Kell on kuus õhtul. Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku 21. novembri olulisemad päevasündmused, stuudios on toimetaja Uku Toom. Riigikogu rahanduskomisjon lükkas kultuuriürituste käibemaksu arutelu tulevasse aastasse. Rahanduskomisjoni esimehe Meelis Atoneni sõnul hakkab küsimust arutama ümarlauda õiguskantsleri osalusel. Kultuurikomisjon tegi ettepaneku tõsta avalik-õigusliku ringhäälingule tarbeks eraldatavat summat tuleva aasta eelarves 15 miljoni krooni võrra. Koalitsioon otsustas, et ei hakka Taavi Veskimäge Riigikogu aseesimehe kohalt kukutama. Tallink kuulutas välja, aktsiate avaliku müügitulu loodetakse saada 102,4 miljardit krooni. Ostmisel võivad osaleda kõik Eesti ja Soome eraisikud. Emissiooni õnnestumise puhul on tegemist suurima rahvusvahelise aktsiamüügiga Balti riikides. Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel tõdeti detsembrikuisel tippkohtumisel on väga vähe lootust finantsperspektiivi osas kokkuleppele jõuda. Iisraeli peaminister Ariel Sharon On lahkus Likudi valitsevast parteist ja kutsus sellega välja erakorralised parlamendivalimised. Täna alustati läbi rääkimisi Kosovo staatuse üle. Praegu on see piirkond rahvusvaheliste rahujõudude kontrolli all, muu hulgas on seal ka eestlased. Tänan. Aastapäev. Kaitseliidu Tallinna maleva meredivisjoni annetas selle puhul miinisadamas mereväebaasile lipud. Edelaraudtee küsib riigilt raha juurde ja räägib liinide sulgemisest. Ametiühingud ähvardavad streigiga. Presidendi kultuurirahastu selle aasta noore teadlase preemia anti Tartu Ülikooli ratturile Sulev Kõksile. Tema juhtimisel uuritakse inimeste meeleolumuutuste geneetilist taustaprokurör nõuab endisele kaitseministrile Margus Hansonil riigisaladuste kaotamise eest kuni 200000 krooni trahvi. Kohus teeb otsuse homme. Ilm püsib vahelduva pilvisusega, öösel võib kohati lund või lörtsi sadada. Homme on saju võimalus väiksem. Külma on öösel kuni kaheksa, Raadi homme temperatuur taas nulli ümber. Riigikogu rahanduskomisjon arutas täna muuhulgas ka kultuuriürituste käibemaksustamist ja kommentaar rahanduskomisjoni esimehelt Meelis Atoneniga. Me otsustasime täna rahanduskomisjonis minu ettepanekule, et me ei käsitle selle eelnõu raames antud probleemi, tuletan veel kord meelde kogu selle kultuuriürituste piletite käibemaksu teema tõusis seoses õiguskantsleri kirjaga riigikogu rahanduskomisjonile, mis ütles, et täna rakendatav süsteem on põhiseadusevastane. Et teema avalikult kõigi osapooltega läbi arutada, otsustasime korraldada selleks uue aasta algul rahanduskomisjonis väike ümarlaud, kuhu tuleksid nii kultuuri- ja rahandusministeeriumi, aga kindlasti ka õiguskantsleri esindajad ja siis selles valguses üritame jõuda juba probleemi lahendava eraldi eelnõu nii ja usun, et mingisse vormi võiks asi jõuda järgmise aasta kevadel. Ma ütleks, et tegelikult on reaalseid töötavaid ettepanekuid kaks. Need on kõigile kas 18 protsenti või kõigile sooduskäibemaks. Aga see viimane tähendaks ju sisuliselt kultuurivahendit suunamist näiteks ka õlle summaritele ja sellistele üritustele, mida mina ei pea õigeks. Aga ma usun, et järgmise aasta alguseks saavad kõik osapooled oma argumente esitada. Oleme juba kuulnud, kuidas mõned niinimetatud kultuuritegelased on ka öelnud, kui palju nad antud eelnõu pealt võidaksid. Püüame need numbrid selgeks teha ja siis saame ka lahti rääkida, mis on kultuur, mis on see kultuur, mida Eesti riik tahab toetada ja milline on kõige tõhusam variant selle kultuuri toetamiseks? Nüüd kultuurikomisjonist Eesti televisiooni ja Eesti raadio muudetud arenguga arutanud kultuurikomisjon otsustas esitada rahanduskomisjonile tuleva aasta riigieelarve muudatusettepaneku, millega televisioon saaks juurde 15 miljonit krooni. Mäeeraldise katteallikas peaks olema valitsuse reservfond. Samuti otsustas komisjon pöörduda valitsuse poole, et rahvusringhäälingu arengustsenaariumide küsimuses teada saada ka valitsuse arvamust. Eesti televisiooni ja Eesti raadio muudetud arengukava pakub välja kahte stsenaariumi, millest kriitilisem tähendab sisuliselt Eesti Raadio ja Eesti televisiooni arengu peatamist ja olulisi kärpeid ringhäälinguprogrammides kaasa arvatud Dali peajalgpalli maailmameistrivõistluste ülekannetes Riigikogusse. Majanduskomisjon otsustas toetada vedelkütusevaru seaduse parandamist ja toetab eelnõu muudatust, mis lubaks riigil vedelkütusevaru loomisel seda teha praegu kehtivast riigihangete seadusest erinevalt ehk ilma üldise vähempakkumiseta. Ta riigi kütuse varuks sobivad, lähimad hoidlad asuvad Rootsis. Mart Opmann ennustab selle eelnõu menetlemisel parlamendist tuliseid vaidlusi. On siis selle komisjoni juht ja koalitsioon, otsustas täna loobuda parlamendi teise aseesimehe, Res Publicasse kuuluvat Taavi Veskimäe tagandamisest. Keskerakonna fraktsiooni esimees vilja Savisaar ütles, et ehkki esmakordselt riigikogu laevas kasutati parlamendijuhtimist poliitilistel eesmärkidel, ei hakka võimuliit Veskimägi tagandades pretsedenti looma koalitsioon teatavasti siis süüdistab Veskimägi kolmapäevase istungi valesti juhtimisel. Opositsiooni arvamust ei ole hetkel teada või seda nad ei ole välja öelnud. Nüüd majanduse juurde Tallink toob börsile oma aktsia, müües neid avaliku müügi teel 34 miljonit. Aktsia hind jääb tõenäoliselt 98 92 krooni lähedale, kuid korraldajad ei välista hinna kerkimist. Hanno Tomberg jätkab. Tallink paneb müüki 34 miljonit aktsiat, millest 26 miljonit on uued aktsiad ja 7,6 miljonit senist omanike poolt müüdavad aktsiad. Eraisikud saavad aktsiaid märkida 92 krooni eest aktsia kohta, mis on pakkumishinnalagi müügikorraldaja Investeerimispank. Suprema lubab, et aktsiaid tagatakse väikeinvestoritele 23470 krooni eest, mis oleks 92 kroonise aktsia hinna puhul õiguse soetada kuni 255 aktsiat. Suprema ettevõtete rahanduse juht Henrik Igasta. Jaeinvestorid märgivad ainult ülemise äärega, selle asja mõte on lihtsalt see, et protsess oleks lihtsam, arusaadavam, et keegi ei jääks aktsiatest ilma. Tehingu maht enne vaatamisoptsiooni on selles hinnavahemikus 160 kuni 200 miljonit eurot. Juhul kui tehingu hind kinnitatakse vahemiku ülemisse äärde ja ülejaotamise optsioonid kasutatakse, siis on tegemist sendi. Suurima rahvusvahelise hipo vab Balti regioonist, et varasem suurim tehing on Eesti Telekom, mille maht omal ajal oli 221 miljonit dollarit. Aktsiaemissiooni korraldajad ei välista ka avaliku müügi suurt ülemärkimist, mis tähendaks hinnatõusu juba enne aktsiate tulekut börsile. Sellisel puhul korraldatakse uus pakkumine kõrgema hinna juures. Juba praegu kaubeldakse järelturul Tallinki aktsiaga 100 krooni juures. Tallinki kavades on soetada kuni 2008. aastani üx kruiisilaev, mis hakkaks sõitma Tallinna ja Helsingi vahet ning kaks uut kiirlaevad. Tallinki juhatuse liige Kalev Järvelill. Need laevad on võimelised sõitma alla kahe tunni Tallinnast Helsingisse aastaringselt. Kuna laevad on suured, on kaks kilomeetrit autotekki orienteeruvalt 2000 reisijat, laevade enda mõõtmed ja omadused lubavad sõita jääs ja ka suuremad kõvema tuulega, kui praegused kilod võik seisma jäävad, nii et pakume stabiilset ja uut kvaliteeti. Tallink eelmise aasta kasum oli 629 miljonit krooni, kuid ettevõttel on ka ligi nelja miljardi kroonine võlakoorem. Tallink Grupi juhid ise seda võlga liiga suureks ei pea. Juhatuse liige Andres Hunt. Kui teil on arvel 100 krooni, et missugune sellest ühest kuni 100-ni, missugune kroonid missugusesse kohta läheb? Jooksvalt maksame võlgu tagasi ju, ja meie laenukoormus, noh, ma ei ütleks, et ta nüüd nii väga kõrgem võrreldes millega, kui kogu bilansimaht on 6,9 miljardit, see on täiesti normaalne. Uutest liinidest on kavas avada Stockholmi Riia laevaühendus, samuti uurib ettevõte võimalust Helsingi ja Peterburi vahelise laevaliini läbimurde saavutamiseks. Silja Line'i ostmist Tallinki juhid täna kommenteerida ei soovinud. Nägugi Ain Hanschmidti osalust laevafirmas Kalev Järvelill. Ta on Tallink Grupi nõukogu liige. Aktsiate avalik enampakkumine lõpeb esimesel detsembril. Aktsiatega hakatakse kauplema Tallinna börsil alates üheksandast detsembrist. Euroopa Liidu välisministrid tegid ettevalmistus eelseisvaks tippkohtumiseks, peamiste teemadena olidki kõne all Euroopa Liidu finantsperspektiivi aastateks 2007 2013. Kommentaar välisminister Urmas Paetilt. Kõik liikmesmaad on väljendanud seisukohta, et soovitakse detsembris Euroopa Liidu ülemkogul leppele jõuda kuid samas antakse aru, et see on väga keeruline, sest tänase päevani tegelikult ei ole eesistuja poolt esitatud, et konkreetseid ettepanekuid, ehk siis ettepanekuid, kuidas finantsperspektiiv praeguse eesistuja ehk siis Suurbritannia nägemuses peaks erinema sellest, mis oli Luksemburgi ettepanek suvel, ehk siis eelmise eesistuja ettepanek, mil selle ettepanekuga ju enamik riike tegelikult lõpuks nõustus. Ja nüüd on siis eesistuja Suurbritannia öelnud, et juba selline konkreetsem ettepanek tuleb detsembrikuu alguses. Samas ülemkogu on detsembri keskel, mis tähendab, et igal juhul jääb väga vähe aega selleks, et ka liikmesmaades need võimalikud uued konkreetsed ettepanekud läbi arutada ka riikide vahel läbi rääkida ja siis positiivsele otsusele saada, nii et selline ajaraamist on, on väga tihe, aga täielikult tänaseks veel lootust ei ole kaotatud. Ehk ikkagi. Ülemkogul on võimalik otsusele jõuda. Nüüd välisuudised ja Kai Vare Iisraeli peaminister Ariel Sharon lahkus oma Likudi parteist ja teatas, et moodustab uue erakonna. Hommikul kohtus Ariel Sharon president masse Katsaviga ja palus tal välja kuulutada ennetähtaegsed valimised. President lubas seda teha nii kiiresti kui võimalik. Vaatlejate sõnul on Sharoni otsus Iisraelis nagu poliitiline maavärin. 73. aastal oli Ariel Sharon ükslikud. Vaid viimasel ajal on parteiga vastased aga Sharoni teravalt kritiseerinud. Eta viis Iisraeli väed ja juudi asunikud Gaza sektorist välja ning loovutas nädalas palestiinlastele. Sharon teatas oma avalduses, et ei saa enam valitsust juhtida, kuna parlamendi enamus ei toeta tema kabinetti. Eile otsustas Tööpartei valitsusliidust lahkuda. Iisraelis oleksid pidanud üldvalimised olema järgmise aasta novembris, nüüd ilmselt toimuvad need märtsis. Tänalustati ÜRO saadiku Martti Ahtisaari vahendusel kõnelusi Kosovo staatuse üle. Peaminister võistlev kostunitseja välistas parlamendis esinedes Kosovo iseseisvumise. Tema sõnul peaks lahenduse praegu ÜRO valitsemise all oleva Kosovo jaoks leidma Serbia koosseisus. 90 protsenti Kosovo elanikkonnast on aga albaanlased, kes soovivad iseseisvust. Peaminister kostonitse sõnul võiks Kosovo albaanlased saada laialdase autonoomia. Ta rõhutas aga, et Kosovo on Serbia ajalooline osa nii praegu kui ka tulevikus. Peaministri sõnul on albaanlased järjekindlalt ellu viinud etnilist puhastust mitte ainult provintsis elavate serblaste, vaid ka teiste rahvuste esindajate kallal. Ta lisas, et ka 100-le 1000-le Kosovosse jäänud serblastele tuleks anda autonoomia. Kosovo on olnud ÜRO valitsemise all alates 99.-st aastast, mil Nato sekkumine lõpetas Serbia üksuste vägivallatsemise provintsis. Kosovo rahujõududes osalevad ka Eesti sõdurid. Ametliku lõpptähtaega ei ole Kosovo staatusele peetavatele läbirääkimistele seatud, kuid diplomaatide sõnul on selge eesmärk järgmise aasta keskpaigaks kokkuleppele jõuda. Hispaanias algas ajaloo suurim kohtuprotsess baskide separatistliku rühmituse ETA liikmete ülekohtu ette astub 56 inimest, keda süüdistatakse koostöös organisatsiooniga. Üle tuleb kuulata 300 tunnistajat. Edda taotleb baskide iseseisvust 40 aasta jooksul on tapetud üle 800 inimese. Rumeenia teatas, et Doonau deltas leid linnugripiviirus on inimesele ohtlik. H5N1. Suurbritannia labor kinnitas, et eelmisel nädalal ühes külas surnud linnud põdesid ohtliku linnugripi. Rumeenia teatas eelmise nädala algul, et kõnealuses külas kuulutatakse välja karantiin. 2000 kodulindu hukatakse. Rumeenia oli esimene riik Mandri-Euroopas, kus ohtliku linnugripiviirust leiti. Tallinna miinisadamas annetas kaitseliidu Tallinna maleva meredivisjon mereväebaasile lippu kohal käis Tõnu Karjatse. Selliste Maserida saatel toimus tuulises miinisadamas lipu üleandmise tseremoonia. Tseremooniast võtsid osa vabariigi president Arnold Rüütel, kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo kõuts ja riigikogu esimees Ene Ergma. Mereväebaasi uuel lipul on kujutatud paasi vapp, mille taustaks on kaks ankrut meremeeste kaitsepühaku, Nikolause atribuuti ja paljastatud teraga mõõk Püha Miikaeli tunnus. Lipu pühitsemise ajal on oluline osa väeosas teenivate sõdurite liitmisel. Nii ütles kaitseliidu Tallinna maleva meredivisjoni Vajalik Toomas Peek. See on ka esimene kord Eesti kaitsejõudude ajaloos, mil mereväebaas oma lipuga. Ta on eelkõige tähtsus sellise sakraalse või regaalina kuus, kus tegelikult tänases demokraatlikus monoisikus maailmas puuduvad sellised olid, mille ümber koonduda ja mis oleks kannaks pühadust, kui mingist sümbol seal on. Selles mõttes on sellises fataalses maailmas või väga olul ülioluline sellise instrumendi ehk sakraalse elemendi olemasolu. Napolit. Mereväebaasi ülemalt leitnant Rain terraselt uurisin kas eelmise linnavalitsuse ajal esile kerkinud erimeelsused on nüüd lahenenud. Ma olen ise ka teist nädalat tööl. Ma võtan just nii-öelda baasi juhtimist üle. Need probleemid on lahenemas loodetavasti. Ja nagu näha on vaikselt ehitus käib. Loodame kõige vähemalt, sest meie merebaasi mereväelased soovivad ka häid või loomulikke töötingimused. No üks probleem oli mereväebaasil ka ju rahade küsimus, et saaksin nagu remont ära teha kaide peal ja kõik, et kuidas sellega jällegi baasi puhul on see, et rahasid saadakse peale, Navireci käivad ja ja loodetavasti remont hakkab toimuma lähiajal, me loodame. Kuid jällegi kõik oleneb kaitseministeeriumi ja linnavahelistest läbirääkimistest. Presidendi kultuurirahastu andis üle noore teadlase preemia, mille sai Tartu Ülikooli teadur Sulev kaks üleandmisel täis kohal Indrek Kiisler. Sulev Kõksi teadustöö valdkonnaks on molekulaarne biomeditsiin. Küsisin laureaadilt, mida täpsemalt siis tema juhendamisel uuritakse? Tegeleme bioloogilise psühhiaatriga, uurime, miks tekivad inimesel igatsusi emotsiooniga, mis tekivad neurodeklaratiivsed haigused üha laieneva tegelikult, miks tekivad tekivad geenid siin väga palju on seal geneetilist tausta. Suhteliselt väike osakaal on tegelikult ka keskkonnamõjudele. Meie oletus on see, et me oleme evolutsioonis omandanud teatud geenid, mis, mis soodustavad praegustes keskkonnatingimustes just nimelt selliste vaima üksuste tekkimist. Lairedest tähendab, meie eesmärk on ikkagi jõuda välja selleni, et ma hakkan muus ravimitega seal otsekui oleks kõige kõige otsesem sinnamaale, et väga kaua aega tähendab, praegu toob ta kasu ikkagi nii palju, et me põhimõtteliselt harima ja teenima teisi noori inimesi, kuidas teadust teha, mida, mismoodi ta seda, mis on need probleemid, millega võiks tegeleda. Kuid miks ikkagi Sulev kõks presidendi kultuurirahastu nõukogu esimees Indrek Neivelt Väga publikatsioone ja videoid, publikatsioone veel sel aastal oli ka üks suureks. See algas tema juhendamisel on täna siis doktorikraad saada ja seda on lihtne ka see, millega me siin Eesti vaba tegelema. Et oleks selle väärikas ja elas seda väga tõsiselt. Noore teadlase preemia suurus on 50000 krooni kuid igapäevaelus saavad Eesti geeniteadlased kordades madalamaid palku kui nende kolleegid läänes. Mis aga hoiab neid siin kinni? Raske küsimus, ma ei tea, mis neid siin hoiab, ma ei tea, mis viltu noh, ütleme nii, et ma ei kurda oma sissetulekule, aga kindlasti võiks olla suurem ja, ja kindlasti tuleks oluliselt rohkem raha investeerida teadusesse, et olukord on hetkel selline, et me tegelikult laias laastus jookseb kloostrimüüri, tähendab meie olemasolev või Eesti riigi poolne finantseering on liiga madal selleks et konkureerida näiteks kas või Soomega konkurents Skandinaaviamaadega Me oleme Soome, Rootsi mõistmine on konkurendid teadusturul ja see on väga suur. See ei ole lihtsalt teadmiste omane, vaid seal taga on ka majanduslik edukus. Hiljem. Lõpetuseks küsisid ajakirjanikud meeleolu uurijat Sulev Kõksilt, mis on hea meeleolu retsept. Tehke palju tööd, tehke hästi tööd, teeni palju raha ja armastab oma perekonda. Ja puhake, kas ma olen vahepeal? See on hea meelega. Raudteeliikluse tasuvus ja rahastamine on vähemalt sama igav igavikuline teema kui õpetajate palgad või käibemaksu tõstmine. Täna taas sellest Vambola Paavo. Edelaraudtee soovib reisirongiliikluse jätkamiseks siseriigis tulevaks aastaks juurde 16 miljonit krooni. Riigikogus käib 2006. aasta eelarve arutelu. Lootus lisa miljonitel on segane. Kui loodetud raha ei tule, on Edelaraudtee lubanud asuda vedurimeeste koondamise ja osade liinide sulgemise teele. Kevadtalvel tõstis raudteefirma piletihindu, dotatsiooni numbrid suurenevad aastast aastasse, milles asi, et ära ei majanda. Edelaraudtee nõukogu liige Kalvi Pukka. Piletitulu muidugi moodustate laekumistest tsirka 20 30 protsenti, et nende vahenditega ainuüksi me kindlasti ei suuda liine ära majandada, vajame ikkagi riigipoolset tuge. Me oleme avanud omal initsiatiivil ja selle jaoks riigi käest raha küsimata liikluse Tallinna, Tallinn-Tartu vahel kiirrongide näol. Me oleme täiendanud liinivõrku Tallinn veresuuna peal, meil puudub, riigiga on pikaajaline koostöösuhe. Me oleme töötamas ühe aastaste lepingute alusel, mis draama ebastabiilsus tingib ka selle, et meil õnnestus Eestisse tuua sellises olukorras uut verd, reisijate arv tõuseb, mis näitab seda, et tegelikult nõudlus sellise veoteenuse järele on täiesti olemas. Musta stsenaariumi korral satub löögi alla ennekõike kord juba hõrendatud Kagu-Eesti rongiliiklus. Põlva maavanema Urmas klaasi arvates peaks Edelaraudtee vaatama, kuidas enda sees ressursse leida. Kas ikkagi peab sõitma nii suur rong, nagu ta sõidab, võib-olla on võimalik tuua väiksemaid ronge? Ma teeksin tööd tõsiselt siis selle rongiliikluse, kui teenuse kallal mitte ei räägiks, ainult üldiselt oluline ka kindlustunne, ka riigipoolne lepingu pikkus, et nad saaksid pikemaaegselt oma investeeringuid kavandada. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Meelis Atonen kinnitas täna, et tema ei näe kusagilt valguskiirt paistmas. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile on tehtud järgmiseks aastaks piisavad rahaeraldised. Erinevate eluvaldkondade vahel raha jagamise põhimõtted paneb paika ikka vastutav minister. Ma ei usu, et rahanduskomisjon hakkab mingeid ümberkorraldusi siin tegema. Tekiks küsimus, kes vastutab? Meelis Atonen peab praeguste hädade põhjuseks riigipoolseid möödalaskmisi. 2000. aastal, kui sõlmiti leping rongiliikluse pluateerimiseks, oleks pidanud riike määratlema tugevama kontrollimehhanismi. Dollalgi Edelaraudtee rääkis võimalikest investeerida hingutest võimalikust veeremi uuendamisest. Paraku hakkab see aeg mõne aasta pärast läbi saama ja me näeme tegelikult sellist kvalitatiivset hüpet toimunud ei ole. See ongi teatud poliitikat, et võimalikult hästi riigilt raha saades võimalikult vähe teda tulevikku vaatavalt paigutada ja käia niimoodi aeg-ajalt siis riigilt lisavahendeid juurde küsimas. Edelaraudtee loodab, et kompromiss saavutatakse ja liinide sulgemiseni ei pea minema. Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Venelaste ametiühing teatas, et on valmis töötajate koondamise korral streiki alustama. Ametiühing, kavatsen vaikselt pealt vaadata, kuidas Edelaraudteel hakatakse taas rongiliine sulgema ja töötajaid koondama. Kell käib käivad Edelaraudteegrupiga läbirääkimised kollektiivlepingu sõlmimise ja järgmise aasta palgatõusu osas ja nõutakse umbes 14 protsendilist palgatõusu ja töökohtade säilitamist. Tartu maakohtus kinnisel protsessil peetud kohtuvaidlustes nõudis prokurör täna endisele kaitseministrile Margus Hanssonile riigisaladust sisaldanud dokumentide kaotsimineku eest rahalist karistust, seda kuni 200000 kroonini. Hansoni kaitsja vandeadvokaat marti hääl taotles oma kaitsealuse õigeksmõistmist kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Kohus langetab otsuse homme. Ja ilm on öösel pilves selgimistega, kohati võib sadada lund ja lörtsi, on võimalik udu ja jäidet. Puhub põhja- ja kirdetuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on nullist miinus kuue, kohati miinus kaheksa kraadini. Homme on pilves selgimistega olulise sajuta ilm, kohati võib udu püsida ja jäidet olla. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme miinus ühest kuni pluss kahe kraadini, saartel on kuni viis soojakraadi. See oli Päevakaja kuulmiseni.