Tere, head kuulajad. Veel kaks nädalat pluss mõni päev peale ja jõulupühad. Paljudes Euroopa maades on jõulueelse aja üks osa pealinna tähtsamal platsil peetav jõuluturg. Nõnda on ka Tallinnas algav saade viibki meid Tallinna Raekoja platsi, aga ka Rotermanni jõuluturgudele ning räägin nii külastajate, kauplejate kui ka korraldajatega ja eraldi tähelepanu pööran Eesti käsitöö kättesaadavusele. Mina olen Arp Müller ja saates kõlavad lõigud on salvestatud laupäeval. ERE avaldas vikerraadiost, hellitan. Mis teid jõuluturule kuuske vaatama? Praegu olete hoopis põhjapõtrade aia juures, Kuuse nägime ära. Selleaastane jõuluturg meeldib natuke palju, neid putkasid, et vahvad kingitusi ka alati pole leidnud, siit töötajale otsinudki vaikiv kokkulepe, et ainult lastele. Küsisin laste käest ka, et kuidas teil jõuluturu meeldib. Mis loomad need on, mida sa vaatad? Tead sa neid varem oled kusagil näinud? Ai sulle meeldivad need loomad. Aga mis sa jõuluvanalt ootad? Oot, kas sa oled juba jõuluvanale oma soovi edastanud Kaavi? Kiri on kirjutatud, kiri kirjutati kodus või siin? Kodus ikka juba nädal aega tagasi hakkas, siin olete ka jõuluvana majas juba käinud, ei ole, ei ole. Võib-olla isegi jõuame. Ei tea veel, aitäh head jõularile. Olen peatunud nüüd puidutoodete leti ees, siin on labidad või määrimise noad, alused panni alla. Kas te ise teete neid? Ja me tõime 50. väikefirma on selline, mis puidust ja kuidas te neid valmistate. Siin on kadakas, kostja tammest põhiliselt ja siis tehakse tavalise stiilisega mosaiikstiilis, kus kokku liimitud ja siis pandud nagu rist, rist risti peale niimoodi või nugade asjadele, kust kandist pärit olete Saaremaalt ja kas või 44 päeva, siis veedate Tallinnas turul. Muidugi on see esimene aasta või mitmes tegelikult seitsmes aasta juba. Kuidas läinud? Kuule, väga hästi läheb, kogu aeg läheb väga hästi ja mitte ainult siin, vaid kogu aeg igal pool elus laadas tööd, siis kuvata, läheb elusast laekus Hiinast, et mida teha, et üks möödakäija või noa ära ostaks. Tuleb anda ilus võinuga talle pihku ja ma arvan, et seda ilmselt ära ka ei lähe. Hea meelega ostavad eestlased või soomlased. Kõik ostad neid võinuga ja siin on nüüd väga erineva hinnaga, siin vaadatakse, mis hinnaklassi, see, millise kuju kellelegi meeldivaks, suhteliselt igavese, viimse sekundini naablastele. Kõigile meeldivad need noad väga hästi ja need puidust kadakas on eriti atraktiivne. Kuidas külastajad jaotavad? Eestlased ja välismaalased. See tähendab seda, et põhimõtteliselt on skandinaavlased ja turistid, et kuskil 70 protsenti inimestest on turistid ja välismaalased, et eestlasi käib siin nüüd 30 protsenti, enamus käib siin ikkagi peredega ja jõuluvana juures on see igal aastal nii. See on kogu aeg niimoodi, et Raekoja plats on ikkagi atraktiivne või ütleme, põhimõtteliselt turistidele on kogu selle Käib ta nüüd ikka siin nagu raeplatsilt läbi, et kristlane satub siia harvemini ja praegu on just jõuluvana on selline, kes kes tõmbab lapsi ligi, kelle juurde tullakse, kuidas siin kaupleja külma vastu võitleb, kuidas siin ellu jääda. Aga mul on selline soojuskiirgur siin sabas jalgade kohal, siis on väga hea praegu olla nagu no praegu veel muidugi soe ilm ka, et hästi palav on, aga lausa palav on, aga siin on niimoodi, et panen soojalt riidesse ja soojuskiirguse seal nii hea on olla. Kära minna polegi rohkem vaja, ütleme ikkagi löögi ka tegelikult, aga noh, see on niisugune. See ei ole väga oluline. Kas kaup ikka jätkub või peab aeg-ajalt juurde tegema. Ei, Me teeme püsivalt juurde, selle on inimesed on, kes Saaremaal kogu aeg seda juurde teevad, et selles mõttes ei ole kartust, et näiteks ütleme teile võiks kõike siia laadal tuleks, et midagi jääks saamata. Ja kellega ma rääkisin, Erik talu aitäh ja palju edu. Kõnest vastas mulle naisterahvas, kes on jõuluturul juba kümnendat korda. Sel korral väidetakse Eestis kolm päeva ja iga päev käiakse ka jõuluturul. Täna on juba ostetud toitu ja küünlaid. Kui miski häirib, siis liialt vali muusika. Jõulupuu on aga imeilus. Tulime täiesti juhuslikult teame, et siin on alati tore olnud ja tõesti on tore, nii nagu alati. Tulite midagi kuulama, vaatama või kinki otsima. Tulimegi lihtsalt välja perega jalutama, et siin on tore Eesti käsitöö, mida me kõik väga hindame, saame häid ideid ja toredaid asse oma poolt omalt poolt natukene toetada Eesti käsitöö tõelisi, et see ikka hinges püsiks, et hästi tore on siin juba midagi leidnud. Kaagoti. Ja lapsele ostsime ilusa mütsi ja nüüd vaatame kindaid. Kas on plaanis siia lausa mitu korda jõuluajal tulla? Ma usun küll, et me tuleme siia veel, siin on nii tore. Jõuluvana maja juurde ka juba jõudsite? Meil lapsed natukene kardas, teil ei ole salmid veel hästi peas. See on põhjapõdrad ka, kuidas. Ütle meile väga meeldivad ja me vaatasime just küülikuid, ma ei näinudki põhjapõtra, et see on küll väga tore, et linnalapsed näevad ka päris loomi, et see nii tore, kõigil ei ole sellist võimalust, et minna maale või oma loomi vaadata. Aitäh, ilusat jõuluaega teile ka. Nüüd aga natukene korralduslikust poolest ka. Tallinn korraldas raekoja platsil jõuluturu pidamiseks konkursi ja selle võitis osaühing viis pluss Capital mis nõustus enampakkumisel 27.-st novembrist kuni üheksanda jaanuarini toimuva turu eest maksma üüri ligi 300000 krooni ja see on umbes kolm korda rohkem kui eelmisel aastal, tasus Osaühing jõululaat mis peale konkursil alla. Tammist tegi sel talvel ka konkureeriva turu. Nüüd räägin Tallinna jõuluturu korraldaja Diana harusooga siinsamas Tallinna raekoja platsil mis sel aastal siin on teistmoodi võrreldes eelmise aasta jõuluturuga. Teistmoodi on kindlasti majade paigutus. Nad asetsevad siis päikese kiirdena ümber eesti tähtsama jõulupuu ja selle võrra on siis raekoja plats palju avaram ja õhulisem. Ja uued on kindlasti ka jõulumajakesed. Nad on saanud täiesti uue näo ja ka õhtusel ajal on nad väga armsasti eesti käsitöömustriga valgustatud. Ka õhtusel ajal üle raekoja platsi jalutades ei võta siin inimesi vastu lihtsalt kastid, aga sellised kenad kaunistatud tuledest, tuledesäras, majakesed kauplejaid on sellel aastal rohkem kui enne. Kui varem kauplesid kuni 65 inimest, siis meil on antud hetkel välja müüdud juba 90 kohta. Meil on ka kaubavalik suurem ja laiem. Aga teil on lisaks inimestele siin loomad ka põhjapõdrad, kust need pärit on? Põhjapõdrad on pärit tindioru talust seal Valga lähedal, üks imearmas kohakene ja üllatus-üllatus, sellel aastal on meil täiesti rariteet, albiino põhjapõder. Ta on sama haruldane maailmas nagu valge Tiigergi, kellest võib-olla inimesed on kuulnud ja mõned võib-olla televiisoris näinud. Ja nüüd on tal meil, ega me platsil ja kõigil inimestel ja huvilistel on võimalik teda siia vaatama tulla. Lisaks uutest asjadest on meil veel kindlasti lava tagaseinas suur ekraan, mis näitab imearmsaid jõuluvisuaale ja kommunaalameti talvefotode konkursi võitnud fotosid, talvine Tallinn ja üheks vahvaks vaatamisväärsuseks. Kindlasti peaksin jõuluvana maja, mis näeb välja nagu tõeline jõulumuinasjutt ja igal lapsel tasuks sinna sisse astuda, jõuluvanaga natuke juttu ajada ja oma jõulusoov talle nimetada. Millised üritused siin selle aastavahetuse eel ja natukene ka aastavahetuse järel külastajaid ees ootavad? Üritus ehk siis skulptuuriprogramm on meil mõeldud nädala lõputi reedeti viiest kella seitsmeni ja laupäeviti pühapäeviti kella 12-st kella kaheni. Ja programm ise koosneb siis tantsutrupp, kuidas laulu kooridest pühapäeviti süütame advendiküünlaid ehk siis eesti kirikuisad süütavad advendiküünlaid ja enne seda esinevad siis ka kirikukoorid. Ja pärast eesti jõulusiis esinevad Eesti vähemusrahvuste esindajad ja tuleb tantsu. Tralli rohkem, millest lähtudes üldse olete jõuluturu kontseptsiooni nii-öelda üles ehitanud, kas, kui sel aastal uue ettevõtjana siin jõuluturgu hakkasite tegema, kas nii-öelda seadsite sihid ka kuidagi teistmoodi? Jah, sihiks oli teha ikka paremini, kui senini olnud on. Et ka senini on olnud jõuluturu väga armas, väga kompaktne ja inimestele kindlasti omaseks juba saanud ja meie aga lahendasime nüüd siis müügikohad natukene teistmoodi, ehk siis nad on avaramad, nad on majad ise on igast küljest avatud ja välk, püüdsime vältida selliseid kinniseid seinu, mis, mis siin võib-olla eelmistel aastatel ainukese kusena võib-olla kellelegi silma võis jääda. Et meil, nagu näha on kogu plats igast küljest avatud ja see oli ka linnaosa üks soovidest, et jõulukuusk oleks vaadeldav vähemalt kolmest peatänavast tulles ja nagu juuresolevalt pildilt näha, siis, siis on see jõulukuusk ükskõik millisest nurgast tulles tähendab et see oli nagu põhieesmärk, et tehaseplats avaramaks ja õhulisemaks. Ja teine eesmärk oli kindlasti pakkuda kauplejatele mõnusamat ja meeldivamat kauplemispinda. Et selle jaoks oleme käinud ka välismaal neid vaatamas ja oleme uhked oma varikatuste üle, mis katavad klienti leti ääres seistes niimoodi, et talle krae vahele vihma ei tilgu. Ja üldiselt paistab kauplejate nägudelt, et nad on väga rahul oma müügikohtadega. Kuidas olete valinud siia müüjad ja osalejad? Põhiline osa meie kaupledest moodustab ikkagi eesti käsitöölised ja nemad müüvad siis nii kootud esemeid, kingitusi, puust taieseid, sepistatud tooteid ja oleme püüdnud rikastada kaubavalikut ka mujalt maalt toodud kaupadega, mida me oleme käinud isiklikult välismaal välja valimas. Ja need kindlasti ei kattu eesti käsitööga, vaid on midagi hoopis erinevat sellest, mis eesti käsitöölised sill pakuvad. Igal aastal on olnud kriitika ka eelnevatel aastatel selle kõrge kohamaksu pärast ja lehest olen ka lugenud, et kohamaksud tõusnud väidetavalt lausa 36-lt 1000-lt kroonilt 44-le 1000-le kroonile mis siis Eesti käsitöötegijaid või eesti käsitöötegijatest mitmeid on eemale peletanud. Hindade kujundamisel oleme me võtnud aluseks eelnevatel aastatel väljakujunenud hinnad, mis raekoja platsil alati olnud. Eelmised aastad olid põhiline koha maksumus 36000 pluss käibemaks, mis teeb kokku 43200 krooni. Nii et jah, me oleme hindad tõstnud 800 krooni võrra ja ma usun, et see on ka õigustatud hinna tõstmine, kuna linn tõstis meie rendihinda neljakordseks. Et usun, et keegi selle peale ei pahanda. Ja ennem selle otsuse tegemist oleme me uurinud turgu ja oleme kursis, et ka kaubanduskeskustes täpselt samasugune hind mõnes kohas kohati isegi kõrgem ja ka eelmiste aastate jõuluturgudel olid kohati hinnad isegi kõrgemad. Ütleme niimoodi, mis võib tunduda, et see hind on kallis, siis see küsimus võib olla tekkinud sellest, et see periood, mis siin kaubelda, on väga pikk, seal nimelt 44 päeva. Et kui oleks perioodi pikkus üks, kaks või kolm päeva, siis sellele vastavalt tuleks hind üks, kaks või 3000 krooni. Mitmed müüjad, kes eelmistel aastatel oma kudumite nahkade või puidutoodetega väljas on olnud, siiski sel aastal siin ei osale, nad on kurtnud, et ikkagi nende jaoks on hind liiga kõrge. Kas ei oleks saanud neid ikkagi meelitada siia eesti käsitöölisi, kes varem on alati osalenud? Kohtade täituvuse järgi ei saaks ütelda, et nad ei ole siia tulnud, eesti käsitöölised on siin esindatud kindlasti suuremas koguses kui seni varem, et meil on juba kohti müüdud välja rohkem kui on eelnevatel aastatel olnud ja osade käsitöölised on loomulikult valinud endale ka uue suuna, ehk siis läinud välismaale kauplema. Me oleme peaaegu et iga kauplega isiklikult rääkinud, kas kokku saanud telefoni teel rääkinud ja nagu ma ennist mainisin, et need kauplejad, kes eelnevad aastad on kohal olnud, on enamus ka sellel aastal kohal ja meil on väga palju uusi tulijaid, uusi eesti käsitöölisi ja oleme ka pakkunud Eesti kunsti ja käsitööliidule eritingimusi, ehk siis tasuta kohti. Aga nii palju kui meile vastuseks öeldi, et paljud käsitöölised on saanud siis PRIAlt toetust ja, ja on otsustanud minna selle toetusega hoopis välismaale kauplema. Aga kuidas te ise näete, kellele on Tallinna jõuluturg suunatud, kas eeskätt välismaalastele või eeskätt eesti inimestele? Mina tahaks öelda, et eeskätt Eesti inimestele ja nii palju kui mina asjast aru saada. Ma usun, et iga eestlane käib vähemalt korra selle perioodi jooksul siit läbi, et saada sellist suurepärast jõulutunnet ja jõulumeeleolud olu meie kultuuriprogrammi näol ja kindlasti selle Eesti ilusama kuuse näol. Ja loomulikult ei puudusid ka turistid, iga turist, kes saabub Tallinnasse, käib ka kindlasti vähemalt korrasid raekoja platsilt läbi. Nii et on oodatud kõik nii Eesti inimesed kui ka välisturistid. Rääkis jõuluturu korraldaja Diana harusoo. Aga tagasi külastajate kommentaaride juurde. Repo tülitaks TD raekoja platsi jõuluturule laptei kuidas, kuidas teil lihtsalt oli selline jäi tee peale ja laps tilisenud siia. Praegu jõuluvana kodu, jõuluvana maja pikas sabas. Mida te ootate, mis siis juhtub, kui sabale rase istud? Mis missi arvelt? Arvasime, et me soovime midagi head jõuluvanale. Et me arvame, saame jõuluvana selle eest, et olemas on. Aga sama küsimus, et mis tõi, tõi just täna jõuluturule meil täpselt sama asi, et ega ma muidu kui lapsel poleks olnud tahtmist jõuluvana kohata. Aga kas väike võis ka, julgeb raadiosse midagi öelda? Aga ka see on esimene aasta teil siin käia või on juba traditsioon? Ei, ei, kindlasti mitte, ma siin lase tööl käinud ühes putkas. Varem siitpoolt võib olla, teinekord on aga see mul iga päev töö, töö teie peale, nii et enam-vähem olen seda turgu nii et, aga aga rohkem käisid niimoodi läbi. Tõttan äri. Just nimelt, et kui palju see turg on nende kohalikele eestlastele ja eestlastele jõuluhõngu saamiseks sobilik ja kui palju ta on selline müügi paike müügikoht? Ka Lätis on nagunii selline turismiturismile, kas sa ei ütle, et kui ma mõtlen, kui ma ise välismaal käin, siis ma lähen, siis ma lähen linna peaväljaku, euro tõrule sellel ajal, et lihtsalt. Aga see on ju tegelikult inimesed on väljas ja et igasuguse ilmaga saab tegelikult väliüritusi videole. Paljud eelmistel aastatel jõuluturul ja raekoja platsil kaubelnud sel aastal siiski ei osale ja üks osa neist on koondunud MTÜ Elukutseliste käsitööliste liit mis rendib nüüd pinda Viru tänaval endises Apollo raamatukaupluse majas. See MTÜ ühendab käsitööettevõtjaid ja üheskoos turundatakse Eestis käsitööna valmistatud sepiseid, puidust tooteid, lambanahku, villatooteid, viltmütse kampsuneid, kodumaist mett ja muudki. Ma tegin sealsamas Eesti lisaks kutsutavas käsitöö kaugemale ajas juttu selle MTÜ ühe eestvedaja Valdur tilgaga, kes ise on puidude mees. Uurisin, kui kaua tema ja tema mõttekaaslased raekoja platsi jõuluturul varemalt käisid. Ja päris piisavalt kindlasti tubli 10 aastat vahelduva eduga, et mina isiklikult olemas, paar korda vahele jätnud. Aga väga paljud meist on seal jah käinud, kuni selle aastani täiesti stabiilselt. Aga mis sel aastal siis takistuseks sai? Erinevate arvude summa sai nagu takistuseks, et mõtlen, et see pood on kindlasti sellel positiivsel poolel, et see, kuna meil läheb siin suhteliselt hästi siis me ei pea, on nagu eraldi pingutama või tähendab, see aitab nagu elada ja seda käivet tekitada. Teiseks, eks kõik on juba palju kaua käinud ka ja tegelikult ka väga raske üritus, ma nagu väga igatse olla 40 päeva ise õues, eks ole. Mitte aasta kõige helgemale ajal. Ja ja noh, eks seal on kui juba noh, eks seal on mitu-mitu asja, eks ole, filon hinda küll on teadmatus, just see aasta korraldaja vahetus, mitte et ma mitte, et ma ütleksin, olnud halb oleks aga lihtsalt väga pikka aega oli väga suur teadmatus ja me tegime oma plaanid lihtsalt ennem ära, sest sellega kahjuks ei saa riskida. Aga hind on ka sel aastal vähemalt ajakirjanduse Alladel tõusnud, eelmisel aastal küsiti 36000 Eesti krooni. Ja sel aastal 44000. No aga kuidas seal ringi vaatad, siis nagu tegelikult makseid, nagu tundub, et on selle raha eest või tähendab seal need kohale tulijaid, et et Ma arvan, et väga paljudel tasub see isegi selle summa juures ära lihtsalt noh, kes on, millist pingutust nõus tegema. Muidugi see hindan aasta natuke tõusnud, et see on iga aasta käib korra meediast läbi, kaasik, juuksed jälle tõusis või tähendab, et oioi kui kallis. Aga kui natukene uurideksin, iga ruutmeeter vanalinnas maksab midagi, eks ole. Et lihtsalt valulävi on kindlasti igav või kui iga kord natuke tõuseb, valulävi nagu tõuseb, et ega väga paljudel ühel hetkel saab lihtsalt mõõt täis. Noh ma arvan, et selles on üks põhjus, miks võiks nii mõnigi ei ole seda näinud, et väga paljud väga toredat, ilusat toredat käsitöömeistrid, kes esimestel jõululaatadel olid pole seal juba ammu ja põhjus väga lihtne, lihtsalt samal ajal peaks tegema asju samal ajal sa pead olema väga tegelikult meie jõululaul, vaata üks nagu sihukene. Negatiivne koht on see, et väga paljud meist ei müü enam pärast jõuluet, nagu tuttav sepp selle peale ütles, et paradoks müüa jõulukingitusi peale jõuluet, noh, see on väga paljudel on see nagu probleem kindlasti. Samas kindlasti nagu osadel läheb siis ka veel väga hästi, sest on, tuleb Vene turist suures mahus, ta ei osta kõiki asju. Olete mujal Euroopas ka turgudel käinud, kuidas seal on korraldatud? Vaata, ma olen väga palju käinud Saksamaal, seal on äärmiselt nagu pikk kultuuritraditsioonidest jõululaul fotodega näiteks jõululaatadele. Et. Seal need asjad väga paika loksunud, eks ole. Et kindlasti oma maine tootja igal vool eelistatud jõuga kui on oma linnas linnas mingi käsitöömeister, seda ta saab kõige parema kohas fakt. Lihtsalt põhimõtteliselt, et nagu igal noh, see näosäilitamise küsimus tänasel päeval, kuna eks ole meie jõululaada, häda on juba siin juba aastaid tekkinud ka selles, eks ole, pole piisavalt palju häid meistreid, meistrikodasid kes suudaks kõik need putkad nagu piisavalt hästi ära täita. Loomulikult imbuks sisse igasugust sodi-pudi ka mujalt, eks ole, küll on neid lendurimütsi Medindsayna siin juba juba põhimõtteliselt aastat võinud kuskilt nurga tagant jälle leida, eks ole. Et see kuvandi loomist jah, kindlasti meil ei ole. Et Saksamaal näiteks on väga lihtsalt väga lihtsad reeglid. Väljapanek peab olema kooskõlastatud või teada, mis sealt tuleb, eks ole. Otsustatakse tõenäoliselt, ma ei tea, kuidas see täpselt käib, ei, komisjon, selleks on ikkagi komisjon või keegi peab hindama objektiivselt ka, et mis see siis meie linnale tähendab, et kui järsku tuleb mingisugune uskumatu uskumatus sinna, mis ei ole meie nägu. Sel aastal on nüüd tekkinud konkurent ka sama firma, mis eelmisel aastal tegi raekoja platsil turgu. Korraldab seda nüüd Rotermanni kvartalis. Miks te sinna ei läinud? Ma olen päris veendunud, et Rotermanni kvartal ei ole sama väga hea müügikoht kui raekoja plats. Väga tublid, et nad selle võtsid, võtsid selle jõu ja tegid, siin on, kindlasti on seal ka oma külastaskonda, kindlasti läheb seal kellelgi väga hästi, ma vähemalt loodan, aga Meie otsus on endiselt samas asjas kinni. Meil on hetkel poed, meil on oma poed, mida ei ole ainult üks praktiliselt igal käsitööministril, kes meie poes siin nagu osaleb, on ka kuskil omal mingi maapood nii-öelda või väiksem pood või või vanem koht mingisugune, et et me tegime lihtsalt plaanid varem ära, et laadal käimine ma veel kord ütlen, see ei ole meelakkumine. Konica, õues miinusega 20 ja ja, ja, ja nii mõnelgi ei ole tervis nii hea, kui on. Ma ei tea, jääkarul. Raekoja platsil müüvad jäädarad. Kindlasti, need inimesed on seal kindlasti, neil on lihtsam püsima jääda, kes jaksavad talvel hästi väljas olla. Rääkis Valdur Tilk, MTÜ Elukutseliste käsitööliste liit. Kuid tagasi raekoja platsile leidsin ka sealt ikkagi tublisid eestimaine käsitöötegijaid. Olen peatanud nüüd Hiiumaa käsitööleti juures. Rääkige, mida teie siin pakute. Kudumeid ilusaid sooje kudumeid, lambavillast kelle tehtud ja kuidas need on tehtud paljude töökate naiste kätetöö. Hiiu, naiste, Hiiu ja, ja mul on abilisi ka mujalt Eestist. Teie ise teete neid ise sinuni kindaid kui ka mütse sokk, mis kõige paremini läheb ikka sokid. Kindlad väiksemad asjad siin jõuluturul hõlpsamini. Praegu just nägin, et siin läks mitu paari Soome paarile, aga kes seni kõige agaramad ostjad on olnud eestlased või välismaalased? Väga raske on nii-öelda Eesti inimesi on ka väga palju ja eriti esimestel päevadel tulevad sellised, kellele läheb korda, kes kohe tulevadki jõuluturule vaatama, mida siin nuut on pakkuda jälle, et et on Eesti inimesi ka väga palju. Olete varem kogenud jõuluturul ja kõige esimesel aastal ka. Nonii kui võrdlete nüüd selle eelmise korraga, kuidas siis kaupleb? Veel natuke vara ilmselt öelda, ma arvan miskipärast, et natukene nõrgemalt, aga veel on vara öelda, Morgan. Kas kellaajast ka oleneb, mis kellaajal kõige tihedamalt siin rahvast on? See turg on siin 44 päeva, kuidas te jõuate siin olla ja kuidas ta ära külmetasin, niimoodi nutnud? Kas küljele iga aasta on jõudnud ja saanud? Küll küll saab ka tänavu oldud ja vastu peetud kohamaksu siin ka päris, kuidas sellega olete toime tulnud? Kui ma tuleksin esimest aastat sisse, kindlasti mind heidutaks ja hirmutaks, see on väga kõrge ja see on väga palju tõusnud nüüd möödunud aastaga võrreldes. Aga kuna ma olen siin nii ka osalenud ja noh, ma tean, et et, et ma vean välja kogemus toetab ja ja inimesed ikkagi jõulud rajal ostavad villaseid asju või millal ma siis veel seda müksin? Kui tähtis teile, kui käsitööst elavale inimesele üldse see jõuluturusissetulek on, kui terve aasta lõikes vaadata? Kõige tähtsam ongi kõige tähtsam. Tegelikult on terve aasta ettevalmistus selleks muul ajal ja muud üritused on sellised nagu toetavad või aitavad aastaringselt seda hoida. Ja siis jõuluaeg on see, mille järel saab teha sellised suuremad investeeringud ja suuremad ostud, mida on vaja. Mida käsitöö tegemisel kinnaste sukkade tegemisel üldse investeeringuks vajan? Materjali kudumismasinat näiteks tahaksin kodulehekülge teha järgmisel nüüd peale jõuluturgu saab see võimalik. Väga palju asju on vaja, riskisin iseenesest, et ruumid on vaja. Kohad inimestele, tasud. Oma kõik seal ikka ostjate kohta kummad on heldamat, kas eestlased või soomlased? Ma arvan, et nii ei saa küsida ja vastata. Ma vaatasin, see soome paar ostis siin kohe kaks paari korraga. Kas eestlased raatsivad kaks paari korraga osta? Ja söövad küll, kui neile meeldib, et on käsitöö puhul on nagu väga palju erilisi ja ilusaid asju, et ikka ostetakse. Jõulude ajal ostetakse ju rohkem kui üks kingitusi. Ka palju edu igatahes teile, aga kellega ma rääkisin? Monica Vannal, oi, kooslume. Tere, avalast vikerraadiost hellitan, mis teid jõuluturule? Ei, miks me tulime, me tulime lihtsalt nädalavahetust laupäeva veetma täiesti täiesti niisama, et mingit sellist kauba ostmise plaani ei ole ja, ja, ja lihtsalt niisama, et laps vajab siin seda päevas tund ja ja ringi jalutada ja koht tulla. Siin on ju päris palju inimeste jutuvada ja muusikat, kuidas siin magada saab laps? Kusjuures sellepärast, et üldiselt väikestele sellistele meeldib, kui mingi sihuke monotoonne müra käib kogu aeg, et see on isegi sihuke positiivne, mõjub hästi unele. Olete glögi juba kätte saanud? Jah, ikka ikka sellega sellega siin tavaliselt see asi algab ja, ja, ja ka lõpeb. Aga te olete pakutavat kaupa uudistanud juba natukene, aga mitte eriti, sest tegelikult on niimoodi, et minu arust sel aastal üks ja sama kaup siin, et, et enam-vähem on teada, mis siin nagu. Ja, ja, ja praegu veel ei ole konkreetselt nagu midagi siit sellest sellest pakutavast, nagu vaja ka, et, et selles mõttes ei ole. Ei ole väga kaubale siin pilku peale visanud veel. Et jõulukingid ei tulesid turuga ei. Mitte eriti ei ole tulnud, pigem mitte kuigi jah, tundub, et või noh, jah, nüüd ei saa ju siin sõna võtta, sest pole ju uurinud neid asju täpselt, aga, aga tundub, et see on ikkagi rohkem nagu selliste välis välismaalastele pakutav ja, ja kuidagi sihuke Siuke ekspordimekk mann on nagu juures või noh, hinnad on ka ikkagi tegelikult suhteliselt kõrged, et kui siin eelmine nädalavahetus käisime ka siin tegelikult jah, jalutasime ka jällegi lõunas une une tarvis ja siis siis me avastasime ka, et hinnad on ikka siin suht kõrged, et mingi käpiku paar oli siin. Ma ei tea, kaks-kolmsada krooni, et siin mul endal nad käes on siin vanaema kootud ja ja, ja selline, et ei, ei ei ole ostnud jah, eritasid midagi. Aga milline üldmulje jõuluturust on? Minu arust aasta-aastalt on aina paremaks läinud see, see turg siin, et algusaastatel oli ta niuke väike ja kehvake, aga praegu on ikka näha, et rahvas siin on ja ja, ja kuna noh, me oleme ise käinud ka mujal välismaal jõuluturgudel, näiteks siin Saksamaal kus on ikkagi suured suured turud ja, ja seal ongi nagu need jõuluturud põhiliselt orienteeritud sellisele rahva nagu koosviibimisel, et et on söögid-joogid, kõik need traditsioonilised nii-öelda siuksed söögid-joogid. Ja, ja noh, mis nii-öelda rahva rahva kohale toob. Et et, et siin siin nagu tuleb aasta-aastalt seda aina rohkem juurde, et see nagu toob rahvast rohkem kokku, et et ei ole niivõrd orienteeritud sellele nagu kaup kauba müümisele ja sellisele asjale Tore, soovin teile kena, ei ole, jätkab aitäh, aitäh teile ka. Räägin Kesklinna vanem Aini härmiga. Kuidas teie olete käesoleva aasta jõuluturuga Tallinna raekoja platsi jõuluturuga rahule? Mina isiklikult olen rahul sellepärast, et arvestades seda, see on täiesti uus tegija, meil sellel aastal on turg ilusti käivitunud ja vaadates ka külastatavust, siis pean mainima, et jõuluturgu külastab päris palju rahvast. No kui linn seab oma tingimusi selle turu korraldamiseks, siis millest linn lähtub Meie lähtume sellest, et oleks visuaalselt ilus, et oleks kultuuriprogramm ja oleksid kaetud ka siis sellised erinevad lõigud, et oleks nii kaubandust, oleks toitlustust ja oleks ka meelelahutust ja need tingimused minu arvates on praegu täiesti olemas kõik täidetud. Igal aastal kõlab ka etteheiteid selle kohta, miks on turg on väga kallis ja sellest tulenevalt leitakse, et just see on asjaolu, mis peletab eemale eesti käsitöölised ja, ja nii ongi seal ka kaupa, mis on pärit Lätist või last. Miks see nõnda on ja, ja kas linn ei saa siin oma konkursitingimusi tehes ja seades midagi teistmoodi teha? Linn ei saa konkursi tingimusi seades kindlasti panna piiranguid ettevõtjale, sellepärast et linn annab kasutada oma väljaku ja, ja linn saab siis kaetud ainult selle väljaku kasutamise kulud. See, kuidas nüüd ettevõtja edasi investeerib ja kuidas ta müüb oma toodet ikkagi juba vabal turul toimuv kõik, et selles osas oleks küll hästi imelik, kui me nüüd ühele ettevõtjale siis Tallinna linnas määraksime ette, mis hinnaga ja kuidas ta peab siis oma tegevust, et reguleerima ja muidugi, kui nüüd keegi küsib, et aga miks siis linn ise ei tee seda? Jah, kindlasti võiks palgata endale hästi suure meeskonna, sellepärast et nagu te aru saate, sellist sellist ettevõtmist ei tee 103 inimesega, nagu meil on ettevõtlusosakonnas, ehk siis ma arvan, et see tuleks linnarahvale oluliselt kulukam, kui hakkaks linn ise seda korraldama, ehk siis oleks kauplejatele see natuke odavam. Aga see, et ta on nüüd oluliselt kallim või mitte, oluliselt kallim, see hinnatase on püsinud juba aastaid enam-vähem üks ja seesama, nii et ma arvan, et see ei tohiks olla küll ettevõtjatele, kes seal kauplevad, mingisugune suur üllatus. Tänan kommentaari eest, Kesklinna vanem Aini härm, kuulame siia vahele taas ka rahva häält. Tere avaldust vikerraadios tülitan, mis tõi, tõi jõuluturule? No ikka traditsioon, et igal aastal on siin niisugune tore turg ja, ja, ja noh, loomulikult jõuluturg talvel, aga eks suvine turg, mis siin on vanalinna päevade paiku ja see on ka niimoodi, annab nagu värvilinnale, eks Raekoja plats on ju turuplats. Tavaliselt ma vaatasin, te vaatasite kindaid, kas tulite midagi konkreetset otsima? Ikka kindlaid peab, käpikuid peab ikka talvel ostma, et võib küll ka nii-öelda suvel reli raudtee, aga, aga need kõige soojemad kindad on siin talvel, et see nagu noh, sobib konteksti ja siiani suurepäraselt nagu sellele platsile kas endale või kingituseks. Nii endale kui kingituseks. Mis teie arvate? Sellest torust siin mina arva, näinud base, teeb sealt, et see on väga tore ja, ja uued majakesed on tehtud ja ma arvan, et kõikidele on parem ligipääs siia ja parem ülevaade võib-olla isegi parem kui eelmisel aastal. Tundub, et tänavune Müüjad ei pea nii hullusti külvetava nagu varem, et ainult reporter väriseb, aga müüjad on soojad. Ja suur aitäh. Ilusat jõuluaega teile, aitäh teile ka. Räägin nüüd Liivi Soova ka Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidu juhatuse esimehega. Teie olete oma sellest nimetatud ametist tulenevalt käinud mitmete riikide laatadel, aga ka jõuluturgudel. Ja kui te nüüd võrdleksite Tallinna jõuluturgu ja seda, mida te mujal olete läinud, siis, Milline see olukord on? No üldiselt on niiviisi, et Tallinna jõuluturg on võrreldes teiste jõuluturgudega rohkem selline suuremate poodide kogumik, sellepärast et tavaliselt jõuluturgudel on nii, et ühest letist müüakse ühte asjalett on pisikene hästi palju müüakse meeleolu ja võib-olla tõesti Varssavis ma olen näinud ka sellist jõuluturgu, kus on nii palju kampsuneid ja nii palju kaup. Et üldlevinud on see, et jõuluturg on, on tõesti tavaliselt üks selline ettevõtmine, mille korraldab üks ettevõte ja see tähendab seda, et jõuluturg on igal pool üldjuhul kasumlik ettevõtmine, see tähendab seda, et jõuluturukorraldajal on õigus määrata hinnad, on ju õigus kutsuda turule neid inimesi, kes peavad seda jõukohaseks ja sellisel sellisel kujul üldjuhul kujuneb jõuluturg, sest jõuluturg ei ole reeglina kusagil maailmas. Kohaliku rahvakunsti esindaja. Aga sain ma aru, et mujal riikides siiski see pilt turul on erinev, kui meile. Nojah, see on, on tõesti väga erinev, kui nüüd võttasid kõige lähemalt meil nagu Riias, siis kui Riia jõuluturul käia, olen seal mitu korda käinud ja kavatsen ka homme sinna minna. Et Riia jõuluturg on võib-olla natukene rahulikum, et sa märkad seal nagu tõesti rohkem sellist kohalikku käsitööd, kuigi ma tean, et seal on ka palju mujalt tulnud inimesi, sest turukoht on kallis ja tulevad need, kellele see taskukohane. Kas teistes riikides ka kuidagi reguleeritakse seda, kas näiteks linn või kohalik omavalitsus kuidagi sõnastab teistmoodi, milline see jõuluturg võiks olla ja sellest tulenevalt ka see tulemus ongi siis teistsugune. No kindlasti on, on väga paljudes kohtades tehtud piiranguid ja üldiselt püüan, püütakse ikkagi müüd müüa, nagu jõulumeeleolu on, on rohkem ruumi veel rohkem tähelepanusöögile pühendatud ja kõikvõimalikele atraktsioonidele, aga, aga tegelikult kõige ilusamat torud on muidugi need, kus, kus näidatakse kohaliku rahvakunsti, just nii nagu augustikuul võib Ungaris näha, kus on kaheksa kilomeetrit maakondade erinevat rahvakunsti, aga see on juba riiklikult täiesti kinni makstud, et seda, sellist turgu ei jõua keegi ise pidada. Ega ma kohta osta. Et sellised need sellised need turud on, aga selge on see, et inimestele on vaja jõuluturgu ja, ja kui nüüd vaadata seda meie jõuluturgu ja ma tean ka seda, kui palju on pahandust ja pahameelt kutsunud esile see jõuluturg siis kui sel aastakujundust vaadata, siis ma arvan, uus turu omanik on püüdnud üht-teist teha, on muidugi uued, uued, need turu müügikohad on ja, ja kindlasti on parem see, et müüakse ühest turu väikesest putkast, kui see, et ümber selle putka on hästi palju müüjaid. Aga kui vaadata meie armast raekoja platsi, siis tundub ikkagi, et seda platsi on väga ahistatud. Ja kui te nüüd minu käest küsite, siis minu jaoks on kõige kurvem koht sellel sellel turul just tuld suur lava, ma isiklikult ei saa sellest aru, miks see peab nii suur olema, sest ta varjab meie ilusa raekoja platsi ja ma arvan, et ei ole jõuluajal külmal ajal vajaga nii palju esinejaid selleks et oleks nii suur laadaplats. Ütlen, et käisite Tallinna jõuluturul, siis mis mulje teile? Pakutavast kaubast jäi noh, seal on suhteliselt, et palju on kampsuneid ühenel, näe, ühe ühesugust kaupa mitmes mitmes turuputkas, aga ma arvan, et ei ole üldse lihtne turutegijal leida sinna kauplejaid. Ma olen täiesti veendunud, et üks endast lugupidav meister, kellel on olemas pood või kellele, kes läheb messile kusagile, et oleks nelik, ma ei tea, mitu päevas on üle 40 40 päeva vist, et oleks neli, 44 päeva, et ta oleks nõus selles selles putkas olemas ja müümas, et selge on see, et see on kasumlik ettevõtmine ja, ja müüb üks ettevõte, kellel on rohkem kaupa, kellel on laadakaup ja kes võtab endale siis tööle inimesi, kellel muud tööd ei ole ja ta on nõus sellistes tingimustes nagu kauplema. Aga muidugi, Eesti inimestele ja Eesti tarbekunsti- poodidele käsitööpoodidele on see väga raskeks katsumuseks, sest nii pikk periood palju laatasid Tallinna linnas aitavad muidugi sellele kaasa, et väikesed käsitööpoed, kes ei ole just kõige paremas asukohas Tallinnas, jäävad kängu ja ütleme, rasked ajad on ju ees, et nad lihtsalt peavad ennast kinni panema ja see on ka see, mis tekitab nagu käsitöömeistritest ja võib-olla ka üldsuses natukene pahameelt, et me ei suuda nagu reguleerida Tallinnas kauplemisnii, et jääksid ellu ka meie käsitööpoed ja väikesed butiidid. Aga kui palju seal on eestimaist käsitööd? No seda on nagu, nagu raske öelda, et ma ei saa teile öelda, kui suur protsent on, aga ma nägin seal Saaremaa kadakamüüjaid, mis oli iseenesest väga tore. Ja, ja muidugi palju on just seda villast, mis on Eestile nagu hästi omane see kinnas ja see sall ja semiootik. Et see nüüd selgelt ei olnud suures osas eestimaine. Tegelikult Diana harusoo ütles, et ka rahvakunsti ja käsitööliidule pakuti võimalust osaleda jõuluturul. Aga te ei soovinud, miks nõnda? No see pakkumine tuli tegelikult liiga hilja, see tuli siis, kui mardilaat pannud, see oli viimasel päeval ja reeglina on kõik inimesed nagu juba oma plaanid teinud, meister teab, kus ta oma kaupa müüb kui palju ta seda tootnud on ja, ja see on lihtsalt seotud selle liiga hilisemaks kumisega ja muidugi teine lugu, mis tõesti on, et ma isiklikult arvan ka, et jõuluturg ikkagi ei võiks olla nii pikka aega, sest et ma arvan, et see on kuidagi ka nendele inimestele, kes seal müüvad liiga liiga, liiga pikk aeg ja me ei saa kunagi rääkida meistrite turust, aga käsitööliidus on meistrit kirjas. Ja, ja see tähendab seda, et muidugi on võimalik opereerida ja on võimalik kõike seda rääkida ja ma usun, et et näiteks Eestis võib-olla, et me läheme ka kunagi selle süsteemi juurde ja ma arvan, see on õige, nii nagu tehakse saamide juures põhjas. Et need, kes on, kes müüvad kohalikku käsitööd, nendel on nagu teine hind ja seda korraldab kohalik käsitööorganisatsioon ja kõik need teised, kes tahavad tulla siis turule oma kaupa ka müüma, et neil on natukene, te ei näinud. Ma ei tea, võib-olla, et see oleks nagu õige kompromiss, aga, aga sellest ei saa kindlasti rääkida novembris, vaid sellest peab rääkima hoopis varem. Suur tänu Liivi Soova, Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidu juhatuse esimees. Nagu saate alul lubatud, siis läheme mikrofoniga Rotermanni kvartalisse, kuhu on konkureeriva jõuluturu teinud firmamis raekoja platsi peale korraldatud konkursi kaotas. Rotermanni jõuluturg on avatud 19.-st novembrist kuni üheksanda jaanuarini. Külastajaid oli seal laupäeva pärastlõunal hõredamalt kui raeplatsil. Samuti olid mitmete kioskite uksed lausa suletud. Oleme nüüd siin Rotermanni jõuluturul siis lambanahad müügil, kust Rotermanni turule hambarahad talitanud, ikka ikka eestimaalt. Lään, Lääne-Virumaa kandis Rakvere kandist siis oled ka sealt pärit, müütilised siin töötavad samas firmas, kes lammuti tulevad, et Rägavere mõisas siis täpsemalt. Kas on ainult nahad siin võivokute nahkadest tooteid ka? Siin on, siin on natukene vähem nagu selles suhtes väljas, aga Raekoja platsis on veel suurem valik rääkinud. Et te olete kohe mõlemal jõuluturul täpselt jõuluturul esindatud. Kuidas siin turul rahvast on? Natukene hõredamalt, kui raekoja platsis, tundub, et on, aga täna üllataval kombel on päris palju, et et nüüd läheb hästi ja et ei saa täna üldse kurta millegi üle. Aga kes siin rohkem käivad eestlased, soomlased, tundub, et täna nagu pooles põhimõtteliselt, et on soomlased, rootslased kui ka eestlased. Et kõikjal esindatud vene rahvusest pole muidugi näinud inimesed et seda seda ei ole. Millal nemad siis tulevad? Loodetavasti varsti tulevad. Teie olete laada? Jah, et siin uue, meie uue aasta kanti väärtust. Et oleme üheksandil, oleme lahti, et siis ju nad siis seal aasta alguse poole tulevad. Kes heldamad ostid on, kas eestlased või turistid? Turistid kipuvad rohkem tingima, et eestlane ikka vaatusel võtab ikkagi selle hinna järgi, mis meil on, et välismaal kipub tikk ikkagi tingima, et et turul, kas siis ei saa tingida või saab, ikka saab ikka. Oleneb kuidas tingitakse, et ega ma ise ise nagu selles suhtes ei hakka pakkuma, et kui, kui, kui on huvi, siis muidugi saab. Oksitan vihje eestlastest turu külastajatele. Hispaaniale. Aga aitäh heade õlaga deli Hedi. Tere avaldust veenvalt tülitanud vikerraadiost olen mina. Mis tõi siia Rotermanni jõuluturule, siis tulime vaatama lihtsalt jõuluvõrke. Olete raekoja platsis ka juba käinud ei ole. Esimesel advendil käisime, aga see oli selline rohkem omavahel ja siis oli hästi palju inimesi, et seda siis olid rohkem turg kui jõuluturg. Aga sel aastal ongi kaks turgu, üks on raekoja platsist, teine mõne kvartalis. Võrdlete kumb rohkem meeldib? Siin on kuidagi mõnusam tunde värk, et siin on kuidagi parem tunne mida spetsiifilist hoidsite. No turu pealt ikka midagi kohalikku käsitööd, kudumeid, sokke või kindaid või kest. Loodame nagu kohalikku kaupa leida. Aitäh ilusat jõule, aga teiega. Proua avaldas vikerraadiost, tülitan, mis teid ei jõuluturule? Kingitusi otsime teistele pereliikmetele vaatanud nahkkindaid, aga labakuid otsin jõuluturult, üks. Ühel aastal sain mardilaadal sain. Ja nüüd tahaksin teistele ka veel kinkida. Kuidas volik tundub? Vähe olen veel jõudnud ringi vaadata, ka natukene üheülbaline tundub. Lootsin, et rohkem niisugust käsitööd. Praegu me räägime siin Rotermanni jõuluturule ka, kas plaanite raekoja platsile ka minna? Sealt ma jalutasin läbi ja mulle tundub, et praegu, et siin on mõnusam ringi käia, miks siin mõnusam on siis natuke rohkem õhku kui ei ole nii koos. Aga kui vaadata, killusta, hindasid vaatrida. Vaatasin ja väga ei ehmatanud need lambanahksed väga ehmatanud sõrmikud olid 150-ga ka nüüd labakuid sobiva suurusega, tahan näha, kas on veel kuskil labakuid sihukest maal käia. Suve kahju. Aitäh. Ilusat jõuluaega teile ja tänan teile ka. Tere avaldust vikerraadiost lülitel sinna kaalid rahteri kirjadega kiosk, mida teie siin pakute? Meie pakume dolomiidi Saaremaa uhkemat uhkelt marmorit siis pakume Saaremaa piparkooke igasuguseid suuri ja väikseid siis pakul hästi head tervisele kasuliku õuna ingveri? Oki siis Kle GM-is lapsed võivad juua. Ja muidugi meestele midagi veini, mis hästi soojad Serbia lõbusaks teed. Kas olete varasematel aastatel ka käinud siin jõuluturul või Tallinna mõnel teisel jõuluturul? Jah, ainult raekoja platsil. Aga sellel aastal sattusime siia selle Kaali trahter kioskiga. Kuidas seal vist rohkem p? No seal oli jah, neid läbikäijaid palju rohkem, kes läheb rongile ja kes tuleb rongilt, kes läheb tööle, aga siin on jah, päris palju vähem. Tulete toime omadega? Ei oska öelda, eks seda aeg näitab, jõulud on ees, uue aasta vastu võtta, on ees. Nii et jaanuarikuus võib siis juba mõelda, mis, mis saab ja mis sai. Tere, vabandust, tülitan vikerraadiost, mis teid jõuluturule tõi? Tegelikult me jalutasime siit läbi hoopis. Me vaatasime, kui neid putkasid üles pandisin, et nägi üsna masendav välja, aga nüüd kui lumi on maas ja katuste peal ja ja kõik need asjad on välja pandud, see on päris kena. Kas vaatasite, mida siin müügiks ka pakutakse? Ja isegi ostsime asju, meil on seal üks, c Buraska ja üks geeno korv. Ja siis vaatasime neid lambanahku ka, et et siin on natukene rõõmsa meeleolu kui balti jaama turul. Aga kas te olete raekoja platsi jõuluturul kogenud? Ei, sinna ei ole jõudnud veel. Järgmiseks läheme sinna. Aga kuidas jõuluturu, üldmulje teile tundub? Lukas hea tuju toob? Tema räägib inglise keelt. Raju man from Finland. Tühev christmas makettplaat Räpin. Sellised olid siis jõulumeeleolud Rotermanni ning Tallinna raekoja platsi jõuluturgudele. Jään lootma, et vaidlused selle üle, milline peaks olema õige jõuluturg ja milline osa sellest peaks olema eesti käsitööl ka lõpuks kuhugi viivad ja et järgmisele aastal enam jõulumeeleolu varjutama ei pääse. Samas ega jõuluturg ei olegi ju jõulude kohustuslik osa. Tallinna jõuluturgudel käis Arp Müller.