Tänase raamatu pealkiri on krutsifiksi ja autor on Karl Rumor, stuudios aga Mall Jõgi. Täna räägime kal Roomorist, kelle kodanikunimi oli Karl Ast ja tema romaanis krutsifiksi. Aga kõigepealt autorist Karl Ast huumor oli mitmekülgne, andekas rahutu inimene. Ajakirjanik, kirjanik, poliitik, Eesti vabariigi valitsuse liige, diplomaat, reisija. Poliitilistelt vaadetelt oli ta sotsiaaldemokraat. Pääses muuseas 1905. aastal vaid õnnekombel mahalaskmisest ristlejal Pamiad taasova kuid vere kuulus oktoobrirevolutsioon oli tema väljendi kohaselt vaid 25. oktoobri revolutsiooniline farss, mis purustas kõik illusioonid Venemaa väikerahvaste koostööst ja enesemääramise õigusest. Kogu elu seikles Ast huumor kirjanduse ja poliitika vahel pettudes kord ühes, kord teises. Tema koolivend Friedebert Tuglas on monograafias Karl Rumor kirjutanud huumorist ja Eestist kui erihuvilistest siiami kaksikutest. Tuglase hinnangul on selles kaksikkoosluses domineerivam olnud poliitik Rumoran esiplaanile tõusnud siis, kui pole olnud võimalik olla Ast. Kuid ometi on Karl Rumorjust kirjanikuna pakkunud Tuglasele huvi arutlusainet. Kuni romaalini krutsiseks, mis ilmus muide. Autori 74. eluaastal oli Karl Roomor eelkõige omamoodi eksklusiivne novellist kelle looming võis Eesti talupoeglik kuja konservatiivset lugejat ka šokeerida. Toomas Liivak Rumori novelliloomingust täheldanud kolme domineerivat teemat. Vägivaldseks ja kaduvikku tunne. Kui esimese kahega enimolus tee Sakk realiseeritakse siis kaduvikku tundes sisaldub just sakraliseeriv nägevus nii inimesest kui maailmast. Need kolm dominanti vägivaldseks ja pühaduse kaduvikku tunne iseloomustavad ka Karl Roomori loomingu tippsaavutust. Romaani krutsiseks. Tegu on väga erilise teosega eesti kirjanduses. Tegevus toimub eestlase jaoks kauges võõraseksootilises olustikus Brasiilias. Vaatluse all on inimhingedepõud ja põlemine, nagu autor seda nimetanud usulise rahvaliikumise sünd ja edasine hullumeelne areng troopiliselt viljakas Lõuna-Ameerikas kultuuride ja rasside segunemise maal. Karl Rumor elas Brasiilias aastatel 1941 kuni 59 seega 18 aastat. Roman krutsistiks näitab, et ta on selle kuuma Lõuna-Ameerika maa hinge ja inimesi õppinud tundma läbi ja lõhki. Kirjaniku enda kinnituse kohaselt on romaani lähtesündmustik võetud Brasiilia ajaloost usu hullustuslik liikumine mis muutus ühe valeprohveti ja ühe röövlipealiku juhtimisel hiljem paikkondlikuks sõjaks. Möllas seal aastatelt 1896 97. Sellest sündmusest, mis Brasiilia ajaloos on tuntud kanodose sõjakäiguna on möödunud sajandi algul kirjutanud inseneriajakirjanik euk liidestagunza kelle etnograafilist sotsioloogilist teost sertaanid on oma romaani algallikate hulgas nimetanud ka Karl Rumor. Siiski ei leidu krutsifiksi Is ainsatki tegevus aega täpsustavat viidet. Samuti jääb teadmata, millises Brasiilia linnas alevis või osariigis kirjeldatud sündmused aset leiavad. Tegelikult võiks tegevus toimuda ükskõik mis ajal ja ükskõik millises Ladina-Ameerika riigis. Roomor ise on väitnud, et ta on püüdnud anda ilustamata aimu, kui kuristikuline on ristiusulistest märatsejate hing. Sugulise perversiteedi tülgastavamate üksikasjade kujutamist on ta siiski teadlikult vältinud. Ometi on mitmete hüsteeriliste tegelaste erandlik seksuaalsus romaanis selgelt aimatav. Prohveti ja tema jüngri homoseksuaalne suhe õdede primaar ja sekundaar ja lesbilisus ja muud sellist. Autor on veendunud, et tsiteerin. Äärmuslikku astmeni viidud usuelu nähtused kuuluvad seksuaalrikete valdkonda. Tsitaadile. Karl Roomori biograaf Alfred Kurlens kinnitab, et autor on kirjeldanud omaaegseid sündmusi realistliku täpsusega välja reetusseerinud vaid mõned üksikud, eriti jõhkrad episoodid. Võimalik, et see on tõepoolest nii. Lisaksin siiski, et realism eesti ja realism Lõuna-Ameerika moodi on kirjanduses üsna eri moodi nähtused ja karl huumori krutsifiksi. Realism on küll väga kaugel realismi ste Eduard Vilde, Mait Metsanurga või Albert kirikase Moody. Eesti kirjaniku romaanis leiame nii mõndagi, mis kindlasti ei ole iseloomulik eesti kirjandusele. Üleloomuliku müütilise maailma segunemine, reaaleluga, seksuaalsuse surma ja usu märatsemise seostamine lõunamaiselt, eripärase groteskini satiiri kasutamine ja muud. Ütleksin, et see on koha vaim troopilises kliimas elavate eri kultuuridest pärit inimeste palavikuline vaimulaad mis on andekat ja tundlikku Carl huumorit. Romaani kirjutamisel viljakalt mõjutanud. Krutsifiksi on peamiselt rahvamasside usus hullumise romaan, mille paar lähemalt iseloomustatud peategelast on vaid tohutut ettenägematute tagajärgedega laviini käivitavaks lumepalliks. Nii kunstiliselt mõjusalt ja samas analüütiliselt on rahvaliikumise sündi arenemist kujutatud vähestes ilukirjanduslikes teostes. Karl huumor on ise kahelnud, tsiteerin. Kas väärid kirjeldada kõike seda, mis maailmas meeletud sünnib, kas kõlbab see ilukirjanduse raamidesse? Nii või teisiti, mitmed väga ilmekad kirjanikud on seda ometi teinud. Miks ei peaks siis ka üks Eesti pagulaskirjanike seda tegema? Pealegi inimene, kelle kodumaiste meeleolude tunnetamine on suuresti varjus varjutatud võõraste maailmade vahele tungist. Tsitaadi lõpp. Rahvaliikumise taustal kerkivad romaanis esile vaid vähesed tegelased. Prohvet antenoria, neeger, Maarjo, doktor laabios hüpnotiseeri ja, ja kuldsete teaduste professor Kardoso askeetlik, õhna Alte, noor ja tema jünger, must lihalik ja jässakas Maarjo meenutavat klassikalist paari hispaaniakeelsest kirjandusest. Tongi, hote ja Sanchabandsa muidugi. Carr, huumori kaugel kodumaast kirjutatud romaani sõnavaraline ja keeleline rikkus on imesteldav. Ta on selles Lõuna-Ameerika ainelises teoses kasutanud erakordselt kujundiküllast paindlikku ja nõtke, et eesti keelt murdesugemeid, uudiskeelendeid vähe kasutatud haruldasi kirjakeele sõnu krutsifiksi. Proosa stiil on tõeliselt meisterlik ja musikaalne. Nagu saab olla vaid parim proosa. Krütsifiks tõestab, et Karl Roomor oleks kirjanduses võinud veel hoopis rohkem saavutada kui tal ainult oleks jätkunud püsivust pühendada end jäägitult, ühele alale. Oma 65. sünnipäeval, kümmekond aastat enne krutsifiksi ilmumist avaldatud kahekõnes oma teisikuga. Arvad kirjanik Kaise? Tsiteerin. Võib-olla oleksime saavutanud suuremaid tagajärgi, kui oleksime liik liitunud üheksainsaks, terviklikuks isikuks ja tegutsenud ainult ühel alal. Tsitaadile. Aga ta ei kahetse ja väidab. Tsiteerin, kuid tõeks jääb, et ilma kaksikisiksuseta oleks meie elu olnud nii huvitav ja mitmevärviline. Karl huumorist ja tema teosest krutsifiks rääkis Mall Jõgi.