Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Eesti on püüdnud oma eesistumise ajal balti assamblee tegevust efektiivsemaks muuta. Eesmärk on saada balti riikide ühiseid huve kaitsvaks survegrupiks Euroopa liidus. Homme tähistatakse Eestis kodanikupäeva. Riigi kodanike osatähtsus oli aastatuhande vahetusel Eestis väiksem kui enamikus Euroopa riikides. Lähtuti motost, lapsest kasvab kodanikelt. Keskerakond ei kavatse täita riigikogu korruptsioonikomisjoni nõuet kajastada K-kohukese reklaamiga seotud kulud valimiskulude aruandes. Tartu Ülikool tõstab järgmisest õppeaastast üle aja õppijad asu, järgmisest aastast tõuseb aga riigieelarve väliselt arstiks ja hambaarstiks õppija õppemaks. Aasta keskkonnateo peale auhinna sai Jaan Riis looduse omnibussi eest. Kokku tunnustati keskkonnategusid 80000 krooni ulatuses. Tarbekunsti- ja disainimuuseumi klassikute sarjas avati klaasikunstnik Eino Mäeltki näitus. Kunstniku sõnul huvitavad teda viimasel ajal kosmilised teemad ja klaasi ühendamine paekivi igalt välismaalt. Euroopa Liidu laienemisvolinik Olli Reen avas ametlikult Bosnia ja euroliidu soeta lähenemise. Läbirääkimised tähendab esimest sammu liitumisläbirääkimiste alustamise suunas. Poola kavatseb oma väed pakist välja tuua tuleva aasta jooksul. Poola kaitseministri sõnul täpsustatakse see kuupäev detsembris ja ilmast. Teisel sajab Eestis paljudes kohtades lund või lörtsi, homme alates Lõuna-Eestist sadu harvemaks. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Tallinnas alustas tööd balti assamblee, et teha kokkuvõtteid Eesti eesistumisperioodist ja rääkida plaanidest. Kai Vare. Riigikogu esimees Ene Ergma rõhutas, et Balti assamblees peab saama Eesti, Läti ja Leedu ühiseid huvisid ellu viia survegrupp nii Euroopa Liidus kui ka laiemal rahvusvahelisel areenil. Eesti on oma eesistumise ajal käivitanud reformid, et muuta Balti assamblees paindlikumaks. Välisminister Urmas Paeti sõnul on ka Ministrite nõukogu töö paranenud. Balti Ministrite nõukogu koostöönõukogu struktuur on muutunud märksa efektiivsemaks, ehk siis tegevus toimub kolme riigi peaministri juhtimise all ja, ja pööratakse siis tähelepanu ikkagi väga selgelt konkreetsetele küsimustele, mis päevakorras ja kus siis kolmel balti riigil on huvisid kaasa rääkida ja ühiseid otsuseid teha. Eesti delegatsiooni juhi Andres Taimla sõnul taotles Eesti oma eesistumise ajal üsna jõuliselt kogu assamblee töö reformimist. Ta tunnistas, et see oli raske, kuid nüüd on suuremad erimeelsused ületatud. Ja mis kõige tähtsam on võimalused Balti assambleel korda aastas kokku saab langetada otsuseid aastaringse. Me tahame rohkem hakata kaasa rääkima ühiskondlikes küsimustes ja kõik see annab meile sellised võimalused. Üks oluline teema on balti riikide jaoks energeetika. Urmas Paeti sõnul peaks Baltimaades olema ühine energeetikaturg ja kindel energiavarustus. On meie ühistes huvides, et oleks ühine balti energiaturg, energia, infrastruktuur, sealhulgas ka gaasiturg see, et energiaga varustatus nii Eestis kui teistes balti riikides oleks võimalikult turvaline tulevikku suunatud kindlasti küsimus on gaasitrass, mis plaanitakse Läänemere alt läbi kulgema siis sellega seotud küsimused, riskid. Balti assamblee järgmine eesistuja on Leedu. Tänasel ministrite kohtumisel nimetasid nad üheks prioriteediks valmisolekut looduskatastroofidega ja Läänemere kaitsega. Ka Läänemerelülitamine, eriti tundlike merepiirkondade hulka ja siis sellest tulenevad tegevused näiteks ikkagi jätkuv töö, et lõplikult keelustada Läänemerel ühekordse kerega naftatankerite liikumine. Balti assamblee teeb koostööd ka Põhjamaade nõukoguga. Põhjamaad on välja töötanud programmi, kuidas muutuda veel ühtsemaks regiooniks, säilitada oma praegune edu ja hoida ainult konkurentsivõimelisena ka tulevikus. Eesti, Läti ja Leedu veel, kuigi ühtne piirkond ei ole. Andres Taimla sõnul konkreetseid plaane ei ole. Ta kinnitas aga, et selle temaga hakkab tegelema majanduskomisjon. Eesti kodakondsusega inimeste arv riigis kasvab pidevalt, kuid kodakondsuseta isikute arv on ikka veel suurem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Homse kodanikupäeva puhul andis peaminister Stenbocki majas kätte kodanikupäeva aumärgid. Kohal käis Meelis Süld. Kodanikupäeva aumärke andis peaminister sel aastal ühtekokku seitsmeteistkümnele inimesele, kes on täitnud oma kodanikukohuse silmapaistvalt hästi. Kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektor Mari Pedak ütles, et aumärgi saajad valiti välja esmajärjekorras maakondadest. Kuna enamus neid inimesi ei ole mitte küla Vabariigist tuntusega vaid on kohapealsed tegijad ja see on üks meie eesmärke leida ülesse neid kohapealseid tegijaid, kes kannavad edasi eestlust ja, ja meie aateid. Homme tähistatava kodanikupäeva alateemaks on valitud sel aastal, lapsest sirgub kodanik. Kodanikupäeva korraldajate tähelepanu noorsoole tõestab ka tõsiasi, et üheks aumärgi saajaks osutus Eesti lastekaitse liidu projektijuht Malle Hallimäe, kes nentis, et ei oodanud oma tööle säärast tunnustust. Et laudas oli meeldiv, ta oli üllatav ja ega igapäevatööd tehes ei mõtle ju, et sellele peaks järgnema mingi tasu. Sellisel moel. Huvitav, kas noored on uhked selle üle, et nad elavad Eestis, et nad on eesti kodanik? Marge mõned on aga selleks, et nad ennast hästi tunnevad, peame neid toetama ja ma usun, et kui meie hoolitses ja tugilapsele vastav, siis laps tunneb seda kõigi hoolitsuste, tunneb ennast hästi ning oskab oma riiki hoida. Valitsuse liikmete pöördumises rõhutatakse, et homne kodanikupäev peaks meenutama kõigile Eestis elavatele inimestele, et ühte hoides oleme tugevamad. Mittekodanikke on Eestis rahvaloenduse andmetel oluliselt rohkem kui teistes Euroopa riikides umbes 20 protsenti. Teistes maades jääb mittekodanike osatähtsus reeglina alla 10 protsendi. Milline on peaminister Andrus Ansipi hinnang arvukale mittekodanike hulgale Eestis? Ma ei ütleks, et see on väga suur probleem, kuid määratlemata Ta kodakondsusega isikute arv jääb järjest väiksemaks. Ehk siis õige pea saabub see aeg, kus võrreldes iseseisvuse taastamise aegse aga on meil määratlemata kodakondsusega isikute arv kahanenud kaks korda. See on hea tendentsi. Järjest rohkem on neid inimesi, kes soovivad omandada ka Eesti vabariigi kodakondsuse, kusjuures loomulikult nad täidavad kõik selleks kehtestatud tingimused. Kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektor Mari Pedak kinnitas, et mittekodanikele tehakse tööd järjepidevalt. Ja selle töö tulemusena on kõik lapsed, kellel on õigus ja võimalus, kas olla saada, taotleda, on kodanikeks saanud. Natuke vähem edu on olnud täiskasvanutega, kuid inimesed, kes veel on kahevahel, nende hulk õnneks järsult langeb iga aastaga. Keskerakond ei pea võimalikuks täita riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjoni nõudmist kajastada K-kohukese reklaamiga seotud kulu erakonna valimiskulude aruandes. Keskerakonna juhatuse liige Ain Seppik kinnitas taas, et erakond pole aktsiaseltsi kohuke reklaamikampaaniaga seotud ja seetõttu märkida valimiskulude aruandesse summasid, mida pole kulutanud. Seppik lisas, et komisjoni otsus vabalt konstrueeritud poliitiline avaldus, mis võib, mida võib seostada juba käimasoleva kampaaniaga 2007. aasta parlamendivalimisteks. Komisjoni rahvaliitlasest esimees margi Ein ütles BNS-ile, et komisjon lähtus vabariigi valimiskomisjoni otsusest, mille kohaselt on poliitilise laami keelu ajal tänavatel eksponeeritud K-kohukese reklaam. Poliitiline välireklaamkomisjon tuleb uuesti kokku ülejärgmisel nädalal. Edasi sõnumeid välismaalt ja neist teeb ülevaate Tõnu Karjatse. Poola kavatseb oma väed Iraagist välja viia tuleva aasta jooksul, seda kinnitas riigikaitseminister Radoslav Secorski. Tema sõnul on olukord Poola sõdurite valve all olnud Iraagi kesk ja lõunaosas paranenud. Seega võib julgeolekukontrolli seal loovutada Iraagi jõududele. Poolal on koalitsioonijõudude koosseisus 2500 meest. Septembris ametist lahkunud vasak poolne valitsus lubas väed välja viia juba jaanuari lõpuks. Kaitseministri sõnul teeb uus valitsus detsembri keskpaigaks otsuse, kas seda tähtaega pikendada. Euroopa Liidu laienemisvolinik Olli Reena vas ametlikud läbirääkimised Bosnia ja euroliidu suhete lähenemiseks see tähendab esimest sammu liitumisläbirääkimiste alustamise suunas. Tõenäolisemalt võib Bosniast Euroopa Liidu liige saada alles 10 aasta pärast. Rääkimiste alustamises leppisid täna kokku Euroopa Liidu riikide välisministrid. Euroliidu hinnangul on Bosnia pärast kodusõda 10 aasta jooksul positiivselt arenenud. On nüüd Euroopa Liiduga liitumisteed alustanud kõik Balkani riigid. Palestiinlased avasid ametlikult rahva piiripunkti Egiptuse piiril Gaza sektoriga. See tähendab, et palestiinlased saavad esmakordselt pärast Iisraeli okupatsiooni 1967. aastal sõita vabalt välismaale. Piiriületamist jälgivad Euroopa vaatlejad, kuna piiripunkti avamine on osa USA vahendusel sõlmitud rahuleppest. See on Euroopa liidule esimene vaatlusülesanne Lähis-Idas. Suurimad ametiühingud korraldasid täna neljatunnise hoiatusstreigi, protestides sel viisil valitsuse plaanitava tuleva aasta eelarve vastu. Eelarves kavandatud kärped ähvardavad kahjustada niigi raskes seisus majandust. Seekordne üldstreik on järjekorras juba kuues alates 2001.-st aastast, kui valitsuse moodustas peaminister Silvio Berlusconi. Euroopa keskosas põhjustasid aga lumesadu ja tormid häireid liikluses. Lumetormi tõttu kasvas liiklusõnnetuste arv Saksamaal ja Hollandis. Saksamaal oli olukord eriti raske Baieri liidumaal. Mitmed väljad jätsid halva ilma tõttu lennud ära. Rotterdami suundunud lende suunati teistele lennuväljadele. Viibitustest andsid teada Frankfurdi ja Müncheni lennuväli, Saksamaal, samuti ka Amsterdami Schipoli lennuväli. Ja uuest Eestist keskkonnaministeeriumis anti kätte keskkonnateo auhinnad, vahendab Kai Vare. Keskkonnad. Preemia antakse viimase aasta jooksul ellu viidud silmapaistvale keskkonnad ei ole, kokku kogunes 37 kandidaati. Keskkonnaministeeriumi kantsler Annika velt. Hutt iseloomustab tänavust konkurssi. Torkas silma see, et, et väga palju oli selliseid lastele suunatud tegusid 37-st esitatud projektist nimelt 15 oli lastega seotud ja see näitab, et Eestis keskkonnahariduslik tegevus on, on tugevalt jalad maha saanud ja kooliõpetajaid tuleb siin igati tunnustada. Samuti torkas silma see, et et initsiatiivikust sealtpoolt, kus võib-olla seda on raske oodata, on, on olnud päris palju selliseid positiivseid üllatusi, erilisi tegusid, nagu nagu see samunegi Hiiumaa Tarbijate Ühistu viis koguda pakendeid kokku oma kauplusauto järelkärus on väga nutikas nihutaksegi hajaasustuse ka riigis iga inimeseni ja, ja et ka neid tegusid, millel on äärmiselt suur mõju mastaapse kandepind oli tänavu päris omajagu. Me võime rääkida sinimets puhtaks kampaaniast, kui selle 1000 vabatahtliku osales. Võime rääkida siin ka looduskalendrist, mida kasutavad tuhanded inimesed. Peapreemia 30000 krooni läks Jaan riisile looduse omnibussi ning toredate loodusõhtute korraldamise eest rahvusraamatukogus. Jaan Riis ütles, et tema armastus on Eesti loodus. Ma sõidan umbes 100 päeva aastas mööda Eestimaad ringi ja ega ma suurt üle piiri lähegi ja ühte asja, mida tahab ütelda küll, et eelarvamused et looduses tasub ainult suvel liikuda, et ei vasta tõele, et loodus on läbi aasta ilus vaatamisväärne, nii sõidan, töötame ka täna õhtul ja sellel nädalavahetusel mööda Eestit ringi aasta kõige huvitavamad paigad. No minu jaoks ma käin esimest korda Ruhnu saarele, minu jaoks on ka Eestimaal nii palju avastamist veel, et põhiline on tegelikult see tas õige retkejuht kaasas, kes oskaks lugu rääkida ja näidata. Annika Felti sõnul peab üldiselt paika arvamus, et eestlased on loodusesõbralik rahvas. Noh, kui vaadata seda, kui palju prügi aastas metsa alt kokku korjatakse, siis tõepoolest paneb mõtlema, et kas ikkagi Eesti inimene on loodusesõber. Aga kui ma vaatan neid tegusid, mis ka tänavu esitati ja vaatan neid numbreid, kui palju huvilisi on, on hakanud käima erinevatel loodusalastel üritustel, siis ma ütleks, et inimeste huvi looduse vastu on järk-järgult tõusnud. Ülikooli nõukogu otsustas tõsta üle aja õppijate tasu, kuid kõrgemad määrad hakkavad kehtima ülejärgmisest. Õppeaastast jätkab Lauri Varik. Praegu tuleb Tartu Ülikoolis riigi raha eest õppivale tudengile, kes on läbinud ettenähtud õppioja ja akadeemilise puhkuse ning pole ikka veel õpinguid lõpetanud, maksta lisa-aasta eest 6300 krooni. Täna otsustas ülikooli nõukogu, et neid tasusid tõstetakse alates 2007.-st 2008.-st õppeaastast. Vastava ettepaneku tegid üliõpilased. Otsus selgitab, oli tasemeõppetalituse juhataja Eda aidsen. Üliõpilaste ettepanek põhines, et see muudatus tuleb üliõpilastel liiga järsku ja kui seda rakendusaega lükata edasi, siis on üliõpilastel ka kergem harjuda selle mõttega, et üle aja õppimise eest peab maksma. 2007. aasta sügisest kehtima hakkava tasu üle aja õppimise eest on vastava riikliku õppekoha baasmaksumusega, mille on kinnitanud valitsus ehk siis enne 2000 teist aastat sisse astunutele saab see olema 13200 krooni ja hilisematele kolm pluss kaks õppekavade alusel õppijatele 20000 krooni. Kuigi teised avalik-õiguslikud ülikoolid üle aja õppijatele tasu ei nõua ja leidis, et see on vastuolus ülikooli seadusega, leiab Tartu ülikool, et tegemist on siiski küsimusega õiglusest. Eda aidsen. See põhimõtteline otsus langetati juba kaks aastat tagasi ja mul on seda hetkel väga raske kommenteerida, kuna mind sellel hetkel ei olnud otsuse langetamise juures. Kuid me oleme lähtunud põhimõttest, et kõik õpikulud tuleb hüvitada ja kui üliõpilane on õppinud riigieelarves ei lõpe kohal ja ta jätab oma nominaalselt õppeaega, siis riik tema eest enam ei maksa. Et kui, kui teenust osutatakse, sellele langamaksja. Et aids on lisas, et tänane otsus puudutab kokku umbes kolmesadat neljasadat ülikooli õppurit, mis aga on Tartu Ülikooli kaheksateisttuhandest. Üliõpilaste üldarvu arvestades on siiski marginaalne näitaja. Ülikooli nõukogu võttis vastu ka otsuse tõsta riigieelarve väliselt arstiks ja hambaarstiks õppivate tudengite õppemaksu kolmekordseks. Eelmisel aastal oli max 20000 krooni aastas, siis järgmisel aastal on see 60000 krooni. Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis jätkub klassikute sari. Tänasest saab vaadata klaasikunstnik Heino Mäeldi töid ja neid käis vaatamas Kai Vare. Nooruslik Heino mäelt on üllatunud, et teda klassikuks nimetatakse, kuid rahul, et inimestel on tema looming meeldinud ja tellimusi jätkub. Näitusel on väljas kunstniku teosed alates 70.-test aastatest kuni praeguseni. Eino mäelt ütleb, et näitusel näeb igaüks seda, mida näha soovib. Tegemist ei ole mitte ainult pelgalt klaasitükkidega, vaid ma olen püüdnud nende asjadega midagi ka öelda. Mind on köitnud eriti viimastel aastatel niinimetatud kosmiline teema. Olen püüdnud klaasist välja veeretada planeete ja need omakorda jälle klaasi sisse uputanud noh ja siis palju muid detaile, mis mis nende planeetidega kaasas käib. Igasugused faktuurid, värvid, materjalid. Missugused on teie lemmiktehnikad, mis teid praegu? Huvitab huvitab selline vaba käsitlus, klaasi valu, niuksed, Skulpturaalse vormid, aga, aga köidab ka faktuur kui niisugune ja siis olen tegelenud viimasel ajal ka üritanud kokku panna klaasi gaasipaekivi. Kuivõrd see õnnestunud on, seda peab vaataja otsustama, aga midagi nagu oleks, nad on omavahel sõbralikud. Materjalid, mis mind ei huvita, on niisugused külmtöötlustehnikad nagu graveeringud, need jäävad klaasis klaasi peal kahvatuks ja kuidagi nagu jõuetuks meeldib klaasehitusel. Seda on suhteliselt peale akende vähe kasutatud. Nüüd kui ma käisin olulus, siis ma nägin seal, kuidas peab klaasi kasutama, aga muidugi seal on kliima teistsugune. See võimaldab ehitada maju klaasist ja need olid nii suured ja nii veenvad. Seda peaksid kunstnikult nägema. Kas Eestis on praegu hea olla klaasikunstnik, kas klaasid võistile on praegu Eestis head ajad? Klaasitööstus on siiski olemas, aga suurtootmist tehakse endiselt tarbeklaasis. Nüüd on ta omanikke mitu korda vahetanud ja, aga töö seal siiski käib. Muidugi huvitab neid ennekõike kasum, aga loodetavasti tuleb ka aeg, kui nad pöörduvad oma maise disaini poole omamaiste kujundajate poole ja püüavad öelda oma sõna. Siiani. Valdavalt on alltöövõtjad, aga seevastu väiketootjaid on mitmeid, mina vaatan tulevikku, vaatan optimismiga klaasitööstus just nende pisikeste värks tubade kaudu ta ikka elab edasi. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves ilm, paljudes kohtades sajab lund, lörtsisadu on tugevam Ida-Eestis, paiguti võib ka tuisata. Puhub idakaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on öösel null kuni miinus neli kraadi, saartel ja rannikul kuni pluss üks kraad. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, alates Lõuna-Eestist jäävad sajuhood harvemaks. Tuul pöördub ja hakkab puhuma edelast kolm kuni üheksa meetrit sekundis, õhtul rannikul kuni 12 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on homme miinus kaks kuni pluss üks kraad. Te kuulsite Päevakaja stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.