Mis sel korral me rääkisime renessansist, aga ideoloogilises plaanis on USA-s väga tihedalt seotud reformatsiooniga ja reformatsiooni kohta võib-olla üldiselt kõigepealt niipalju, et reformatsioon on sotsiaal, poliitiline ja ideoloogiline liikumine 16. seitsmeteistkümnendal sajandil, mis haaras lõpuks enamike Lääne-Euroopa maid ja mis oli suunatud eelkõige keskaegse katoliikliku kiriku vastu. Seda laiemas plaanis kitsamas tähenduses. Teatavasti mõistetakse reformatsiooni all katolitsismi dogmade ümberhindamist, mis toob ristiusulõppe lõpuks uue suuna protestandismi juurde. Ja Kuueteistkümnendal Islandil alguse saanud protestantlik liikumine esitas ju loosungi, mis oli seotud mitte kartulid sismi parandamise või väikese kosmeetilise remontimisega vait. See loosung oli suunatud eelkõige katolitseismi vastu ja see loosung kuulutas võitlust katolitsismiga. Ja me teame ajaloost ka seda, et ideeliselt vormistati see mingis mõttes just Martin Lutheri poolt. Kusjuures. Kõik reformatsiooni ideoloogid kutsusid tagasi apostlite ajastusse. Ühesõnaga nagu rõhutasid inimese isiklikku usku tema individuaalset vastutust jumala ees. Ja see liikumine tervikuna ei olnud suunatud siis mitte usu kui sellise vastu, vaid eelkõige kiriku vastu ja me ilmselt teame ka ajaloos seda, et reformatsiooni tähtsaim idee oli ju see, et inimene peabki isiklikult vastutama jumala ees, ilma igasuguse kirikliku rarhia vahenduseta. Jaa. Reformatsiooni ideoloogid olid ka seisukohal, et pääsemine toimub mitte niivõrd heade tegude kaudu, kuivõrd just puhtsüdamliku ülestunnistuse ja kahetsuse abil. Ning et tahte jumaliku ette määratluse tõttu on igal inimesel vahetu personaalne suhe jumalaga, isiklik süü ja vastutus ja et kirik ei saa ega olegi võimeline lähendama inimest jumalale ja seetõttu ei pea ja ta ka vahendama ja nivelleerima nendevahelisi suhteid. Ma võib-olla juhiksin kuulaja tähelepanu siin sellel et see idee inimese isiklikust vastutusest jumala ees on ju väga tihedalt seotud sellega, mida hiljem seitsmeteistkümnendal sajandil räägib dekaad ja teised tolleaegsed filosoofid kes rõhutav, vaat seda, et inimesed on oma mõistuse poolest algselt võrdsed, mingis mõttes Lutarist saab alguse see võrdsuse idee inimeste vahel, aga võib-olla räägimegi natukene konkreetsemalt dema. Kui lubati, härrased, ma enne kui minna, ma usun, Toomas Paul, väga siin, hästi hakkama, nüüd arendan edasi Lutheri teema, aga ma sooviks ta siiski selle taasta, miks, vot nii nagu sa enne ütlesid, et see isiklik vastutus, eks ole, ja nii edasi, need on kõik jooned, mis, mis nüüd kajastus, tulid kingitud ja milline oli Saksamaa, ütleme, luteruse teki momendiks, ütleme 16. sajandi alguses Saksamaatari puhas, tüüpiline sodaalne maa föderistlik aga juba oli tunda küllaltki suured nihked, vot sellises just eluolus ja me ei saa seda jätta. Arvestamata. Kui Saksamaa oli traditsiooniliselt killustatud olnud ja paljudesse riikidesse vürstiriikidesse Habsburgide, ütleme kõige tuntumad tugevamad nendest siis seoses suurte avastamisega seoses hindade reformiga Euroopas seoses kaubateede traditsiooniliste kaubateede nihkumisega, Saksamaalt muudesse aladesse seedi kaasa teatud kriisi, nagu eelduse ja selle pinnalt nüüd varakapitalistliku suhete tekkimise pinnal hakkaski tekki tekkima ka vajadus, vot sellise ideoloogia järele, analoogne ristiusu tekkimise tähendab sotsiaalne tellimus olemas ideoloogia jaoks, mis ühendaks kogu Rooma impeeriumit nüüd uue, ütleme siis, et Armoka energilise, ettevõtliku kaupmehe kodanlase jaoks oli vaja aga vabada täitsa mõtlemist ja loomulikult vastutust iseenda ees ja oma äri ees oma perekonna ees. Need olid juba sellised taustalt, kui me siia lisame juurde, et Saksamaal dolla näiteks taas on luksuslikud ja rikkad linnad, Augsburgi kiirgus oli väga tuntud, seal olid ju need kuulsad pankurid, Fougherit ja Velzerid jonn või näiteks Nürnberg ja need väga suured siis keskused jäävad, sinna hakkas see ettevõtlik, uue mõtlemisega nüüd kas Maattunud talupoeg või ei välja kasvanud, seal tsunftitööline softid hakkasid lagunema, sellel ajal tekkisid juba nii-öelda haju manufaktuuri ja tekkis ka sellised kuidas neid nimetada siis nagu laenu, sellised valufaktuurid, kus juba hakati avansseerima teatud tööd, protokapitalistlikud, Sist ettevõtet, vot see kõik mõjutas väga palju linnakodaniku-ist, elu, trükitööstuse tohutu tõus, sellel ajal laienduse tõus, uute, ütleme, metallide kasutuselevõtt, hõbedatoodangud, muuseas Saksamaa 16. sajandil ületas kõiki Euroopa teisi maid kokku. Nii et see võis olla see, see, ütleme, sotsiaalmajanduslik baas, alus, kus nüüd tekkis uus mõtlemine. Ma arvan, et siinses positleme, tootmine, olemine ja mõtlemine on väga siiski tehnilisest mõjutanud asjad. Nii et mitte midagi ei teki iseenesest kvat, igal asjal ja nähtusel on sotsiaalne tellimus. Aga see, et nende ideede kandjaks sai Martin Nuter ilmselt ei ole juhuslik. Ühest küljest ta ei saa juhuslik olla, sest tegemist väga tugeva isiksusega, aga kui juba siin taustast meil juttu on, siis ma omalt poolt kah mõnele asjale viitaksin. Eelmisesse saates oli juttu Itaalia linnadest, tõepoolest oli ka Saksamaa linnadel vägevust, aga saks afiotaalid olid ja jäid veel noh, praktiliselt selle sajandini välja võimsateks ja nõnda ühelt poolt oli muidugi kodandlusele vaja seda, aga see puudutab rohkem Calvinid ja Calvinismi. Ja selle noh, angloameerika tõeline kapitalism on puhtalt seotud selle ühe tiivaga mise ja leialgi luterlikes maades niisugusel kombel levinud. Ja teine põhjus on nõnda, et võib küsida, kui palju filosoofia mõjutab kultuuri ja, ja elu, kui palju kajastab seda ainult. Ja täpselt samuti on nõnda ka, et missugused asjad vastuvõtmist leiavad. See on muidugi tagantjärgi vaadates täiesti õige, kui te ütlete tooliku kiriku vastu, muud kirikud ei olnud ju kuskil seal Bütsantsi ise Venemaal olid küll mingisugused, aga meil nii nagu tol ajal Euroopat võeti suletud ladina keele, et keelt kõnelev roopa seal oli üks ainukene kirik ja Itaalias irvitasid need suurpankurid, kui need pandi kirikuvande alla, kas toit halvemini maitseb, siis tähendab see oli niivõrd endastmõistetav. Noh. Nii et kõik mõtleme, et niisugused paavstid nagu Nicolaus, viies pius, teine, Aleksander, kuues Leo, 10. Paulus, kolmas neil kõigil olid vallaslapsed. Tähendab, mida sa võitled sihukeste vastu, nad on ja need sellesama uue aja Maimu kõige paremad eksponendi. Aga see hakkab vastu provintsis, see, see toimib sakslastele eriti veel, kui kooritakse neid Püha Peetruse kiriku ehitamiseks, mille ehitamine kestis üle 100 aasta ja tõepoolest, kunsti šedööver ta on. Aga need asjad on, need ei saa kausaalsuse seoses panna, aga kui siin nüüd reformatsiooni käigust rääkida, siis tegelikult vallapäästjaks oli tal üsna kõrvaline nähtus nimel tindulgentsijate MÜÜK patukustutuskirjade müük. Ja et seda tehti üsna niisugusel robustsel viisil ja et Martin Lutheri Niisugune lootuseta teaduslikult diskuteerida, sellega ei leidnud mingit noh, niisugust õpetatud meestest mingit vastukaja. Ja siis ta lõi 31. oktoobril 1500 seitsmeteistkümnendal aastal Wittenbergi lossikiriku uksele 95 vaidlus teesi. Seal on üsna sarnased nendega, mida ta enne oli pakkunud õpet lastele. Aga needsamad teesid said mingil kombel selle vallapäästjaks, mida Luther ise ka ei kavatsenud tagantjärgi me võime öelda, et ta oli kiriku vastu või, või selle või teise asja vastu. Tegelikult on nõnda, et et see on protsess, mis areneb. Edasi saadetakse kardinal Kaiataanus, siis paavstiga kammerhärra meeldid 1518 519 nende lepituskatsed nurjuvad, kuna kuna nad ainult õigustavad ja nõuavad, noh, see on jälle midagi, mis ajaloos ei muutu. Metropol nõuab põletamist ilma, et õiendaks oma õigust taga ajaks, kui meil on raha vaja. Kui meie majandusele on vaja, siis tuleb anda. Nii et mitte midagi uut ei ole siin päikese all, kõik kordub mingis mõttes. Probleemid on aktuaalsed ka praegu. Metropoli ja provintsivahelised suhted. Siin Eestis tekib mingi, eks ole, Me lõime mingit oma protestiteesid siia, kas siis küll vene kiriku ukse peale seal Toompeal, aga võib-olla noh, piltlikult Teslale ning ülemnõukogu presiidiumi istungil üles küsimused ja täpselt samuti hakkavad legaadid tulema ja saadikut ja ütlevad, et valitsema neid. Nojah, ja ma tahtsingi seda siit rääkida, mismoodi see edasi läheb, nii et järgmine samm olite nüüd lõpuks, mida luteri süda igatses, et teaduslik tislikutatsioon professor ekiga 1519. aastal ja seal ta läheb juba mõnevõrra selle vaidluse käidu käigus kaugemale ja hakkab väitma paavsti premaat ei ole vajalik kantsuseks, konsiilidki võivad eksida. Jaan Krossil oli ideoloogiliselt olnud õigus. Ma arvan, et te ütlete nüüd jälle kole tänapäevased väited väga aktuaalsed. Ja nõnda nõnda et siit lähed nüüd edasi küsimus, kellele toetuda niisuguses võitluses ja 1520. aastal kirjutab Martin Luther niisuguse väga oksa raamatukese saksa rahva kristlikule aadile. Ülescut saadlile, vaata asi oma käe. Ja kui nüüd Vormsi riigipäeval 18. aprillil 1521. aastal nõuab noor keiser Karl, viies ET lute terve oma noh, niisuguse riigi lõhkumise tagasi võtaks siis seal ta ei tee seda, sest tal on juba kulu on see asi levinud, tal on väga tugev tugi selja taga ja kui ta teda keiser ei julge riigipäeval vangistada, aga koduteel. Saksi kuurvürst Friedrich laseb ta ise näiliselt vangistada ja vii park purgilassi, millest kaitseala, millest muidugi on see kasu, et teda hoitakse seal valve all ja 10 kuuga peata. Ma olen ise seda tuba näinud. See on liiga suur, ei ole, seal on paras just tööd teha. Tõlgib uue testamendi saksa keelde. Aga sellel Järviski rüütlite ülestõus Saksamaal 1522 küll sai nüüd lüüa algus, aga, aga see oli just nagu juba esimene siin lainetus vers malka Aldeni liit, eks ole, viis aastat hiljem. No seal on mitu asja, see ka kirikusiseselt tähendab, reformatsioonisiseselt on nõnda, et et 1522 pöördub Luther ise tagasi Wittenbergi, sest seal kippus tema asetäitja varustati juhtimisel asi väganarhistlikuks käest minema, nii et et seal oli niisugune pildirüüste. Ja noh, siin selle kronoloogiliselt küll võib katki ehk teha on põhjust öelda, väga suur erinevus on nendel Calvinistidel, kes Šveitsis olid Swingli, eriti järgmise põlvkonna mees. Calvin ise olen aasta vältel väga metsikult ikka. Sest väga tegutses ja tähendab tema põhimõte, et kui me räägime kultuurist, olid niisugused kõik, mis ei ole piiblis kästud, on keelatud ja see tähendab piiblis ei ole jõulusid, ei ole ülestõusmispühi. 150 aastat Genfis peetud kirik neid samu kiriku põhi, sellepärast neid ei ole ju piiblis kästud. Aga ka meiegi dogmaatika sama asi olnud täpselt niimoodi, et mis öelnud klassikute poolt seda mõisteid näiteks skulptuure on nõukogudefilosoofias aastakümneid täitsa kõrvale lükatud, sellepärast klassika tuleb kahjuks sellest midagi öelnud. Ja erisfrom, tänapäeva üks geniaalse maid mõtlejaid, kes on uurinud ja hinnanud religiooni ajalugu, peab nagu Jusgalvinismi koos marksismi ja fašismi ka üheks kõige autorit varasemaks julmemaksiidioloogiaks ja ma arvan, et et mingis mõttes on tal võib-olla tõesti õigus või isegi otsib tänapäeva fašismi juuri Kalbinismist juba. Küllap see ongi nõnda ja siin tulebki nüüd nende reformatsiooni juhtide isikupära tõenäoliselt Vene revolutsioon oleks olnud teistsugune, kui Trotski oleks saanud enda kätte võimu. Parem või halvem, ei tea, igal juhul teistsugune. Ja siin on ka nõnda, et kui Calvin rookis kõik oma kirikut tühjaks teeks, pilt ei tohi sinna jääda, kuna need on sündmatud siis Lutter jättis isegi kõrvalaltarid alles, ainult et neid ei lubatud tarvitada. Ja kui ta tuli Wittenbergi tagasi ja siis nende korratuste rel hakkas nüüd seda evangeelse kiriku korda looma, siis meie Darlikeks kirikutes on jumalateenistuse kord lihtsustatud katoliku missa, nii et ta säilitas maksimaalse. Kui siin nüüd Eestimaal on vähe katoliku aegset kunsti, siis põhjuseks on pigem sõjad kui see, et see oleks hävitatud. Et see põhimõte oli niimoodi, mis ei ole otseselt piibliga vastu see jäägu ja see andis muidugi erilise hoomuusikale, nii et luterlikes maades on kirikumuusika. Kuna sellele anti niisugune ühelt poolt koht ja teiselt poolt võimalused. Vahva niuke kõige tuntum eksponent aga enne ja pärast seda on ju palju neid mehi. Kusjuures kalminismitlikel maadel olid ainult psalmid, mida lauldi Taaveti laulud väga lihtsate viisidega ja katoliku kirikus. Selle külje pealt ei olnud mingit edenemist. Kuidas sa hindad selle algse luterlased tekke juures? Vaat sa ütlesid, et ta sai juba tugineda vürstide le rüütlitele hiljem tervelt jahmalkardini liikmed sõjadki keisri ja vürstide vahel. Vahepeal on veel üks episood, mida nüüd marksistlik aeroteadus on tohutult üles tõstnud. Ma tahaksin, ütleme, kuidas sa selle kohta arvad, see on see kuulus või kurikuulus talupoegade mäss 1524 25. Mis papp baptistide, ütleme, taas ristitud Toomas müts on juhtimise ja nii edasi kuju kuulsas olinud liigitud sellises üldises luterluse nüüd algse luteruse arengu sees, mis ta endast kujutas, talupoegade mäss? 1523, paar aastat enne seda tõrjus Luther rüütlite pakkumise ühistööks. Ta lootis siis veel, et vaim ajab omad asjad ise. Aga siis, kui paar aastat hiljem talupojad tõlgendasid seda nõnda, et kui Luther astub paavsti ja keisri vastu välja ja siis miks nemad ei vajastuda oma vürsti vastu välja siis noh, ega ei ole mõtet seda sellepärast, et mina ise luterlane, olen õigeks mõista ega heaks kiita, see oli. Ta oli olupoliitiline otsus, et ta, selle asemel et liituda mässajatega, liitus nendega, see on see, mida on sunnitud taas väga tänapäevane lugu. Kui on läinud perekonna pooleks. Kui üks pool on olnud ühel pool ja teine teisel pool Eestimaal, siis on tihtipeale seda teist poolt sunnitud tunnistama ideoloogiliselt õigeks venna tapmist. Niiet et ta on taas üks nendest näidetest kuidas me elame reaalses ja üsna räiges maailmas. Ja muidugi see tähendabki, et tulemuseks oli see, et ka hiljem, kui mingist üldse usuvabadusest räägime, oli kujus reegiuzeius, reliigius, kelle võim, selle usk ja see paiskas suured hulgad liikvele ja suured inimesi, keda taga kiusati, et nad ei olnud oma maaisanda usuga nõus. Ja siit on väga palju õnnestus tulnud euroopaia. Vaata eks melist nendes deformatsiooni tal nüüd tohutu suured järelkajad ideoloogias ka mõtlemisreligioonist, filosoofiast, poliitikast. Järgmised korraldas. Ma tahaksin lisada veel seda, et kui rääkida reformatsioonist niisuguses üldkultuurilises plaanis, siis on väga huvitav see, milles pritsin, juba ütles lühidalt, et just dolla rajal hakati noh, väga suures osas kasvatama trükkis sõna-trükisõna rahvamasside ühendamiseks, sest reformatsiooni ideoloogid ju püüdsid oma ideid mõtteid avaldada kaprošüüride lehtede kaudu ja Marx on isegi nimetanud või hinnanud seda nähtust nii et see nagu andis aluse uue suhtlemisviisi kujunemisele ja uue uus suhtlemisviis tekkis just tänu trükisõnale. Inimesed hakkasid omavahel suhtlema trükisõna kaudu ja Marxi arvates on see siis nüüd üheks kõige olulisemaks momendiks koos kompassi kasutusele võtmisega auru leiutamisega, aluseks üldse uue mõtlemisviisi tekkimisel. Ja huvitav on võib-olla ka see, et algul ei nähtud trükisõna laias kasutusele võtmises mingit erilist ohtu, kuid peagi saadi aru sellest, et ühtmoodi mõtlemist on võimalik tagada ainult siis, kui ikkagi vastav institutsioon säilitab rolli trüki või üldse ajakirjanduse üle. See probleem on ju praegu ka väga aktuaalne. Me räägime vabast ajakirjandusest sõltumata ajakirjanduses. Aga läbi aegade on ikkagi kas riiklik või kiriklik institutsioon püüdnud ajakirjandust siis oma valduses hoida ja ka tulla, seal oli liiga eesti raadiot. No ilmselt Eestis raadiot jah. Aga kui nüüd Eesti raadio teemast pöörduda tagasi, siis siis tähendab Vatikani kirik ju ka lõi 1622. aastal kohe spetsiaal see organisatsiooni, mille eesmärgiks sai otseselt kiriku katoliikliku kiriku eksistentsi ja tema ideoloogia kaitsmine ja kindlustamine. Ja muide, seesama organisatsioon võttis isegi esmalt kasutusele sõna propaganda. Me tihti seostame seda sõna sõna marksistliku ideoloogia, aga tegelikult on ta tulnud meie kultuuri hoopis sellest ajast ja põranda ladina keeles tähendab levitamine, kaitsmine, propagandaülesanne oli otse otseselt siis kiriku ideede ja dogmade levitamine, nende kaitsmine, kusjuures tol ajal räägiti või teiselt poolt räägiti sellest, et propaganda eesmärgiks on kaasa aidata inimese vaimsele täiustamisele, aga tegelikult otsene eesmärk oli ikkagi katolitsismi dogmade kaitsmine, väga aktuaalne küsimus jälle. Ja siin ongi ilmselt meetodid sarnased ja nad korduvad eri aegadel ikka ja jälle. Aga mingi vahe vist on sellest, kas see on otse kuritegelikku asja jaoks, kas teadvalt vale, kas anud puhtalt oma võimu jaoks või või on sellel mingisugune niisugune sisuline katega kui kultuur on mingil kombel piirang? See kultuura on harimine. Ja, ja tähendab niisugune nagu ilmalik heliredelid, klaveril klimperdamine ei ole veel Katodeka fooniline muusika. Nii nähtavasti mingid reeglid on inimest kui inimest saatnud ja saadavad ikka, ainult et siin on alati olnud oht neid. Reegleid reeglite pärast rakendama hakata. Kuid selge on see, et trükikunsti leiutamisega Euroopas muuseas, hiinlaste võidad kuus sajandit varem täitsa trükikunst niimodi olemas. Püssirohi oli enne olemas, aga nad ei tarvitanud leks. Kreeklased tegid ilutulestiku omal ajal, mitte ei lasknud üks teisegi. Aga see Euroopas ütleme ja 16. sajandi see trükikunsti trükitööstuse kaudu sõna levik, selliseid Eesti plahvatuslik ja tohutu võimast võimsat džinni pudelist välja laskmine. Ja hiljem võib-olla ainult käesoleva sajandi televisioon, võib-olla raadio, ka raadio, televisioon, kes on olnud nii kvalitatiivselt uut andnud ja ja see on, niikaua kui inimsugu ilmselt edaspidi elab, on need meid saatvad sellised väga tugevad mõjurid kindlasti. Jah, aga võib-olla kokkuvõtteks reformatsiooni kohta ütleks täna nii palju reformatsioon ju eeldused nagu riigi ja kiriku ühtsuse lõhkumisele ja Ta lõi ka alused rahvusriigi kujunemisele ja võitlus selle kiriku vastu sillutas mingis mõttes ka teed uue. Mõtlemisviisi tekkimisele, mis oli aluseks ju uue kodanliku ühiskonna kujunemisele