Tänases maailmapildi saates on külaline kirjanik Olev Remsu ja põhjus. Mind on väga lihtne. Saarid hiljuti ümber maailmareisil. Tekib kohe paar küsimust, kuidas niisugust sõitu kõiki neid pileteid, viisasid korraldatakse, organiseeritakse, et sa kuskil järsku selgub, et õhtul, et sa enam edasi kuskile ei saa. Ma kõigepealt olin madrus ühel Eesti kalalaeval, mille nimi oli mann, mille ühte omanikku ma tunnen, tema nimi on Rasmus Kulla ja teise omanikuga sain ma tuttavaks noored poisid, kes tegid tohutu riski, kuna Läänemerele Läänemerel on teatavasti kõik püügikvoodid ja limiidid ning õige seal Saksas Saksast ostetud moodne. Õudne. Õige kalalaev ei saa siin tööd teha, tähendab, saaks aastas üks, kaks kuud, mis kahtlemata toob kahjumi sisse. Ja niimoodi siis need noored poisid otsustasid. Lähme sinnasamusesse, lõunaverre sealset kõvasti veel, see lõi seal kõvasti püüda, kuid nahaga müügile muulgi kaubandusele uuel ajal, noh kapitalismil või siis moodsas ühiskonnas on tähtsam, kuidas neid müüa. Ja tahaks väga loota, et sellel meeskonnal, kus mina olin madrusena, ma tahaksin, et neil läks hästi küsimusele püüdmises, Kunesin müüdi, operatsioon õnnestuks, mida nad sõitsid seal? See ühesõnaga selle, mida nad püüavad seal nad püüavad niisugust kala, mille nimi on Tonga keeles punane kala ja kollane kala. Ja see kala maksab umbes 19 dollarit kilo. See pakitakse kohe jäässe. Ta ei tohi, ei tohi olla, sügavalt külmunud, võttis ta, võib olla muidugi jää, sest mulle kohe lennukiga saadetakse. Samal päeval, kui ta siis pangale jõuab Nuko lahvasse Tonga sadamasse, siis ja pakitakse lennukisse ja lennukiga läheb sinna Jaapanisse või siis onu luulusse kavaisse ja Jaapanis on läinud juba märksa kõrgem, läheb otse restoranidesse näitena nüüd see tavaline ka see kala elab umbes 500 meetri sügavusel. Näiteks need kalad seal kaks liiki, eks ole, üks on punane kollane kala ja nad on veealuste vulkaanide kipusse, kuskil nad jõuavad, jõuavad, need on kõik vulkaanid, nad jõuavad umbes 500 meetri sügavusele ja vot nende vulkaanide kraatrite sööjal ujuvadki need kalad, mis on siis jaapani gurmaanide poolt väga kõrgelt hinnatud. Kuid noh, ma ütlen laskumata sellesse, see hind 19 dollarit kilo on tühine, on kalu, mille hind on kuskil 150 dollarit, kilojaan 200 dollarit kilo. Aga no ma ei tea, kas sellest hakkame rääkima. Enne kui me siin jälle ikka nüüd süvenema sellesse samasse Tonga piirkonda kuidas läks reis edasi, sina, madrusekarjäär sai läbi selleks korraks, mis siis? Sealt sealt hakkas veel võib-olla põlevam, põlevam variant peale, sealt edasi läksin ma lennukiga, punktid on siis siniOklenud Fidži saama tagasi Nuka lahvasse tagasi Tongale ükskord sellisena ütleme, totaalne rumalus, reaalsus, tõeline niisugune lõunamaa eksootika ja teine kord siis totaalne, totaalne nisu, mis midagi midagi niisugust rohkemat ei ole, söövad siiamaani maailm suutnud luua küll siis Los Angeles. Aga nüüd Los Angelesis siis juba tagasi. Los Angelesse Honolulu Singapur, London seal niimoodi seda sedapidi tähendab nii. Ja mul oli noh, niisugune pilet ringpilet, mis, mida ikkagi müüakse. Nii et ja mis on muidugi väga olla, peab ütlema nüüd kui rahadest rääkida. Andres rääkis nii, kõigepealt minusse, pilet läks tänu sellele DHL-ile tihend selle, eks ole, läks kaduma. Ja ma läksin siis sinna hiljandi nuka lahva kontorisse ja ütlesin, et jah, et mul on see piletit see N, mis on teehall DHL ja see tähendab see kiibost kullerpost pileti ära kaotanud ja mis pidi mulle Londonis saadetama ja sina Luka lahvasse seal ära kadunud ning mida lihasel Ohospious pileti kõige lihtsam, küll see tyhi maksab, maksab, eks ole, selle tähendab pileti kinni. Mõtlesin, palju pilet maksab, pilet maksis Euroopasse 3200 dollarit. Vilets ringreisi pillasin, ma hakkasin 920 dollarit, nii et need on praktiliselt mitu korda, seal tuleb neli korda, tuleb odavam vilet kui see, mis nad mulle pakkusid ja mul oli märksa parem pilet. Ringpilet. Ja muidugi polnud sellega nõus ning ma sain, alati, kui ma maandusin, sain ma teada selle lennuki, millal, millega ma edasi pean sõitma. Nii et ma võib-olla oleksin saanud pikendada koha peal viibimist, aga ma ei oleks saanud seda kiirendada, nii et nad andsid mulle tühjadele kohtadele. Aga niisugune pilet siis teistele teadmiseks, aga räägime nüüd sellest Tonga saarest me teame sellest saarest täna ühele eestlasele, kes seal elutseb ja aktiivselt tegutseb. Tema nimi on Leonhard Niit. Ta on juba küllaltki vana ja väärikas mees. Ta on elupõline meremees olnud. Ta elab otse ookeani, järgnes kuningapalee ka ühel samal tänaval, kuningapaleest vaevalt vaevalt umbes, võib-olla üks poolteist kilomeetrit eemal piki ookeani kallast ja ja seal on niisugune ausaltöelda fantastiline saatus, mis näitab tema tublisust. Oli umbes paariteistaastane poiss, kui ta siis koos vanematega Hiiumaalt põgenes Rootsi Rootsis teenis ta mereväes, teenis allveelaeva kapteniks, mis on allveelaeva komandör, kapteniks, mis seal Rootsi sõjaväes Bristiisikuselt, vaata et esimene koht, nii et nii nii kõrged. Mul on veel lisaks selline hea asi, et saab kiiresti pensionile. Ja siis ta pärast sõjaväes tisse emiteerumiste sai ta oli ta Ameerikas Kariibi meres kruiisilaevade kapten, mis on muidugi väga kõrgelt koteeritud. Siis oli ta Euroopas kaames. Kuningal juhtus tõeline õnnetus, ta abikaasa, eestlanna suri ära 48 Ilmar ilu aastal vähki ja see sundis teda pöörama Euroopale selja. Ta otsis kohta, kus olla, ning ta leidis need Tonga saare kõige lihtsama kuulutuse peale, mis mingis puri ajalehes oli avaldatud ja läks sinna. Ja nüüd ta läks sinna 79. aastal, 80.-st aastast elab pidevalt, nii et varsti saab 20 aastat. Tal on seal oma väike kalalaevastik, kus on neli last, laeva tegelevad sama asjaga, mis ma ennem rääkisin, püüavad neid kollaseid ja valgeid kallal muidugi muud, aga ma räägin, mis on põhiobjekt, mis noh, mille pärast seda asja ülal peetakse ning tal on küllaltki suur mõju küllaltki suur mõju. Niisiis parlamendis, aga peamine on kuningakoda. Nii et võib öelda, et see eestlane on siis kuninga ametlik või mitteametlik nõuandja. Seda võib öelda ja eriti kroonprintsi sõber ja kuningas on juba 80 aastane, selge. Kroonprintsi mõju on väga suur. Kroonprintsi isiklik sõber ning tema sõnal on ühesõnaga Tonga kuningriigis kaalu. Kas see saar on inglisekeelne prantsuse keelde või on oma keel, domineerib? Ah, vot see on hea küsimus, see, et asi on selle sisaran Inglise jälle ühesõnaga see kakskeelne saar seal ametlikult kakskeelne saar inglise ja Tonga, kel kel saal pangaga Polüneesia sugulasi, Tongalasega on eestlased, kõik inimesed, kes natukenegi tähendab ikkagi ikkagi haridust on saanud, oskavad inglise keelt kaugematel saartel mägesid, väiksematel saartel ka enam see nii ei ole, sest haridustase on lausa fantastiliselt kõva sellega, kuna see maht on suur inglise kummardamine ja nii edasi on ja, ja haridustase on fantastilised ning koolid on väga kõvad niimoodi ning distsipliin koolides on väga kõva ja ja see kõik õpetasin inglise keelt, nii et noh, näiteks ütleme nii, et on ka siin küll ainult 100000 elab, siis sealt on ka tappus ütleme, Tonga kuningriigis. Kuid neid elab Sydneys elab üks, 30000 San Francisco s üks 30 ta Docklendis veel rohkem. Et nad nad hoiavad kokku kollektivism või isegi seob neid ka siis kodumaalt lahkudes. Nii. Ja nad ei ole, ei ole nagu võib arvata, et türklased Saksamaal ja nii edasi mustatöölised ei ole, nad on ühesõnaga Los Angeleses ja San Franciscos ja Sydneys ja Oklendis on nad ikkagi, on nad ikkagi, tähendab, arstid, advokaadid ja nii, nii niisugune rahvas, kes on tõesti kuulge rahvas ja kes ilmselt noh, ma kujutan ette, kuskil seal Franciscos mustatööliseks ei hakkakski, selline kuninglik uhkus nendele. Millega tegeleb see saare elanik oma kodumaal? Saareelanik nojah, siin on, ühesõnaga siin on nüüd raske vastata, kodumaal ta väga vähe püüab kalu, sest kalapüük, püük on seal väga, uus asi on vaatamata sellele, et tasub tõepoolest paradiisis, kus on tohutu palju kalu ja nii edasi ei teata, ungarlane ei tunne rahvuslikult kalapüüki, küll ta tunneb mitmete mereelukate, mida ma siin ütlesin juba kaheksajalad ja nii edasi nende nende korjamist mõõna ajal merepõhjast ja nendega kaasa arvatud elusat söömist ühesõnaga kohe pistmist, aga ka mitmel viisil siis laadimist, küpsetamist ja nii edasi marineerimist ja nii edasi ja nii edasi. Söövad nad peamiselt sigu, mustisi, mida jookseb igal pool, mis on imearmsad ja ime, imeväikesed ja mõned ka küllaltki suured, aga, aga kõrgete jalgadega kõhnad. Mõnikord on need mustad sead ka meie sigade värvi, kuid üldiselt on nad mustad ning Manjoki mani jokk on siis nende nende nisugune kuulus Kuulus naeri Moody taimisel, Mairi naeri porgandimurdmislugu kuni kaks meetrit olla Pikaga turul müüakse umbes meetriseid ja ta on natuke narkootiline, sellest tehakse Kaavat. Ning siis kasvatavad Nadel banaane muidugi kookospähklitega, Lokoks, pähkleid müüvad nad rohkem rohkem sigadele ja nii edasi. Kuid nagu päris aus olla, ega nad suurt millegagi ei pinguta. Mul on isegi siin kaasas, üks raamat on, kas seal ikka lääne autorid kasutavad selle kohta sõna kommunism, et see, see ja see ümbruskond, Polüneesia ja siis sõpruse saar ja siis kuhu kuulub, kuulub prantsuse Polüneesia Tahiti kuulub. Et need on siis ainukene koht maailmas, kus on tõesti kunagi olnud kommunism. Siis ma olen paar korda kasutanud seda sõna ja näiteks jonnib Jaan Isotamm, paneb, tahaksite seda sõna kasutada ja et nüüd võib-olla nägemuste ürgkommunism kasutamisena ürgkommunis. Kuid selge on, see ei tähenda ainult raha puudumist, seal peab ikka niisugust noh, tähendab rumalust, siirust, lahkuste, ma ei räägi mingisugusest, ühesõnaga partei ja Lenini ja Marxi poolt reostatud, rikutud kommunismist ja parteistatud, aga mõni tähendab niisugust laiskust ja, ja niisugust. Ma olen öelnud, et mida võib näiteks, kui sa vaatad Tongalase majja sisse ja tal on tavaliselt kõik lahti aknad ja uksed, labast seinu ei olegi, seal piisab tõesti ainult katusest, sest mida, milline mida, mis võiks olla tema reaktsioon, eks ole. Ütleme ausalt, ega eestlasele ei meeldi, kui keegi tema majja sisse vaatab, eks ole, ja nii edasi ja teadagi, milline reaktsioon on eestlasel ja eurooplasel, luterlased ja nii edasi. Kuid on ka ilmtingimata ka see tähitilise üldse selle rahva kohta kutsub sind küll selle, missugune on huvi väga korra sisse ja ta on valmis sinuga tundide kaupa aega aega liitma. No ma ütlen niipalju, aga kogu selle kommunismi jutus on muidugi üks aga näiteks needsamad ananassid ja banaanid ja ja pappaiad ja, ja kõik, need väga, väga head. Väga head lõunamaa viljad on seal muuseas kallimad kui siin, et seal, kus nad kasvavad, vanad kaljud, kusjuures anasini banaanid ei kasva seal looduslikud, need on sinna viidud muidugi kookospähkli papaia on seal Manjokon loomulikult seal looduslikud ja, ja on kallimad kui siin tuul ja siis kaldapealsel ja ütleme seal, kus need hotelliga sellistes rajoonides. Kuid selle kompenseerib see, et kui te natukene jalutate äärelinna, kus siis lähevad automaatsed linnad küladeks üle seal saategi tasuta, nii et seal on see vana, vala suud kõik, absoluutselt ei tule kõne allagi, et keegi sulle midagi müüb. Olgu, ükskõik mida sa tema käest küsida, neljast annab sulle ja annan sulle mõlemad annab sulle suure kilekotiga veel ka kaasa, nii et nad, see vana, niisugune kaval avali ja tõesti niisugune rõõmu ja hingele palju pakkuv suhtumine täiesti võõrastes ja ka oma inimesi inimestel alles. Ütleme, et mõnevõrra irooniliselt on öeldud ja sellel on taga tõsi taga, ega kangelane suurt mitte millegi muuga ei tegele, kui söömise ja tantsimisega. No ja siis, kui ta tõesti igav hakkab, siis ta võib-olla teeb natuke tööd, aga noh, võib-olla ka idee. Ja nad on kõik paksud kasvatatud noored neiud on küllaltki paksud, see tuleb tärkliserohke Manjoki söömisest ja ka teiste juurviljade näiteks on koht, kus öeldakse sulle alati tere esimesena ja kus ühesõnaga kus inimene kindlasti käratab sulle ja nii edasi ja ja kuidagi kuidagi väga niisugune tunnen, et noh, et sinna sinna tahaks, tahaks ikka tohutult tagasi minna ja ja see on juba midagi Kas lääne turistid on selle maa ära okupeerinud, kas ütleme siis magusamad rannapiirkonnad on nendega? Tähendab, ühesõnaga siin on jälle niisugune asi Tongal küllaltki vähe, kuigi ka muidugi, kuid noh, ta hiti täiesti turistidele, samuti Fidži ja Ameerika saama rääkimata Avaiste analüüs seal ei olegi ja, ja ka näiteks läänes muu on juba vähem, aga kõige vähemalt on ka seesama kuningas. Tahva au, neljas tuubuahh on ta ametlik nimi, see kuningas on natukene vastu Ameerika ja Lääne mõjudele, kuigi ta on ise õppinud Ameerikas ja Sydney ülikoolides ja see kuningas seal tehakse praegu. Sadamas tehakse praegu umbes niimoodi 50 meetri pikkust katamaraan kanuud ja kus läheb siis sadakond inimeste rohkem peale ja need lähevad sinna kuupäeva. Mina olen eesotsas kuningaga kuningas, elamine, ütlesin. Kes põhiliselt tegeleb tantsimise ja söömisega. Ka 80 aastane 200 kilone üks kahemeetrine mees, võimas seisis, tervitab kogu inimkonna nimel uut aastatuhandet, kuid siin on ette nähtud ka järgmine samm. Veebruar maris tuleb sisse nuku nuku, Alahva ainukesest kolmendamises, hotelli Teit linna kahe kuupäeva rada, eks ole, hotellini viib, tuleb kokku suur astronoomide konverents ning need otsustavad natuke tuksi. Keerasin asja natuke valesti, läks uus aastatuhat. Kuulge, mitte sees. Nüüd, esimesel jaanuaril. 2001. aastal kordame üritust, kordame üritust, ei anna kõik hotellid rahvast SF kirss. Kas see on juba stsenaariumis ette nähtud? Et see teine saar, mis tegelikult meil on tuttavam ja meil ka rohkem ütleme, käibes olnud Tahiti saar. Kõigepealt kohe poolko kogeni nimi seostub saarega. Kui palju on seda polku kääni seal ekspluateeritud? Ta heitel üllatavalt mulle üllatavalt suhteliselt vähe, noh, ütleme seal kesktänavast pea pea siis kaldapealsest läheb üsna vägevalt üks kogeni tänav ja umbes umbes vist kaks korda päevas jõuab siis kiiruga tuleb tohutu suur nagu need turu ja ja Stockholmi vahel käivad need lained seal ja tohutu suur kruiisilaev sanga pool ka käe jõuab sinna ja siis selles pealinnas papites, endasse endas on ka üksgo käini niisugune säilitatud vana ja see on siis palmikatusega palmilehtedest katusega maja ja siis on üks külase küla, kus käen peamiselt elastele sain natukene pealinnast, papa ütles ja see on siis täielikult antud Neta kogeni, nagu ka käendab, siis müüma või seal ühesõnaga sisse tooma. Tänan kogeni restoran, loomulikult Cisco kääni ateljee kogeni muuseum, mis ei ole muuseum meie mõttes, vaid kus on tohutu kallilt. See, seal praad maksab mingisugused kuskil niimoodi 100 dollari lähedal ja tohutu tohutu kallilt võid osta Cisco kääni roosid ning kogeni pealsel olen seda asja mängitud nagu meie, meie, meie meie mõtlesime ning mul oli isegi teemist, et saada, leida seal kaldapealsel postkaartide pood postpardipoe järel, et leida mingi kääniga postkaart. Vähemalt siiski leidsin aga nii, et seal on hoopis teine asi, mis tõmbab inimesi tohutult, mis ilmselt ka eestlaste eestlased tõmbaksid olnud need pärlid ta hidden, klassikaline pärli ja kuigi me teame, pärlitega on tegeleda nii jaapani sokinaaval kui Seilonil, eks ole, sylanca nüüd ja nii edasi. Kuid kõige klassikalisem ikkagi ta hiid, lõunamere saartest. Ja seesamune ta hitti seal umbes nii, kui seesama pool kogen või siis mõni teine tohutu suur turismile tuleb siis sinna peatänavale siis valgub kogu küttinust valguvad pärlisalongides pärlipoodidesse pärlid, mis Pärni muuseumite, millest sa isegi seal on paar tükki, üks on kõige tähtsam Rober vanimuuseum, millest ma hakkan kohe rääkima. Ja, ja see asi ja elu keerleb seal ümber pärlite. Ning neid on mitmesuguseid ja tõtt-öelda, aga noh, ma ennem ütlesin, et need lõunamaa puuviljad, eksootiliste puuviljade hind on seal kõrgem kui, kui siin meil sama pärlitega tärli võib osta, ühesõnaga siit odavama kui sealt seal on niimoodi, et ütleme, üksiku pärlihind algab umbes 100-st dollarist. Pärlikee hind algab 500-st dollarist. Kuigi ausalt öelda turu peal poisikesed müüvad pärlega seal 10-ga 20 dollariga. Kuid mina tahtsin osta, kuid ei riskinud, noh, mina ei ole võimeline tegema. Loomulikult vaatasime kindlaks, kas mingi mingisuguse võltsinguga ehtsa pärliga ja ja mis pärlitest seda klassikalist pärlipüüdmist, seda tehakse ainult turistide jaoks. Mida me siis teavet sukelduja sukeldub, eks ole, viiakse merekarbi ja tahab merekarbi ja siis vaadatakse, seal on pärl, sees ei ole. Nüüd on see asi kõik teisiti. Kui sageli juhtub, et see pärl on siis, kui suur see tõenäosus on? No tähendab klassikaliselt eelmisele, no selle all alla ikka tuhandiku protsendini niimoodi tuhandliku protsendi A klassikalisel püüdmisel niimoodi, nii harva kui veel saab ja siis oli, nende hind oli käberletti niivõrd kõrge, et ühesõnaga, kui sa tegid tegid ikka aasta otsa tööd ja siis said ühe pärl, siis pärlipüüdja elatas selle eest, ütleme kuskilt Seilonil või siis või siis okil haaval või seal kandis elatas oma perekonna ära selle, aga nüüd kui on tegemist pärlikasvatusega, siis. Siis siis on üks kümnendik. No ma räägin selle algusest saadik, oli siis see noh, ta hiti kõige kuulsam kodanik ja Euroopas kõige kuulsam, kata hiti kohta nii palju ta hidden, Prantsusmaa asumaa, keegi seal naljalt iseseisvust haagisest, noh nad kõik prantsuse hiigelsotsiaalabi ja kõik kuulub, kuulub kuulub sinna ka hitlerlaste juurde ning ning üks isand, suur prantslane, suur ta, Hitlena Roberva on tema kõigepealt venelasele pärlimõistatused, mis tolleks ajaks arvati, et see, et see on, see, on see õige, miks, miks juudas üldse pärm tekib, eks ole, on küsima, miks ta seal, miks ta seal siis selle lihakeha vahel sellesamuse merekarbi lihakeha või tuleb siis kuidas ta sinna pääseb? Oli selle tema, tema oli tõeline teadlane, ta on isegi tippteadlane, kes pärast särvi läks kuidagi see selle lahendanud selle mass. Ja tema ongi selle teooria. Ta pole küll otseselt selle idee autor, kuid selle teooria tuline pooldaja selle tõestaja, et pärl hakkab Venemaavanema mingisugusest efektist sellest pagana lihakeha sees. Hälve, see on mingi hälve, kus siis millest siis pärl välja kasvab mis annab palju palju võimalusi, mis annab võimaluse pärli kunstlikult toote. Ma ütlen nüüd ette muuseas, et nüüd on see teooria ümber lükatud ja taas on tegemist nagu elektriga, et kõik kasutavad elektrit, kui keegi ei tea tegelikult, mis on ja nüüd on nagu pärliga umbes sama kant jõutud, aga see selleks vähemalt see teooria, mis seal ära tõestatud, võimelised töötamise, võimaldab kõiki neid operatsioone teha, mida on vaja. Ja tema siis ühesõnaga ühesõnaga teemat leidis, mis on ka fantastiline minu jaoks seesama loom, kes seda pärli kasvatab, et see on kahesooline lõhe ühel ühel ajal isane emane hermafrodiit, see on kõik tema, tema, see noh, see näitab, millise, kui, kui suure suurusjärgu teadlasega oli sellel Robermani puhul tegemist. Kuid lõpuks ühesõnaga teadlase kuulsuse saavutanud kõrgeid Prantsusmaa professorid, doktorikraadid saavutatud siis ta Läks äris ja tema äriidee seisnes selles. Ta sai mulle tohutult raha Prantsusmaalt selle äri äriidee elluviimiseks. Ja hakata kuna pärlimõistatuse lahendatud hakata hakata kunstlikke pärli kasvatama. Ja sellest tõesti sukeldujad toovad siis välja paraja suurusega merikarbi. Seda merikarpi siis kaks aastat kasvatatakse umbes kahe meetri sügavusel veel kasvatatakse kahe meetri sügavusel, Janis, ta ripub nagu peipsi venelastel sibulad rippu ripuvad nad ühesõnaga nööri otsas, see on täpselt valgus, valgus peale paistab, siis tõstetakse nad veest välja ja siis pannakse pintsetiga sinna sisse pannakse nüüd hälve, see defekt. Ja sellest edaspidi, milliseid võimalusi see avab ja ja siis lastakse ta viie meetri sügavuseni, hoitakse 10 aastat seal viie meetri sügavusel, nii et päike paistaks täpselt nii palju, kui seda vaja on peale ja siis tõstetakse need kõik üles ning siis on umbes 10-l protsendil, vot seda ma usun, 10 protsenti, 10 protsendil on seal see pärl sees. Ning noh siis, kui sul on tohutu farm, sa võid igal aastal palju palju pärle saada, mis, mida siis Rober van saaki ja tõepoolest muide need pärlifarmide asuvad seal ookeanis on atrollide ja saarte vahel on loomulikult saastatud. Kuid need on seal üsna palju, eriti ta heitis muu reaalsuse kõrvale atrollidel, neid on üsna palju. Ja see sai nii rikkaks, seesamune tähendab orober, vann, tal isiklik lennuvägi ja nii edasi sellise kasvaltimiseni tari kat, nagu ta teadvuses oli tipptegija nii-öelda päris äris. Pärast äris oli tipptegija niin ning ta kinkis paavst taast käis, paavst, käis ta hikil, sest ta kinkis paavstile mustadest pärlitest, sai selle 101-st musta mustast pärlist pärlikee, mis, mis lõpes briljantristiga. Ja siis, kui ta kõnes ütles, et ta hitti rahva poolt Polüneesia rahva poolt teile siis tähendab kõige püham, suurim pühadus siis hiljem kuberner, kuberner parandas Saura värv, andnud väga ta hitti rahva kolpa, parandan seda, et ta hitti rahvas ei ole nii rikas, et ta võiks paavstile teha nii väärt kingitus, et seal Reinold, Rober vannipooltele tingitud veetud paaslased, noh niisugune asi ja neete ja, ja seda tähendab, seal saab värvi värvi saab siis määrata sellega, millise asja sabintsitiga paned selle merekarbi vahele ning see ongi siis need loodusime, mustad pärlid, mis on kõige-kõige kallimad ning mida loodus ise pole kunagi näinud. Aga nüüd siis kui on võimalik värvi validamise vanad aretatakse, must pärl ja nende hinnad on siis kõige kõrgemad, need on kuskil tõesti tuhandeid 1200 dollariga maksavad need mustad pärlid. Seal kindlasti käib siis inimesi lihtsalt vaatamas neid istandusi Veneedi, ela näha kaldalt. Ei tähendab istandusi ei näidata ja seal ei olegi nagu midagi erilist vaadata, sest lihtsalt vastaskaupluse ostu ostusukeldumise käiakse vaatamas, kuidas need noh, ühesõnaga seal sõidetakse nende vanaaegsete katamaraan inglitega ja, ja, ja ka luudega ja nii edasi ja tehakse üldse turistidele tsirkust ja kaasa arvatud ka pärlipüüdmist. Kuid kunagi ei tooda toote. Tähendab ma ei kujuta ette, et see, kes pärlipilvist demonstreerib, laseb ka turisti lendav sukelduda merekarpe, võtta välja ja nii edasi ja kontrollida, kas pärle on sees ja aga see on, see on kõik noh, nii nagu vanasti tehti. Ja ma ei usu muidugi, mingi tõenäosusega võivad ka nemad seal pärli heide seest, sest ega see looduslik protsess käib kahtlemata edasi. Aga müügiks on siiski ainult pärli kasvanud kaevandustest pärit pärlid. Aitäh Olev Remsu, see oli järjekordne saade sarjast maailmapilt. Kuulaja rollis oli Martin piiranud.