Kui aknast välja vaadata, siis on õues kena talv ja ja kui see esimene lumi selle suur lumi hiljuti maha tuli, siis kindlasti paljudes tekistas soovi minna välja ja see kuidagi jäädvustada kas siis oma mällu või fotoaparaadiga täna räägimegi sellest, et kuidas lummist ilma lund pildistada ja stuudios on fotograaf, fotograafia, õpetaja Kaupo Kikkas. Tere. Tervist. Kui keeruline on talvepilti teha, me kõik teame neid ilusaid postkaarte, kus on puuoksad lookas lund täis, ilus valgus, kõik on justkui paigas. Aga kui ise hakkad tegema, siis midagi juhtub. Talvepildiga võiks vastata nii ja naa, et ühest küljest on talvepilti teha kõige lihtsam, kuna talv oma aastaajana teeb sinu eest lihtsalt pildi peal kogu selle emotsionaalse töö ka, ehk siis annab selle sõnumi pildi vaatajale juba väga selgelt kätte. Aga tehnilisest aspektist vaieldamatult talv jällegi isegi keerulisem aeg pildistada. Ja põhjuseks on seesama lumi, kuna lihtsalt valguse kontrast on nii suur, eks ju on väga heledaid kohti, väga tumedaid kohti on võib-olla mustad, raagus puud, hele taevas, hele lumi, võib-olla keegi tahab seal ka mõnda sõpra või inimest pildistada, siis on väga, väga keeruline seda pilti nii teha, et see inimene seal peal ka ilus ja selge ja ilusate värvidega jääks. Aga mismoodi siis otsustada, et kas saab täna pilti teha või mitte või tuleb lihtsalt koht leida? Ja tihtipeale on niimoodi, et tormatakse esimese emotsiooniga õue ja hurraa, esimene lumi, et see meenutab natuke sellist oma karja käitumist alati, kes, kes lastaks esimest päeva karjamaale, eks ju, et et pilditegemine päris nii ei käi, loomulikult seda emotsiooni tahaks kuidagi jäädvustada, aga samas pilti tehes ikkagi peab olema alati, et mida ma pildistan, kuidas ma seda pildistan ja kuidas ma tahan seda pildi peal näidata. Mis tähendabki seda, et joostakse esimese uduse sombuse ilmaga välja, kui on küll väga ilus vaadata, sest lumi on selle porijalaga kõik ära katnud. Aga pildi tegemiseks pole võib-olla üldse nii hea ilm, sest et tulemuseks on võib olla täiesti hallid, võib-olla sinakad sellised vahest isegi on päris huvitav, kuidas pildi peale ei tekigi üldse värve, selline tunne nagu teeks must valgeid pilte, sest teised valgus on niivõrd niivõrd selline mat pilvine ja täiesti ilma ilma päikse Kirteta ja talvel on täiesti võimalik teha sellist mustvalget pilti, nii et see on täiesti korralik värvi värvipildirežiim aparaadis peal. Nii et kõige olulisem on ikkagi valgus, sellest saab kõike aluse ilma valguseta ei saaks olla Fotograafiat teema omakorda ilusa valguseta lisaks ilusaid pilte. Nii et hästi oluline on vaadata selle mõttega, mida pildistada tahan aknast välja või õues ringi. Nii et, et kindlasti peab vaatama, et kas jaa, jaa valgus langeb, kas üldse on mingeid varjusid või on see taevas nii hall või nii valge, et ta ei tekita üldse joonista mingeid variega kontrastega, kontuure loodusesse? See on kohe esimene asi, sest et hästi tüüpiline on ka see, et talvel ei ole just igapäevane selline ilus sinine noh, taevas ja, ja massiivsemat pilved noh, teatud tüüpi pilvi näiteks talvel ei ole üldse olemas, mida ta muidu suvel ja sügisel oleme harjunud nägema. Nii et hästi tüüpiline viga on see tegelikult, et jäetakse väga palju taevast kaadrisse. Taevas põleb selliseks valgeks, hallikaks massiks ja pool pilti on lihtsalt teil nagu oleks valge paber, eks. Ja, ja tegelikult ma olen alati meeldib öelda seda, et pilti tuleb teha niimoodi, et iga sentimeeter Su pildist kõneleks midagi ja kui see pool pildistan lihtsalt augu tühi valge paber, siis see on kindlasti väga halvasti kulutatud nii-öelda pildiruum ja mida rohkem pildiruumi halvasti kasutad, ehk siis jätad kasutamata seda vähem. Su pildid kõnelevad nii, et väga-väga lihtne ja loogiline on see, see lugu selle, selle valguse ja pildivaatamise nägemisega. Aga kas siis kõige parem ilm pildistamiseks on talvel siis kui päike paistab? Tegelikult selle tõepoolest talvel on see nii, see on üks asi, mis on natukene ka selline huvitav, väär arusaam, arvatakse, et suvel ja teistel aastaaegadel on väga hea ilm selline kärtspäevane päike tegelikult üldse mitte. Suvisel ajal selline siniidil olev terav päiksevalgus on hirmus tugevate varjudega näiteks inimeste või arhitektuuri pildistamiseks ei sobi see absoluutselt. Aga talvel on üks täiesti teine tegur ja teguri nimel lumi. Lumi peegeldab ja lumele on väga suur ja tugev peegeldustegur, mis tähendab seda, et kui päike paistab, siis igale poole, kus lumi suudab seda päikest peegeldada nii-öelda täidab selle lume peegeldusele varju ja ja ei ole enam see varjutseni kontrastne, nii must ja nii pime. Nii et tõesti tegelikult talve puhul ma arvan küll, et, et päike on ikkagi tõeline kingitus igale pildistajale, sest päike hakkab vormima välja, näiteks lumevorme hakkab tekitama lume terve, mis oli täiesti võrratu, kui te hakkate lihtsalt uurimuste värskelt sadanud mingisugust lumevaalu päiksepaistelise ilmaga. Te näete, kuidas seal sillerdab 1000 erinevat värvitooni päikse poole. Nii-öelda varjupool on külm ja sinakas, ehk siis seal on tõesti väga palju värve sees. Lumi on nagu peegel. Kui ilm on väga mat sombune ilma valguse iseloomutu, siis ka lumi on ilma valguse ise loomuta. Halja ruumitum ei tunneta seda lume sellist huvitavat nii-öelda vormi ja, ja kuidas lumi üldse tegelikult kulgeb seal maa peal, nii et tõepoolest päike on igale lume ja talvepildistajale kindlasti kingitus. No kui palju on lumel erinevaid värve, võimalusi teha pilte nii, et lumi on iga kord ise värvi. Ma arvan, et neid võimalusi on lõputult ja siin võiks käsitleda neid kahte asja. Esimese asjana võiks käsitleda nägemist. Tegelikult millal ma tundsin, et ma hakkasin nägema lumes tohutult palju selliseid tooni erisusi oli siis, kui ma olin kõige pimedamal ajal detsembrikuus Lapimaal, mis tähendab seda, et päev ehk päikest oli seal umbes 20 minutit ja see päeva päeva nägi päikest nägev mäe tipus. Ja see on tegelikult organismile nii arusaamatu, et kuidas see ikkagi võimalik on, et ma ärkan hommikul ülesse ja hakkan ootama, et päev algaks päev ei algagi. Ja siis sa hakkad eristama seda hommikust, sina lõunast, sina õhtupooliku, sina Pivenemise, sina ja, ja et tõesti tohutult palju enam toone, kui sa igapäevaselt ringi tormates näha oskad. Aga see eeldab seda väikest nagu nihukest aega, et sa suudad Ena enda silma ja mõte sellele ajastada, nii et ma ütleks, et mul läks ka kolm-neli päeva aega, et ma hakkaksin tegelikult tajuma neid väga erinevaid tonaalsused, mis seal on. Muidugi olgu öeldud, et silm on niivõrd võimas tööriist, et silm näeb neid tonaalsusi tegelikult fotokaga neid jäädvustada. Tihti on võimatu, tihti väga raske, nii et see Ants, ehk siis õppida neid asju nägema. Aga siis on teine nüanss, mida ma arvan, et mis igale pildistajale, kes talve lund tahab pildistada, peaks kõrva taha panema. On kaks märgusena ekspositsioone ehk õige säritus ja valgetasakaal Tänapäevastel digikaameratel peaaegu kõikidel reguleeritavad. Esimene nendest tähendab seda, et sa saad teha pilti natuke heledamaks ja natuke tumedamaks, siis pildistamise ajal ehk siis fotograafide keeles nii-öelda särikompensatsiooni lisada, see tähendab, et aparaat arvab, et tuleb pildistada ühtemoodi. Aga ega tema ju ei tea, aga kas sa pildistad lund, puid, inimesi või koeri? Tema lisab alati selle korrektsiooni, teatab omapoolse nägemusega, eks ju. Aga nüüd kuna sa tead, et sa pildistad lund, siis tuleb tihtipeale natuke seda säritust muuta ja see on asi, millega on võimalik siis hall lumi tagasi valgeks saada või soovi korral, kui juhtub vastupidi, et see lumi muutub selliseks suureks valgeks hakkaks auguks pildi sees on võimalik ta nagu vaikselt tagasi nihutada natuke tumedamaks sellesama särikompensatsiooni abil ja seda siis tavaliselt märgitakse aparaatide peal sellised plussi ja miinuse märgikesega, kus on võimalik skaala peal pilti heledamaks ja tumedamaks teha. Ja teine tehniline nüanss on siis valge tasakaal. Vanasti, kui meil olid filmiga kumerad, siis sellist asja tavapildistaja jaoks polnud olemas, ta pistis filmi sisse, läks, pildistas sellise ilmaga, nagu oli, tegi suvel soojemate toonidega pilte talvel külmemate toonidega pilte siis täna on meil võimalik kõikidel Fotakatel seda valge tasakaalu ka ise muuta. Ja millal seda peaks tegema, seda peaks tegema just nimelt siis, kui te lähete näiteks lumega välja, praegu pildistama, olete suures vaimustuses, vaatate, pagan küll, miks mul need hanged ikka nii sinised on? Ja vot siis tuleks lahti võtta Ta aparaadi manual uurida, kust saab muuta vaid balanssi ehk eesti keeles valge tasakaalu ja reguleerida ja seal on sellised toredad ikoonikesed nagu päikse ikoonikene, pilve ikoonikene, hõõglambi, koonikene ja nii edasi ja sealt on võimalik nende ikoonide vahetamisega siis pildi värvus tonaalsust muuta. Ja tegelikult on see ainult üks nupuvajutus, seda on väga lihtne teha. Ja ainult suur hoiatus olgu see, et sellega on ka väga lihtne oma pilte untsu keerata, sest et kui te lähete õue pildistama unustate peale näiteks selle valge tasakaalu tubase hõõglambi pildistamise järgi, siis juhtub see, et teil on väga imelikku värvipildid. Seda saab kohe jälle ära muuta ja jälle edasi pildistada, nii et need kaks sõna võiks talvise pildistamisega kindlasti meelde jätta. Särikompensatsioon ja valgetasakaal.