Tere tulemast taas kuulama saadet Paavo ja sedapuhku räägib see soome lauljannast Soyle Isokoskist. Te kuulasite alguses Edward kriigi laulu sind armastan, laulis siis isa kuskil teda saatis klaveril marita, viitas Alo. Üldiselt olen ma ajakirjanikega väga heas suhetes, aga mõningane selline isiklik kogemus saadete tegemises on andnud mulle kätte võtme, millise, milline kõikvõimas roll on meedial ühe isiksuse eksponeerimisel ja milline vastutus on sellel saate tegijal, kes kes ühest või teisest inimesest seda portreesaadet teeb. Ja sellega seoses on tekkinud ka endale selline nõudlus või nõudlikkus ajakirjanike vastu. Ma ei salga, et ooperilauljad on kõik väga edevad tegelased ja nad loomulikult tahaksid, et nende nimed on hästi suurte tähtedega kirjutatud ooperiteatrite seintele telereklaamides raadius igal pool. Ainult et ma ei usu, et mitte ükski nendest kuulsatest lauljatest, kellest meil on siin Bravo saadetes juttu olnud ja tuleb ka edaspidi juttu, tahaksid, et seda, mis nendest räägitakse, et see oleks vale. Nii ühes kui teises mõttes, sest et kui neli aastat tagasi käis siin laulmas Soyle Isokoski boheemis nimirolli siis eelreklaamis lugesin õudusega tema kohta sellist artiklit kleit et külalislaulja Lapimaalt. See on põhimõtteliselt muidugi väga õige, sest ta tõepoolest on sündinud polaarjoone kandis, aga aga ma ei tea, kas sellega üks raadiokuulaja või, või televõi lehelugeja pidi saama sellise mulje, et äkki tuleks siia joiguma hoopis Putšiini muusika laulmise asemel ja ja siis ma hakkasin sellist väikest, et nii-öelda päevikut pidama, kus, kuhu ma siis mõnuga kirja panin kõik sellised väga kummalised väited, mis üks või teine laulja osaks saanud. No ma toon mõned näited, et ma ei usu näiteks ealeski, Leonid Savitski, kes oli kaheksa aastat, töötas Münchenis. Et tema läks Eesti ajakirjanikele väitnud, et tema koduteater Münchenis oli Baieri staazzopper, mitte teater, karter plats, kus ta tegelikult töötaks. Ja siis, kui aasta hiljem veel pärast Solle Isokovskisiin käimist räägite ooperitähtedest Moskvas. Need olid siis noored Moskva ooperilauljad, kes tegid üldse oma elu esimest välisturneed, et kuivõrd võib selliseid inimesi nimetada ooperitähtedeks ja samamoodi on seesama nende villas, laulab ja Tšulbee, kes ei ole iialgi skaalas laulnud, aga see jäägu siis kontserdikorraldajate südametunnistusele, sest minu arvates nendest, kuigi need kõik lauljad on olnud väga head. Ma arvan, et nemad ise sellisest libanimetusest keegi ei mingit rõõmu ei tunneks, muidugi, teine äärmus on sedasama külalissellist lapimaalt. Ma arvan, et see oleks sama, mis. Ta on meil siin Vello Jürna kohta, et tema on Väike-Maarja esitenor, kui ta läheks näiteks Saksamaale esinema või või et näiteks Taimo Toomast, Vändrama laulja, bariton. Et muidugi nad seda kõik on ja suure uhkusega ka, et ei tea, mis tundeid see ärataks, kui seda mõne teise riigi ajalehes lugeda, kuulama, aga nüüd vahepeal ilusat muusikat ja nüüd on see muusika šansibeliselt ja loo pealkiri, vaardetend, röön ja laulab soli sakoski. Üldiselt väljaspool põhjamaid, väljaspool Skandinaaviat armastatakse rääkida tihti sellest muusikast kui väga põhjamaisest. Mis siis tähendama peaks? Ei oskagi täpselt öelda, võib-olla, et, et selline väljend põhjamaine muusika on lihtsalt mingi selline nagu ettekujutus või visioon loodusest või, või valgetest suveöödest või ka pimedatest polaaröödest. Ei oskagi öelda täpselt, mis on, aga, aga kuidagi. Liidetakse Skandinaavia muusikale sellist, et see on midagi põhjamaist. Aga loomulikult võib öelda, et Skandinaavias komponeeritud laul ja muusika erineb nii saksa, prantsuse kui ka vene laulu muusikast. Ja selle Skandinaavia laulu muusika kõrgaeg oligi 19. sajandi lõpupoole, 20 sajandi alguses. Enne seda aega vaevalt võib üldse rääkida mingisugusest laulu muusikuid kui sellisest, sest et et nii Soome, Rootsi kui Norra muusika olid väga tugevalt Kesk-Euroopa põhiliselt saksa mõju all. Ja esimene suurim Skandinaavia helilooja oligi norralane Edvard Grieg, kelle laulu me täna ehk kõige tuntumat laulu tänase saate alguses kuulasime. Ja samamoodi nagu räägitakse sellest põhjamaa muusikast, on ka olemas need põhjamaa lauljad, kellel on omavahel öeldes seesama eriline Äike aura ümber kui neid ikka ja jälle ja väga suure menuga Kesk-Euroopas ja ka mujal maailmas laulma kutsutakse. See minu eelmine väga äge seisukohavõtt oli võib-olla tingitud sellest, et just täpselt sellel samal ajal kui, kui meie lehes oli lugeda külalissolistest lapimaalt ilmus väga ilus artikkel Soela Isokovski kohta saksakeelses ooperiajakirjas oopern Welch, et kus selle artikli pealkirjaks oli tegelikult seesama asi, aga natuke teistmoodi keeratuna selle all kõik nimi oli põhjamaa valgus Soyleisuguski. Mida me siis teame sellest naisest peale selle, et on käinud siin ükskord Tallinnas? Ta tõepoolest käis siin laulmas nii Rolli, Puccini ooperis poeem ja see oli seotud sellega, et kuna ta pidi seda Viinis esitama itaalia keeles, siis käis ta seda nii-öelda siin sisse laulmas, tema agent Pekkab ohjala selle talle organiseeris ja iseenesest oli see meile kõikidele väga tore kogemus. Noh, loomulikult. Ta oli siin palju ütlejaid, kes ütles, et kes ütlesid, et sorry, seisukohast ei ole eriline Putšiini laulja, et ta on just selline Mozarti laulja, eks neil ole omajagu õigust ka. Ja tõesti enamus oma suurest edust Osoilisakovski saavutanud just nimelt Mozarti rollide laulmisega. Aga ma mäletan, et et eelmisel õhtul tul käis ta saalist vaatamas Figaro pulmaetendust ja mina seda teadsin. Omal põlv värises sellepärast, et ta on tõesti teinud kõikide kuulsate Dirigentidega ja kuulsate lavastajatega just nimelt, et väga palju krahvinna rolli ja, ja kahe aasta pärast ootab teda ees ka debüüt metropolitaanis New Yorgis just sellesama krahvinna osas. Isakoski on pärit kirikuõpetaja perest ja Ta õpiski alguses hoopis kantoriks. Ja. Ta on pärit sellisest usulahust või elas sellise usulahu keskel nagu lestad ja lased ja see usulahk on ise pärit Põhja-Rootsist ja on suhteliselt selline selliste suurte ränkade piirangutega, kus ei ole lubatud ei televiisorit vaadata ega raadiot kuulata, välja arvatud siis uudiseid. Ja sellisest keskkonnast pärit naisterahval ei olnud just teab mis kerge hakata ta lauljaks, kuna loomulikult see ei käinud kokku selle usulahu põhiideedega. Nii et mõnes mõttes, kes oli soli sakoski ees, seisis väga tõsine valik, kui ta 87. aastal võitis Soome üleriigilisel lauluvõistlusel laper rannas. Ja siis ta pidi otsustama, kas valida laulja elukutse või või oma nii-öelda rahvas. Jumalast ei ole ta ära pööranud mitte kunagi, pigem vastupidi. Ja, ja ta on öelnud, et tal on väga armas Just sellepärast, et on ka Iisraelis käinud selle 400 mäel ja, ja tal on see väga sügaval hingepõhjas. Nüüd kuule mingi sellest oratooriumist, Saprainaariat. Selline oli soprani aaria Felix Mandelson partoldi oratooriumist, Elias laulis Soele Isokovski ja dirigent oli Philip Herevegi. Nagu te olete ehk nende mõnede muusikanäidete põhjal aru saanud, on, kuulub sulle Isakovski nende lauljate hulka, kes mitte kunagi mitte kunagi mitte kunagi ei visku millegi kallale, lihtsalt niisama ta jätab alati ennast selle oma lauluhääle kontrollijaks. Ja, ja võib-olla see on just see nii-öelda firmamärk, mille pärast on ta ära teeninud nii paljude dirigentide väga soojad sõnad. See on väga turvaline laulja, laulmine väga, väga ilus ja, ja väga musikaalne, väga haritud. Solvizakovski sai lauluõpetaja ja kantori Bloomi Sibeliuse akadeemia Kuopio osakonnas 1987. aastal. Kõigepealt proovist ja tükk aega juristiks saada, see tal ei õnnestunud, siis ta õppis majandust. Töötas natuke aega ka ametnikuna ja siis ühel hetkel siis läks õppima Siberis akadeemiasse. Mõne aja pärast, aga juba siis, kui ta Sibeliuse akadeemia lõpetas sai ta ka aru, et see lauluõpetaja kantori eriala jääb talle justkui kitsaks. Pealegi kannustasid teda nii kaasõpilased kui ka tema õppejõud siiski ka laulmisega rohkem tegelema. Ja nii juhtuski, et ta võitis siis selle üle Soome riigilise lauluvõistluse laper rannas ja saavutas samal aastal teise koha BBC singel hoolda World võistlusel. See on väga suur ja kaalukas lauluvõistlus. Me teame, et sellelt võistluselt on läbi käinud mitmed väga nimekad maailmalauljad. Ja hiljem on ta võitnud Ellyämeling lauluvõistluse ning ka rahvusvahelise lauluvõistluse Tokyos. Ja nii ei olegi mingi ime, et sellele järgnes selline hästi kiire läbimurre rahvusvahelistele lavadele. Kuna see ei juhtunudki nii kohutavalt, väga ammu, 13 aastat tagasi, siis siis võib öelda, et nende 13 aasta jooksul on Soyle Isokovski laulnud nii Milano La skaalas Hamburgis, Berliinis, Münchenis ja Viinis samuti Pariisis, ooper Bastiis ja Londoni kommenttkaadmis. Samuti on ta sagedaseks külaliseks nii Salzburgi, muusikafestivalil kui ka Savonlinna ooperifestivalil. Viimasel suvel laulis ta seal Savonlinnas Margaritat. Kuna ooperis Faust ja nagu ma alguses rääkisin, oli neli aastat tagasi võimalik meil tema häält kuulata ka Estonias. Kuid eelkõige on kuskil tuntud maailmas kui Mozarti muusika esitaja, nii tema repertuaaris Krahvinna Figaro pulmas, Pamiina võluflööt, samuti on ta seda Pamiinat laulnud väga-väga hästi. Savonlinnafestivalil mäletan juba 93. aastal laulistabamiinet tult meeldejääv, samuti tunnel, piiradon Joannis fjordi liitši kosifantutes. Aga samuti siis mitte Mozarti ooperites, näiteks Mika, elad Carmen, issandale Tel Avivis palju samuti Viinis, siis Durandotis liud ning agaatet. Weberi nõid küttis samuti Antonio osa Hoffmanni lugudest Mohvemba. Lisaks Opeli rollidele armastab soulisakoski laulda väga kammermuusikat. Ta. Ta annab endale aru, et väga paljud tema kolleegid enam ei taha sellega hea meelega tegeleda, kuna kuna see on mõnes mõttes nagu Grimmide dekoratsioonide orkestri tagant nagu peidust välja tulemine noh, ikkagi üksi või kahekesi klaverimängijaga publiku ees tunneb lauljand paratamatult palju rohkem nagu alasti olevat, kui, kui ooperilaval ja ja selle tõttu paljud seda ei naudi. Samuti on teine häda, et, et kui sa ei ole endale piisavalt nime teinud ooperilauljana, siis ega siin naljalt lihtsalt keegi kontserdilavale kuulama ei tulegi. Kammermuusikat on esitanud väga palju koos oma pikaaegset, kontserdipartneri klaverimängija marita, viita Saloga ja neil on olnud ühiseid kontserti Londonis, Pariisis, Amsterdamis, Münchenis, Viinis, Roomas, Ateenas, Moskvas, Peterburis, Tokyos ja koos on nad plaadistanud nii Skandinaavia heliloojate muusikat kui ka Franz Schuberti, Robert Schumanni laule. Ja nendelt plaatidelt täna ka muusikat kuulame. Järgmiseks võtame ette ehk Rootsi kõige tuntuma laulu helilooja nimelt tuure rang stream'i, kes elas 1884 kuni 1947. Ja ta on kirjutanud väga aukartust äratava koguse laule, nimelt 250. Loomulikult ei ole tähtis ainult kvantiteet, vaid ka nende kvaliteet ja tuure rangus. Dream oli üks nendest harvadest laulu heliloojatest, et kes ka ise lauljaks kunagi piss õppis ja töötas ka lauluõpetajana. Ja näiteks aastal 1000 1924 kirjutas ta tervelt 31 laulu, millest nüüd kuulamegi laulud Ennjorca Blummal. Niimoodi kõlasid tumedad lilled Soyle Isokovski esituses. Kui rääkida sellest kui inimesest, siis on ta esimesest kohtumisest peale väga südamliku, ma mäletan, kui seesama Figaro pulmaetendus oli lõppenud, siis ta tuli minu garderoobi ja tänas südamest, et ta ütles, et tal oli seda väga tore vaadata sellega tõepoolest üks väga tore avastus, kuna see oli nimelt Roman Baskini esimene ooperitöö Estonia teatris ja oli tegijatel kõikidel väga põnev. Ja kuigi on souli Isokovski käinud kogu maailma läbi, ei saaks tema kohta mitte kuidagi öelda tiiva, sest ta on selline kuidagi talitsetud ja selline tagasihoidlik ja, ja kui ta räägib siis see ei ole selline pealetükkiv primadonna moodi suhtumine, vaid väga selline väga selline sümpaatne ja muide, kas tal on ka väga kena kõne hääl? Ise on ta väga suur loodusearmastaja ja ta on ka öelnud, et peaksime olema väga uhked oma maa üle ja hoolitsema ka selle looduse eest. Ja soomlaste kohta ütleb ta veel nii, et kõik soomlased peaksid tundma selle üle rõõmu, et oleme soomlased ja oleme uhked oma identiteedi üle. Kuid häda on selles, et Soome selline natuur kipub olema üsna häbelik. Ja, ja võib-olla on ka see üks põhjus, mispärast. Neid soomlasi kutsutakse palju laulma Kesk-Euroopas, et võib-olla see ei olegi selline enda pealepressimine, vaid nad on tõestanud oma oma loomingu või oma tööga, et nad on selleks igati pädevad. See oli seal kuskil on teinud koostööd väga paljude nimekate dirigentidega kui alustada soomlast, sest siis on need niuke habekas harrastaja sapakas Halonen, tšjom, Scanlon, Marek Janovski seisja saava Neeme Järvi Channel jätkarnia Colin Davis, Andrew teedis, Subin Meeta Daniel, varem point. See kõlab muidugi nagu senine skalpide jaht, aga aga paraku ta nii on, et, et dirigendid omavahel suhtlevad siiski päris palju, võiks arvata, et nad on väga sellised eraku taga. Aga kui üks dirigent on teinud mõne lauljaga hea koostöö, siis nad siiski paljud neist on omavahel väga head sõbrad ja nii see sõna levib ja nendest nendele skalpide nimekirjade ma tahaks veel lisada Gennadi Rosest, Svenska Iideedeeeffhrieri, Yehudi Menuhin, Riccardo Muti ning Claudio Abado. Ja nüüd kuulame taas ühe lõigu Felix mendel soni oratooriumist Elias kuulamiselt ühte duetti koori saatel, kus lisaks oli seal kuskile teeb kaasaga meede sopran Monika Group. Soulisakoski Monika group ja dirigent Philip herwegi. See, mis ma siin rääkisin dirigentide sõpruse kohta, olgu näiteks see, et Claudio Abado ja Subin meta õppisid koos liinis samal ajal ja nende mõlema ja sõber on Daniel parem või nii et see ei olegi niisama öeldud, et, et nad omavahel suhtlevad ja, ja tõepoolest, et et sõna levib väga kiiresti ja laulja erialal on üldse sõna levimine üks selline üsna tähtis tegur, kuna kuna sõna levib mõlemat pidi, et kui keegi on sind kutsunud kuhugi suure raha eest laulma ja kaks päeva varem oled sa sunnitud sellest haiguse tõttu ära ütlema, siis siis see sõna, et sinu peale ei saa kindel olla, levib kahjuks ka väga kiiresti ja selle tõttu on sellised terved lauljad väga hinnas. Ja nende hulka kuulub vaieldamatult, kas oli seal kuskil? Tahtsin veel rääkida mõne sõna sellest, tema töötamisest Viini ooperis, Viini riigiooperis. Ta on seal külalissolist, mis tähendab seda, et tal on oma kindel lepingu vorm mida võiks minu arvates vabalt ka kasutada meie teatrites, nimelt see vorm seisneb selles, et et ühel lauljal või tantsijal või dirigendile on teatris kindel arv kuupäevaliselt juba ammu-ammu ette kinnitatud etendusi. Noh, kas siis ühe või mitme hooaja vältel ja kindla rahasumma eest ja kui see, kui see etenduste arv peaks mingil põhjusel vähenema, siis loetakse lihtsalt teatri poolsesse kahjumisse või või on siis puudulik organiseerime, kui aga mõni etendus ilmub sellesse nimekirja juurde, siis muutub külalissolistiks teatri jaoks täiesti vabaks kunstnikuks kellega siis tehakse täiesti eraldi leping tingimustega, mis mõlemaid osapooli rahuldav. Loomulikult on neis lepingutes ka väga täpsed juhised selle kohta, et mis siis teha, kui on, keegi haigestub mingi muu, selline Forsmažör, juhus, solisuguski viimase aja tööde hulka on kuulunud marošenka osa Smetona ooperis müüdud mõrsja kommentgaadnenis 98. aastal samuti loengrini Elsa teenas. Siis eelmisel suvel laulis ta kahjuks ainult ühe etenduse Kuno Faustist Margareta osas Savonlinna ooperipidustustel. Rääkisime just haigusest ja siis näiteks voila iso. Kuskil just see lugu juhtuski, et, et haigestus ja tuli etendust päästma rootslanna siis Viini ooperis eelmisel aastal Rachel juuditarid. Ja sel aastal on tal juba seljataga Amelia osa verd jooksma pris Simon Boca neegra, mis esitati Tamperes. Sellest tuleb pärast pole natukene juttu. Ja kavas on veel Eeva Nürnbergi meister, lauljates komment Gardenis ja krahvinna Verdenberg roosikavaleri Berliini riigiooperis. Ja nagu ma saate alguses juba ütlesin, seisab kahe tuhanded teise aasta jaanuaris ees debüüt Metropolitan ooperis New Yorgis kus ta laulab krahvinna Alma viivat Mozarti ooperis Figaro pulm. Nüüd aga kuulame natukene kammermuusikat taas, mida soilizukovskini väga armastab ja kuulame nimelt solvegi laulu. Selle on kirjutanud Norra helilooja therdavad kriid. Ka Giuseppe Verdi muusika ei ole soliisakovskile võõras selle aasta aprilli alguses lauliste Tamperes juba oma elu teise Verdi rolli. See oli Amelia osa väga vähe esitatud Verdi ooperis Simon bokaneegra. Esimene roll oli tal falstafis. Ja tulekul on veel teemana Soome rahvusooperis. Muideks möödunud aasta oktoobris laulis soli sakoski koos Chicago Sümfooniaorkestriga katkendeid hotellost, kuhu siis ise Daniel parem vaim, kutsus ta laulma ja partneriks, laval ei olnud keegi muu kui klassides Domingo. Pealtnägijate jutustuste kohaselt ei tahtnud braavohüüded kuidagi lõppeda. Ja pärast kontserti oli Toming olnud silmnähtavalt rahulolev ja ütles, et ta on suurepärane. Üheks lemmikrolliks on, seal ei saa kuskil k Pamiina võluflöödi. Ja seda peab ta tunduvalt raskemaks kui Verdi osad. Sellepärast et see on nii lihtne ja Soyle oma sõnade järgi. Selles lihtsuses peitubki just raskus. Ja sedasama muinasjuttu on väga raske teha selliseks, et see oleks usutav. Ja Mozarti muusikast ei kavatse solisuoski loobuda meid iialgi. Ja sümboolne on see, et kui ta paari aasta pärast laulab nüüd metropoliit läänis siis saab nagu omamoodi üks ring taas suletud kuna just nimelt krahvinna alma viiva oli tema üks esimestest rollidest rahvusooperis. Ta armastab Mozarti muusikat aga ainult armastusest, Mozarti laulmiseks ei piisa, sest et Mozarti muusika on tehniliselt väga nõudlik kuid samal ajal on see nagu häälehoolduseks väga hea. Ooperimuusikat Isogoski esituses väga palju plaatil leida ei saa veel esialgu, kuid kuulame nüüd tema häält Taani raadio sümfooniaorkestri saatel ja dirigeerib seda Leissegersdam ning kuulame katkendi Sibeliuse sümfooniast kullerva. Loomulikult tähendab selline alaliselt reisiv eluviis väga paljusid päevi ja öid, mida veedetakse hotellis. Võin omast kogemusest öelda, et niikaua, kui tehakse tihedat prooviperioodi, ei ole asjal hullu midagi, sellepärast et hommikul ärkad, lähed proovi, sööd lõunat, natuke magad, lähed uuesti proovi, tulevad hotelli magama, kõik on korras. Nüüd see periood, kui, kui hakkavad juba üks proov päevas, siis hakkab jääma natukene. No alguses mõnusad tunduvad vaba aega, siis hakkab tulema selline. Noh, ütleme, et üksindus loomulikult ja kõige hullemad on need päevad, kui, kui otseselt etendusi ei ole. Aga sa oled juba oma nii-öelda sihtpunktis, seal sa istud, mitte midagi tee noh, võiks ju arvata, et võiks mõnusalt pidu pidada või, või, või telekat vahtida, aga noh, selle pidupidamisega on üldse lauljast oli et alati peab mõtlema tuult ja õhku peab ka järgmisel päeval jätkuma. Sellepärast on Soyle Isokovski valinud oma põhilistes tööpaikades nendes linnades, kus ta põhiliselt tööl käib omal sellised korterid ja alati, kui ta sinna linna satub, siis ta üürib omale selle ühe ja sama korteri alati. Näiteks Viinis ja Hamburgis, Münchenis on tal oma korter, kuhu ta peab siis ainult oma kohvriga saabuma ja ongi jälle kõik nagu harjumuspärane. Loomulikult on see tähtis ka selleks, et oma oma instrumenti oma pillikorras hoida. Ja tööd on juba mitmeks kolmeks-neljaks aastaks ette. Mõnes mõttes on, see on see väga turvaline, kui üks vabakutseline laulja teab, mida ta teeb kolme aasta pärast. Aga loomulikult tuleb elada nii-öelda päev korraga, aga ja mitte liigselt selle peale mõelda, mis siis, et vahetevahel konsoli sakoski isegi oma sõnul oma sõpradega leppinud kokku kohtumisi kaheks kolmeks aastaks ette. Nagu selles ametis tihti ette tuleb onsolle Isakoski täielikult pühendunud oma elukutsele. Nagu ma alguses ütlesin, seal Põhja-Soomes, kus on see usulahknimega lest, tädi Oslased, seal on väga suurte peredega lapsed. See oli seal kuskil oma pere ei ole loonud, kuid tunneb ennast väga hästi ka oma sõprade-sugulaste seltsis. Armastab väga palju lugeda raamatuid ja käia vaatamas selliseid positiivseid filme. Ja loomulikult toob alati rõõmu muusikast ka kuulamine lisaks rõõmule ka inspiratsiooni ja jõudu. See oli seal kuskil, kuulub maailma looduskaitseorganisatsiooni liikmete hulka kaitseb igal võimalikul sammul loodust ja emakest maad. Ja tema sõnul see on piisavalt tähtis põhjus, et üldse inimene elaks, et ta kaitseks oma elukohta. Ja ka ta ise saab oma sõnul jõudu loodusest, jaga lapimaast kuhu parasjagu ta oma maja ehitab. Selle maja ehitamisega on üks vahva lugu, et nii-öelda kopp löödi maasse ja kui järgmine kord ta oma maja ehitusprotsessi sai vaadata, see oli juba kuus kuud mööda läinud ja koht oli muidugi äratundmatuseni muutunud. See, millist muusikat kuulab sooli sakoski, on omamoodi ka põnev kindlasti kuulda ta loomulikult väga peab lugu marja Kallasest. Aga on ka väga suur austaja sellistel kuulsate lauljate nagu Tiinat sööne ja Phil Collins ja ta rääkis väga elavalt oma viimasest muljest rei Charlesi kontserdilt mille kohta ta ütles, et Richards laulab alati samamoodi. Aga vähemalt mulle see väga meeldis. Ja ma pean ütlema, et sedasama peab ka tema enda kohta ütlema, et ta laulab alati samamoodi hästi. Ja, ja vähemalt minule see alati meeldib. No tänane saade oli siis mitte lapi joigu eest, vaid rahvusvaheliselt väga hinnatud Soome soprani isu kioskist. Me soovime talle edaspidiseks jõudu nii maja ehitamisel kui ka peatselt tulevale debüüdi le Metropolitan is. Ja loodame peatselt kuulata aga tema häält mõnel plaadil, kus ta laulab ooperit täna ka lõpetame Edward kriigi lauluga Luik ja selle esitavad meile klaverimängija marita viida salaja sopran Soyle isokaski, kõike head.