaa väga tihedasti kõikvõimalikke kohti täis ja üsna täpselt edasi. Ega sel ajal mingeid mõõtmisi toimunud kõik toimuvasse isikliku kogemuse kirjeldusega. Ja loomulikult kaupmehed või ka muidu reisijad, aga põhjaliselt reisisid ikkagi ju kaupmehed, nemad teadsid teid, teadsid kui palju on ühest kohast teise maad ja nõnda nad siis talle ütlesidki sealt linnast sinna linna, vot nii mitu miili või nii mitu päeva teekonda. Sealt edasi jälle, nõnda, ja nõnda palju ja selle järgi püüdis sisid riisiga kuidagi sobitada need paigad, mida ta kuulis oma kaardil. Ja sellele kaardile mahtus siis ääre peale ka praegune Eesti ala. Nojah, ja sõna otseses mõttes ääre peal ja sealt edasi Eestimaast järgmine maa oli juba maagi, tema. Magic pidid olema tulekummardajad. See kõlab juba üsna üsna muinasjutu moodi ja näitab, et teated siin ida poole liikudes läksid ka üsna hämaraks. Enne kui me hakkame seda sisulist külge vaatama kuidas see kaart ja atlas välja nägid? Ahaa kaart tegelikult oli üks suur hõbeliud või kandik või plaat, me täpselt ei tea. Ja mida me temast teame, tema ka siis oli, 150 kilo hõbedat on välja arvutatud, kui see kaart oleks olnud kolme millimeetri paksusest hõbeplekist siis oleks mõõtmed olnud kolm, pool korda, poolteist meetrit, aga selle kaardi saatus see kardseid, muide valmis Ruseri surma-aastaks 1154. Selle kaardisaates oli üsna kurb, sest pärast selle nõnda tolerantse ja kultuurilembelise valitseja surma algasid riigis Sitsiilia kuningriigis, siis peatselt rahutused, mis lõppesid mässuga 1160 ja selle mäsu tagajärjel purustati tükeldati ka see kuulus kaart, nii et tema algupärane versioon meieni üldse jõudnud ei ole. Lihtsalt kaart tehti tükkideks, 100 hõbedat arvatavasti. Kas oli ka mingi raamatu kirjeldus selle juures veel? Ja selle kaardiga kaasneski just niisugune kirjeldus, mis on võib-olla selle Triisi kaardi või atlase kõige tähtsam osa, kuna kaart on ainult kaarte, seal on kohanimed ja punktid. Aga kirjelduses nimetatakse siis ka vahemaid ja mõnigi kord ka kirjeldatakse neid punkte, millest siis jutt on? Nii meid huvitab muidugi territoorium, mida nimetati siis idamaks ehk kast landaks ja. Nõnda see kirjutatud kaardi peal tõesti on ja see on üks väheseid kohanimesid, mis on tõesti täie kindluse selgusega loetav misse Ast landa endast kujutas muidugi mõnevõrra raskem öelda, me ju teame, et juba rooma autoritest peale nimetatakse geograafiaalastes teostes niisugust kohta nagu Aslanda või ostland või Estland või midagi muud. No ilmselt on sellega ikkagi mõeldud tolleaegsest tundma tud kultuuri piirkonnast ida poole jäävaid alasid, ütleme viimast viimastest. Viimastest rahvastest, kellega veel läbikäimist oli nendest veel ida poole jäävaid alasid. Ja need alad võisid olla üsna laialdased. Arvatakse, et sinna võis käia ka Preisimaa, Leedu, Läti, Eesti ja jumal teab mis veel. Jaga Idrisi atlase juures torkab silma asjaolu, et selle Ast landa all või võidi mõelda natuke laiemat piirkonda kui tänapäeva eesti. Nimelt kui nüüd neid kohti vaadata, siis ühelt poolt lõpeb kirjeldus erakusagil Visla suudme siia, teiselt poolt jõuab ta siis ütleme, praeguse turu koobu linnani ja siis tulebki Ast landa. Nii et võib arvata, et ta hõlmas ka tänapäeva Lätit ja Leedut. Mis on tänapäeva eesti alalt nimetatud sellel? Vaat selles see küsimus ongi, me ei tea, mis on nimetatud Eesti alt, me teame, mis on nimetatud Ast landalt ja seal on nimetatud õige mitmeid kohti, millest võib-olla üks reaalsemaid kindlamaid võib taotleda, on Pärnu jõgi seda nimetatud küll ka mitut moodi seal kaardi peal küll on ta puunu külon, ta Burnu. Siin tuleb silmas pidada, et araabia keel ei tundnud kirjas, ei tundnud täishäälikuid ja seetõttu me ei tea, mis sinna kaashäälikute vahele käis. Kui seal on Peeerrenn, siis nagu nii-öelda pärnu. Üks häda oli veel araablastele tugevat p, tähtujad, nõrk B, nii et nad kirjutavad selle nõrga B-ga. Oletame, et Pärnu jõgi on olemas, siis on veel mitmeid kohti Ast landast mille praegune lokaliseerimine on üsna kaheldav. 1930.-le aastal andis Soome teadlane talgen tuulio koos oma venna meiegi teadusloos tuntud arheoloogi Aarne Mikael Talgreni ka, kes oli tema vend andsid siis koos oma isa juubeli puhul välja ühe niisuguse teose, milles nad käsitlevadki Triisi seda seitsmenda Kliima neljandat osa, põhiliselt siis Eesti ja Soome kohti ja tema identifitseeris neid küll üsna suvaliselt ja järgmiselt. See esimene koht, mis pidi olema väga õitsev ja rahvarohke, linn pidi olema hanila kaardi peal kirjutatakse seda küll natuke teistmoodi, nimelt säärane Anhu ja seal on Vanhu ja veel sarnaseid kirjapilte. Ja haiglad kusagilt välja ei tule, ega L-tähte ei ole ja loomulikult kirjutas agentuur ju need siis kõik kirjavigade ja vääritimõistmisi arvele. Teine koht, niisugune koht oli tal siis mida kaardi peal kirjutatakse, tähistatakse kaashäälikutega ka või f, neid on ühesugused araabia keeles fraktiliselt L r v või U ja pikki et midagi kiivri moodi. Jällegi lähtudes sellest, et küllap keegi kuulis vahel valesti, keegi kirjutas valesti ja keegi kirjutas valesti ümber. Sellepärast et nagu me juba mainisime seda algupärandit säilinud ju ei ole säilinud mitmeid erakirju mis siis kuuluvat, ütleme parimal juhul 12. sajandi lõpuga enamasti 13.-st 14.-sse, isegi 16.-sse sajandisse siis samas tema selle koha hoopis kõlviniga ehk kolovaniga. Kuna 13. sajandi alguse Vene allikad tunnevad juba niisugust kohta, mida üldiselt samastatud, siis Kalev on linna ehk praeguse Tallinnaga pealegi Idriisi järgi asub seesamune kõlvri kusagil sisemaal ja rannikul asuv hoopis niisugune veider koht, mida Talgren luges, Talgrin tuulio tähendab, luges Palamusel. Meid huvitab siiski Tallinna ja kuidas te lähete oma mõttekäiguga edasi? Nojah vaadake, üks asi on selle asja kirjapilt. Ma loodan, et mul õnnestus nagu öelda, et kirjapilt võiks olla üsna autentne originaalis tänane muidugi tõepoolest teine asi on see, mida Idrissi kuulis õieti, mida talle öeldi, mida ta kuulis, kuidas ta kirja pani, aga sealt edasi on see kirjapanek säilinud meie päevini nähtavasti õieti. Teine asi on see, kui, kuivõrd meie kriisid geograafiliselt võime üldse usaldada, kui Trishi oma kaardil liigub läänest itta siis tema kohanimede varasalve jääb ikka kiduramakse kiduramaks, mida ida poole ta jõuab, see näitab, andmeid jääb järjest järjest vähemaks. Näiteks tervelt Rootsimaalt teab ta kolme kohta, mis on kõik väga tähtsad linnad, Kalmar, Sigtuna ja lund, mida ta ka annab üsna õieti oma kirjapildis edasi, nii et seal pole lugejatele teadlastele, kes seda tõlgendavad kunagi kahtlust olnud. Aga see on siiski ainult kolm kohta, need olid kõik kuulsad linnad suurte kivi kirikutega juba sel ajal. Meil nagu ei ole midagi sinna kõrvale panna, meil on ainult linnused. Tõsi küll, ta ütlebki, et see kõlvariam pigem linnusetaoline ja Palamuse, ka linnus, see nõndanimetatud Palamuse ja ainult hanila kohta ta siis nimetab, et see on suur ja õitsev linn. Edasi ta läheb ju ka veel siia Läänemere ja leiab siin kaks saart, mille peale ühe, millest ühe peal elasid mehed ja teised naised, kes siis aprillikuus teineteisel külas, kes või täpsemalt öeldes mehed sõitsid naistele külla, elasid seal nendega kuu aega, siis kolisid oma saare peale tagasi. No siin ei ole raske ära tunda vana legendi naist kaarest ehk Naissaarest, mida võiks siis ka veel eestimaaga seostada. See legend on samuti üsnagi levinud, tol ajal ja näiteks ka Bremeni Adam toob selle ära 11. sajandi autor. Nii et fakte ja niisugusi kindlaid teadmisi siinkandis hakkavad juba asendama. Müüdid. Paraku ongi niimoodi, et ilmselt tuleb nende müütide hulka lugeda ka seda Talgrem tuulio versiooni Tallinnast. Kuna geograafiliselt Idrissi selles piirkonnas on äärmiselt ebausaldusväärne kirjapildilt nagu nägime, usaldusväärsem aga ei räägi mitte sugugi mitte kolova eest siis jäävad meile järgi ainult paljalt oletused selle koha kohta. Te hakkasite nüüd seda kirjapilti uurima ja olete tulnud välja oma hüpoteesiga, mis Pottesse nuia. Tegelikult ei ole see ju ja rohkem midagi muud kui üks hüpotees tõepoolest. Ja see on liiga ilus, et olla tõsi. Nimelt kui me nüüd selle kirjapildiga paneme kirja mõne niisuguse punkti Eestis, kus tõepoolest on lähedal linnus tiheasustus, muistne asustus ja palju palju muud niisugust mis asjaga kokku käiks näiteks kas või needsamad nimetatud koopad, kuhu elanikud pugesid talvel siis me jõuame tõepoolest üsna Tallinna lähedale Tallinna linnusele, mida ilmselt hakati rajama alles 12. sajandi lõpul, see tähendab hiljem, kui Trish üldse oma kuulsale teadustöö kirjutas. Tallinna lähedal ja Tallinna eelkäijaks oli ju teatavasti Iru linnus, mis tõepoolest asustati juba varasel rauaajal isegi ja mahajäetud ja tõenäoliselt 11. sajandi keskpaiku ja ilusa linnuse lähedasi kohti vaadates. Selleks on meil olemas üks suurepärane allikas, mis on nimelt Taani hindamisraamat kus siis taanlased panid 1240. aasta paiku kirja siin Rävala ja Harju-Virumaa külad adramaade kaupa koos siis nende tolleaegsete nimetustega, loomulikult siis leiame tõesti ühe koha Iru lähedalt, mis ideaalselt vastab sellele ka LV R ja mingi pikk täishäälik lõpus kirjapildile selleks on kallavere natuke veider. Aga miks ka mitte, sellepärast et kallavere nimetatakse tõepoolest juba 1240, see oli juba siis suur küla, tal oli viis, seal oli 15 adramaad. No mis adramaa tollal tähendas, selle üle on ka vaieldud, ilmselt oli see niisugune tükk põllumaad, mis toitis ära ühe pere, pere tulid muidugi tollel suured. Ja samuti ei ole ju veel päris täpselt teada, kus kohas asusse muistne kallavere, kas ta oli täpselt samas kohas, kus praegune nii või teisiti see vahema Iruga ei ole kuigi suur. Pealegi on lähedal karstiala kuu tõepoolest, talupojad võisid varjule pugeda vaenlase eest. Seda hiljemgi juhtunud. Niisuguse hüpoteesi võiks muidugi muidugi esitada. Aga nagu öeldud, kirjapilt langeb liiga hästi kokku, kui, kui nüüd mõelda kõiki neid Traswormatsioone, mida see pidi läbi tegema öeldes, kuuldes kirjutise ümber kirjutades, siis muidugi on see natuke liiga ilus, et olla tõsi. Ja siit järeldus, kui me räägime 840. aastapäeva tähistamisest, siis me ei tähista, mida Tallinn aastapäeva vaid Kalaver aastapäeva Kas või nii, kuigi asi on ju selles, et üks asi on Tallinn ja Tallinn on linn ja millal tast saab see tõeline linn? See toimus ikka tunduvalt hiljem, 11. 12. sajandil ka veel 13. sajandi alguses oli Eestimaal hulganisti suuri ja tähtsaid ja suuremaid linnuseid, kui seda oli ka, ütleme Iru linnus isegi. Aga neist ei saanud linnu. Nii et üks asi on ühe linnuse ükskõik millise nimetamine allikas ja teine asi on ikkagi siis, kui juttu tuleb linnast ja linnast saame Tallinna puhul ikka rääkida alles 13. 100. Kuuldud saates kõnelesid Tallinna varasemast ajaloost ajaloolased Jüri Kuuskemaa ja Ivar Leimus. Saate toimetaja oli Martin viranud.