Inimesi võib tinglikult jaotada kaheks. Loojateks ja tarbijateks. Loojad on väsimatud uue otsijad. Oma töö ja tegevusala piirides teevad nad kõik, et esilekerkivaid raskusi ületada, elu edasi viia. Tarbijad väldivad pingutusi uute probleemide ja teravate situatsioonide tekkimisel eelistavad nad kõrvaltvaatajateks jääda. Ise annavad nad vähe, teistelt nõuavad palju riski, nad ei armasta pead tulle ei pista. Olgem loojad. Tänase päeva persoon valli Ilvik on looja. Vali Ilvik on pärinud muusikapisiku oma emalt ja isalt. Ema oli koorilaulja isa trompetimängija isa vend aga mängist. Teppo lõõtsavalli lapsepõlvekodu oli Tähtvere tänaval praeguse lauluväljaku läheduses. Kodu oli vallil täis muusikat. Uskuge või mitte, aga valli nõudis juba kolmeaastaselt endale akordionit. Joostetigi vallile pisike-pisike pill. Nelja-aastaselt hakkas valli vanahärra Mülleri juures võtma juba eratunde. Akordionipisik oli nii tugev temas, et sellest kujuneski üks eriala Üheks tema erialaks kujunes akordionimuusika. Ja nii ta siis algas eratundidest laste muusikakoolis. Õpetaja Ülo lilles, seejärel Heino Elleri nimelise Tartu muusikakool õpetaja Uno Arro. Aga kahjuks ei ole Eestis võimalik omandada akordioni erialal kõrgharidust. Küll aga on see võimalik Lätis ja Leedus. Palli, räägi nüüd, palun. Kas. See on sulatõsi, mis praegu siin kostus, mulle tõemeeli meeldis, millegipärast väiksele tüdrukule aga meeldis akordion. Ja üks eeskujudest ehk kaks kaunist õekest, kes elasid seal Tartus Tähtvere tänavas. Meie vastasmajas mängisid just nimelt seda eelpool nimetatud pilli. Minagi tahtsin teda näppida, aga mulle ei antud, ma olin nii väike. Ja kui ma loen, osteti väga-väga väike pill, siis ma ei olnud selle pilliga rahul, et miks, sest ta oli musta värvipill. Aga mina tahtsin ilusat punast ja kirevat. Ja siis üks pillimeister võttis selle mustaks, pillikese ja tippis, täid, liblik tippis täis liblikaid, lilli ja kõike kõike, isegi sel pillil on minu nimi peal. Et Haaneri nimi võeti ka veel lisaks pealt ära ja see Pille muidugi tänaseni alles. Ja esimesed muusikalised elamused lapse keeles saab seda just nii-öelda olitaaemmeliselt ära. Mülleri Orest saanud meie Mülleri Sassi isa keda küll enam elavate kirjas ei ole. Ja siiamaani ma austan seda pilli, olen ka ise selle pilli taga päris tihti mängin teda kas ansamblis-orkestris või ise soolona. Ja kui siin sai nagu nimetatud ridamisi need koolid, kus ma tõesti seda pilli õppisin siis ma lisaksin veel, et juba laste muusikakooli ajal meil oli ris tugeva tasemega akordioniansambel, mille nimel Hanuri sai Eestimaal eri paikades esinetud. Selles ansamblis oli kaastegev ka Tarmo Pihlap, keda ka kahjuks enam ei ole. Juba aasta. Tema mängis vibrofoni, oli ka laulusolist. Siis järgmine musitseerimise vorm jätkuna. Sel ajal, kui ma õppisin Tallinna riiklikus konservatooriumis tollase nimega vendad Ammani juhendatav ansambel, mängisin seal viis aastat. Samal ajal üheskoosseisus musitseeris veel Henn Rebane, Riho Joonase, Riho Mägi ja veel veel mitmedki mängijad, nii et ka selle kooslusega sai ikka Eestimaale mitu mitu ringi peale tehtud. Ja tihe koosmusitseerimine oli ka veel meesansambliga vanad sõbrad, juhendajaks on sind pere ja hilisemal ajal andsed. Nii et niisugused ansamblid lisana. Ja, ja eks need üksused siis järjest tasapisi hakkasid vist suured Venemaa et kunagi nagu ka orkestrile koorini jõuda. Ja üks ere hetk seoses akordionimänguga meenub mulle veel, millest on mul ka fotosi kaasas. Nimelt 1975. aasta laulupeol vendavad Ammani juhendatava ansambliga Me saatsime late koore ja see oli vist ainukordne, ainulaadne, kus siis sellise saate kooslusega laulis väga suur lastekoor, nii et siin on üks pilt, kes on huvitatud, võib selle vaatamisega tegeleda. Nüüdseks on välja kasvanud üks väga omapärane üritus ehk meie paljude jaoks nimelt akordionimuusika festival koos konkurstitega. Ja kaheksa aastat järjest on siis nüüd Tartu kandis selle süda tuksunud. Tõemeeli on väga palju häid akordionist sõpradeks küll Lätist, Leedust, Slovakkiast, Soomest, Taanist igalt poolt. Nii et maailmas käies on torega nendega kohtuda. Ja kurb on see, et siiski ei ole meil võimalik omandada kõrgharidust, see pill on oreli sugulane, selle pilli peal saab esitada väga erineva ajastute muusikat. Nii et mõtlemisaine selle pilli austajatele, aga ka meie hariduse juhtidele, et miks siis ikkagi mitte? Tuleks mõelda, tuleks avada. Ja selle aasta suvel juunikuus olen kutsunud Tartusse ka Vilniuse muusikaakadeemia prorektori, kes on ise akordionisolist samas professor. Ka Lätist peaks tulema vastava ala spetsialistid, nii et vist vist vist istuma Mahakama uuesti mõtlema. Kas, kuidas ja kas üldse. No ütle mulle siis väike Tambet, miks sa just akordioni eriala valisid? Ma arvan, et sellepärast, et mu ema oli akordioniõpetaja või on. Aga miks sa täna siin oled? Sellepärast et mooristima valli kutsus mind siia. No tubli, need akordionipisikud levivad siis igal pool ja sinus ka suur tänu sulle. Veel üks väike kommentaar märtsi lõpus olime Vilniuses ja Tambet osales ainsana Eestist rahvusvahelise kategooria koosseisus ja mängis päris hästi. Kuigi näete, meie pillid ei ole need, mis on maailmapillid ja seetõttu me lihtsalt ei suuda võistelda ikkagi nendega kelle pillid maksavad oioi oi. Nii et see on meie takistuseks veel. Aga? Mis tähendab koorijuht ja kolmapäev? No minu jaoks on see ainuke koorimuusika vaba õhtu, sest sel päeval ei ole kooriproovi. Aga teisalt mõeldes nüüd selle nime peale ja selle ürituse peale üldse See on suur emissiooniga ettevõtmine naisseltsi poolt, kiitus ja au teile, et te sellise asja käima panite. Ja tuleks veel ja veel ja veel üha rohkem ja rohkem need Eestimaa koorijuhte siia saali paluda anda võimalus tulla, rääkida miks mitte ka dialoogis, mitte ainult, et üks räägib. Jaa jaa. Jääb see justkui ühe inimese mõteteks. Niiet see on nüüd see koht, aga koheselt, kui me sõitsime, meie teekond on ligi 180 kilomeetrit, see mõtlema ka selle peale, et tegelikkuses võiks olla veel üks selline saade, laiendatud ka Lõuna-Eesti poole. Et saaksime ka Lõuna-Eesti publikut meelitada niisuguste saadete juurde. Niiet laieneguse. Saadete levi või kohtumiste või kontsertitel, mis tahes nimega need ka ei ole. Selle levi. No aga kuidas siis sai ikkagi akordionimängijast hoopistükkis koorijuht? Mingil määral kindlasti ema isapiimaga piimaga rohkem isa vihma. Jah. Aga jällegi, tulles kooli aja juurde, ma tahaksin. Leidma sellised sõnad, mida ma kahjuks enam ei leia oma laulmisõpetaja kohta. Laine ostav, haruldane daam, haruldane õpetaja. Tartu 10., tollase nimega, praeguse Reiniku kooli. Väga-väga lugupeetud õpetaja, keda kahjuks enam meie hulgas ei ole. Aga siin on üks pilt, mille üle ma olen uhke, et ka mina olen siin peal muidugi. Aga eriliselt on ta minu jaoks tähenduslik, sellepärast et vaadates pilti, põhikool tol ajal oli ta tõesti kaheksaklassiline kool, kus ma õppisin omas sellist lastekoori, aga samas ka nii suurt, poistekoori, nii suurt mudilast koorikoolil oli oma puhkpilliorkester koolile oma rahvatantsuring, näitering ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Segakoori nii muidugi ei jõutud, sest tegemist ei ole tõesti kaheksa klassilise kooliga. Nii et kus on praegu sellise suuruse ja muidugi ka kvaliteediga, ilmselt koorid on väike küsimärk õhus. Et lasen ka selle pilli pildi ringi käima ja siin on ka laine osta. Foto on mul kaasas veel. Nii et ma kummardan selle daami ees. Ja edasi juba läkski seda teed. Et peale laste muusikakooli astusin küll jah, tõemeeli Elleri muusikakooli sisse akordioniosakonda aga koheselt esimesel nädalal teen avalduse veel ühte osakonda astumiseks ja vastuvõtukatseid tegid tol korral siis mulle erandkorras veel. Roland Laasmäe, kes oli osakonna juhataja, kes sai ka minu õpetajaks ja Richard Ritsing oli, oli juures, on see selgelt meeles? Kuidas värisesin seal üksinda, sest teisi sisseastujaid ma enam ei teadnud, ei kuulnud, ei näinud, ma olen täiesti üksinda seal kooli kooli suures klassis, õigemini saalis. Ja nii siis neli aastat paralleelselt kahes osakonnas. Ja kui muusikakool lõppenud oli või lõpetatud sai, siis anti suunamine Tallina riikliku konservatooriumi kahele meie kursuselt. Ja nii siis koorijuhtimine, sest akordioni võimalust ju ei olnud enam. Ja koorijuhtimine professor Uno Järvela klassis, kuid Gustav Ernesaks käis veel konsultatsioone tegemas tol korral. Ja. Lisaks tudengielule koheselt algas ka vilgas töö. No tegelikkuses juba muusikakooli ajal juhendasin mitut-mitut ansamblit Tartus. Üks nendest minu jaoks huvitavamaid oli vastavatud restoran kaunas kelnerit ja paar männide segaansambel ja naisansambel. Nii et tol ajal niisugune taiduslik ettevõtmine näete, oli isegi restoranis ja tõesti niimoodi restoranivaheajal, kui lõppes päevane aeg ja tulemus oli õhtune aeg, enne seda harjutati kaks tundi ja õhtul tihtipeale esineti selle kavaga veel. Ja Tallinnas olles muidugi. Ka mitmed ansamblid, aga tulid ka kohe kooli koorid, ma olin 40 neljandas koolis lühikest aega tööl. Siis stuudiumi vältel olin koor meistriks. Tollase nimega Jaan Tombi nimelise kultuuripalee poistekoori juures koos oma õpetaja Uno Järvelaga, kes oli peadirigendiks, sai viis aastat niimoodi poistekoori eluga proovitud, nuusutatud ja harjutatud. Ja viimasel kursusel. Aasta ka Estonia teatris ooperikoori koormeistri ametit peetud peale seda, kui Peeter Lilje läks edasi õppima orkestridirigeerimist, olin koos õunu arvel, aga ka Estonia teatris. Lisaks veel väiksemad koorid ja muidugi praktikakoorid, konservatooriumi enda segakoor. Ja muusikakooli ajal muidugi ka naiskoor kahjuks jah, naiskooridega. Nii palju mul seda armulugu oligi nagu muusikakulli naiskoraani. Nii et nii tudeng kui kui praktik ehk juba tol ajal käisseni. No mina tean sind kui segakooride dirigenti ja meie saime tuttavaks nii, et muusikakoolis toimus remont ja koorijuhtimise ja akordioniosakonnad tegid Tunde tollasesse EPA klubis või see kolm tähte lahti, öeldud siis Eesti põllumajandusakadeemia klubis. Ja sellel perioodil tekkis ka vajadus Eppasid segakoorile uut dirigenti leida. Ma tegin sulle ettepaneku ja minu õnneks olid sa sellega nõus ja ma olen sulle siiamaani tänulik, et sa selle koha vastu võtsid ja sa oled teinud seda tööd tänaseni. On see sega, Kora ainuke, kellega sa töötad? Või seotud oled? Noh, neid on tõesti päris mitmeid, nüüd juba kuigi väga pikka aega oli seal tõesti ainuke armastus ja siis koosnes koor puhtalt põllumajandustudengitest ja kui seda pilti vaatate, siis näete, kui palju laululembelised põllumajandustudengeid oli. Päris pikka aega. Ja siin laua taga on ka lehti Jaania, kes oli selle koori koor meistriks päris mitmed-mitmed aastad, nii et edasi mõned ühist vankrit koori juures, aga ka akordioni meie mõlemi lemmikpill? Jaa, hiljem elu läks natuke vist põllumajandustudengitel teist rada. Et see praktika kas röövis ehk suurema ära, koori tuli üha rohkem ja rohkem ülikooli üliõpilasi ja et natukenegi koorile võib-olla nimemuutust tekitada, mis üliõpilastele meeldis, me nimetasime koori ümber hästi iidse vana nimega või õigemini, võtsime vana nime tagasi. Nimelt see koor kannab siis Tartu Üliõpilassegakoori nime alates 90.-st aastast ja kui ajalugu tagasi keerutada, veeretada siis koori algusaastaks 1920, nii et järgmise aasta detsembris tuleb 80. sünnipäev. Aga räägi nendest põllumajandusülikooli üliõpilasest, õigemini pavilistlastest. Otsustasime siiski, see nimi ei tohi ka kaduda. Ja 86. aastal vilistlased koondusid kokku, siin on järjest need helistlase juurde tulnud, nii tekkis ka vilistlaste koor, kelle nimeks on praegugi. Ma ei taha öelda, müü, sest see ei ole hea nimi, aga epa vilistlaste segakoor ja see on nüüd niisugune üks projekt kooridest mis käib koos tõesti juba 14 aastat. Jah. Noh, küll, mitte väga sagedasti. Aga ta on olemas, ta elab ja vilistlased tahavad ka laulu jätkata. See nüüd siis see teine segakoor võib olla kellega, kellega on ka mind päris pikka aega elu sidunud. Nüüdsel etapil. No aga kooriliike on teisigi, kas sa nendega ka oled kokku puutunud? Ei no nimetasin juba jah, poistekoori kelle juures ma olin küll koor meistriks, mitte dirigendiks. Aga peale konservatooriumi lõpetamist Tartusse minnes sattusin ma 75. aastal kohe-kohe ühe meeskonna juurde Johan semi-nimelise meeskoori juurde, mille peadirigendiks oli Peeter Lokk. Mina sain abidirigendiks. Kuid seda meeskoriana selle aasta seisuga ei ole. Kahju, aga nii ta on, kuidas need keegi edasi see hakkab tegutsema, on tekkinud päris mitmeid noorte mees, korrektse Simmi nimi siiski omistatakse noorte meeskoorile. Ta peab edasi elama. Sest legendaarne Simm ja Tartu Siin ei tohi seda hääbumist olla. Rohkem meeskooridega ka ei ole kokkupuudet siiani veel mine sa tea. Elu muudab ja tuleb taas ehk meeskoori dirigendikepikese ka proovida. Ja lastekooridega olen konsultandiks olnud, nii mõnelgi koolikuuril ei ole ka need püsivad suhted, vaid just niisugused ajutised suhted. Ja tõemeeli ikkagi jälle see segakoor, see on kuidagi nagu minu liik olnud ja kas ta nüüd jääb, ma ei ole veel 100 protsenti kindel, aga ilmselt siiski ja ja võib-olla lisaksin veel mõned koorid, millega segakooriosas ma olen seotud praegu kadett voega tuli võtta oma tiiva alla Vanemuise segakoor kes oli ka justkui hääbumist surmas. Aga nüüd on seal 52 pead. 20. mail tuleb juubelikontsert Tartus 135 selle koori asutamisest. Kooru uueneb-täieneb. Näis, mis tast edasi saab, me tahaksime siiski temast ühte täismõõdulist suurvormide esitajat ka tekitada seal Lõuna-Eesti pool Tartus. See on unistus täna veel, sest et kooris on siiski ka momendil teatud vanuses lauljat, kes tahavad juubelini koos olla ja siis minna vilistlaskoori üle, sest nendel tegutseb ka oma, vilistas klubi, meie koor. Võib-olla veel mõned koorid, nimetaksin lisana siia juurde kellega on mind ka sega kooridest just loominguline moment sidunud seal lõuna Etti kooriatedes muusikaõpetajatest muusik armastajatest koosneb koor, kes kannab Ugandi nime. Kuus aastat on ta juba koos käinud küll mitte jälle iga päev, vaid laupäevases pühapäevases vormis kokkutulekute näol, eri programmide koostamise näol. Ja selle kooriga on ette võetud päris huvitavaid matku. No-Prantsusmaale, Viini, Inglismaale, Tšehhi, Slovakkia, Tšehhi ja Slovakkiasse. Käisime ka Gotlandi festivalil, kus tegelikult laulsime koos vabariikliku korjatel segakooriga ja käesoleva aasta suvelgi on ühine projekt käsil, nimelt minna põhjamaa Baltimaade laulupeole, kus siis jälle koos lauldakse, koos esinetakse sedapuhku siis Norramaale. Ja väga lühikest aega, kuna areng istub siin. Ühe aasta vist vedasime koos Eesti segakooride liidu segakoori, õigemini see algus oli, oli oli nagu Tõravere seks 11, november kell 11 ja sellel kooril tuleb viies aastapäev. Nii et no selle kooriga on ka pisike pisuke kokkupuude olnud. Ehk võib-olla veel tuleb ka kambak, ei tea, aga, aga praegu praegu on seal noored dirigendid tegemas oma projekte. Ja muidugi esimene pääsuke, esimene lemmiklaps, nagu öelda, oli tegelikkuses 75. aastal asutatud Tartu muusikakooli kammerkoor keda küll tänaseks enam ei ole. Sest et poiss ei õpi ju nii palju koolist, et on jäänud naiskoor. Aga selle kooriga kuue aasta jooksul sai üles astutud ka ikkagi väga mitmetes saalides ja seal laulsid. Noh, mul on ka sellest, eks Photo tol ajal näiteks üliõpilasena või õpilasena Elleri koolis, Ants Soots või Riina Marianne, praegu Systali Kadaja ja veel veel väga mitmed-mitmed, praegu nimekad muusikud, hiljem see koor liitus epa segakooriga kokku. Sest aega ei olnud vist või, või ei oska öelda, aga, aga ta läks nagu sinnapoole üleilmselt ikka põhipõhjus oli see, et poiss ja nii palju ei olnud ja kuna põllumajanduses oli neid poisse nagu siiski tol ajal olemas, et sai see segakoorihuviline noor ka muusikakoolis kaasa lüüa. Veel segakooriosas ja nii mitmedki õpilased said riigieksamid sooritada selle kooriga. No siin ma vaatan pildi peal. Jah, ega siin on ka õppejõud Peeter Lokollelono Reimbleive raudtee Tiit on siin fotol praegu, kes on Viljandis päris arvestatav koorijuht ja veab seda koorielu seal. Siin on ka Pärnust Aaveeganto, dirigent, Kai-Tõe. Ja veel väga huvitavat ohu Saaremaalt, isegi Sirje Medell. Ja veel paljud teised, nii et lasen selle pildiga ringi käima. Võib-olla tunnevad siit veel mõnedki ehk oma dirigente või, või õpetajaid ära? Palume nüüd lavale Elva noormeeste ansambli ansambli juhendaja on Anne Raudsaar. Te võtsite oma ansamblile mõne ja selle ja teie ansambli nimeks on siis tänasest alates B H 18,1. Kes oskab mulle sellest öelda midagi? Teha on meie terve ansambli keskmine vanus mis on siis 18.-ks? No tubli ja laulu jätkate, kui kaua? Kui kaua jäte ansamblisse laulma? Ei oska öelda, veel. Sambel tegutseb. No jõudu, jõudu teile. Aga anne, miks sina täna siis nende noormeestega siin oled ja laulad? Süü vale mallil, mina mitte olude sunnil pidin loobuma. Ma olen aastakümneid teinud meeskoori ja mitte enda tahtel loobuma ja ma mitte ei jääks tooli peale istuma ja noortega edasi teha. Siis valja andis ühe impulsi, nii et Anka meile ristiema nik väiksele Tambeti Legisin. Ma arvan, poisid, et järgmine esinemine on, siis on teil kindlasti kaks korda rohkem Anjoni. Aga ehk tulevad veel veel teised ümbruskonna poisid ka juurde, noormehed, meile on ju toredad gümnaasiumit näos. Ülenurmes Rannus, Rõngus, mine sa tea, eks Alatskivil ka tulebki üle Tartumaaline noorte meeste kordades Tartu linn omaette on küll jah teinud juba noorte metegoori, aga need maakonna koolide poisid peaksid kogunema. Oma on see mõtte vastuvõetav. Ja ma arvan ka, et ega ei tohiks lasta linnal ka üle pea kasvada, maapoisid peaks ka näitama oma ilusat lauluhäält. Ja tõepoolest, Eesti ongi ju ikkagi üks laulupidude maa meie laulutaat, Gustav Ernesaks on öelnud, et laulupeodirigendiks peab sündima, selleks ei saanud aga õppida. Ma tean valli, et sa oled olnud ka laulupidude ajal dirigendipuldis. Räägi meile nendest elamustest. Seda on väga raske sõnadesse panna, see on hetk, milles viibid praegu või tol hetkel. Ja seda tõemeeli sõnadesse ei saa panna. Aga kui nüüd mõelda, kus siis või mis tähendab põhiline koor minu jaoks laulupeokoor on olnud üliõpilaskooride suur ühendkoor hüljates laulupidudel, kaude hammus, küll Lätis, küll leedus, küll Eestis, aga ka Ma päris suur segakoor. 93. aastal Põlvas, segakooride laulupeol, säärel Elvas, järgnely, Põlvas ja veel ka Tartus, vahepeal. Ja päris peale konservatooriumi lõpetamist Lõuna-Eesti segakooride peol ka jälle Intsikurmus ja Ida-Virumaal toimus ka segakooride laulupidu, nii et on jah, tõemeeli seal puldis niimoodi muusikat edasi antud või koosmacitseeritud koos lauljatega. Ja muidugi ka päris mitmed väiksemad maakondlikud peavad küll on Saaremaale kutsutud, kelle on Hiiumaale, küll on Valgamaale olin tükkis mitu aastat Valgamaa koorimuusikainstruktor. Mäletan, Victoria oli siis rahvaloomingu majas, oli selline nimi vist jah. Kui otsustati, et maakondadel oli tarvis laulupidude noh, niisuguseid liidreid, kuraatoreid või mistahes sõnu sinna ritta seades panna ja ka Põlvamaa eest sai niimoodi sõna ostetud ja ka proove läbi viidud. Ja üldse seoses suurte laulupidu, kui on päris päris mitmeid üldproove peetud üle Eesti. Need jah, seda maitset on suus küll. No meil oli juba juttu sellest, et konservatooriumi lõpetamisel said sa suunamise oma endisesse kooli, see tähendab Elleri nimelisse muusikakooli aga nüüd siis juba õpetajana No see on ka üks tahk veel lisaks minu pillimeheametile või koorijuhi ametile tõesti päris palju aastaid olla õpetaja, kasvatada koolkond õpilasi, kes küll kõik jätkasid või jätkavad praegu õppimist kõrgkoolis. Rõõm on nii mitmegi üle kes on juba lõpetanud, kes on oma ameti leidnud kas koorijuhina muusikaõpetajana või on ka hoopis selliseid juhuseid, et nii mõnestki tuleb hoopiski laulja hiljem. Jah, ei ole päris kokku lugeda nüüd, aga neid õpilasi on meil palju, aga samal ajal peale konservatooriumi lõpetamist koorijuhina kooriosakonnas töötades õpetasin maga akordioni õpilastele orkestridirigeerimist, nii et ja ansamblitundi ja partituuri lugemist ja veel päris mitmeid aineid, nii et et see töö on ka kogu aeg olnud nagu kahe jalaga maas, et üks jalg on koorijuhtimise osakond, teener, akordioniosakond. Nii et noh, niisugune minu, see töökäik, kui selline. No sul on olnud väga palju siis muusikakoolis õpilasi, aga mis nendest siis kuuldaga hon? Jah, rõõmu teeb just nimelt tihtipeale kasvõi konkursil kohtadesse, et õpilane tuleb oma kooriga ja, ja siis närveerib hirmsasti, et kas ma ikkagi olen õpilasi tasemelise koorijuhina. Näiteks Elvas on päris päris hea õpilane Eva Kams praeguse nimega. Või võruseeria On ju päris päris tubli muusikaõpetaja või Tiit raud, Viljandis. Või Virumaal Tiina Tammann. Ja neid ma võiksin nimetada veel ja veel ja veel, nad on tõemeeli kõik oma kodukoha säravad nimed. Ja nüüd astuvad lavale Karmen Puis metsosopran ja klaveril Jaanika Rand-Sirp. Karmen, ma tean ette, et saad iri, kerimistunde andis sulle õpetaja vallilvik, kuidas teil töö sujus ja kas te kohtute ka nüüd? No minu mäletamist mööda soojus meie töö päris hästi, sest et. Ma arvan, et päris nihuke rahumeelne õppe õpilane ja tegin kõike nii nagu vaja oli ja ja mul vist on meeles, et ma arvan, et ma sain viia ka selle aine, nii et tahaks loota, et see oli ikka meeldiv mõlemapoolselt. Aga praeguseks on niimoodi, et kuna mina õppisin laulmist hoopistükkis, siis, siis ma nüüd sellega põhiliselt tegelen ja kuna vallilvik on üliõpilast, segakoori dirigent, siis oleme me nii-öelda meeldivat koostööd teinud just nimelt selle koori kaudu, selles mõttes, et Nemad on kandnud ette suurvorme, no näiteks oli Beethoveni Tseedur missa, kus ma soolot laulsin ja samamoodi Mozarti Tseedur, mis seal samamoodi. Nii et koostöö on sujunud siiamaani. Rõõmus kohtumine siis täna ka siin. Ja me oleme nüüd juba siis jõudnud valli väga sinu ühe mahu ka töölõigu tegevuslõigu juurde. See on Eesti segakooride liit ja tema tänased tegemised. Räägi palun nendest. Kui meestelaulu selts on kümnene, siis meie oleme viiesed, käime kuuendat aastat ka naislaulu, selts on sama vana. Ja lühidalt öeldes võiks öelda täitsa nagu lumepalliteooriat ta veereb, veereb, läheb järjest suuremaks. Ja millal see kõige suurema lumepalli kohta on, seda vist ei oska keegi öelda. Aga tundub, et sellist organisatsiooni On kooridele lauljatele dirigentidele tarvis. Sest just viimasel ajal on väga jõuline liikmeks astumine, kui vahepeal olime natuke siin peksupoisi osas meestelaulu seltsi naislaulu seltsil pea 100 protsenti, kõik liikmed, segakoorid nagu võtsid aega, mõtlesid siis tõemeeli. Nüüd sellel aastal on vist pea iga eestimaa segakoor, kammerkoor või mistahes nimega üksus aru saanud, et koos saab rohkem paremini. Ja saab häältki rohkem teha. Nii on see organisatsioon päris suureks paisunud. Oma liikmes. Arvu poolest. Samas näen, et koorid hakkavad taas jälle suurenema, oli üks etapp, kus koorid jäid 20 liikmeliseks 15 liikmeliseks, suisa siis nüüd liikmemaksude lehed näitavad et on jällegi kolme kümneliste, neljakümneliste ja juba ka viiekümneliste kooride arv tulemas. Mitte ainult suuremates keskustes, vaid ka väiksemates kohtades hakkab tasapisi see suurenemine. Võib-olla on selles süüdi nüüd need mõned ettevõtmised, mis on ehk huvi tekitanud ka taas jälle koorilaulu vastu segakooride hulgas, sega koos seisuliste kooride hulgas. Meie liidus on ka kirikukoore unustuse nimetamata liikmeid, on ka noortekoor ja muidugi ja viimane koolinoorte segakooride võistukatsumine oli siis Tartus. Ja needki koorid vastasid liikmeks, niiet kõige suurem töölõik vist ongi need saabumisest kooli kooridega, et nad kõik ühineksid oma katuseorganisatsiooniga. Nii ja muidugi, millele rõõmu tunneme, et Tartu kesklinnas Pepleri 27 oleme naabrid Tartu Emajõe suveteatriseltsiga, mida juba Andres Dvinjaninov. Omame päris suurt pinda. Nimelt viis tuba on meie käsutuses linn, Tartu linn on hea. Väga sümboolse odava renditasu eest saame me neid ruume osa omada sealhulgas ka väikest saalikest, õigemini kahte väikest saali pillidki olemas. Nii et võib-olla see Eestimaa kesk või peaaegu keskpunkt Tartu ei meelita ehk nii palju sinna tulema küll siit pealinna poolt kollektiive, kuigi jahi nad on ka peaaegu kõik liikmed, mõni üksik ei ole liige ja suhtlevad tihedasti, on ka käimas Tartu pool sest meie oleme ju kogu aeg siiapoole tulnud, eriti veel võrukas või valgalane, kellel on päris kaugelt tulla ja sõita. Aga, aga see kontor elab, elab päris täisverelist elu, meil on seal kaks töötajat osalise tööajaga küll esialgu, kes siis toimetavad igapäevaseid toimetusi üks noorem, teine natukene soliidsema seas, daam, aga sellest väga täpne ja korrektne. Ja nii siis ehk selle maja selle poole maja või isegi võib-olla noh, natuke väiksem osapoolest majast elu kulgeb päevast päeva. Aga mida siis sisuliselt ette on võetud selle viie-kuue aasta jooksul, noh, nimetatakse need võib-olla kõige traditsioonilised ettevõtmised milles, et huvitutakse ja kui aasta algusest tulla nagu aasta lõpupoole siis jaanuaris juba kaks talve järjest ja kolmas kem planeeritud. On olnud talvepäevad, need, mis tõmbavad rahvast ligi ei tõmba mitte ainult segakooride lauljaid, vaid tõemeeli koos. Kuna see akordion on südames, siis on laagerdunud või olnud koos meiega ja õppinud oma repertuaariga Üle-Eestiline Noorte akordionistid orkester Uno Arro dirigeerimisel. Praeguse seisuga. Tulemus on siin aga Läti-poolne, dirigent, Leedu-poolne dirigent. Sellest orkestrist ilmneb Kasjad noortele mängijatele hoopis veel teistsugune kooslus, aga see on tulevikumuusika. Aga selles samas Rõuges imeilusas kohas on siis olnud nagu nimetasin, segakooride lauljad, akordionistid, aga mõlemil korral ka meeskoorid, nii et me hoiame kuidagi meeskooridega. Seoses rohkemgi naiskooridega ja sellel aastal oli siis Sakala meeskoor täies koosseisus ja ka Võru meeskond möödunud aastal. Mehed küll ei olnud, kõik aega kohal käisid meile imeilusat kontserti pakkumas, need olid kolm meeskoori, üks Võru meeskoor, kes ka sel aastal Uuestele aga olid ka veel Eesti Meestelaulu Seltsi Tallinna meeskoor ja ka Tartu meeskor. Kontsertturneed nalja oli, kontsert Võrus ja, ja siis ka Rõuges meie laagrirahva jaoks. Nii et see on üritus, kus siis jah, näete, pill, laul ja ka lapsed ja ka lapsed, sest üleüldse igasugustel ettevõtmistel ma olen väga suurt tähelepanu ikkagi püüdnud pöörata lastele sest kui nendega tegeleda, siis mine sa tea, võib-olla nad ei hakkagi laulu ja pillimängu armastama. Ju vist. On see nii? Nii et ka lastele on omad koorikesed, tavalised ja ansamblid moodustatud eri vanuses lastele ka näitemängu. Selle aasta Rõuges oli kohalik õpetaja väga huvitava lavastajaga, kes lavastas nihukese teismeliste näidendi koos nende laagrilastega. Nii et see üritus, mis on planeeritud jah, mitmeks aastaks veel Rõuges ja kuidagi ilmataat on ka soosinud, et üsna talvemõnud selleni hea suusatada, hea lumememme teretada või kelgutada. Igati sobiv paik talveürituseks. Aga mine sa tea, võib-olla ka naiskoorid tulevikus, kui räägime läbi ruumi, seal jätkub kõigile, seal on väga mahukas koolimaja, kultuurimaja, kirik kompleks täielikult olemas, kus ööbida, ka turismitalud on Võrumaal päris päris kenaks muutunud, pakuvad oma teenuseid. Nii et Eestimaa, Šveits võiks ju võrrelda. See on siis jaanijaanuarikuine üritus siis koheselt veebruaris on juba mitmed aastad olnud jah, ja ainult Tartus on ta olnud segakooride, kammerkooride, noortekooride võistulaulmised koos oma festivali programmiga. Siiamaani, nagu oli tuttav ehk Tuljaku võistulaulmise nime all siis nüüd 1000-l aastal muutsime nime uus sajand, uus nimi, laiendasime mõistetki. Enam ei ole selle võistulaulmise nimi puhtalt ainult Tuljaku võistu laulma, kuigi see on ka selle ürituse sees vaid me panime laiema nime, festival, usk, Tuljak, ja miks siis just selline nimi nimelt eesti heliloojatega on kuidagi ka koostöö. Meeldiv ja tulemuslik olnud. Me oleme saanud nüüd möödunud suvel 14 laulu, 14 uut laulu ja nendest lauludest sai välja valida ka konkursi kohustuslikud laulud. Raimo Kangrot Kõrvits, Tõnu. Ester Mägi, Harri Otsa Erki Meister. Kuigi võistlustööd ohinalised võitlustööd olid ka veel Tiina kiilaspealaul Zimmeri lugu ja selleks aastaks, et siis 2000-l aastal sai välja kuulutatud või õigemini kohe-kohe kuulutatakse välja taas jälle uus lugu, tellimus. Nii et loodame, et heliloojad jällegi jõudsalt paberit raiskavad heas mõttes, et koorid saaksid uudisloomingut ja neid laulma hakata. Samas nendest 14-st laulust on käigus pea kõik, ma tean küll Valgamaa koorikel Võrumaa koorid või, või mistahes punktis nimetades neid juba laulavad need teosed. Jaa, jaa. Neile meeldivad need saadud asjad on eri eri raskusastmega, on ka päris väga komplitseeritud teoseid, on ka niisuguseid lihtsama helikoega teoseid, mis on jõukohased võib-olla väiksematele ja ehk mitte nii häälekatele, kooridele ja nii arendatud kooridele. Nii et selle ülatunneme ainult rõõmu, et üle hulga aja jälle ka segakooride noodimapi rikkamikumaks saanud. Niisiis on paarikuine üritus. Planeeritud on ta kuni 2000 vihjas, hastan, eks vaatame, mis elu toob. Kui palju siis koorilaulu on ja kes siis korraldab ja kes võib-olla idee uuendusega tegeleb, sest et ei saa ka kogu aeg ühtemoodi edasi minna, kindlasti peaks natukene võib-olla seda keraami muuta, muutma. Ja samas muidugi veel tee pealtmeelsele veebruarikuise ürituse puhul just see, et, et Gogoli koorid käivad võistlustules päris aktiivselt, kui Saaremaalt küll Tallinnast, küll Raplast, küll võrust, noh, väga mitmetest Eestimaa paikadest. Neid koolikoore ja koolikoorid. Möödunud aastal 99. tegelkuses Tuljaku võistulaulmisel olid veel tugevamad kui, kui need täiskasvanute klassikoorid, nii et uhked oleme nende kooli segakooride pärast või kellel on ka päris päris paljusid noormehi. Kui võib-olla mõni maakoor tuleb vahel võistulaulmisele kuue, seitsme mehega, siis koolikooridel on, on ikkagi meeshäälte rida, noh, 15 16 ja enam meest. Nii et selline on siis seejärelkasv ehk. No seda on rõõm kuulda, et lauljaid kogu aeg juurde tuleb, sest ma olen kuulnud ühte niisugust ütlemist, et inimesele on laul kaasa antud ravivahendina ja ma arvan, et me kõik vajame seda ravivahendit aina rohkem ja rohkem. Räägime siis veel natukene segakoori muredest ja rõõmudest. Jah, eks suvi hakkab tulema. Jaa, järgmine suurem üritus, mis on ka juba aastatepikkune ärritud on Eestimaa päris peaaegu et keskkohas Puurmanis. Ja me nimetame teda suve kooliks ja mul on siin kaasas ka kolm fotot, pris esimene foto, kus oli ministriks tol korral ja kes oli ka kohal. Peeter Olesk siin pildil ma näen ka, ole vaja siin pildi, ma lähen ka venna laulu, no ikka. Ja kes imel? Igoriate, Anneli Rebane ja veel mitmed, aga siin on ka paar järgmise aasta pilti, nii et kui esimesel aastal oli ehk vähem siin seda rahvast, siis võib järeldada, kuidas teoreetilise populaarsus on kasvanud. Ja on taas selle koha võlux, on seesama loss, mille tagatrepil on siin Photo aga seal on ka väga kultuurilembene vallavanem, see foto on valla ees. Ja vallavanem nimelt on Tubinate suguvõsast päris lähedane sugulane. Nii et võib olla seetõttu see poolehoidjaga materiaalne abi. Akadeemilisel kohal on mingisugune eriline, eriline aura, see vana loss, see park, see jõgi. Nii et kes muidugi käinud seal tasuks tulla vaatama. Kõigepealt seda kohta ehk, aga muidugi seda rahva ettevõtmist taas jällegi nii oleme piirdunud mitte ainult segakooride seal olemisega. Kindlasti lapsed on käinud ka puhkpillid, oma suvelaagrid seal pidama song akordionistid olnud on ka näitemänguseltskond ei olnud ka rahvatantsijad olnud aastate jooksul, nimelt nüüd tuleb juba kaheksandat korda Puurmani suvekool sellel aastal augustis, teisest kuuenda augustini. Me oleme ikka jälle kohalikule rahvale ka laagris õpitud, näidanud kontserte korraldades küll piirkonnas näiteks Palamusel kursi kirikus. Aga oleme käinud ka lausa Viljandis esinemas ja veel mitmes mitmes seal ümbruskonnas ka Põltsamaal muidugi, sealhulgas. Põltsamaa lossihoovis oli üks meeleolukas suveõhtu kontsert, mäletan mõned aastad tagasi. Seal koolis sündis veel üks tore üksus, millest pole veel tänaseni või siiamaani räägitud tänaseni küll jah. Nimelt üle-eestiline koolinoorte segakoor kaks aastat tagasi oli selles suvekoolis ja just sai ehk hoo tiibadesse, sest samas suvekoolis viibihka Veljo Tormis koos meiega selle aasta juubilar ja tema tsükleid õppimist alustati ost Puurmanis. No mis sellel aastal ehk relerile. Me oleme kuidagi käe seadnud ida, eesti kooride pulsile nende südamele pannud ehkaa abistades neid küll nootidega, küll küll kõiksuguse muu materjaliga. Nad peaksid tulema Puurmanis, aga eelkõige lubasid nad saata oma lapsed kes vajavad ehk perfektsemalt eesti keelt, kui näiteks Peterburis elades, Vilniuses, elades, Riias elades või mistahes paigas. Nii et kindlasti üks osa sellest suvekoolist on siis just nende laste keeleõppe läbi muusika läbi näitemängu läbi muu suhtlemise. Ja kõige kummalisem esimene ankeet oli hoopistükkis Inglismaalt, nii et Inglismaal elab Kungla segakoori dirigent oli esimene, kes ennast sellel aastal üles andis ja saatis mõned lauludki. Nii et ta väikest viisi heliloojaga, helilooja, kelle need viimati kirjutatud lugu käkkima Kägu Gustav Suitsu tekstile. Otse tellimusena Torontos toimuval ESTO peole on ka meie kooride hulgas juba päris populaarne. Ta saatis jah, mitmed lood veel, et selle aasta suvekoolis ehk oleks aega neid ka vaadata õppida, sest et kui ta ise on kohal, siis saab veel üht kui teist näpunäite mõttes ka anda. Et saadaksin ka need pildid ehk ringi käima. Need on päris põnev vaadata ja muidugi on olnud erinevaid õppejõude, lektoreid suvekoolis. Küll Kuno areng küll ole vaja. Venno Laul. On ka Poolast olnud dirigent. Ilmselt sellel aastal pealseks Soomet dirigent tulema veel meie suvekooli tööle. Niuksed läbirääkimised käivad ka laiemas pinnas, aga on ka nooremad inimesed oma. Ehk võib-olla veel olles kori juhi tee alguses oma tarkusi näidanud, õpetades noortekoori või kergemuusikaklassi juhendades või isegi möödunud aastal Peeter Perens väga edukalt viis läbi uute helilaulude õppimise laagri kahe kooriga suvekooli kahe kooriga tänagi telefonitsi vesteldes leidsime taasele ühise keele, et ta tuleb veel sel suvel ka õpetama just neid uudisloomingu teoseid, mis need peaksid laekuma esimeseks juuliks meile? Jaa, muidugi. Mõnusa nädala juurde kuuluvad ka imetoredad õhtud, sest ilma selleta ehk on rahval igav. On olnud küll väikeste lõõtspillide ühing seal meilt tantsumuusikat, lusti pakkumus on ka mitmed puhkpilliorkestrit sisustanud õhtuid, on ka mingit rahvatantsijad ja rahvamuusikud, nii et väga eriilmelised. Ta on tõesti need õhtut ka, mis tõesti kuuluvad asja juurde. Ja no kuskil 200 üle 200 inimese. No 300 vist on lagi, mis, mis nagu vastu suudaks võtta see paik. Aga jällegi noored mehed panid siin 18,1 keskmiseks vanuseks, noh, ega selle suvekooli keskmine vanus on ka niimoodi 25 30 keskmine vanus on muidugi erinevalt. Ka vanaemasid oma lastelastega ja on ka päris koolilapsi. Ja muidugi noh, päris päris kolme kaheaastaseid ja eks väga niisugune huvitav pilt tuleb silme ette, et veega kooris Tartumaalt näost üks ema oli kolm aastat tagasi oma vastsündinud lapsega, kes oli tõesti teos. Aga need sellest tüdrukust on juba saanud niisugune kena sihvakas tüdruk ja möödunud suvel oligi probleem, juhendas lastekoori, see väike neiu justkui loeti liiga nooreks ja tuli siis minu seelikusaba tirimõtteliselt tädise kevadet, ma oskan laulda, no miks ma ei saa seal lastekooris laulda peale muidugi, Yannale sai öeldud ja, ja kenasti see tüdruk sinna koori pandud ja lõpptulemus oli veel see, et kui oli laste lauluvõistlus, siis ta võttis selle ka veel ära. Nii et vot nii kasutav koorilauljaid EK tuleviku jaoks ja nii võib-olla ongi kruvisin tarvis seda, seda asja ajada. Ehk palju sai sellest Puurmanist aga, aga kuidagi hingelähedaselt kaunis koht ja, ja kaunis rahvas, kes sinna kokku tuleb ja kaunist tulemas. Mis selle nädalaga saavutatakse, nii mõnigi väiksema koorilaulja Nika lahkudes pisaratega. Tõde ainult et ega oma kooriga nii ruttu küll lugusid selgeks ei saa, et nädalaga ikka 14 13 laule selgeks saada, no see on nende jaoks võlu. Nii see on siis nüüd see sügisepoolne üritus, mis on jah, tõesti juba seitsmest toimunud ja sellel aastal kaheksandat aastat tulemas ja muidugi aasta lõpp poolema ka tähistanud advendilaulmisega ja üle Eesti paika pannud erinevad Eesti maapiirkonnad, kus siis koorid teavad just millal, mis repertuaar üks kooridest on tavaliselt nagu eestvedaja korraldaja pool ja sellel aastal siis esimene advent Põldsamal, teine Põlvas, kolmas Tartus ja neljas on Rakveres, nii et selliselt on paika pandud selle aasta lõpuesinemised. On ka üritus, mis, mis köidab lauljaid, nii et need nimetatud üritused ehk on siis nagu mitteorganisatsiooni keskselt, vaid just publikule laiemalt suunatud peale selle muidugi on väga mitmesuguseid ettevõtmisi veel, kus oleme ainult oma segakooride liidu liikmetega ehk koos ja, ja korraldame ettevõtmisi vastavaks. Väiksemates mastaapides. Ja. Võib-olla piirduksingi, sest need põhiOritsetestia nimetatud, kui ehk siis veel mitmed juubilaride kontsert siiski ühe veel nimetan küll läte sügisel 140 aastat oleks maestro sellist ja kuna ta oli nii tartu Keskse eluga. Rõngu Näo, Puhja, Tartu ja sinna juurde siis ka Valga sind seal seminar, kus ta õpid ja vot nendes paikades võtame ette, on päris mitmeid ühislaulmise kultuuriloolisi ekskursioone ühiskäimisi ka üheksandal septembril tema surma-aastapäeval olema. Rõngus. Käime surnuaial. Nii et kooridel on vastavasisulised teatised laiali saadetud ja ka vabariikliku koorijuhtide segakoor lubab kaasa leia. Ilmselt sellel suurüritusel on, kui on ka naiskoorid, meeskoorid veel tahtmas tulla neilegi uksed lahti, et selle vanameistri Noh, mitte küll nii väga ümmargust juubelit, aga 140 siiski ka juubel püüame siis tähistada kaheksandast kuni 10. septembrini nimetatud paikades nimetatud kohtades. See on sel aasta grapha. Kuigi plaan seatud 2005. aastani. No seda, mida me siin kõik kuulnud oleme, millega sa tegeled, seda on ikka päris palju. Aga sa oled ju olnud viimased viis aastat ka tippjuht Tartuma kultuurijuht. Ja sellel kohal ma tahan veel öelda, oled sa olnud väga sütitav organisaator ja algatanud väga mitmeid suuri üritusi, mis praegu aina elavad ja aina paisuvad ja ma ütleksin siia juurde ainult paar näidet, see on akordionimuusikapäevad ja Eduard Tubina muusikapäevad. Ja tänaseks on see lõppenud periood minu elus, sest et seda leiba peaks iga tegev inimene maitsma, see leib on hea kuid väga raske. Paraku ei ole ühtegi pühapäeva ega laupäeva või, rääkimata sellest, et telefon on kogu aeg tuline, õigemini telefonist on tulised. Nii et sellise tempojaks vist üle viie aasta elus rohkem ei suuda vastu pidada. See on tõesti nii. Aga see on väga õpetlik iga inimese jaoks olla kursis majandusega, olla kursis seadustega, olla kursis juriidikaga, nagu ma juba ütlesin, olla kursis, võib olla hoopiski ökonoomikaga ja mis tahes veel alaga. Nii et kel vähegi tahtmist ja jõud on, siis võiks proovida seda leiba ka. Aga need, jah, need üritused, mis võib olla, on jah, need nimetatud on mullegi hingelähedased nimelt Tubina elu on ju ka Tartuma keskne olnud. Ja Alatskivi, kuhu ta isa on maetud, kuhu ta vend on maetud või on sealsamas Kodavere kirikus ta on ristitud või on kallaste see koht, kus ta justkui sündis, siis ta ei olnud kallaste, tema nimi oli siis. Ja praeguse nimega tõesti kallaste või siis naelavere kool Liivi muuseumi lähedal, nii et need on paigad, kus on Tubina hing olnud Tubina jalg tähtsamad ja, ja hellidiaalsedki loodud. Ja sellel aastal nüüd siis saanuks 195, juunis on ka päris mitmepäevane Tubina üritust paigas. Ja 18. juunil on siis see õige päev, kus garamm tuleb Alatskivile Kodaveresse, kus ilmselt taas tuleb Eestimaa pinnale tema poeg Heino, kes elab Türgis tali, nimelt sügisel siin Eestis koos abikaasa ja tütrega käisime läbi, kõik need kohad on mõttega olla ümber matta. Küll viie aasta pärast, kui on see ümmargune 100 sünniaastapäev. Aga sügisel oli ka Reinu abikaasa Saima koos oma sugulastega, nii et selline matk sai septembris läbi käidud koos ühiselt läbi sõidetud ja need siis pidustuste ajal, loodame, et nad saavad jälle taas tulla. Ja ehk ka näituse kaasa tuua. Fotonäituse Tubin ise oli kirglik fotograaf. Nii et sellest peaks lõpuks jääma Alatskivile kingitusena fotonäitus ja veel paljud paljud üritused, nii et kui jõudu jaksu on, siis ka viie aasta pärast, aga, aga need siis on plaanid sellised. Nonii ja sinu tegemistele tuleb aina lisa sest nii praeguste kui tulevaste põlvkondade jaoks on sul midagi väga olulist koostatud ja trükivalgust näinud. Väga sümpaatne on teada, et sa Eesti ühe tippkoori komponiski klassiku Mart Saare looming kult oled tolmu pühkinud ja osa loomingust oma raamatusse raiunud. Nagu rahvalaulusõnadki ütlevad, et kõik, ma panin paberisse, raiusin kõik raamatusse. Sai siin aega raisatud jah, talvel ja kokku pandud, eks segakooride laulu kogu kogumik kokku 30 laulu, ta on veel küllaltki värske, koorid veel ei ole teda saanud. Kuigi jah, mõned juba mõned juba tunnevad huvi ja, ja kuidas me seda levitama hakkame. Aga seal on tõesti ka mõned niisugused asjad sees, mis Mart Saarelt ehk pole nüüd lauldud. Aga sellele kindlasti tuleb särg ja juba on arvutigraafikas edastatud. No umbes pooled selle kogumiku mahtuvusest olevad asjad. Ja tahame kindlasti ka uudisloomingut avaldada. Ehk nendes kogumikes number kaks on tulemas võib-olla ka kolm, neli. Nii et see on omamoodi huvitav töö suhelda heliloojatega, leida midagi, mis on igavikku vajunud ja küsitleda koore nende lemmikrepertuaari teada vaadates nende poolt välja pakutud lugudega lugupeetud ümber käies, ehk nad kogevad kogumikku liites. Nii et minu jaoks on sebra väga huvitav. Kui seda tööks nimetada saab, tal on rohkem lõbu muidugi isendajaks aga vajalik materjal, et jääks jälg segakooride liidu ettevõtmistest just sellisel kujul, sest raamat jääb, trükkis, jääb. Ja ei saa nimetamata jätta ka muidugi meie ajalehte laulukullerit. 19. number on praegu trükiga taas. Seda toimetab noor laulumees, kes on ise laulja olnud, eks laulab praegugi veel mine oli õpilasega kooris. Aga kes on tegelikkuses Postimehe ajakirjanik juba kõrgkooli lõppedes lõpetades? Rein Jüriaad on tema nimi ja ka sinna on artikleid saanud kirjutada või abista teda materjali saamisel, kuna tõesti, noormees, kes veel ei tunne kõiki Eestimaa kooride lauljaid, koore. Nii et niisugused asjad on ka südamelähedased. Ka see on jälg kultuurilukku. Ma arvan, et me oleme kõik tänulikud sulle selle eest. Meie tänane kohtumine hakkab lõppema, see tähendab koorijuhi kolmapäev. Eesti on ja jääb laulupidudemaaks. Ei saa eksisteerida koor ilma dirigendita. Ega dirigent ilma koorita. Kultuurikoht meie kultuurimaastikul on üha segasemaks muutunud, aga laulurahvas ja dirigendid ei anna alla. Ja inimene, kelle hinges heliseb laul, on võimeline suurteks tegudeks. Olgem loojad Aitäh teile, kallid kolleegid. Sest minu jaoks on see nii raske kohtuda, nüüd nii kauge distantsiga sealt ehk Aleksei lähemalt olnud võib-olla huvitav on sa minu jutu kontos võib-olla natuke kuivaks akadeemiliseks, aga noh, nii nagu ta tuli, ta tuli südamest.