Tere hommikust, minu nimi on Toomas Luhats, te kuulate jutusaadete, meie tänane külaline on Riin Ehin vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskuse esilainet. Tere hommikust. Dreamikat. Riigi kõigepealt te olete õppinud või sa oled õppinud Tartu Ülikoolis bioloogiat ja Helsingi ülikoolis matemaatikat ja Life Science, siis, mis asi see laip sajand? Siis on eluteadlased, aga tegelikult õppisin ma ka Helsingi ülikoolis bioloogiat, lihtsalt bioloogia õppimine käib seal matemaatika ja loodusteaduste osa konnas ja see magistrikraad, mis sealt saab, on matemaatika ja loodusteaduste magister. Mis asjad need eluteadlased on? Teadlased on laias laastus just nimelt need teadused, mis tegelevadki sellega kõikide nende asjadega, mis on elus. Kuidas jõudsid sellise sellise nagu õppeainena või või seal bioloogia järel nii-öelda loomulik jätk, et, et midagi sellist õppima minna või, või kuidas see juhtus? Ma tegelikult alustasin oma õpinguid hoopis arstiteaduses, sellepärast et minu perekonnas on väga palju väga häid arste. Aga kui ma olin arstiteaduskonnas umbes ühe aasta õppinud, siis oli mul tunne, et ma pigem tegeleksin asjade põhjuste, mitte tagajärgedega. Kuidas jõudsid vähiuuringute juurde? Vähiuuringute juurde jõudsin ma läbi selle, et umbes 10 aastat tagasi kutsuti mind Tallinna tehnikaülikooli bio-ja geenitehnoloogia keskuse juhatajaks. Ja selles keskuses oli 22 väga huvitavat projekti. Ja mingisugusel hetkel, kui tekkis Eestis tehnoloogia arenduskeskuste programm, mida siis Eestis juhib EAS siis me pidime valima oma 22 projekti hulgast mingisuguse teema, kus me tunneme, et Eesti teadus on kõige tugevam ja kus Eesti teadusel on just nimelt meditsiinile kõige rohkem anda. Ja kui me olime üleval, vaadanud oma sisemise võimekuse ja, ja hinnanud ka Eesti biotehnoloogia biomeditsiini üldist võimekust, siis me leidsime, et see koht, kus kohas Eestil oleks midagi maailmale anda, on just nimelt vähiuuring. Mida Eesti on maailmale anda vähiuuringutes? Ma arvan, et Eestil on anda uusi lahendusi, mis põhinevad just nimelt interdistsiplinaarset uutel mõtetel. Ma arvan, et meie tugevus on see, et Eesti biotehnoloogia on tegelikult Eesti biotehnoloogia koolkond on tegelikult juba las ta kümnete olnud väga kõvasti üle keskmise. Ka Nõukogude Liidu ajal oli biotehnoloogia Eestis selline eelis finantseeritava valdkond. Ja see tähendab seda, et meil väga erinevatel bioloogia biotehnoloogiaaladel on väga tarkasid inimesi. Ja kui me kombineerime nüüd erinevate valdkondade teadmised ja paneme kokku meie teadmised bioloogiast, taimefüsioloogiast, imonoloogiast, ökoloogiast, siis me suudame välja mõelda lahendusi, mille peale võib-olla teised ei tuleks. Sa juhid täna väga põnevad paika ja, ja kui me katsume seda kuidagi nüüd inimlikult seletada niimoodi, et meie kuulajad aru saavad, kes ei olegi võib-olla ennem kuulnud seda sõna interdistsiplinaarne või või nii, siis millega tegeleb vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskus? Vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskusele on kaks olulist arendussuunda. Esiteks Me arendame välja uue põlvkonna vähiravimikandidaate ja ma paneksin rõhulist sõnale kandidaate. Suure tõenäosusega ütleme vähemalt praeguses olukorras me ei ole oma eesmärgiks seadnud ravimite endi väljatöötamist, sellepärast et Eestis ei ole sellel tasemel farmaatsiatööstuse veel, aga me loodame, et mingisugusel hetkel neid tekib. Ja meie vähiravimikandidaadid peaksid olema siis sellised, mis oleksid efektiivsemad ja vähem mürgised kui praegu turul olevad ravimid. Ja efektiivsem tähendab siis seda, et, et ta peaks tapma just nimelt vähirakud, mitte kõiki teisi rakke seal ümberringi. Ja vähem toksiline tähendakski siis seda, et meie ravimikandidaatidest sündinud ravimeid ei tohiks olla nii suurte kõrvaltoimetega kui, kui vähiravimeid, seda reeglina on. Täna on tavaliselt vähiravimid, mis on seal on see, et kui, kui inimesel on mingit tüüpi vähk, siis, siis ta siis ta hävitab ka nii-öelda häid, häid ja korras rakke. Paratamatult on niimoodi, et kui mingisugusel ravimil on toime, siis tal kindlasti Ungari kõrvaltoime, need päris ilma kõrvaltoimeta ravimeid me tõenäoliselt ei suuda välja mõelda. Aga meie eesmärk on just nimelt vähendada neid toksilisi efekte kogu organismile. Põhiravimikandidaat vähiravimikandidaat on selline molekul meie jaoks reeglina, mis on meie teadlaste poolt välja mõeldud või on leitud mingisugusel olemasoleval. Ainel on vähivastane toime, me oleme seda kinnitanud laboratoorsetes uuringutes. See tähendab seda, et me oleme näidanud, et ta tapab vähirakke katseklaasis. Seejärel me oleme näidanud, et ta tapab vähirakke väikeloomade, eeskätt kiirtes. Sellisel juhul juba võiks öelda ta juba on vähiravimikandidaat, mille suhtes võiks farmaatsia firmat huvi üles näidata tihtipeale viimase aja majanduslikes tingimustes. Farmaatsiafirmad tahavad oma võimalikke riske vähendada ja viimasel ajal nad soovivad, et see vähiravimikandidaat või üldse ravimikandidaat oleks juba tõestanud oma toimet ka kliinilistes uuringutes, see tähendab esimese ja teise faasi kliinilistes uuringutes. Kõlab väga huvitavalt. Teie töö on siis tegelikult töötada välja vähiravimeid, vähki on aga erinevaid tüüpe. Aga kas võib siis öelda, et ühel hetkel nii juhtubki, et et Tallinnas, mustamäel võib, võib keegi avastada sellise sellise aine sellise molekuli, mis, mis reaalselt aitab vähi vastu ja, ja inimene võtab sellest nii-öelda tehtud tableti sisse ja saab saab terveks. Ma arvan, et see tõenäosus on äärmiselt suured, niimoodi juhtub sellepärast, et meil on hetkel arenduses kaheksa vähiravimikandidaati ja mõned neist on juba väga sellises jõulises faasis. Kas täna tegelikult, mis tasemel üldse maailmas on see see vähiravimi väljatöötamine, et kas on välja töötatud juba mingeid ravimeid, mis reaalselt ravivadki vähki, mis mis nii-öelda tapavad vähi inimese kehas või kui kaugel see protsess on? Jah, meil on olemas turul terve rida väga spetsiifilisi vähiravimeid, mida siis kasutataksegi teatud tüüpi vähirakkude tapmiseks, samas kuigi osad vähid on nii-öelda varase diagnoosimise korral täiesti ravitavad, on terve rida vähke, mille jaoks spetsiifilist ravi hetkel ei ole. Ja kuigi ütleme, tänapäeva meditsiin ei käsitle vähki enam mingisuguse surma tõvena, vaid pigem ma arvan, et on väga oluline ennetustöö ja varane diagnostika, mille puhul väga paljud vähivormid on siiski välja ravitavad ka siis, kui õige aeg on maha magad. Ei ole vaja arvata, et vähk on ilmtingimata surmahaigus, sellepärast et vähki vaadeldakse samasuguse kroonilise haigusena nagu näiteks kõrgvererõhud tõbe, et millega tuleb lihtsalt harjuda ja ja siis oma eluviisi vastavalt muuta, noh, on olemas ka muidugi väga palju väga agressiivseid vähivorme, kus tulemus on kurb ja kiirem. Ja igasuguse ravimi väljatöötamine on väga kallis ja pikaajaline protsess ja, ja selles suhtes on mul hea meel, et et ka Eestis on meie rahastajaid aru saanud, et kui nad aastal üks annavad meie projekti rahastavad, siis aastal viis ei ole tabletid müügil, vaid vastupidi, sinna läheb veel kõvasti aastaid juurde. Terves maailmas tegelikult arenenud maailmas vähijuhtude arv kahjuks sageneb. Ja üks nendest põhjustest on see inimesed, inimeste eluiga on pikem ja inimesed elavad nii kaua, et neil jõuab vähk välja areneda. Ja praeguse statistika järgi pannakse arenenud maailmas, kuhu kuulub ka Eesti pahaloomulise kasvaja diagnoos elu jooksul välja igale teisele mehele ja igale kolmandale naisele. Kooli nii karm ja Eestis on umbes 6000 uut vähijuhtu aastas. Me rääkisime hetk tagasi sellest, et, et on tõenäoline, et mustamäel ühel hetkel näiteks isegi need need ravimid, et aga aga selleks, et need leitaks, millised tingimused peavad olema täidetud. Uue ravimi leidmine võib olla väga pika ja süstemaatilise töö tulemus, aga ta võib olla ka õnnelik juhus. Nii et ja üks ei välista teist, aga ma arvan, et õnnelikud juhused tulevad ette ainult nendel teadlastel, kes teevad kogu aeg pikka süstemaatilist tööd. Vähke on sadu tüüpe ja, ja kuidas see töö käib selles mõttes, et kas keskendutakse millelegi ühele ühele tüübile või, või, või otsitakse paralleelselt lahendusi ja neid ravimeid kõigile või kuidas see tööprotsess Kõigile me kindlasti ei otsi, sest vähk on molekulaarbioloogiliselt enam kui 350 erinevat haigust ja igaüks nendest vajab eraldi diagnoosimismeetodit ja eraldi ravi ja see tähendab seda, et mitte iialgi ütleme, et tänase molekulaarbioloogiliste teadmiste juures me arvame, et ühte universaalset vähiravimit välja töötada ei ole võimalik ja see teebki selle vähiravi niivõrd keeruliseks, et kuna haigus on nii mitmepalgeline ja mitmetel põhjustel valla pääseb siis ei ole võimalik, et üks ja sama meeskond töötaks välja ravimeid kõikide vähitüüpide vastu. Kui me vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskuses oma uuringuid alustasime aastal 2005, siis kõigepealt, mida me tegime, oli see, et me kaardistasime Eestis olevat kompetentsid vähiuuringute vallas ja võtsin oma projektiportfelli eeskätt sellised projektid, kus me nägime, et meil on inimesed, kes oskavad sellega tegeleda. Et töötada välja toimivat vähiravimit, on vaja väga palju teadmisi erinevate pahaloomuliste kasvajate onkobioloogiast ja sellest lähtuvalt koostasime oma esialgse projektiportfelli. Aegade jooksul on meil tulnud veel juurde uusi inimesi, uusi mõtteid ja meie viimaste aastate suund on see, et, et me töötame välja selliseid vähiravimikandidaate ja selliseid diagnostiliste platvorme, kus meil on väga selge indikatsioon arstidelt, et just nimelt see on nende jaoks väga suur probleem. Ja siinkohal ma pean kindlasti rõhutama meie väga head ja kasvavad koostööd Põhja-Eesti regionaalhaiglaga ja Põhja-Eesti regionaalhaigla nii juhatuse kui ka arstidega, kes on meid meie uuringutes väga tugevalt toetanud ja kus me alati saame sellise kliinilise eksperthinnangu, et sellele, et kas, mida me teine, et kas see on hea, halb või, või, või ei tea vargise. Ühesõnaga, tegelikult te töötate nagu käsikäes ühelt poolt arstidega, teiselt poolt farmaatsiafirmadega, et te olete nagu väga selles mõttes koostööaltid, et ainult niimoodi ongi võimalik selle süsteemi toimepanemine. Jah, ma arvangi, et, et meie senise edu võti on ikkagi see, et me teeme koostööd Tallinna tehnikaülikooli, teadlaste, Tartu Ülikooli, teadlaste, Põhja-Eesti regionaalhaigla, arstide, ka teiste Eesti arstidega ja väga paljudega biotehnoloogia ja orgaanilise sünteesifirmadega, nii Eestist, Soomest, USA-st kui ka Rootsist. Ja see annab meile oluliselt laiema platvormi kui siis, kui me nii-öelda omaette kuskilt nurgast pusiksime. Kas selliseid vähiuuringute keskusi on, on, igal maal on see miski, mis on, ütleme, igas maailma riigis olemas või on see mingis mõttes ka ka just eriline, et see, see asi Eestis on? Ma arvan, et arenenud riikides tegeletakse vähiravimite otsimistega ja, ja selles suhtes on mul hea meel, et ka ka selles valdkonnas on Eesti jõudnud arenenud riikide hulka. Teil on töö juures üks selline tuba nii-öelda taimede tuba, mis, milleks see tubane ja mis te seal toas teete, seal lihtsalt on riiulite peal sellised erinevad taimed. Ja tundub natuke nagu botaanikaaed. See on väga tore tuba, see on Tallinna tehnikaülikooli taimefüsioloogia labor ja seal meie tehnikaülikooli taimefüsioloogid uurivad erinevaid siis protsesse, mis taimedes toimuvad ja nad uurivad seda molekulaarsel tasandil, mis on meie jaoks äärmiselt oluline. Ja läbi nende taimemudelite ja taimede uurimiste on meil tegelikult tekkinud üks täiesti uus ravimikandidaat mis oma olemuselt oleks melanoomi vaktsiin. Aga seda vaktsiini tehakse taimne viirustes. Ja see on üks sellistest unikaalsetest asjadest, millest me ennem rääkisime, et kui panna erinevad valdkondade teadmised kokku, siis on võimalik välja mõelda lahendusi, mille peale ütleme üks onkobioloog või, või Imunoloog või molekulaarbioloog üksinda ei tuleks. Kas ma saan õigesti aru? Taimel on avastatud mingi viirus, kõigil taimedel on viirus, et need on see konkreetne juhtum on, selline kirjeldus on väga põnev, räägime, räägime, räägime, et see ravimikandidaat siis oma olemuselt on selline, et me võtame kartuli viiruskapsli ja eraldame sealt geneetilise materjali, võtame Erna välja. Et viiruseks koosneb siis RNA-st ja viiruskapslist kriitiliselt materjalist ja viiruskapsast silinder. Kartuli viiruse viiruskapsal on suhteliselt suur nii-öelda molekulaarbioloogilises mõttes. Ja selle jaoks, et töötada välja melanoomi vaktsiin. Me muudame melanoomi kui inimese immuunsüsteemi jaoks nähtavaks läbi selle, et me seome ta selle kartuli viiruskapsliga. Põhjus, miks pärast melanoom on väga ohtlik haigus inimesele, kui seda, ütleme sellises koleda sünnimärgi staadiumis ära ei lõigata, on see, et melanoomi On äärmiselt sarnane terve inimese melatoniini rakuga, see tähendab seda, et immuunsüsteem tihtipeale ei pane seda rakku tähele, et kui melanoomi rakud hakkavad veres ringlema immuunsüsteem ei tee mitte midagi selle jaoks, et nende maha tappa. Ja sellepärast ongi olukord selline, et kui melanoom on sellises raskes staadiumis, siis sisuliselt, et sisuliselt on ravimatu, ütleme niimoodi. Ja Meie oma vaktsiinikandidaadiga, siis paneme selle pisikese melanoomi rap raku kokku selle suure kartuli viiruskapsliga. Ja kui me siis sellise konglomeraadi inimese veresoontesse laseme, siis inimese immuunsüsteem tunneb selle ära ja hakkab tootma vastavaid siis antikehi, et, et siis ära tappa see võõrkehad, inimese immuunsüsteem on pidevalt valvel selle üle. Ta ei ole midagi valesti, eks Raivo ja pisikest melanoomi rakkuda ei pane tähele, aga suurt kartuliviirust, miks mitte, eks ole. Kavaldamisega ta seal selliseid avaldamisega vega, tegeleme sellega avaldamisega, meil on hiired juba päris terveks saanud. Või siis on ka positiivne, labori hiirel on ka võib ka pikki ka. Aga räägime sellest ka, et, et me rääkisime siin koostööst, me rääkisime sellest, et tehakse koostööd, siis nende inimestega suurivad uurivad taimi. Et selles mõttes ongi just oluline ja kartuli-vähiuuringutes ja üleüldse noh erinevates teadusuuringutes on see, et teadlased oleksid koos näiteks siis antud juhul TTÜ juures, et et tekiks selline tõepoolest selline energia ehk et, et kui öeldakse, et noh, et miks meil on vaja suuri teaduskeskusi, siis tegelikult sellepärast Jah, kindlasti, meil on veel üks, üks hea näide sellest, kuidas meie teadlased ja Põhja-Eesti regionaalhaigla arstid ja TTÜ inimesed on üheskoos välja töötanud sellised testid, millega on võimalik hinnata teatud tüübi, vähi, geneetilisi riske. Ja kui ma ennem rääkisin ennetustööst varases diagnostikas, siis on äärmiselt oluline, et need inimesed, kellel on suurenenud risk haigestuda teatud tüüpi vähki, teaksid seda, käiksid sagedamini kontrollis ja hetkel on meil välja töötatud 13 erinevat testi, mida me pakume koos geneetiliste konsultatsioonidega ja see aitab arstidele inimestel teada saada, kas neil on kalduvus teatud tüüpi rinna ja soolevähki teoks. Ja nende testide eest sai vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskus ka eelmisel nädalal Soome presidendi Tarja Haloneni käest auhinnad. Et mida see kvaliteediinnovatsiooni auhindade jagamisel saadud eritunnustus tähendab? See tähendabki seda, et Soome kvaliteedijuhtimise ühing, mis on üks lõpmata tähtis organisatsioon Soome Vabariigis hindas vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskuse geeni teste kombineerituna geneetilise konsultatsiooniga ja hindas neid samade kriteeriumide alusel, millega nad hindavad Soome innovaatiliselt ettevõtlust, et meile tehtud mitte mingisugust hinnaalandust seal. Ja selles komisjonis oli 10 inimest, nende hulgas Soome ülikoolide väga tunnustatud professorid. Ja nad leidsid, et me oma testide eest oleme väärt lausa eriauhinda. Tegelikult on, on, me räägime ikkagi praegu tagajärgedest, me räägime vähiuuringutest, vähk on miski, mis on mingi mingi mingi tulemus. Et aga kas öös või olete te kuidagi näinud või, või, või leidnud midagi, et kuidas on võimalik vähist hoiduda, on seal üldse mingi mingi võimalus? On sellest üldse võimalik hoiduda. Ma arvan, et kindlasti on inimese eluviisidel väga tähtis roll ja ma tahaks rõhutada, et suitsetamine äärmiselt kahjulik et juba see, kui inimene ei suitseta, siis see on väga suur samm edasi vähist hoidumisel sest suitsetamise ja kopsuvähi vahel on väga suur seos. Kopsuvähk on paraku ka üks selliseid väga halbu vähivorme, mida diagnoositakse pahatihti väga hilja, sellepärast ei anna mitte mingisuguseid sümptomaatikat, et inimene on täiesti terve, mitte midagi. Ja ühel hetkel on ta üleni vähki täis. No sa tead, mida suitsetajad selle kohta ütlevad, et minu vanaisa elas 90 aastaseks tal ei juhtunud mitte midagi, suitsetas nagu korsten ja nii edasi. Vaat, see sõltub iga inimese sellistest muudest faktoritest, võib-olla vanaisal oli oluliselt vähem stressi kui tänapäeva inimese, eks ole, ja kindlasti on lapselapse vanaisa geenid sarnased, aga nad ei ole mitte mingil juhul identsed. Et see sõltub ka kogu inimese sellisest geenikomplektist, see sõltub sellest, kus ta elab, mida ta sööb, mida ta mõtleb, ütleb, mida ta tunneb. Kuidas ta elu katsumustes suhtub kõigest sellest. Et selles suhtes iga inimene on individuaalne ja see, et vanaisa ei saanud vähki, ei tähenda kunagi, et lapselaps ei peaks saama. Samas jälle vastupidi, ei ole mõtet minna paanikasse, seal on vähki surnud ja arvata, et nüüd noh, muud saatust. Aga see kaldub käima üle põlve niimoodi, et ma küll ei tahaks kinnitada lihtsalt vanaisa näide ja ma arvan, et see vanaisa ja lapselapse näide, et sinu poolt algatatud mitte minu välja, see oli laest. Aga see selleks. Kui rääkida veel eluviisidest, siis, siis kuivõrd oluline, sest toit on, et tänavu me käime näiteks poes, siis me näeme seda, et väga paljudel toiduainetel on mingisugused e-ained seal sees. Ei ole nagu väga ei käsi tõuse vorsti ostma, kus on liha 30 protsenti, andke mulle andeks. No ma arvan, et igal juhul on mõistlik vaadata, mida omale suhu panna ja selle jaoks me tegelikult olemegi loomas sellist klastrid, kus me paneme kokku bioloogid, biotehnoloogid, toiduainetetehnoloogid, Te inimesed ja arstid ja me hakkame tegelema personaalse meditsiinilahenduste väljatöötamisega, kus toitumise plokki on väga-väga suur tähtsus, kus me hakkamegi uurima seda, missuguste toitumisviisidega on võimalik inimeste nii-öelda tervena elatud eluiga pikendada ja vältida välditavaid surmasid. Samas jälle, kui inimesel tegelikult juba vähk on avastatud, siis kindlasti tuleks ikkagi kuulata, mida arstid arvavad sellest vähiravist ja mitte hakata ise seda ravima Peehaadeetide või tont teab millega. Kindlasti. Ma ei tea, kas ei vaadanud üks Eesti rahvusringhäälingu saates kutsuti mingi inimene, kellel oli vähkis, jättis arstirohud võtmata kiiritusravis käimata tegi omale mingit TH dieeti, sõi kapsast ja kaalikat ja veel midagi, mis hoiab organismi aluselisena. Võttis mingisuguseid imerohtusid juurde, mis ta netist ostis, oleks väga võimalik, selliseid juhtumeid on olemas, eks ole, et inimene joob kraanivett, usub ja saab terveks, et see on platseeboefekt, on selle asja nimi ja kui inimene väga usub, siis jumala pärast, see on tore, onju, aga seda niimoodi rahvusringhäälingus levitada ja öelda, et tehke nüüd kõik Peehaadieetia, te saate terveks, see on kuritegelik, ma tean isiklikult kolme inimest, kes tegid seda pihaadeet, jätsid oma rohud võtmata praeguseks surnud. Nii et tegelikult on, ei, ei, ei maksa sellist nagu rahvameditsiini nii tõsise haiguse puhul nagu vähk üleüldse. Mitte kaaluda, ma arvan seda, et kindlasti ei tee see mitte midagi halba kombineeritakse arstide poolt soovitatud ravi tervisliku toitumisega ei minu pärast taimeraviga või, või tiibeti mingite rahvameditsiini võtetega, et kindla peale on see tore ja kui inimene ise sellesse usub ja arvab, et see teda aitab, siis on see veel toredam. Aga siiski, ma arvan, et vähk on niivõrd keeruline haigus. Selle ravimine tuleks siiski arstidele. Meile meeldib alati siin koduses Eestis mõelda, õigemini siis hellitada ennast selle mõttega, et me oleme e-riik. Meie IT-teenused kuuluvad maailma absoluutsesse tippu. Aga kui kaugel maailma absoluutses tipus tolemäe vähiuuringutes? Vaata vähiuuringutega on selline lugu, et me ei, meil ei ole isegi õigustega mõtet võrrelda seda, mida me Eestis teeme sellega, mida teevad teised selles suhtes, et, et igal juhul kõik, mis me teeme, on mõeldud globaalsele turule. Mitte mingisugust mõtet ei ole töötada välja mingisugust vähiravimit ainult Eesti turu jaoks. Olgem ausad, seal on erandeid, seal on erandeid, on näiteks kui me räägime mingisugustest diagnostiliste Estvõtetest, mida saaks hakata kasutama just nimelt Eesti haiglates, nüüd ja praegu üks näide ongi see, et need meie geenitestid, kus geneetilise konsultatsiooni ka mul on hea meel öelda, et Me oleme käinud nende geenidest tutvustamas ka rahvusvahelistel konverentsidel ja praegu on märgid näitavad, et nii lätlased, leedulased kui ka poolakad sooviksid neid geeniteste tellida just nimelt Eestis. Sellepärast et me Meie üks eesmärk nende testide juures on ka see, et me katsume nende hinna hoida niivõrd madalad, et see koormaks tervishoiusüsteemi ja et need oleks võimalikult paljudele inimestele kättesaadavad. Pluss meie võluga, selles suudame neid oma tehnoloogia abil teha väga kiiresti. Kui samasugune test näiteks tellid Ameerikast, kusjuures ilma geneetilise konsultatsioonita lihtsalt nii-öelda pimedest siis selle vastuse saamine võib võtta aega pool aastat kuni aasta selle aja peale võib-olla mõnele inimesele juba hilja ja veel, kus, kus ma näen nagu erandeid, on see, et kui me töötame välja uusi tehnoloogilisi lahendusi teatud tüüpi vähkide ravimisel, näiteks on meil praegu koostöös Tartu Ülikoolikliinik kummi ja Tallinna tehnikaülikooli Tartu Ülikooli regionaalhaigla ettevõtluspartneritega on meil väljatöötamisel selline tehnoloogia, mis aitab vältida äratõukereaktsiooni luuüdi siirdamisele, mida vaja teatud tüüpi leukeemia ravis. Ja see on selline tehnoloogia, et me näeme, et sellel võiks olla ka globaalset levikut, aga esmajoones, kui see on välja töötatud ja heaks kiidetud, me saame juba nüüd ja kohe aidata eesti patsiente. Kes on need inimesed, kes vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskusest täna töötavad, millise hariduse nad on saanud ja mida nad on õppinud või kuidas nad on teie juurde jõudnud? Meil on praegu umbes 75 töötajat, nendest neli on administratsioonis kõik ülejäänud on teadlased. Meie töötajatel on valdavalt vähemalt magistrikraad, väga paljudel on doktorikraad. Meil on inimesi Eestist, Venemaalt, Soomest, Rootsist, Peruust ja Lätist. Meie inimesed on õppinud, kas bioloogiat, biotehnoloogiat, meditsiini, orgaanilist keemiat, ühel juhul vist isegi füüsikat. Ja väga paljud on teinud oma doktorikraadi välismaal või on olnud postdoktorantuuris välismaal. Ja ma ütlen, et väga oluline on, on meie töötajate juures see et neil oleks ka väljaspool oma seda kitsast eriala lai silmaring, et nad oskaksid näha ja hinnata seda, mida mingisugune eksperiment endaga kaasa toob. Rääkisime nüüd õnnelikust juhusest, et siis ma tahaksin rääkida ühest vähiravimikandidaadist, mis tegelikult meile tekkiski läbi õnneliku juhuse, eks meie väga hea teadlane Priit Kogerman tegi ühte täiesti teisetüübilist katset. Siis ta avastas, et, et kui ta ühte ainet paneb sellisele tekkivatele veresoonte peale, siis veresooned ei teki enam edasi, veresoonte tekkimine peatub või aeglustub. Ja siis ta hakkas mõtlema, mida see tähendab. Ja ta mõtles, et mõtles välja, et see tähendab seda, et see aine, mida ta sinna peale pani, see võiks olla kasutatav vähiravimina, sellepärast et kui me räägime nüüd tahketest vähkasvatest, siis tegelikult see, et kusagil on pisikene vähikolle, et mõned rakud on ära unustanud, õigel ajal ära surra. See tegelikult inimesed ei tapa, tapab just nimelt see, et kui see vähkkasvaja levib üle terve organismi ja tema kasv ei ole enam võimalik peatada ja selle jaoks vähirakud saaksid edasi areneda ja levida vajavad nad pidevalt juurde uusi toitained, aineid ja hapnikku. Ja selle jaoks, et, et, et toitaineid ja hapnikku Väini jõuaksid, tekib vähi kolde ümber uusi veresooni. Ja täiskasvanud terves inimeses tegelikult uusi veresooni ei teki, juhul kui ta ei ole rase. Kõik, et tal ei ole olnud mingisugust väga suurt traumat, mis nõuab, et ta haav kasvaks kokku ja siis tekiksid veresooned. Ja see tähendab seda, et igasugune asjatu veresoonte teke täiskasvanud inimeses viitab sellele, et võib olla tegu vähkkasvajaga. Ja nüüd sellest samast ühest juhuleiust olemegi me nüüd välja töötamas sellist vähiravimikandidaati, mis otseselt ei tapa mitte vähimatki vaid väldib seda, et see vähk saaks üle organismi laiali areneda. Tragu isoleeritada, jah, ta ei saa toitlustada. Ta oli see toitu, ega ta ei saa toituda uut hapnikku, ta ei saa enam edasi levida ja siis see tähendab seda, et teda on väga lihtne klassikaliste kirurgiliste võtetega eemaldada, ütleme siis võib-olla, kui sinna jäävad veel mingisugused rakud, need need siis kas mingisuguse kiiritusraviga maha tappa ja ongi korras, eks ole. Et kui ma ennem ütlesin, et universaalset vähiravimit tegelikult ei ole võimalik välja töötada selliseid suhteliselt universaalseid toetavaid meetodeid, nagu meil on see veresoonte kasvu pidurdajaks, selliseid vahendeid võib küll välja mõelda. Ja see vähiravimikandidaat on meil tegelikult juba täiesti sellises arvestatavas faasis, et et me oleme suutnud hiirtes näidata, et ta töötab ja töötab paremini kui turul olevat teised veresoonte sellised peata misega tegelevad ravimid. Ja nüüd meil on veel mõned kinnitavad eksperimendid plaanis just nimelt sellise masina peal, mis on pekk, mida hetkel Eestis ei ole, mida me hakkame tegema Turus. Ja me loodame, et millalgi me saame ka Eestisse bet keskused, edaspidi saame selliseid eksperimente teha Eestis. Ehk siis tegelikult võib öelda, et need inimesed, keda täna Eesti kõrgharidusmaastik ette valmistab et, et nad on küll täitsa haritud ja neil on hea haridus selleks, et tulla tulla ja teha ja, ja nad on võimelised võimekad ja, ja leiavad neid, neid lahendusi. Jah, ma arvan, et Eesti inimesed on väga nupukad ja nad ei ole väga kitsalt oma ühes valdkonnas kinni, et nad on nõus ka kuulama, mida räägivad külgnevate erialade spetsialistid ja see on väga oluline teiste inimeste kuulamisoskus ja siis alt mingisuguse sünergia tekitamine. Ja ma usun, et tegelikult Eestis tuleb veel palju tublisid vähiuurijaid kuna me oleme kogu aeg teinud ka väga tõsist tööd kõikide tudengite ja tudengikandidaatidega hoidnud silma peal. Eesti ülikoolide biotehnoloogia õppeprogrammide arendamisel kuulutame kord aastas välja konkursi uutele vähiprojektidele, kus tudengid saavad oma projekte esitada, et mida me siis hindame ja siis võib-olla paremad neist isegi võtame omale töösse ja meil on väga palju praktikakohti tudengitele. Riin, kas ise oma pingelise töö juures ikka lõõgastute piisavalt ja, ja võtate aega maha, kuidas tema pühapäevi veedate? Mul on maal 350 lammast ja meil on selline lambakasvatustalu Tõstamaal ja kui me ise oleme selle ära, siis on meil üks väga tore perekond, kellega me koos seda asja ajame. Ja kui ma lähen Tõstamaale ja, ja ma pean oma lamba talvedega tegelema ja, ja söödapäevikut pidama ja, ja Hiinal käima, siis ma unustan, kõik vähiuuringud. Lammastel ei ole vähki, on on ikka, ega vähk ei ole mingi selline universaalne, ainult inimest tabab egiptuse nuhtlus, vähk on võib-olla kõikidel elusolenditel. Pole vähk olla aga suur aitäh, Riin Ehin, vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskuse juhataja jutusaatesse tulemast ja meiega tänasel kenal pühapäeval koos kottisklemast aitäh kutsumast. Tead, tänan kuulamast.