Nüüd algava maailmapildi saatekülaline on väliseesti literaat Hellar Krabi. Me tunneme teda kõigepealt kui ajakirja mana kauaaegse väljaandja ja toimetaja oma. Aga nüüd tänase jutu rajamise ajendiks on asjaolu, et temal ilmus uus artiklite kogumik, kestis, tulgu, uus taevas on selle pealkiri. Tegelikult on selle kogumiku materjal teatud mõttes paralleelne, varem ilmunud kogumikuga vabal häälel. Aga siiski Hela gravi sinuga teatud põhimõtteline erinevus. Selles uues kogumikus on SEE laadsed või pikemad kirjandusloolised ülevaated. Kula eelmises raamatus olid põhiliselt kirjandusteoste retseptsioonist. Ja nüüd selles uues raamatus on rohkem ka neid artikleid ja kirjutisi, mis ei ole raadios ette loetud, väidan kohe kirjutatud mingi trükivälja anda. Jah, aga on ka neid, mis ei ole üldse varem ilmunud. Kui te nüüd nende hulgast välja valite? Kaks või kolm või neli pealkirja, mis te ise peate kõige tähtsamaks ja kaalukamaks nende seast. Seal on sees mul üks artikkel Jaan Kaplinski loomingust pealkirjaga tulgu uus taevas ja maa mis on omakorda võetud ühest Jaan Kaplinski esseest, kus ta tsiteerib Ameerika tuntud loodusteadlast William viimi, kes ütleb, et kui ka üks loomaliik peaks hävima moodsate moodsate aegade ja tehnoloogia ja industrialiseerimine mõjul siis peab tulema uus taevas ja maa, et see liig saaks uuesti sündida. See väljend tulgu taevas ja maa läheb siiski Kaplinskile diabiibist kaugemale ja on tulnud Johannese ilmutusraamatust siis maa veel nagu tõstaks esile artiklit muutuv Alver, kus ma juhin tähelepalu erinevusele Alveri noorusliku nüüd idealistliku plaatoris viia noorusliku kunstipürgija loomingu vahel ja tema hilisem looming, kus ta sügab tavaliselt kasutab Eesti oma rahvapärimusi, jaan nagu maisem ja mitte mitte niivõrd idealist kui materjalist, muidugi mitte marksistlik leeninistlikus mõttes. Kuid ütleme ka näiteks tooksin ainult ühe näite, ta kuulus luuletus, mis lõpuversioonis allkirjaga suured voogajad on Altpealike järjest titaanid. Tähendab, ta katsub oma uues uuemas perioodis, katsus vältida antiiktermineid kristlikke termineid, mis tema noorpõlve loomingus väga tugevat esinemist. Ühesõnaga, et kaugelt ja idealistlikult pinnalt olla maalähedasem, maalähedasem, rahvalähedasem ja kas veel midagi, nimetate. Kaks esseed Karl Ristikivist üks käsitleb tema ajaloolisi romaane põhi, keskendusega, rõõmu laulul. Ja teine lendab Karl Ristikivi hingede öö tema umbes samal perioodil kirjutatud luule tsüklitega jama tooli ühisjooli nende vahel ja katsun mõõtestada või puurida ja uurida, mida Ristikivi hingede öös õieti ütelda tahtis. No mina praegu osutaksin ühele artiklile, kus te räägite Leonitretist omaaegsest Literadis, kes tõlkis, eks ole siis Tammsaaret vene keelde ja kuidas kirjastamise avaldamise lugu oli, sellega on kõik eestlased võinud tutvuda. Aga te selle artikli alguses ütlete niisuguse asja, et olite klassivennaks kirjaniku pojale ja tänu sellele käsitega kirjaniku kodus, Kadriorus, mis teile sellest ajast meelde on jäänud? Ja kui ma riikliku inglise kolledži algkooli esimesse klassi läksin, siis minu pinginaaber oli Erik Hanson. Ja käisime kuus aastat ühes algkoolis samas klassis. Ja külma seal Tammsaare Harrede kodus olen vähemalt üks kolm-nelikümmend korda läinud, kui mitte rohkem. Ka siis temal läks Westholmi. Nina läksid reaalkooli, cum ma sain ainult ühe aasta käia, nüüd enne Eestist põgenemist, aga ka siis veel oli ühendus. Ma veel mäletan, et paar päeva päeva enne september enne septembris telligümnely Eestist lahkumist maalin Velleeriku kodus seal Koidula tänav 12, Tammsaare oli juba siis. Neli aastat ja, ja nii, aga siiski köie meenutada seda kodu varasemast ajast. Missugune see kirjanik oli, missugusena ta teile meelde jäi? Keda oma kahtlematult mitte iga kord, kui vahama koolivennal külas käisin, ta ju töötas või oli turul sisseoste tegemas. Aga nägini ka sageli ja vestlesid ja ta jättis rahulikku ja väga kena inimese mulje, kes tuli vaatama, kuidas meerikaga siis tinasõdurite või autodega mängisime ja noh, alguses olime ju kaheksa, üheksa aastased, aga. Rääkinud, kuid ma nägin, kuidas ta oma kabinetis töötas, tal oli võib-olla ta tegi seal seal oma mingi teos, mis oli Hiina, aga Hiina ja hiinlased, kui ma ei eksi ja ja ta kahtlematult töötas siis ka põrgupõhja vanapagana, kal Eriku emaga palju kokkupuuteid oli. Tema oli palju sõnakam, palju aktiivsem kui Tammsaare ise. Tema katsus ikka juhendada rada ja õiendada ja temaga võis mõnikord isegi mõningaid raskeid hetki tulla. Kuigi mingisugust bla. Meie vanusevahe oli nii suur, et mina ikka kuuletasid, mis tema mulle ja Eerikule ütles. No selge autoriteet oli sealpool, aga nüüd see probleem, Leonit Tret jälle omalaadne tegelane. On öeldud, et kui ta nüüd seda mälestusteraamatut kirjutas, et selles raamatus teine pool on suuresti fantaasia vili, ilmselt see niimoodi ka on. Aga nüüd, miks ikka väliseesti ringkonnad ei olnud nõus tema mälestusi avaldama, seal olid niisugused ka suhtumised ja jõujooned. Teine pool on suuresti fantaasia vili, olen mina ütelnud, kuigi teised on ka seda oletanud. Selles kõne all olevas minu raamatus tulgu uus taevas, ma olen sellest ka kirjutanud. Ja tee treti mälestused Tammsaare, et mis Eestis paari aasta eest välja anti, sellest puuduvad kaks viimast peatükki, mis on päris fantaasia. Neid raadike Tret Tartusse kirjandusmuuseumi ei saatnudki, kuna mina Laidsin ära, et ütlesin juba, et kuule, mees, et nüüd saajad, puhast udu ja siis aga siiski nii palju. Nii palju taandused. Ta ütles, et ta ütles, et need on ja nalja mõeldud, kuid isegi, mis seal avaldatud Eestis suur osa mitte suur osa, kuid küllaltki olulisi seiku on tema fantaasia vili, mis põhinevad tema tähelepanekutel Tammsaarest. Kuid ta arendab oma tähelepanekutest välja hüpoteesid või mis ei pea paika. Kirjanduslikud ambitsioonid olid mehel olemas. Jah, Tret tahtis kangesti olla kirjamees, literaat alone, ilmunud luulekogud andeeriutanud kolm näidendit, mida vist Austraalias vahepeal ka mängitud. Kroonika ühe, kuidas siit Nõukogude poolt mobiliseeritud mehed Eestist laevaga Äraviidiga sattusid Hango poolsaarel, nii et tema tahtis kangesti olla kirjamees Taloliseks annet, tal oli mõistust. Kuid talagu, ta ambitsioonid olid veidi suuremad kui tema. Talju, hariduselt tehnikaala mees. Ja vist jurist ka. Mul lähebki nüüd praegu sassi. Aga miks Välis-Eestist tema raamatud ei ilmunud? See võis osalt olla ka sellepärast, elas kaugel Austraalias ja väliseesti kirjeldus kestustest olid Stockholmi lund ja Toronto. Ja eks Kirjanike kooperatiiv Ki, kes tema mälestused tagasi lükkas saia, et näed midagi viltu seal on. Jaa, seal oli näiteks Tammsaare väga rängad arvamused Pätsi kohta, mis mina olen ütelda artiklis, et seon treti suurelt osalt projekti väljamõeldis, sest Tammsaarega pani oma poja Pätsi kooli riigi inglise kolledži alkohol. Nii et. Ma arvan, et sellel kujul, kuid rätted käsikirjade esitas Välis-Eesti kirjastustele, keegi ei julgenud neid kirjastada. Hellar krabi üks teema, mida võiks veel puudutada, on kolm suurt kirjandusteadlast kriitikut, eestlast, kes elasid Ühendriikides ja kõik olid ülikoolide juures õppejõud soliidses väärikas akadeemilises ametis. Need olid siis Ivar Ivask, Aleksander aspel ja ja oras ja kuidas olid nende omavahelised jõujooned? Ma siia mainiksin veel lõppu, et olid kaleest veidi nooremad mehed, Mardi Valgemäe, Jaan puhvel ka. Aga niisama kvaliteet. Teediga aga nüüd, Ants Oras, kõigepealt, eks ole, elab ühes Florida väikelinnas, seal on ülikooli professor. Väike linn, kuid küllaltki suur õligal. Ja ta on seal aastakümneid inglise kirjanduse professor, jah. Nii, kuidas olid tema suhted, ütleme siis nende kahe kolleegiga, keda ma alguses nimetasin Aleksander asperit aju tundis väga hästi. Eesti ajastad olid Veljesto mehed mõlemad ja jäid minu teada suurteks sõpradeks surmani kui kenad Ameerikas olles. Nii palju kui mina tean, väga harva kokku puutusid. Ivask on noorema põlvkonna mees. Tema pidas end nii orase kui aspelina õpilaseks, ütleme nii vaimses ja moraalses mõttes. Ja aspeliga oli Ivask. Aastaid teinud rohkelt oras oli lagu reserveeritud isiksus, võib-olla see vahe tuleb sellest et oras on ju külma Albiaali ja Inglismaa, nii, ütleme product product ja aspel on soojust ja kirge õhkuva Pariisi produkt. Nüüd. Vanusevahe oli neil 27 aastat, räägime Dorasest ja Imaskist, kui ma ei eksi. Selles artiklis on väga hästi välja toodud ka selles suhtes niisugune inimlik taust, kõigepealt eks ole vanusevahe, aga seal tekkisid ka mingisugused probleemid. Ivask oli ju teatavasti luuletaja ja sellest hakkasid mõningad küsimused. Ma vaatlen raamatut, mille vist kirjandusmuuseum Tartus välja andis. Laskja orase kirjavahetus keeras muuseumi toimetaja, siis nüüd, proua Olesk on teinud suurepärase töö selle raamatuga. Jaa, seda raamatut täpselt lugedes neid kirju, mis nad vahetasid, Oras ja Ivask tekib niuke pisut koorikaski moment, Ivask saadab orasele järjest oma uusi luuletusi tutvumiseks ja oras, siis tunneb ennast nagu kohustatud neile vastama. Tähendab Jyvaskyla vastama. Ja neid kommenteerima. Ja ainult kommenteerija, vaid ka midagi head tuleb ka ütelda. Ivask oli tore luuletaja jaa, kuid juubittelid Grüntali laba lepiku või Paul-Eerik Rummo Kaplinski klassist, eks ole. Ja siis võib-olla esimesed pinged tekkisid sellest. Asko ootas nagu orase kommentaaridest veidi rohkem kui orase südametunnistus ka sõbrale lubas ütelda. Ja oras ka, saatis Ivaskile oma luuletõlkeid või artikleid kah kommenteerinud, nii et see ei olnud ainult ühepoolne. Aga siis orasel ilmus ingliskeelne eesti kirjandust tutvustav raamat eesti kirjanduse eksiilis. Ja Ivask märkis oma ajakirjas ainult notiitsija, mitte täis arvustusega ja oras võttis seda väga südamesse mitte niivõrd tema enda isikupärast, vaid et Ivask küllaldaselt ei pööranud tähelepanu selle raamatu kaudu, nagu eesti kirjanduse tutvustamisele. Pääle selle oras tundus pahane olevat, et Marie Underi juubeli puhul ei olnud uhket kirjutust kuigi ivas korduvalt tõstis Underite esile. Aga oli ju kõne all Lunderile Nobeli määramine ja et oras nagu Ahto tahaks veel rohkem Ungarit esile tõstetud ja siis on märgata, kuidas need kirjavahetus nagu sõprus tardus ja siis hakkas nagu. Postkaardid käisid ja nii et ma olengi pannud selle artikli pealkirjaks ühe kirjasõpruse tõus ja langus. Ja selle üheks põhjuseks oli lihtsalt põlvkond. Eesti vabariigi täiskasvanud meestena läbi elanud olid võidelnud omale kätte juhtiva positsiooni ja neile arvan millegipärast rohkem orase lugu. Asfelile mõjus eesti vabaduse hävi täielikult šokkida millest tööle ei saanudki. Millest võib-olla aspel nagu sai üle, tal oli prantsuse kirjandus ja ora seal muidugi ka inglise, aga ma mõtlen, et oras nagu seda Kaotust võttis raskemalt, kuna meile maa ütleb meile, sest ma olen küll Ivaskist mõned aastad noorem, aga sama põlvkond me ei olnud sõjaske käinud ja ja siis meie võtsime Läände põgenemist alguses Euroopasse Ameerikasse osalt nagu mingit seiklust, uue otsingud maailmaga tutvumist. Vilse maisters körtsese leerunud vanderia, Kaarel. Kuna oras võttis seda kui, kui jälle saksa metafooriga piirides püsida, kui täieliku Götter tämmerongi, jumalate, hämarat, ja siis see oligi. ORAS väärtustas muidugi toredat ja väärtuslikku minevikku, rohkem meie vaatasimistid ei, meie noorte meeste elul ees seisab. Kas te olete sellele mõelnud, et need kolm meest, kellest me praegu räägime, kõik olid provintsis, olid ülikooli juures, nagu öeldakse, kindlustatud elu ja neid ei tõmmanud suuremate metropoli poole ka, ütleme siis pagulaselukeskustes? Ja nad töötasid, Oras ridasid, mis ei ole mingi eriline kultuurikeskus, Ivask, Oklahoma, Toomas, veelgi väiksem kultuurikeskus ja aspel Aiova osariigis samuti, mis on rohkem oma maisi ja siga ja mitte kultuuri pärast tuntud. Eks selle üks põhjus oli kahtlematult välismaa professoril. Ei ole ka väga palju valida töökohti. Kihvti maade ülikoolid on oma meeste poolt hõivatud. Kuigi need kõik olid küllaltki suured osariiklikud, ülikoolid ja. Pagulaselule ja erid kirjanduselule ja see oli muidugi see miinus, et nad elasid keskustest pargis võib Torontos niivõrd kaugel, et neil oli väga raske sealsest kultuur New Yorgi Toronto kultuurielust osavõtt. Ta neid kutsuti loenguid pidama, vahest eriti Ivask oli liikuv, orase aspel hakkasid juba aastatesse jõudma, nemad käisid vähem ja harvem. Aga nii, et nende ka nende kolme enda kontakt käis kirjasõpruse kaud 11 tähendab, nägid harva. Ma küsin ka sellepärast, et Jossif protski kellestega kirjutate, loobus niisugusest kindlast kirjandusprofessori palgast ja tuli New Yorki vabakutseliseks. Jah, mul on üks ülevad jazzi rodski elust ja loomingust. Tema sai, kui ma ei eksi, siis Michigani Riikliku Ülikooli päris hea koha, kuid see asub ka kultuurikeskustest kaugel ja ta kolis ikka New Yorki ja elas vabakutselisena ta võistluse ta muidugi lubada, eriti siis, kui ta Nobeli oli juba välja võidelda tavale. See oli huvitav nähtus meie jaoks praegu siin veel vähetuntud. Sa oled siis niisugune vaba poeet, sinu palga sisse kuulub mõni üksik esinemine aastas ülikooli juures. Jah, protskija paremad Ameerika enda luuletajad kutsutakse näiteks kas üheks talveks või ainult üheks semestriks laguküla Realis luuletajaks või ennid resideerunud luurete Powetid residents kuskil ülikooli juure või instituudi juure ja siis nad saavad täispalka, kui ta ainult siis teatud aja eest jalad, ainuke kohustus pidada paar loengut ja siis võib-olla ka mõned luuletused vahest mõnes klassis ette lugeda ja nii ja nende põhimõte, et tegelikult on see, et nad läbiksid oma kaasa õppejõudude ja tudengitega, tähendab, suhtlemine väljaspool kooli kasvõi kirikus või kõrtsis, tähendab, istub quest baaris kirjandushuviliste tudengitega, seal toimus tegelik nende noh nende poolt. Nii nüüd on veel artikleid siin, millest võiks rääkida. Hellar Grabbi, mille te ise välja valite, mis, mida te tahate siit kommenteerida, praegu? Ma olen kirjutanud Varlam Shala Shalamov, vene keeles need aktsente panna, vahest on Sahharov vahest Sahharov vene keel vol päris nõrk. Aga oma Kollõõma juttudest Kolõõmaali teatavasti üks kõige süngemaid poliit vangide väljasaatmise kohta seal Magadani oblastis, eks ole. Ja Marlam Shalamon kirjutanud kuulsa teose Kollõõma jutud. Ja need on siis kiitsin, hindas neid väga kõrgelt nii kõrge, et ta kutsus Salamovi oma kaasautoriks oma Gulagi arhipelaagist juure, kuid Chalamov keeldus, öeldes maal juba vanamees kallatanud nii palju, et mina enam ei tee kaasa. Aga ka lõõma juttudega on ta end jäädvustanud vene kirjanduse kui. Kommunismi kuritegude. Kuritegudest rääkimas. Ajalukk ja tema on ka baltlastest seal juttu teinud ühes jutus. Ta ütleb, et baltlased surid varem kui teised. See nagu käiks meie hinge pihta veidi, aga ta põhjendab baltlased suuremat Laiema toiduga harjunud ja neile see häälelaagrid, hoid, millega mõni Ukraina või kasahhi talupoega hakkama sain, neile oli sellest lihtsalt liiga vähe. No see on see vana tuntud asi, et need kitsakad mehed pidasid kauemaks tursked mehed ja nii. Hellar Grabbi, me rääkisime nüüd sellest teie kogumikust teie artiklite kogumikust, sellepärast et ärgitada inimestes huvi selle vastu, et nad loeksid mitte ainult seda teie raamatut, vaid loeksid näiteks salaamit ennast. Salamovit. Tooblatovi, võib-olla isegi ma arvan, üks Dovlatov raamatud ilmunud eesti keeles ta päris tundmatu jana? Jaa. Jaa, ja ka muidugi. Ma loodan, et see näiteks eesti kirjanduse valdkonnast mul on siin ühest Eestis võrdlemisi tundmatust luuletaja jutu kaljuahven kes suri. Ma ei hakka nüüd raamatu järgi. Eriti Eesti sõdurid briti vägede, et seda ei saa vangilaagris kutsuda lihtsalt intervjueeriti, esialgu ta jäi seal diisikusse ja suri saksa haiglas tuberkuloosi. Roosi Kaljo ahvena alt oli ilmunud üks luulekogu kastme, mäletad mille toimetastas sõber, tuntud kirjandusloolane Otto v Berman. Ja ma olen siin artiklis sellest kogust kirjutajad ja üldse Kaljo ahvela elust veidi rohkem kännid lisanud, kui siin teada on Eestis. Hellar Krabi, kas teil tuleb järgmisse raamatuna artiklikogumik või midagi? Kolmanda raamatuna ma tahaks välja anda oma artiklid ja esseed ja uurimused, mis käsitlevad seekord mitte kirjandust vaid ühiskonnad, vabadusi, Eesti küsimusi ja ajaloolispoliitilisi küsimusi, näiteks Ungari revolutsioonist kuulus Jugoslaavia dissident Milo vanšilas, kelle raamatu uus klass ma tõlkisin eesti keelde. Noor mees olin. Ja Kobolka vastuseisust moskva tsentralis vile. Minu Soomes ilmunud kuuekümned aastatel artikkel soome keel eesti saatusest ja palju teisi hilisemaid kirjutisi, kus ma olen käsitlenud sellist valdkonda. Sellise kogumiku kokkupanemine on juba käigus. Aitäh seekordse maailmapildi saate külaline oli väliseesti literaat Hellar krabi küsimuse esitas Martin piiranud.