Tere kuulama järjekordset keele sõnumi saadet, jätkame täna meeleolude lahendamist Eesti vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese suure sõnavõistluse sõnaus parimaile korraldatud vastuvõtult Kadriorus. Seekord kuulame intervjuud miga lääneniga soomlasega, kes juba aastaid töötab haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonnas on saanud selgeks eesti keele ja kirjutab juba selles keeles raamatuid. Temagi osales sõnavuses ja sai tunnustuse sõna teisestamine pakkumise eest. Lisaks küsisin ka ühelt staažikalt keelemehelt Kullo nendelt, kes tegelenud sõnastike väljaandmisega, mis kutsus teda sõnausele osalema ja kas ta on varemgi püüdnud sekkuda keelehooldeprotsessi. Seejärel ülevaade sõnavusel ära märgitust ning mõned katked keelesõnumile saabunud elektron ja muudest kirjadest head kuulamist. Miga, Keränen, soomlane Eestis mitu aastat juba oled siin tegutsenud nüüd kõrges ametis Lääne-Eestis ja seda olen ma aastast 1993 ja äkki mõtlesite kaua, ma olen töötanud haridus- ja teadusministeeriumis, nii-öelda ametiametnikuna olen ma nelja-aastase staažiga. Mika Keränen on kahtlemata üks neid eesti soomlasi, kes valdab eesti keelt kõige paremini. Kuidas see on tulnud, me teame, et Eestis elavad inimesed aastakümneid ja ei õpi ära paarigi sõna. Mina teadvustasin iseendale seda, et, et kui ma siia tulen, ma tahan ka ühiskonnas kaasa rääkida ja ma arvan, et iga välismaalasel on õigus rääkida eesti keeles aga samas tunnistades ka kohustust rääkida kenas eesti keeles. Jaa, tõepoolest ei soovita ma sõna võtta nendel inimestel, kes ilusat eesti keelt ei räägi ei eestlastel ega, ega välismaalastele kes on olnud õpetajad või on see puhas iseõppimine? Väga hea küsimus, nüüd ma saan ma tänada Jüri valged Sirje rammat ülikoolis, kes oli minu sõnaloome, sõnamoodustuse õppejõud ja, ja loomulikult olen ma väga palju õppinud oma kursavendadelt Eesti põllumajandusülikoolis ja ka ikkagi äia papad Pärnu-Jaagupist. Noh. Nii et perekondlikud sidemed on aidanud kaasa sellele keeleoskusele. Aga kui nüüd mõelda keele õppimisele, mis teeb eesti keele soomlase jaoks keeruliseks olen ka küsinud seda Eesti õpetajatelt, kes õpetavad Soomes soomlasi ja nad ütlevad, et ilmselt kõige suurem probleem on see, et keeled on nii lähedased, aga samal ajal nii kauged. Eesti keel ei ole minu arvates keeruline, soomlasele see kindlasti on palju keerulisem karjala praadi teha. Nujah karjale prahti teha võib-olla nõuab ka erilisi oskusi, aga ikkagi huvitaks nagu keelesaate tegijat, et mis on need suurimad erinevused, kas see on see sõnade teatav sarnasus, aga tähenduse erinevus või on midagi ka sellises soome keele arhailise mas vormis võrreldes eesti keelega, mis teeb selle asja raskeks? Tõepoolest, sufikseid näiteks? No ma arvan, et kui soomlane hakkab õppima eesti keelt või vastupidi Eesti inimene hakkab rääkima soome keeles, siis mingi hetk tuleb niisugune sõna rabandus, kus tekibki niisugune tunne, et see on ju täiesti võimatu õppida seda keelt, kuna mingil hetkel nii-öelda on niisugune tunne, et juhtmed lähevad kokku. Selle vastu aitab ainult üks asi, õppida keel selgeks ja teha endale selgeks, et tõepoolest pööratakse käänatakse ühes keeles ühtemoodi, teises keeles teistmoodi. Ja, ja loomulikult on. On vaid inimene ja väga rahule nii-öelda niisuguse keele oskusega, millega ta saab nii-öelda hakkama igapäevaselt, aga samas samas noh, kuna mina elan siin, Eesti seal on otsustanud Eestisse elama, aga jääda siis niimoodi, noh, ma ei ole kunagi olnud tahtmist nii-öelda jätta nii-öelda keelega keele õppimist pooleli ja ma arvan, et iga inimene peab iga päev keelt õppimas, on elukestev. Seda, et keel saaks nii-öelda mingi hetk selgeks ja nüüd keel ongi selge. Niimoodi kahjuks ei ole, see on täpselt samamoodi kui arvata, et kui kohtud ilusa naisega, et nüüd meil ongi elu elu lõpuni, olemegi õnnelikult koos sama modi nõuab, nõuab nii-öelda suhe, nõuab keel ka niimoodi, et iga päev pöörata sellele tähelepanu. Kuidas aitab sellele kaasa raamatute kirjutamine, kaks lasteraamatut on juba ilmunud, tegelikult kolmas tuli just välja, nii et palju õnne, aitäh. Kolmas raamat, vana roosa maja on nüüd väljas. Raamatute kirjutamine on minu jaoks ikkagi mingisugune ventiil ja kui ma raamatut kirjutan, siis ma siis ma tegelikult ei mõtle üldse selle peale kuidas nende kirjakeelereeglitega on. Ma hävitan alati oma käsikirjad, mis ma käsitsi bussis kirjutan, sest mul on seal sageli võib seal olla nii-öelda niisuguseid vigu, ma ei taha järelpõlvedele jätta näidaks. Et ma kirjutan täiesti niimoodi oma see, mis kuskil nii-öelda kuklast tuleb, siis panen kirja. Ja pärast klaarime keeletoimetajate ka, et nad võivad küsida minu käest näiteks kohvilauset ütlemiga, mida sa selle lausega tahtsid tegelikult öelda. Aga selleks on, on ja seda on ka head teadvustada, et alati kui midagi kirjutad, siis tasub see tekst kellelegi näita. Räägime ka paar sõna keelevõistluses sõnavõistlusest sõnaus, kus siis mega keranen äramärkimise sõna eest teisestamine olles ise žürii liige, pean ütlema, et seal oli üsna palju selliseid sõnu, mille puhul on nagu teatavas soome mõjuga tegemisteks teisestaminerist aseringi tähenduses on ju ka natukene soomepärane. Võib-olla, aga ma arvan, et ega, ega inimesed, kes pakkusid näiteks teisestamine nagu üks klass näiteks pakkus seda, ega need vaevalt et nad on isegi soome keelt õppinud. Et see on lihtsalt suguluskeelesugulus. Ja kas või sõna keskustelu on ka soome keeles keskustelu. Et seal on noh, lihtsalt niisugused kokkulangevus, et ja, ja otseselt, ega, ega ma ei näe ka midagi halba selles, kui on, on soome keeles väga-väga hea sõna, mis Eesti mil, mil, mis on kasvõi sõna rekka, on, on täiesti normaalne laen soome keelest mina soome laenudes. Tegelikult noh, ega juhul, kui eestikeelne sõna on olemas, kasutatakse Soome sõna, siis ma siis ma küll tavaliselt tuvastan ära, et see inimene on pärit Tallinnast, sest tartlased niimoodi ei tee, sest Tartus nad soome keelt tartlaste kiosk Johannes Aavik ka ju väga palju kasutas soomekeelseid vasteid oma uute sõnade loomisel. Tegelikult Soomes on muidugi sõna- loominguga palju kaugemale mindud kui Eestis ja seal on väga palju võõrsõnu ja laensõnu asendatud oma sõnadega eesti keeles, nii ei ole tehtud. Küsiks siis lõpuks, et kuidas soomlasena hindate seda, et eestlased on palju võõrsõnalembesemat kui soomlased? Ma ei ole päris kindel. Ajalooliselt võib-olla jah, võõrsõnu on rohkem eesti keeles, aga kas või seesama härra presidendi initsiatiiv näitab selgelt, et Tahtmine aastal aasta 2011 künnisel tegeleda keelega samamoodi nagu tegeldi oskuskeele arendamisega. Sadakond aastat tagasi Aaviku aegadel. On see, see tahtmine on, nüüd on täiesti noh, õhus ja võib-olla me näeme tonti nõukogude ajas, aga siin mulle tundub, et siin võis ka olla, et tegelikult nõukogude ajal kõik vabamõtlemine oli, oli põlu all ja seetõttu see nii-öelda võib-olla mahajäämine tollal võis toimuda. Sest seda ma nüüd küll ei saa öelda, et keegi Eestis nii väga armastaks, neid võõrsõnu tihtipeale võrsunud kasutatakse ainult siis, kui sa tõepoolest põrkad nendega kokku ja sa ei teagi, mis on eesti keeles. Aga kui juba eesti keeles tead, siis jätab kindlasti palju viisakama asjatundlikuma nii-öelda mulje iseendast. Kui ma räägin tropp autidest, siis ma järelikult ei tea, et nad on, oli koolist välja langenud, noored, et see inglisekeelsete toorlaenude kasutamine on, on, on minu meelest lihtsalt näide sellest, et inimene ei oska eesti keelt. Jääb siis soovida jõudu uute sõnade väljamõtlemisel eesti keele jaoks. Soomlasena aitäh. Härra Kullo vende siin selles laose seltskonnast oleteks Saliidsemaid ja võib-olla ka oma senise tegevusega tuntumaid inimesi, et miks teil on see sõna loomingu selline soon sees, et te tahate sekkuda nendesse asjadesse? Tundub, et on võimalus ennast proovile panna lihtsalt kas läheb läbi või ei lähe. Kas teile ei meeldi see, et eesti keeles on palju selliseid sõnu, mis on mitte keelepäraselt eksmaa? Tavaliselt püüan ikka vältida neid võõrsõnu ka oma kirjutistes võimalikult. Ja kui nüüd juba kõrgemalt poolt sama mõeldaks samamoodi mõeldakse, miks mitte ühineda? Selle kampaaniaga märgiti ära siin vist isegi paariselamu kahe kahega ja mis sõnad need olid? Kestlik ja vabaühing, Vabaühing Vaba kolmanda sektori lahenduses kestlik sas, teine paluda just just ja on teil tulnud kirjutistes ka kasutada neid algseid vorm. Kui ma olen tõlkinud midagi, siis ma olen muidugi sunnitud siiani olnud kasutama seni käibel olevaid kolmandat sektorit, mul ei ole vist ette tulnud. Aga Kressas seina peal on üsna levinud sõna, sest teine pool on küll ette tulnud. Jah. Kui ta alguses tuli, siis, siis tal ei olnudki vastet. Kui suutlik tekkis, ma teaks, paar aastat pärast seda. Rootsis leiutati, oli se Norras Norras olis Norra peaminister, tollane rist leiutas selle, sest teine krundile lahenenud krunt Land ja, ja siis Eestisse vanni kohe kiiresti ümber jätkusuutlik selle asemel võttis paar aastat aega, enne kui see jätkusuutlik tuli. Aga ma ei välistaks ka praegu mõnes kontekstis jätkusuutlikku kasutamist, mõnikord isegi sobiks. Komisjonis me arutasime seda, et tegelikult ongi põhjus selles, et tal on nagu kaks tähendust jätkusuutlik, päästev, et siis selle tõttu nagu ei tea, kummaga on tegemist, et selle tõttu nüüd valiti siis kestlik, seal oli ka teisi variante. Aga mina valisin ise ka selle kestlik seal hääletamiseks. Nii et selles mõttes ma leian, et see oli väga hea sõna Velming. Aga kuidas teile tundub, kas selline sõnade loomine nii-öelda suure seltskonnaga või kogu rahvaga, et on see selline mõistlik tegevus või peaks olema kuskil mingi asjatundjate rühm, kes siis mõtleb uusi sõnu välja? No praegu olid mõlemad lahendused olemas kõigepealt rahva asja ja siis žürii näol me mäletame fitsiaalselt rühma moodustada mingi sõna moodustamiseks või loomiseks. Võiks küsida, et mis on üksikisik roll, kui mõelda tagasi Johannes Aaviku ja ka Johann Voldemar Veski pärandile neid rühmi tuleks siis ühtepuhku moodustada, sest kogu aeg kerkib mõni sõna esile. Mida võiks asendada eestipärasemad. Küsiksime lõpuks, et kas tunnistate veel mõne sõna omaks, mida ise kasutate? Mis mõttes, et olete ise oma kirjutistes ka mõne sõna Velmanud? Praegu ei tule meelde, aga arvatavasti mõned ikka on olnud sellised. Nii järsku ei tule küll meelde tena ega midagi, aitäh teile, kolovendaja, soovime edu siis jätkata ka sõna looja. Aitäh. Lühike kokkuvõte sõnavuse tulemustest koos kõigi ära märgitute nimetamisega. A E koostöö Averuse ehk Avera PPP ehk public Prive Taaperžipi asemel pakkusid välja seitse osalejat Silvia käes Margus Konnula, Susanna laam, Andres luga, Endel Valdas, Indrek viilia, Riina Vello. Võlaõigusliku kohmakama avalik-õigusliku asemel pakkusid kaheksa osalejat Priit Kersen, Ants Kollo, Jaan-Mati Lille välja, Mati Maasing, Kristel Pohlak, Signe Siimann, Andres Valdre ja Riina Vello. Juhindi Euroopa Liidu Kiievi kõrval. Et panijaid oli neli. Eero Kangur, Jüri puust, Toomas Raba ja Marja Talihärm. Inglise sõnastas teine peal tõlkevastena. Kestliku pakkusid välja seitse esitajat. Helger Aare Sild, Ivar Jung, Kalju Jõul, Mihkel lande Braun, Olev Remsu, Endel Valdas ja Kullo vend. Pea voolustamine, inglise sõna, mainstream ning tõlkijana esitles võistlusele Mait Talts. Võõrsõna infrastruktuur kõrvale pakkus taristu Andres Valdre. Jah, tuli sellega ka üldvõitjaks. Inglise termini alfa Ring vastena teisestamise esitajaid oli kaheksa. Sirje Ainsaar, Mika Keränen, Arne Merilai, Pille Petersoo saue gümnaasiumi 10. b klass. Mait Talts, Sven Celia, Riina lällo. Senise humanitaarabi kõrvale toime abi pakkujaid oli viis Katrin debacker, Mihkel Mikelsaar, Kaido rannik, Jüri Ruut ja Sirje Vaaro. Toimija rahvusvahelises kontekstis esineva inglise termini actor või pleier tõlkijana pakkusid viis inimest Villeransko, Eero Kangur timaasikas, Karina Tamm Jakaidi Toompalu vabasektor vabamas keelepruugis vabakond senise kolmanda sektori asemel. Sellegi pakkujaid oli palju. Kaheksa Marge Kohtla, Mario Luik, Matti Masing, Helle Mikk, Mihkel Mänd, Kaupo Palo, Hindrek raats, Seidi Reek, Jüri Ruut, Mait Talts, Kullo vende, Riina Vello. Poliitikale põhimõttelise tegevusplaani mingi eluvaldkonnaga korraldamise, eesmärkide, põhimõtete ja vahendite tähenduses sobivat vastet töörühm ei leidnud, kuigi paari ettepanekut peeti kaalumisväärseks. Kärgpere tähenduses pere, kus on sinu, minu, meie lapsed. Selle ettepaneku esitas Kristel Kärner tundetaip ühendi emotsionaalne intelligentsus. Oma sõnalise vastena esitas Rain kooli. Lisaks tõsteti esile penipaun inglise sõna dogi, päeg, leidliku tõlkevastena esitaja Kaarel kaasselle sõnaga saab märkida restorani ja kohviku või ülejääkide kaasa pakkimiseks kasutatavaid kotte või karpe. Ja töörühm otsustas siis sõnavuse üldvõitjaks kuulutada sõna taristu. Andres Valdrelt, Andres Valdrega kuulsite intervjuud meie eelmises saates. Aga vaatame nüüd, missugust vastukaja on keelesõnum saanud. Pika kirja saatis meile august viin. Paar katkendit sellest alustab sellise toreda sõnamänguga. Väljaõpetamisel õpetasid välja õpetajat välja õpilasi välja vikerraadiost kuuldud lauset. Mina ei saa aru, mida tähendab määrsõna välja, ma ei tea, kas ma olen ainuke loll või on teisiga. Meie keeltor risustatud risustatakse sõnadega, noh tähendab, on ju, et, et eks ole niimoodi, tead nagu ja nii edasi. Muist on kadunud, muist jäänud määrsõna välja kasutamisega laiutatakse aga järjest suurema hooga. Ja selle tähendus muutub järjest arusaamatu maks. Tegelikult on eesti keeles ta vajalik ainult siis, kui on vaja näidata ka vastupidist suunda, sissehingamine ja väljahingamine välja kuulub ainult seestütleva käände juurde, sõitis teelt välja, sõitis fordile ette peateele välja, sõitis järvevana teel 168 kilomeetrit tunnis välja. Kas läheme riski peale välja? Siiani tean, et välja tähendab suunda ainult seestpoolt väljapoole, aga näiteks olevates lause katkendites on välja pandud tähendavas siis sees juurde teelt ka peale pealt selle järgi otsustades ei ole vähemalt seitset käänetena vaja kolme sisekohakäänet sisse, see seest ütlevate kolme väliskohakäänet alale alal alalt ütlevad ning rajavad käänet, teeme nende asemel ühe uue väljaütleva käände. See oli muidugi õppimine. Nahkhiiri jätkub, aga üsna suurel määral, keskendub just sellele, et kuidas kõiki neid sise- ja väliskohakäändeid asendatakse. Sõnaga välja tasub mõelda. Mart Arold kirjutas meile, sõnavõistlusel ma küsitavatele sõnadele vasteid ei pakkunud, küll aga kasutasin võimalust ning pakkusin bluffima asemele Jeilama blufi ja oleks vastavalt Jeylaja ning loomulikult oleks siis bluff. Jeil asi selleks, et meie oma keeles ei alga ükski sõna veega siis pehme veega ning kui lühikese sõnas on vennalikult käsikäes kaks effi, siis on see juba kurjast. Samas sisaldab Jeil vähemalt siis Mart Haroldi arvates kõlalist emotsionaalsel tasandil midagi taunimisväärset. Targad inimesed lubasid teada anda kõik laekunud sõnad, kuid enda oma ma miskipärast ei leidnud. Kuigi sain tagasiside, et mind siiski osalejaks loetakse. Uskuge mind, Maieila. Meie hea kirjasõber helemik on veidi nukker, et ei saanud tulla Tallinnasse sõnause lõpetamisele oli temagi ära märgitud seas. Aga ka tema ei leidnud sõnause lõpparuandest kõiki oma ettepanekuid. Lisaks sellele ta kirjutab, et tuleks vist midagi sõnause kohta lõpetuseks öelda. See oli hästi mõeldud nii ilusasti sinimustvalgete lehvides, palju õnne sünnipäevaks alustatud nii pidulikult ja lõpetatud. Aga tulemused? Neist ma ei räägiks mitte enne, kui hämmastusest üle saanud. Polegi õieti jõudnud vaadata, mis sõnu üleüldse veel pakuti. Poliitikale siis sobivat vastet ei tulnud või ei leitudki. Selles, et vastu leiavad kõik sõnad peale ühe, olid niisama kindel kui selles, et see üks on avalik-õiguslik, millele praeguses olukorras, kui juriidikas kehtib termin avalik õigus, pole võimalikki vähegi sobivat uut vastet leida. Las ma imestan siis mõnda aega edasi ja uurin oma eesti filoloogidiplomit, ega seal ole kehtivusaeg läbi, kirjutab Helle Mikk. Ja lõpuks veel meie kommentaarirubriiki tulnud küsimusest, mille esitas Kersti. Mul on küsimus sõna hinnapakkumus kohta, mida see tähendab, mille poolest see erineb hinnapakkumisest ja miks seda sõna peaks üldse kasutama. Eesti keele Instituudi koduleht ütleb, et hinnapakkumus on hinnapakkumise üksikjuhtum raamatus Eesti keele sõnatuletus. Doktor Reet Kasik on kirjased. Mine tuletusega misjon tegevust, tuletis tehakse verbidest nimisõnu. Näiteks kuna on tegusõna, aga tuletispakkumine on nimisena. Reet Kasik kirjutab oma raamatus mine tuletisega sõnade kohta. Tsiteerime tuletatud sõnad väljendavad tegevusprotsessi ajaliselt piiratud tegevuse, üksikjuhtu või tegevuse tulemust, objekti vahendit. Kas siis hinnapakkumine on samasugune tegevuse üksikjuht nagu ka hinnapakkumus? Meile vastas Eesti keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll sõnu. Pakkumusi ja pakkumine on kõige lihtsam võrrelda sõnadega tellimus ja tellimine. Mine-tuletised võivad vahel samuti väljendada tegevuse üksikjuhtumeid, aga must tuletised teevad seda ilmekamalt. Mine tuletiste põhitähendus peaks olema tegevusprotsessi näitamine, joonistamine, arvutamine, jalutamine ning vahel on vaja teha vahet protsessil jahti üksikjuhtumil. See oli siis Peeter Pälli vastus. Jätka mäega järgmistes saadetes lugejate kirjade tutvustamist ja premeerime siis kah kedagi neist raamatuga. Jaa, meie kodulehel saate hääletada selle kohta, kuidas olete rahul sõnause võidusõnaga taristu? Jah, olgu siinkohal lisatud, et järgmisel nädalal keele sõnumis on teemaks juba keeletehnoloogia ja see, kuidas arvuti õpib mõistma meie kõnet. Keelesõnumi toimetaja Mart Ummelas, helirežissöör Vivika Ludvig. Nagu Kullo vende soovitas siis iga keele saate lõpuks ka üks keelealane tähelepanek. Laenan siinkohal rahvusringhäälingu keelenõustaja Einar Kraudi mõtet, mis puudutab käändehoole. Need, kelle keeles päev ja pilv käenduvad murdejoontega on jälle kalendrilt oma käänamisviisile tuge saamas. Äkiline kadrikülm tõi talve talvepakase kirjakeel tahab siin kindlalt teist väldet sest mõtleme ju esimese sõnaga tõi kohale mille mitte, mida kaugel need jõuludki enam on? Jõulud, näärid jälle teine välde. Kui tahame, et me kõnet võetakse, hoolitsetud kirjakeele, mitte murda võtmes. Aga mõneltki tahab harjumist, et sõnadest päev jõul näär, pilv, talv on enamik ainsuse vorme ja mitmuse nimetav teisevältelised ning harjutamist. Soovin seda teile minagi.