Hea klassikaraadiokuulaja oleme täna eetris nüüd sügisest korda jällegi saatesarjas Eesti Muusikaakadeemia oma 80. juubeliaastal. Me oleme kaheksa saate vältel rääkinud selle õppeasutuse akadeemilisest poolest läbi võtnud, kui nii võiks öelda tema ajaloo kõige kaheksa aastakümne vältel, aga meil on jäänud puudutamata ja võib-olla ka need rõhud asetamata ühele muusikavaldkonnale, millele Muusikaakadeemia on samuti andnud professionaalse põhja ja see on meie kergemuusika, ei ole kompetentsi mat inimest, kui Valter Ojakäär. Tere tulemast Valter Ojakäär, seekord meie klassikaraadiosse. Tere ja teema, nagu ongi nüüd selle sissejuhatusega öeldud. Jah, kui mulle see ettepanek tehti, siis ma mõtlesin, et et kuidas, kuidas hakata nüüd seda lahkama seda tõsise süvamuusikalise akadeemia levimuusika poolt ja ma mõtlesin, et kõige lihtsam lahendus on võib-olla see kui ma võtan ette raamatu Tallinna riiklik konservatoorium. Eesti muusikaakadeemiale veel oma raamatut ei ole, aga pea seegi tuleb ja vaatan aastakäikude kaupa lõpetajad ja, ja, ja kuna nad hirmus paljud on mulle endale tuttavad isiklikud sõbrad ja kolleegid, siis ma mõtlesin, et, et ma märgin nad välja ja ma sain kaks lehekülge tihedat kirja nendest nimedest üksi, kes veel kahes veerus ahjust ja kes on, on siis õppinud omaaegses siis Tallinna konservatooriumis, enne sõda, siis Tallinna riiklikus konservatooriumis pärast sõda, kuni nüüd siis Muusikaakadeemia nii välja. Ja kohe kõigepealt ütlema seda, et muidugi see nimede loetelu ei ütle palju midagi selle õppeasutuse kohta ta ütleb rohkem nende inimeste kohta, kes seal õppisid. Sest nagu me teame siiamaani, Ani on levi muusikaline eriharidus olemas, ainult. Ma ei ole Tartu kohta päris kindel, aga Tallinna Georg Otsa nimelises muusikakoolis, kus selle aluse pani Uno Naissoo. Ja ma mäletan, kui Heljo Sepp oli prorektoriks toorimis, siis nad käisid koos naissooga Moskvas sealses Egnessinite nimelises instituudis, õpetad tas džässi. Igor prill meie kuulajatele hästi tuntud pianist ja nemad käisid Igor Wrilli jutul. Tollal käis ju ikka niimoodi, et kui Moskvas midagi on, siis võime ka meie teha. Aga huvitaval kombel takerdus see siin Tallinna konservatooriumis tolleaegse juhtkonna poolt. Nii et ma mäletan sedagi, et. Aastaarvud hakkavad juba segi minema, mul peas. Aga see võis olla kell 70.-te aastate. Keskel või lõpupoole kui minu abikaasa Heljo Sepp võttis mind isegi vist aastaks levimuusikaõppejõuna Palgale konservatooriumisse ja sai pärast selle oma valitsemise pärast, kui ma ei eksi, vist isegi mingi ametliku poolametliku noomituse, et õppeaine ei ole ette nähtud. Ma õpetasin seal seal Estraadiorkestri ansambli orkestreerimist ja džässi ja levimuusika ajalugu ja ühte õpilast, kes väga virgalt ja, ja võib-olla ainukesena korralikult ära tegi orgestreerimis tööd oli Paul Mägi, kes tol ajal õppis seal tema. Tema lõpetas, kui ma ei eksi. 1000 trompeti erialal ja 1980 ja oligi niimoodi talle. Vahepeal trompetimängijatel on need huuled väga kapriissed ja ta ei saanud mõned aastad puhuda ja jättis lihtsalt vahele tükk aega ja hiljem. Seesama prorektor Heljo Sepp meenutas mulle, et Paul Mägil hakkab varsti see kell tiksuma, et eksamid enam ei loe. Ja, ja siis võtsime temaga ühendust ja, ja ta oli nii kange põhistsete tegi vist mõne kuuga valmistuseta. Küllaltki värske kava, kui ma ei eksi, ta mängis arvutinanni trompetikontserti ja, ja ja seal veel oli, see polnud ainult pala, mis tuli esitada ja ta ma olin tol korral veel riigieksamikomisjonis ja mäletan, ta mängis suurepäraselt ja muidugi siis ta sai diplomi kätte ja siis siis muidugi trompet pandi nurka, ta oli ju ennem väga hea viiuldaja veel sats sassi. Ja, ja nii et nii et siis ta läks juba igatahes ta jätkas juba dirigeerimise õpinguid juba väljaspool. Ja Ta oli vist kui ma ei eksi, Taali Rostessenski õpilane, jah, nii ta läks Moskvas. Ja, ja siis juba juba siis tuli temast praegune Estonia peadirigent. Nii, no see on nüüd nii väikese kõrvalepõikena, kuivõrd siiski kuivõrd siiski oli, olin kaunis tülikas selle muusikaga ja Sassiga tollase tegeleda kunagi varem, Ma olin, see oli kuskil 70 Jah see oli vist isegi veel varem, see oli 60.-te aastate lõpp puus. Siis ma mingi obliga toorainena tegin ka konservatooriumis džässiajalugu ja ma mäletan, et seal käisid vabatahtlikud, see oli obligatoorne aine ja siis ma mäletan kuulamas, käisid Riho Joonase džässi trummar ja flöödimängija Raivo Tammik. Ja mõned veel seal selles kursuses Aarne Vahuri ja kes seal veel olid ja aga noh, see oli nii, tulime kokku, mängisime lihtsalt muusikat ja see ei olnud nii, aga siis hiljem tulid juba levimuusikas isegi arvestused ja mul oli üks vene kord juba sees. Mäletan, seal oli eranditult neiud üks üks, seitse, kaheksa, üheksa inimest, umbes huvilised ei, see oli siis juba muusikapedagoogidele oli kohustuslik aine, ahnii pidi teisigi arvestuste tegema. Ja, ja see oli mul siis ka võimalus loenguid teha vene keeles. Mitu aastat sa said seal? Ja nii, et ma isegi läksin, läksin konservatooriumi nagu tööraamatuga sinna ametisse, aga siis kohe lendasin sealt välja ka uuesti. Ja aga need olid. Peab ütlema, et tunti huvi ja, ja praegugi on juhuseid, kus kuskil kontserdil või tuleb mõni juba küpses eas daam tulede juurde räägib mulle just sellest vene grupist, et, et jah, et ma mäletan, kui, kui teil uuesti seda, seda, seda ja seda. Ja endised õpilased midagi ja siis oli kummaline oli vaadata ka, et isegi närvi eriti enne arvestusi ja ma ütlesin Mystery närveeritega siis siin see on puhas formaalsus, natuke juttu lihtsalt ja kas me siin midagi nii, see ei ole ju nii tõsine aine kui näiteks seal ütleme muusikapedagoogile ikka mõni niisugune tõsine aine, millega tal tuleb. Kuigi ma ei ütle seda, et ütleme, keskkooliõpetajal dollalgi juba vaadata niimoodi, et kui sa lähed klassi ette ja õpilased sinust targemad, selles näkkab, raske, raske juhus ja sellepärast, et Te olete seda situatsiooni, kui kui seal tuleb neid nimesid nagu küllusesarvest ja sa ei tea mitte midagi. Mina olen muide praegune niisuguses seisus, et kui mina hakkan noorte nende, ma olen küll popmuusika raamatus kaks väljaannet kirjutanud, aga aga kui ma pean praegu ma teen niisuguse fänniga juttu ajama. Täielik null tema silmis, sest ma praegust seda ei jõua ajaga kaasas? No ei jõua, see oli ju võimatu, sest tol ajal, kui ma jõudsin isegi kõik läbi kuulata, mis ma kirjutasin ma ei kirjutanud niimoodi õhkuvaid, püüdsin isegi välismaal, tankisin lindu ja aga praegu see on ju, kui iga nädal tulevad uued nimed, kes sellega jõuab võidu joosta. Hea küll, aga nüüd võib-olla see oleks nii nagu sissejuhatusest. Ja ja taustaks ja kohe selle peale ütlen ma, et aga alates sinust ja, ja kõik need, kellest nüüd juttu tuleb, on saanud ikka päris akadeemilise muusikahariduse, meie Tallinna konservatooriumi. Ja need kõik on Tallinna konservatooriumis saanud diplomi. Jah, meil on väga palju inimesi veel peale selle, kes on väga andekad muusikud ja ennast teostanud, rahvusvaheliselt teostanud, kes ei ole kontsert tooriumis käinud. Noh, paljud on muusikakooliga piirdunud ja nati osaliselt käinud ja näiteks Alfred Sikk, kes mängis ju Laansoo ansamblis ja, ja ta oli meil sümfooniaorkestris, oli ju klarneti regulaator nii-öelda, kui Kaljaspoolik oli esimene klarnet ja kui kaljaspoolikul olid vabad päevad, siis tema mängis nagu kontsertmeistri eest ja väga tugev planetist. Temal on ainult muusikakooli ja seda ma mäletan sõja ajal, 42, kolm Me käisime mõlemad konservatooriumis, jäi temal ta siis pooleli, jäi minul pooleli, nii et niisuguseid asju on ka see diplom ei mängi. Ja isegi kui ma praegu vaatan seda nimekirja, seal on sadu ja sadu nimesid, kes nüüd alates ütleme 1900 kolmekümnendatel. Ma leidsin esimese nime levimuusikavaldkonnast kuni tänapäevani. Siis me võime küll küsida seda, et et kui paljud on ennast teostanud diplomiga ja kui paljud on ennast teostanud diplomita siin lõpuks on ikkagi otsustav see, mida inimene suudab anne ja professionaal ja, ja, ja, ja, ja tahe muidugi tahe ikka ennast läbi närida sealt, kus vaja. Nonii, aga nüüd, kui jah minna nüüd nende nende. Õpilaste juurde võib-olla paar sõna veel enne enne selle õppejõudude poole pealt. Omaaegne Tallinna konservatooriumi direktor oli Jaan Tammprofessor ja temal niisugune asi, et tal oli kaks tütart ja need olid džässihullud. Ja mulle rääkis minu minu kolleeg, see oli kahekümnendatel aastatel, rääkis minu kolleeg. Konstantin Paalse raadio estraadiorkestrist ET Tamme Tütred vedasid ta sinna Estonia valgesse saali, kus näevad, mängisid. Ja istusid seal ja klõpsutasid jalga ja tamm istus ja piinles seal, sest temale see muusika ei meeldinud. Ja see Noh, mehed olid seal Kurstroobel Jabaalsele, kes seal mängisid ja ja olid siis temaga vahepeal ka natuke nagu juttu ajada ja ja siis Tamm oli nojah, ja siis tee sellel muusikal ju midagi väga viga ei ole, aga aga teie rütm käib ikka vastupidi, ikka vastupidi. Oli see, see oli see noh, kuidas peaksid nüüd ütlema see swing või mis ta iganes oli. Ja ja nii, et. Et ülevalt poolt muidugi teati, et niisugune asi on olemas, aga jumal hoidku, kui see nüüd konservatiivne seinte vahele peaks tulema. Aga jah, 1930 lõpetas konservatooriumi oreli erialal Tiiu targamaa meie Estonia teatri kauaaegne koormeister ja, ja õieti teda loetakse üheks Estonia ooperialustoeks, kuna ta on kasvatanud koormeister ja ka repetiitor ja ta organistina oli ju ka väga hea klaverisaatja ja paljude põlvkondade ka koos töötanud ja tema oli ju niisugune daam, kes kelle. Üks laul oli, jutustab vana meremees sadamakail heliplaadil mida laulis Artur Rinne vist, kui ma ei eksi ja ja, ja meie esimesel džässikontserdil 36. aastal mängis Priit ja laulis Rinne ka tema, see oli vist üks tango džässikontserdil tanko sügise mõtted. Nii et tavaliselt, kui vaadata, siis konservatooriumi-ga seotud niisugustest tuntud nimedest oli tema esimene, kes oma käe sõrme andis kuradile. Ja 31, lõpetas Gustav Ernesaks. Muidugi, paljud kuulajad võivad kergitada kulmu, et millega Ernesaksa on selle ära teeninud, selle nimetuse all Ta mängis tantsuorkestris Veevo Riivo bänd ja üsna üsna tükk aega ja mängis isegi elukutselisena marsselli kohvikus seal raekoja platsis all keldris, kus oli hiljem oli vana Toomas. Mida mängis klaverit? Trummi ja ta ise kirjutab oma memuaarides niimoodi, et ega ma mänginud ma prõmm isin. Ja aga ta vist kokku mängis vist umbes kaks, kolm aastat ja, ja seal oli veel tuntud nimesid viiuldaja. See oli tema sugulane, isegi. Turgan siis oli, praegu, elab nõmmel või seal tagapool nõmmel vana trump dist Elmar Karendi, nad olid klassivennad, kahvel muide Ernesaksaga Karendi ja, ja see oli vist. Tehnikagümnaasium, seesama, kus Valgre õppis. Nii et nii et eks ta koolipoistest välja tuli see see punt. Jah, ja siia siia võiks võib-olla kuulata vahele Ernesaksal on ju kirjutatud üks populaarne laul, mida laulis Tarmo Pihlap. Laev tõstis üles purjed vaikses spordis. Praegu improviseerin seda pealkirja tango kirjutanud ja. Film jahid merel, mis oli Ernesaksa muusika ja seal oli Ta. Ent tal oli kätte saanud selle peale saanud Ja kui me võtame tema selle kõrtsi pildi, sealt see on ju on ju niuke tantsuline laululine stseen selles ooperis. See on see koht muusikaliste ja väga populaarne kogu aeg esitate. Filmitud ja. Öises. Ja ära siin veel tuulemustas vee. Üks väike tüdruk. Kui raad ta juurde astus, roolime. Või langes alla ranna? Ja tuulelaulu kustus Vaiknelood. Tulgu möre poole tüüri ja. Õõnes hootmi. Meie muusika näites laulis seda populaarset laulu külmite Tarmo Pihlap vaid Endel aimre, aga lähme nüüd jutuga edasi. 1933 lõpetas konservatooriumi viiuldaja Rostislav märkulov. Omal ajal kõlasid ju iga päev raadiost tema nimi, sel ajal, kui mina tulin raadiosse 45. aasta päris sügistalvel siis tema oli ju dirigent, estraadiorkestri dirigent ja ja tal oli isegi paar paar lugu kirjutatud, üks oli Vändra, Tiina ja teine oli. Moodne ingliska või ingliska või kuidas seda hääldatakse? Need noodid on olemas, aga kahjuks ei ole linti, aga tema juhatatud asjadest on kohutavalt palju meil raadio fonoteegis. Jaa. Jaa. Ma mängisin sel ajal juba konservatooriumi õppeperioodil tantsuorkestrites ja hiljem oli meil kuulus orkester Merlippers, seal ta oli nagu pooleldi juhi eest, kuigi see kollektiiv töötas tegelikult ilma juhita, aga keegi pidi lood lahti lööma ja ja tema kui viiuldaja tal poogen käes võis seda siis ka teha. Ja 1934 lõpetas muide Tallinna konservatooriumi esimene saksofonist kes jäi väga-väga kauaks ajaks ainsaks, see oli Eduard Anderson. Ta oli sõjaväe kestant velt Levli auastmes, jaa jaa. Siis nii-öelda meie esimene diplaneeri, diplomeeritud saksofonist. Ja samal aastal Ernesaks lõpetas siis juba teist korda konservatooriumi kompositsiooni alal alguse Stahli keskkooli laulu- ja muusikaõpetajate klassis. 35 tuli Edgar Arro Lõpetas oreliga ja temaga samal ajal õpetas Artu Flink, kes oli meie vanades džässorkestrites, oli tugisammas igal pool kuldses seitsmes ja ja ja oli ka, oli kastroobeli orkestris juba juba kolmekümnendatel aastatel ja 38 Märkimisväärsed nimed on kaks nime, Evald Vain kes lõpetas viiuldajana, mängis hiljem Estonias ja siis ERSO-s või selles Eesti Raadio sümfoonia, kes siis oboed ja kes oli hea saksofonist. Ja hea helilooja ju suurepärane heliloojaid veel, ma ütleksin, avastamata tema kammermuusika ja ja tõsisvat esise muusika poole pealt ja kuulupärane. Kuulasin hiljuti tema süüti seoses Herman Talmre surmaga. Ta oli ju ise oboemängija Talmrali oboemängijana nüüd kolleegid ja, ja, ja siis ta oli kirjutanud just nendele puhkpilliansamblitele ilusaid ilusaid asju. Tema muide ei lõpetanud konservatooriumi heliloojana, nagu me teame, vaid viiuldajana, kuid ta lõpetas Eesti Õdede Liidu juures nende seminari erinevate noorteseminari. Ja sealt ta sai omale kompositsioonitehnika. Kui ka huvi tunned, siis saad ikka kõva põhja alla ja rääkimata lauludest hiljuti Aarne Mikk ühes programmis mõned kuud tagasi vist oli. Mängis vainu laululoomingut ei mõjunud nii kaua neid laule kuulnud omal ajal valmik Vello Mikk ja ma ütlesin, ei tea ja, ja vabandust. Jaa, jaa. See oli mulle täielik avastus, ma ju omal ajal istusin orkestris, mängisin laule ja me oleme kõrvuti kuldses seitsmes mänginud ja ja saksofonist ja ja see on tõesti, väärib taasleidmist, loominguga ja muidugi väga palju ta kirjutas instrumentaalmuusikat meile hiljem. Liivalt Vainult kuulame praegu instrumentaalpala öine ekspress. Eesti Raadio estraadiorkestri ees, väsimatu kastislakmerk kuulav. Ja samal aastal 38 õpetus. Villem õunapuu, Meie estraadiorkestri kauaaegne kauaaegne kontsertmeister muidugi teda ma ei nimetaks selles mõttes levi muusikuks, ta võttis brüsseli konkursist, osa isegi käis seal, samal ajal kui Alumäe käis seal ja ja vistovistra ja kes need kuulsused kõik olid, mul võis olla aastaarvud segi, aga ma tean, et ja ta on ennast täiendanud ka Prantsusmaal ja ja elab kuskil praegu ühel saarel, kas Hiiumaal või Saaremaal. Jah, väga tore kolleeg ja me kahel pikal ringreisil olime nii-ütelda toanaabrid ja ja tõesti haruldaselt hea muusik ja, ja aga siis noh, seoses sellega kahtlemata ta estraadiorkestri kontsertmeister, siis on tema panos vanus küllaltki märkimisväärne. Nojah, ja 39 Lõpetas Edgar Arro kompositsiooni Artur Kapi juures ja ta kunagi rääkis mulle niimoodi, et kui tuli juttu sellest, et ta oli ju pärast sõda kõrveri, Arro olid meie kaks suurt laululoojad seal Tautska seal kõrval veel ja nii ja. Tuli juttu sellest, et no et sa ju ennem käisid ju konservatooriumis ka ja et kas sa siis ei tulnud selle kergema muusika vastu huvi? Ta ütles, miks ei tundnud, ma kirjutasin neid inglivahelisse ja tangusid, aga ma ei julgenud midagi Artur kapile näidata, sellepärast et et ka seda ei pooldanud seda ja, ja, ja mul on niisugune tunne, et kui kõrveril on veel midagi säilinud kõrval on 1000 30936.-st aastast kirjutanud väga häid laule. Terve terve seeria laule, mis käis Gert, Helve mäe kuuldemängus, lööklaul ei saanud, mitu korda esitati. Ma ise kuulsin seda omal ajal. Siis kõrvele on jah, sealt kümmekond laulu kahjuks ka suurem enamus noote kadunud. Aga arrolon vist ennesõjaaegne looming. Edgar Arro sulest kuulame ana head Balsi viisi, mida on laulnud sisse Georg Ots. Ja kõrverist on üks vana vana lint. Jüri Pärg laulab tema väga populaarset Marianne. Sõprus. Üksikuid äri. Harri Tiido keeluma usaldada. Perelaulule ammusest koostaaprista selgelt joodega. Saab? Mari ja baari ja. SKS ilmutada. Ja sama sama 39 lõpetas teine väga tuntud nimi Kirill Raudsepp, kes oli pianist. Ja õieti selle orkestri üks asutajaid ja, ja ja see oli neli orkestrit, oli enne sõda, kuulsad orkestrid, oli meri, Paypestan, sink, Travers, siis oli hiljem tuli kuldne seitse ja muidugi tema. Hiljem sellega enam ei tegelenud, aga tema vend Eugen raudselt oli väga hea džässipianist ja veel parem laulja. Kui tema läks ära rootsi, siis ta sai otsekohe Rootsis. Oli üks üks tol ajal üks väga hea tantsuorkester nagu džässikallakuga lille Elbu orkester ja tema sai sinna kohe professionaalseks lauljaks. Niiet. Aga ta õppis ka muusikat, oli ta ka õppinud muusik või ta oli? Minu teada ei olnud. Igatahes kas ta, kui ta käis konservatooriumis, tal jäi lõpetamata, nii et annaalidest teda märgitud ei ole. Aga noh, vennad, muidugi mõlemad on praegu surnud. Jäljed on meie muusikaajaloos olemas. 1940 lõpetas lõpetas Tiit Kuusik ja jällegi peab natuke muigama. Tema oli koolipõlves, ta oli Pärnu gümnaasiumi paiglast gümnaasiumi vilistlane ja mängis orkestris, mille nimi oli Lee arr. Tee tuli sõnadest. Leo Käärma, Leo, kes praegu elab Saksamaal, mängis klaverit ja siis Arnold, mul on selle nimi, praegu ei tule meelde, see oli kolmas või teine mees ja Tiiuli tiitrich, tema õige nimi tiitris, niiet lee Ardii oli siis selle orkestri nimi, nad kolmekesi alustasid, hiljem tuli sinna siis veel mängijaid juurde ja Tiit Kuusik tema õige biljoni tšello, aga ta mängis ka trummi nagu Ernesaks. Nii et nii et fotod on veel olemas sellest ajast ja ka Ernesaksa fotol trummide taga olemas, niiet kuskile pääsu. Ajalugu. Kinni naelutatud ja kuivõrd no ja no 43 44 44 lõpetas viiuldajana. Noh, see oli sõja ajal saksa okupatsiooni ajal endale kala Viljandi poiss, kes korraldas 37. aastal Viljandis esimese džässi kontserdi. Ja, ja oli pärast pärast sõda oli viiuldajana ori, seal eksiilis emigratsioonis oli tuntud viiuldaja pedagoogia aga noh, siis jääb tükk tühja maad, jääb vahele, kõik seal need sõjad, raginad jäid vahele. Siis tuli 1950, mis andis kaks. No siit hakkab nüüd tulema neid nimesid nii päris, nii nagu Vändrast saelaudu, nagu öeldakse. Et kaks esimest pääsukest olid siis Boris Kõrver, Leo Normet ja nemad koos kirjutasid sõbrad opereti Hermese kannul. Alustuseks. See ei jõudnud nad lavale, sest seda vaat 1950 oli niisugune aasta õieti see operetoliinil varem valmis, aga nad alustasid seda ikka juba. Mäletan. Me mängisime estraadiorkestriga, sealt neid juba kahte laulu, sellest operetist kõrveri. Maria-Ann oli väga ilus laul. Ja Normeti. Taas peen niimoodi laule. Peen ja leo oskas seda ise väga ilusti öelda ja see oli ta oma tekst muide ka ja nii et minu omaaegne klassivend Pärnu gümnaasiumist veel, aga hiljem ta reetis meid, läks ära. Lõpetas Treffneri Tartus. Noh, nendest muidugi, mis me räägime, kõik teavad ja neid nimesid ja nende muusikat samuti. 51 tuli siis üks esimene tõesti niisugune väga särav lend, kus lõpetasid Viktor Gurjev, Vallo Järvi, Erich Kõlar, Elmut Orusaar, Georg Ots ja lava lavakunstis Linda Rummo, kes tegi ju LEDid minu pärima leidi parim leedi ja tõesti üllatav, kui toredasti ta laulis muidugi. Endel Pärnaga, see oli niisugune tuua, mis jääb siiamaani meelde. Järvi, kõlar ja Orusaar, nende 30 mängisime koos ju. Kuldses seitsmes esialgu ja hiljem Järvi, Vallo Järviga, Eerik kõlariga ansamblis rütmi. Kõigist kolmest said dirigendid, aga sinust ei saanud dirigenti. Meil oli niimoodi, et rütmikutes oli kuus kuus noorhärrat. Seal oli kaks dirigenti Vallo Järvi ja Erich Kõlar ja neli heliloojat. Nende sõnade kõneleja. Vabandan, et ma alustan endast, aga mulle mulle võib-olla meelest ära. Nimeta. Ta nägi ennast ja Uno Naissoo ja Gennadi Badenski, nii et. Ja mina olin tollal ainukene, kes ei õppinud konservatooriumis, sellepärast et mind ei võetud vastu, siis enam pärast seda saksa aega. Hästi. Orusaarest sai ka dirigent. Arusaarest sai ka dirigent, mina olin veel orusaare allüürnikke elasin, kui ma Tallinnasse tulin, 45 tema oma korteris üüris mulle ühe toakese ja seal ma elasin, kuni abi ellumiseni. Näiteks kõlarist ma mäletan, Ta oli ka, kirjutas mõned toredad lood. Üks lugu oli viljapeks, mida me mängisime estraadiorkestriga, kus puhkpillid pidid võtma omal huulikud otsast ära ja puhu. See pidi mingi aurumasina Seda viljapeksulugu meil praegu ei ole, kuid sama ilmekas on ka Eriks kõlari lugu. Rongisõit mängib jällegi meie raadio estraadiorkester Rostislav märkuulovi juhatusel. No ja Georg Ots. No kas on vaja rohkem rääkida vist ei ole, ma võin ainult? Jaa Ma võin muidugi öelda, et mäletan seda, kui ta hakkas käima meil vanas merekooli stuudios estraadiorkestriga alguses ei olnud raadiot, stuudioid ja siin selles vana raadiomaja keldris olid diktori stuudiad ja kus siis jutt läks eetrisse ja meie siis mängisime, kaabliühendus oli ja siis oligi niimoodi, et diktor kuulutas välja siit. Ja meie mängisime praegusest Inglise kolledžist endisest taaste kommertsgümnaasiumist tolleaegsest merekoolist, seal on üks kool teise järel. Võidu väljakul Vabaduse plats. Just jah, ja ja seal konservatooriumi üliõpilasena hakkas ju käima ja laulma, meil. Aga kas ta mõnda pilliga mängis või? Ta mängis päris kenasti klaverit. Georg Ots õppisi oma partiid kodus, kõik ära, ise. Paljudele lauljatele pidi näiteks kes seal oli kontsertmeistrid omal ajal oli Priit veebel seal ja Kirill Raudsepp oli kontsertmeister ja, ja, ja Tiia targamaa ja kes need kõik olid? Sa mõtled Estonia solist? Ristid ja pidid ju klaveril ette mängima viisi ja siis nad õpist ära, aga Georg Otsa Ingmar kõik selgeks kodus mõttes klaverit ja. Nii et ja ta tuli jala raadiosse ka niimoodi proovijat. Mõni laulja tuli lihtsalt niimoodi, et õppis siis loo selgeks koos orkestriga. Aega oli, aga sel ajal stuudioaeg ei maksnud midagi, aga praegu või seda lõbu ei saa ju keegi endale lubada. No see oli niisugune haruldane haruldane lend 1951 ja muide, sel ajal oli vist kui ma ei eksi. Aga mina vähese siis just konservatooriumi sisse ajutiselt oli konservatooriumi rektor, üks aasta oli Georg Ots, kes siis oma kabinetis võttis pidulikult seda koha, siis ta peaks sinna sisse, sain kuueaastase ooteajaga ja p käendusel nii-ütelda. Sest sel ajal 51 oli kahtlane. No kahtlane ja, aga siis Eugen Kapp ütles, et ei, et kui midagi paha juhtub, et siis tema vastutab hoida, vastutas paljude eest Eugen keldri ja tordikkuja Pedraudse ja kes kõik olidki seal hea inimene, väga hea inimene ja me kipume häid inimesi unustama, kahjuks. Ja ja seda külge nagu ei ei mäletagi. Tuletatakse meelde, et ta oli keskkomitee liige ja, aga no keskkomitee liikmena saigi ta just seda teha. Komitees olid ja kui palju keskkomitees olid neid, kes tegid midagi taolist. Juhan Smuuli kohta võib ka tõesti öelda tema sedasama. Ma ei tea, keda kirjanikest tema päästis, aga ta püüdis-püüdis teha kõik, mis võimalik, et siiski see see hullumeelsus karisoidule ei pääseks. 52 on üksainuke ilus tore nimi. Noh. Ma küsin, kes võis olla? Noor noormees Uno Naissoo täpselt oligi Uno Naissoo ja ja üks punkt. Ja, ja see on täiesti niimoodi, et, Muidugi, Uno Naissoo, meie džässi saa selles mõttes, kuigi ta tuli meile Pärnu, Pärnu Endla orkestrisse, mida juhatas Leon Lindau tol ajal ja tuli kuulsa helilooja anal siiraku. Veel tuli akordioni mängima. Ja oli sel ajal noor koolipoiss, kuueteistaastane ja, ja mina olin viis aastat vanem ja olin nagu temale nagu kalal isakene, aga aga ta läks isakesest väga toreda sammuga mööda ja see, mis ta on ikka meil sassis loominguliselt ja, ja ja noh, võtame kasvõi see temaga rabelemine, ta sai seal muusikakoolis selle tema Alina nägi džässiosakonda, sealt muidugi siis tulid juurde saada, ega see paha ei ole, see on hea, et seal ka laulu võib-olla sässiga piirdumine olekski võib-olla natuke kitsas olnud, aga tema alustas seda just tõelise ja siis temaga kõik need swing, klapp, svingiklubi metronoom ja. Juba tollal seal ütleme, kui me koos hütnikutes mängisime hiljem teist korda, siis juba koos siis noh, see tema, tema kiindumus ja see pühendumus Tšassile, see oli piiritu. Ja mul on ikka meeles, kui me tulime, neli nõmmekad tulime, tulime sealt hiliseestelt mängudelt kui nõmme rongi käinud enam ja siis tulime nende seal oli mingisugune vääna rong, mis Nõmme turuplatsi juures hakkas ülesmäge, Puhkides minema ja lootust ei olnud, aga siis Oit, Naissoo, Bodelski ja mina siis tegin siis selle loomavaguni ukse lahti ja hüppasin Row rahvusvaheliselt peast ja ja toredad ajad ja tõesti, sel ajal muidugi me mängisime raha eest, aga, aga ma ütlen ausalt, ma ei oleks mänginud ka ilma rahata, sellepärast et see muusika nii nii köitis meid ja ja ja raha ei olnud peamine sealjuures see oli noh, nii boonus. Ja naissoost suutis väga palju ta oli, ta oli kuidagi kahjus liiga palju ja ta oli kiire, kiire elutempoga. Mina õppisin muusikakoolis esimest harmooniat tema juures ja ma tahaks rõhutada tema selle suure loomingulise talendi juures äärmist ratsionaalsust. Temal kulus õpetamiseks selle tonni materjali jaoks ei rohkem kui 10 12, et mis muidu oli 45 minuti jaoks nagu arvestatud tuli. Üks, kaks, kolm seletas väga loogiliselt ja lihtsalt andis meile ülesanded kätte ja jumala eest me saime nii hea põhja alla ja ja piisas sellest 12-st minutist dalai, siis samad tegemised ütles nüüd nägemist, homme. Ta alati lendles, ta ei käinud, ta jooksis ja mul on kõige viimasena jäänud meelde see, kui me olime Moskvas hotellis koos ühe kongressi ajal ja rääkisime kolme, nelja kolme-neljani öösel kõigest minevikust ja olevikust ja ja see oli novembrikuus ja jaanuarist ta suri 1980 79, viimased kuud. Ja madala tookord ka ütlesin, et et kas ei ole ikka natuke palju, et tal oli seal kaasas materjalid, nii et ta istus seal kongressil ja kirjutas mingit oma raamatut veel? Kardan, et vist jäigi ilmumata jäi ta pooleni viste teoreetiliselt all olid armooniast ja džässi, armooniast ja mitu raamatut oli. Ja sealjuures looming ja, ja, ja see ühiskondlik töö, mis ta tegi seal. Süsteemne mõtlemine oli tal ikka haruldane, Harold muidu väga armastasime teda mitte sellepärast, et tema tunnid lühikesed, vaid, vaid vaid tema sellist vaimsust ja tema hea tujulisust ja ja. Peab ütlema seda, et, et ma usun, et teda hindavad ka need, keda tavaliselt muusikakoolist välja kõrvetanud paar väga tuntud inimesed, ma tean, kes, lihtsalt ta, ta, ta oli otsa kahe väga jah ja no ilmselt põhjus on mitte ebamusikaalsuse, nende inimeste puhul, vaid lihtsalt selles viitsinud süveneda. No ja kui pühendumist ikka ei ole, siis ega muusikas ju midagi ära. Harmoonia võib olla küllaltki igav aine, ta ei olnud igav suunale sellest, et tema nautis. Ta nautis ja minu teada. Siiamaani ei ole ükski Eesti helilooja kirjutanud nii peene harmooniaga laule, kui vaatame, kui on Uno Naissoo laulud seal võtame, oh, mis me räägime seal. Kõige lihtsamas laulus on tal olnud alati niisugune, no vaativa, mille pärast uuesti tahaks kuulata veel ja veel. Ja tänase saate punkti Valter Ojakäär. Paneksimegi Uno Naissoo muusikaga. Saame mängida osaliselt fragmentaalselt kahte lugu. Sulle, väikemees selles laulus Me tabame nagu kolm kärbest ühe hoobiga. Uno Naissoo muusika. Georg Ots laulab ja heliloojate liidu kammerkoori juhatab siin eriklass. Aga seejärel kuulame. Neil päevil polnud algust. Ja see on üks näide sellest, et Naissoo muusika on ja jääb igihaljaks. Õige mees nüüd. Uistabase. Liivakast ruut. O? Pommikuma? Kaugelt otsida.