Kes olid teie vanemad tihti inimese elus? Mõndagi määrab vanemate elukutse ja nende elukoht ja huvialad ja. Minu isa oli tsaariajal, tema lõpetas Peterburi Kaug-Ida keldriinstituudi. Jää all oli tal väljavaated saada Hiinasse saatkonda tööle. Koheseid teostanud nii, et ta vahepeal töötas tolliametis, aga siis tuli esimene maailmasõda ja ta mobiliseeriti tsaariarmeesse ja ema oli kodune. Ema oli taanlanna ühe Tanja ärimehe tütar. Ja kuna tädi töötas selles äris, siis nad tutvusid omavahel, ei saa, abiellus temaga. Te ütlesite, et isa mobiliseeriti. Tema läks tsaariarmeesse, seal ta siis langes 15. aastal Austria-Ungari sõjavangi. Ta jäi mulle alla pommiplahvatuse tagajärjel ja kaevati välja ja kaks aastat olite sõjavangis. Ja seitsmeteistkümnenda aasta sügisel tuli ta tagasi. Ja siis talle võimaldati tervise parandamisse puhkus Kaukaasias muidugi elasite Peterburis elasime, sündisin seal. Jah, ja sõitsime Naltsikusse kogu perega. Meid oligi kõigest isa ema jäämine, ma olin ainuke laps üheksanda eluaastani. Ja siis kõik meie varandus jäi sinna, tähendab ainult, mis me võtsime kaasa puhkusele minekuks. See oli meil. See oli järgmisel kevadel, kui me läksime naldskusse. Sügisel ta käis uuesti Peterburis ja tõi mõned soojad riided meile ja see oli ka kõik, kõik muu jäi mahakoivad, olid segased, ajad olid segased, ei olnud, soovitas üldse ohvitserist inimesel Peterburis viibida. Nalczy, kus me olime kuni hilissügiseni kasid punaväed, läheneme Naltsikule ja meie sõitsime sealt ära hobustel üle kaukaasia mägede vilisi alla. See oli üks väga, väga omapärane, väga huvitav sõit. Sõitsime mööda jääliustike, Me sõitsime kuristik väärtel, kus kobrutas udu ja kohised Sist jõed. Sisse jõudsime vilis alla, aga meid ei lastud Gruusia piirist üle. Tahtsime sõita Armeeniasse. Armeenia, Armeenia oli iseseisev, mul on ainult lapse mälestused, nii et ma ei oska seda öelda. Ja siis me jäime mägedesse. Need Tbilisi linn paistis all olime mägedes. Me igatahes. Edasi Tbilisis ei lastud. Öeldi niimoodi, et me andke oma hobused ära ja relvad. Meestel olid relvad, olid hobused, sest tee oli väga kardetav. Seal ossetiinid ründasid röövlid, mägi, röövlid, nad olid jäämägi röövlid. Ja meil oli neli hobust, kolm sõiduhobust, üks ratsahobune. Need tuli siis kõik ära anda. Me protesteerisime kaks nädalat, olime siis protestiks seal piiri peal, aga siis lõpuks tuli alla anda, sest meil lihtsalt tuli nälg kätte. Vastutasuks ära antud hobuste eest. Nad lubasid meile vaguneid anda ja transportida meid siis Armeeniasse. Noh, jõudsime siis karsi linna, see oli kunagine vene kindlus ja see oli Carstia jõe ääres. Ühe mitte eriti kõrge mäe tipus oli vana kindluskivides. Jõe ääres oli väike park, muidu oli seal väga vähe taimestik ümberingi, sest et seal maapind oli laevaga kaetud kuste kõrsi süloositu. Me elasime ühe platoo peal, oli üks vana sõjaväe kasarm kivist, rohkem seal mingisuguseid ehitusi olnud ja mingit taimestiku peale rohu ka mitte midagi. Linna asetses nagu orus selle jõe orus. Hiljem, me kolisime sealt ära jällegi kasarmusse, aga siis teisele poole karsi linna ühe suure nihukest stepimoodi asi oli, kus käis läbi vana kitsarööpmeline raudtee liivaveoks olid vagunetid, käisid seal. Me sõitsime Naltsikust ära 18. aastal, 19. aastal 18.-st, sest 20. tulid türklased. Olime seal siis sellest kasarmumoodi majas. Meil oli vaade sellele kitsarööpmelise raudtee tammile ja siis sellele väljale. Türklased lähenesid, see oli juba teada, meil, armeenlased põgenesid, kes põgenema sai, see oli õnnega koosseis, kes jäid peaaegu kõik tapeti ära. Seal juhtus selline kole lugu, et raudteel seisis rong, millega armeenlased tahtsid ära sõita aga vedurijuht haakis ennast lahti ja sõitis üksinda minema, jättes kogusele rongi täi türklastele. Meie majast oline, kui türklaste sessi hakkasid paistma üle selle raudteetammi, neil olid need punased fessidega peas. Ja ema siis, kui me need sõltlased oli näha, tõmbas mind pikali akna alla selle kivimüüriga Kivimäe maja müüri taha. Ja selle peale kohe varsti kõlas pauk mehe aknast läbi ja väiksel pliidil seisis meil Castrol suppida, supp voolas välja, kõik detailid ütleb, sulle ei meeldi, need jäid meelde, see oli omamoodi lõbus isegi. Nojah, aga ise ära minnes hommikul ütles, et mingil juhul ei tohi üksinda ära minna sealt. Sest et ta tuleb meile mingi sõidukiga järgi. Kuulid jube vihisesid päris maja lähedal, siis tuli isa ühe rattalise armaaga nimetatakse neid sõidukeid meile järele. Koledasti 100. ja me läksime ühe gruusia vürstimajja kes varjas oma juures kõiki karssis elavaid eurooplasi. Ja paar armeenlast oli ka tema juure peidetud. Türklased grusiinlase ei puutunud. Ei, ei puutunud. Ja panime värava kinni. No ja mõne aja pärast siis saabusid esimesed. Tähendab ees käisid neil kurdid. Ja neile lubati röövida nii palju, kui tahavad tappa nii palju, kui tahavad. See oli palk selle eest, et nad aitavad sõjas kaasa. No klopiti laua taga ja kuna minu isa oli heledama peaga käia üks sakslane liga heledapäine, siis need saadeti sinna värava juurde. Missugused on läbirääkimisi pidama ja no neid oli neli mees seal, need kurde tungisid sisse. Ja nagu lõunale Maal on majade ümber on niisugused suured lahtised rõdud tulid sinna rõdule ja hakkasid siis neid mehi lahti riietama, nendele meeldisid nende riided või no mis seal oli ilus karakulist müts võeti ära ja pandi kõne, kohutas lambanahast papaasatele pähe ja võeti täiesti alasti, ainult visati mõisale tagasi. Vestlejad ei osanud sellega midagi peale hakata. Me paiknesime selles majas kahes toas, üks oli meestetubadele, naiste esimene oli naiste lastetuba. Kui mehed tulid, siis nad palusid, et naised, ärge vaadake. Ja siis sealt ukse vahelt hüüdsid, ehk leiate midagi meile ümber? Noh, oli ümberringi oli kuulda, kõrvalmajadest oli karjeid kuulda, tapeti inimesi, eks see jäi meelde eluks ajaks. Aga kurdid siiski teie majja. Ei majja nad ei tulnud, meile seletati, et on siin eurooplaste maja ja paluti mitte sisse tulla, piirdusid riietega ja piirdusse selle riietega ja varsti tuligi juba regulaararmee järele, tuli jällegi neli Türgi ohvitseri, täiesti intelligentsed inimesed. Üks oli arst, kes õppis Saksamaal. 26 aastane, väga ilus mees oli. Jää üks oli lon, täiesti blond, pikkade vuntsidega Need iialgi ütleksite türklane, üks oli niisugune, noh, võis sõltlaseks nimetada niukene lühikene, ümmargune, jätnud tumeda nahaga. Neljandat ma ei mäleta, kuidas see välja nägi. Siiski, kui hästi teil see meeles on, jäid nad teie juurde pikemaks peatuma. Nad käisid meie juures, seepärast nad olid meie perekonnatuttavate ja nad aitasid väga palju kaasa meie edasisele elule. Näiteks arst ravis meid, meeme plekilise soojad õpe, terve pere peale isast, sest isa oli juba Nadžikus põdenud, seda aga meie, mina ja ema jäi meie siis üks lesest sakslanna, kes meie juures töötas, isa muide avas seal kohvikuelu ülalpidamiseks endises apteekis. Apteeker oli ära tapetud, apteeke jäi tühjaks, isavas kohvikus, sakslanna oli siis ettekandja, ema oli kokk, isa oli siis majandusjuhataja. Ja, ja siis ma võtsin koera, mul ei lubatud loomi tassida. Ma väga armastasin loomi, leidsin endale koera ja see kasvas üles ja see, ah soojuks daam oli veel meil. See mängis klaverit. Ja kui ta hakkas klaverit mängima hakkas, hakkas Koeru uluma, ta oli meil seal ja türklastele väga meeldis, nädalatlikud tulid, nad nõudsid giga sinna, koera nimi oli check. Solist. See oli solist meil? Jah. Aga see kohvike president kuigi kaua, sest vastasmajja üle tänava avastaks türklane kohviku meid küll ei puudutatud, aga üldises suhtute ikka niimoodi nagu üleolevat, et ristitud koerad nagu nad ütlesid ja meie kohvik läks pankrotti. Ja siis muud ei jäänud üle. Seal ei olnud valmis sigarette isa kas siis sisse üldse tegema emagaja karpe kleepima ja müütas siis sellise kande. Ma ei tea, kas kordi kast kandekastiga jah, käis mööda tänavaid müütamas neid sigarette seal muidugi tulek oli äärmiselt napp, nii et majas oli kaunikesti näljane olemine. Mina seda ei tundnud, sest minu eest hoolitseda ka isa-ema olid küll näljas, seda ma tean. Ja siis sündis veel väike õde. Selle kõige juures. Ja ega teil ei olnud mingeid teateid kodumaast Eestist? Ei ei olnud, kuna mina mingit õpetust ei saanud, peale selle, mis isa mulle õpetas. Tema õpetas mulle eesti keelt, matemaatikat, geograafiat, natukene ajalugu. Ja siis oli üks vene krahvinna, kes õpetas vene keelt ja prantsuse keelt. No oli, oli küsimus, et mul on ikka vaja korralikku haridust saada ja siis otsustati minna Istanbuli. Siis ta nimi oli Konstantinoopol. Jää valmistusime terve suve ja suvi selleks ette pidasime lammast. Selles seda tegime siis endale konserveks, siis tegime vorste kuivatati vilus kuivatati, niisugused huvitavad vorstid olid. Ja oli mõeldud minek nii sügise poole. Aga vahepeal tuli sinna Rootsi vaibakaupmees, kes tuli sinna läbi Eesti. Oli juba tagasi reisil, temal olid varbad juba ostetud. Ja noh, tema sai teada, et meie elame seal eurooplaste kohta, nad said ikka teate, et kuna neid oli väga vähe, ta tuli meile külla, oli meil seepärast siis kutsus enda poole hotelli hakkas isale näitama, vaipasid ja üks oli kääritud. Eesti Päevaleht. Missugune juhus ja selline omapärane juhus. Ise läksid kohe silmad suureks, ütles ei, läheme kuskil Istanbuli. Me lähme nüüd Eestisse, et mõtelda, Eesti on vaba oma ajalehte. Emal olid peidetud mõningad kalliskivid sai müüdud, osa. Sellega sai siis nagu sõiduraha. Ja need konservid kõlbasid ka ka selle reisi peale ära. Ja oktoobrikuus 1922 alustasime reisi Eestimaa poole. Kas läbi Euroopa või läbi Venemaa? Karsist karsis oli raudtee siis juba olemas? Jah, sõitsime siis Lenina Khani linna, siis ta oli Aleksander opoli nime all. Sõitsime välja inimeste vagunisse, Alexandra hooplissaga oli niisugune jube nõukogulik kontrollpunkt, kus vaadati, kes keda lastakse edasi, keda mitte. Meile räägiti, et selles asutuses, kuhu pidi minema, et seal olid suured nimekirjad kõikide opteeruda soovijate kohta ja kui tehti must linnukene sisse, ei pääsenud edasi, kui tehti punane, siis pääses. Me jäime muidugi emaga põnevusega vaatama ja ootama teda. Eemalt juba nägime, tuleb naerunäoga ja puuviljakuhil käes ja saime aru, et kõik on korras. Isa tuli isa tulija. Siis juba meil enam inimeste vagunit ei olnud, anti meile loomavagunite ešelon ette jää, sinna korjati ka tee pealt veel, kes soovis, tähendab edasi sõita? Ma ei tea, palju paguneid, päris pikeselon olija. Sõitsime nii et muidugi ilma igasuguse sõiduplaanita, nii kuidas parajasti teie vabaolija tuli vedurile puid ise hankida, need sõitjad käisid maas, seal saagisid, lõhkusid puid, tõid vedurist, läksime jälle edasi. Ja jõudsime detsembris Moskvasse. Ei, Moskva oli väga kole räämas. Suured ajalehed, tuustid lendasid mööda tänavaid ja väga külm oli, me olime väga kergelt riides, sest meil lihtsalt ei olnud raha muretseda, paremaid riided. Minul näiteks olid ainult sussid jalas ja kindaid ei olnud, käed külmasid ära ja meed jäätis sinna nõndanimetatud toitluspunkti. Selline punkt oli selle nimi. No seal toideti väga kehvasti, aga lastele alla aasta anti piima peal keedetud riisiputru ja kuna seda anti väga ohtralt, siis jätkus mulle ka, mis õde oli 10 kuune, siis siis mulle ka jätkus sealt, nii et mina sain korralikult süüa, aga muidu orjani, heeringapeadest ja mustadest kapsastki keedetud suppi Aga kust te peatusite, kus ööbisid? Travise toitlustuspunkt, jaja seal oli näiteks väga suur saal ja voodid seisis niimoodi jalad ja täidised ja kitsad niuksed vahed vahel ja meid oli väga palju seal, ma ei tea, mitmes reas need seisid, need voodi nagu, nagu rong seisis nagu vagunit üksteise järel. Noh, siis jälle meelde, jälle laaditi rongi peale muidugi jälle loomavagunisse ja siis läks sõit juba Eesti poole Eesti piiril, meid võeti väga liigutavat vastu. Eesti sõdurid tõid meile suurtes ämbrites piimaga kohvi ja igaüks sai väikse ümmarguse saiakesi. Mängiti mõisamaad, lehvisid Eesti lipud, lihtsalt mingisugune lage koht oli ennast, sõdurid jooksid meie juurde ja siis tõi meile oma külakosti. Ja. Kas te saite kogu oma vara või varanatukese, ma ei tea, kuidas peaks ütlema, kaasatu. Need, absoluutselt mingit vara ei olnud ju see, mis seljas oli ja seegi oli väga napp, nagu ma ütlesin, teile. Olid jah, mõned hõbelusikaid oli ja mõned hõbeasjad olid ja siis emal olid briljantkõrvarõngad suurte variantidega, need olid siis ära peidetud. Teekannu noka sisse vesi kees nähtulist seal sees. Väga hea ja, ja nad olid kuni viimaseni tal alles. Noh, mis siis Asso ja siis meid majutati Kreenholmile kuuluvasse hoonesse karantiini. Me saime omaette toa oma perega. Minu isa, järgmine vend, minu isal oli väga palju vendi, õdesid 13 oli neid. Isa vend elas Narvas jaanilinnas, Nad tulid meid vaatama ja siis ma sain esimest korda suitsusilku ja peenleiba, süües seal hirmus maid. Karantiinis oli iga laupäev seal kaks, laupäeval me olime kaks nädalat olid tantsuõhtud, minagi tantsisin. Õe juurde auverre isa õemees oli selle metskonna ülem ja siis nendel oli talu seal. Ja isa sõitis Tallinna, otsida meile elukohta Ta ja omale tööd. Lõpuks me tulime Tallinna, jällegi elasime ühe isa venna juures alguses, sest täna ei leidnud mingisugust korterite, ehitati pärast kopis, sellise kopli ehitati parajasti kahekorruselised kivimajad praegu ja me ootasime kahtlemad ja kuu või kaks ja siis me saime omale omaette kord oli. See pidi olema keskküttega korter, aga keskküte ütelnud. Köögis oli õnneks pliitne, seda keetis seal me siis olime kogu aeg. Aga magamistuppa enne magamaminekut pandi petrooleumi priimus põlema, et oleks võimalik riidest lahti võtta, teki alla pugeda. Isa sai tööd riigikontrolli sõjaväeosakonda. No ja siis teda komandeeriti Narva. Seal me elasime vaeste patuste tänaval, mida praegu enam ei ole, see oli Narva keskkooli kõrval. Väga suur korter oli seal ja seal me olime kaks aastat Narvas. Siis sõitsid mu vanemad jälle Tallinna tagasi. Isa oli leidnud ühe maja nõmmelt. Niisugune suvila moodi maja oli, aga ta oli köetav soe iilisse ja meie perele, aga mina jäin kooli, lõpetame edasi tädi juurde. Ärasõit, siis oli parajasti see 24. aasta mäss. Nii et just samal hommikul nad jõudsid Tallinna ja mina näen, et minu tädi istub ja nutab. Ütle, miks sa nutad, tema ei ütelnud mulle. Muretses muidu, aga muidugi ta arvas, need said otsa. Me ei teadnud, et mis nendega juhtus. Aga siis me saime telegrammi, et seal nad on elus ja terved. Pärast kuulsin, et rongi jäeti lihtsalt väljapoole linnapiire ootamas, seni kus siin rahunes, siis sõitsid nad sisse ja siis asusime elama. Missugusena paistis vabariigi algusaastate elu teile lapsesilmadega nähtuna. Muidugi peale karssi paistis väga-väga ilus. Kõik oli minu meelest normaalne, mitte sugugi halvem kui praegu, kuigi oli alles vabariigi algus. Aga kõik toimis normaalselt. Kauplustes oli kõike saada ja mingisuguseid talonge ei olnud ja ei mingisuguseid järjekordi. Kauplusse oli palju. Need võisid valida, kus sa tahad osta ja tavalised inimesed valisid endale ühe kaupluse, kas nad käisid ja seal siis müüdi enam-vähem kõike. Isegi kanadele toitu sai osta. Sest näiteks nõmmel selles majas me saime kanu pidada ja oli osta kaeru ja oli kliisid, mida kanadele süüa anda. Ja siis hakkas isa maja ehitama nõmmele Vabaduse puies, teleVabaduse puiestee oli tol ajal raiesmikke. See oli 26. aasta. Ja ma ei suutnud ette kujutada, et sellest saab üks selline tänav, nagu ta praegu on, olid niisugused noored, noor männik oli maha raiutud ja niisugused parajad kaunis kõrged kännukesed olid keset keset seda tulevast Vabaduse puiesteed. Muidugi mitu aastat ehitas. Sest et ega Ta ei olnud eriti, kõik oli laenude peale ja siis vekslid vekslid teest. Ega ta ise ei ehitanud. Ei, meil oli Saaremaa ehitusmees, Saaremaa palkidest oli meie maja. Ja vundamenti tegid Mustvee Peipsi-äärsed venelased. See oli nende eriala, niisugused suurte Avemetega suhted, paksude juustega mehed olid ja need ehitasid kivist vunda vundamenti igale poole. Ja palkidest mäe ehitasid siis need, aga siis veel siseviimistlus, tegime ise. Minagi aitasin kaaslasse. Alguses elasime väikses majakeses hoovi peal sõnniku suur maja, valmis sai. Jää isale muidugi pangast raha laenuks saamise jaoks oli vaja teiste allkirju. Üks töökaaslane ka kirjutas talla alla. Ja kolmekümnendatel aastatel, siis mees tahtis kaasa, vaata minu isa allkirja, vastutasuks muidugi ta keelduda ei saanud, kirjutas alla. Aga see mees osutus lurjus. Peale selle, kuidas selle raha pangas. Veksel läks protesti maksta mõisale joon millegiga, majale tuli maha müüa siis isa Jüris siia sandivilpsedena tänavale korteri ja seal ma siis oma gümnaasiumi eelviimase viimase aasta käisin seal. Ja siis isa sai, kutsuti kaitseliitu tööle peale minu kooli lõpetamist ja me saime seal ilusa korteri viietoalise. Wismari tänav viis kaitseliidu maja juures oli see hoovi peale oli omaette maja, kus oli oma keldri, oma pööning ja ja kõik mugavused, ainult ahjuküte seal ka isale väga meeldis ahjuküte. Missuguse gümnaasiumide lõpetasite Tallinnas? Esimeses tütarlaste gümnaasiumi siin Narva maantee üks. Sellele muidugi kena vorm. Oli kõikidel koolidel olid oma vormid, meevorm ei olnud meie meelest ilus, meil oli hall kleit. Argipäevaks must põll, Pliseeritud põll oli. Ja nurgakene käis niimoodi siia rinna peale ja see oli hõbemärgiga kinni. Tallinna linna esimene kee oli suures võimalikes, sellega kinnitasime selle põlle siis kleit oli alatised katki. Ja, ja pidulik vorm, millega me pidime teatris käima, oli valge põllega. Ja meil oli väga huvitav müts meie koolil meid nimetati karatsa gümnaks, sest meil oli nagu ratsa vormimüts mustast sametist. Ja siis niukene tutt rippus külje peal ja siis jällegi seesama, mis põllelsama märkkoliga mütsi küljes. Meil ja serv oli Eesti lipuvärvidest SKA kitsas serv. Lõpetasin kooli ära ja mul oli väga kahju, kui ma lõpetasin selle. Tulin suure nutuga koju, roos peos, lõputunnistus käes ja ema arvas, et ma jäin istuma. Ma ütlesin, aga näe lõputunnistus kõnesid. Et miks sa nutad, kahju on. Mulle meeldis koolis käia. Kas te tulite Venemaalt Eestisse vene keele oskusega? Ja me rääkisime kodus kolmekeed, minu vanemad olid väga huvitatud, et lapsed oskaks keeli. Isegi prantsuse keelt, tükk aega minuga püüti rääkida. Rääkis minuga saksa keelt, kuna ta lõpetas Peterburis saksa tütarlastekooli kooli lõpetamise järgima päris korralikult, oskasin inglise keelt lisaks kolmele keelele, mida ma täiesti oskasin. See keelteoskus aitas selleks kaasa, et ma sain tööle välisministeeriumi. Kuna minu isa ei saanud oma unistust täita saada diplomaatilisele tööle, siis ta nähtavasti tahtis minus näha inimest, kes töötab vähemalt selles asutuses. Ma kuna ma poiss ei olnud, siis vaata, et mul ei olnud. Ühel päeval ta võttis mind käe kõrvale viis välisministeeriumi ja seal mulle siis öeldi, et kahju, et tal ei ole poissed. Noori mehi, meil oleks vaja, aga needused vot praegu meil tõesti midagi ette näha ei ole. Aga kui teil on kannatust oodata, et me võtame teid praktikandiks, palgata praktikandiks. Ja tehti mulle väikene katse kõikides keeltes, mis ma oskasin hästi kirjutada ja oma elulugu järelikult neljas, neljas keeles kirjutasin ja minu eksamineerija, eks oli tolleaegne administratiivosakonna juhataja härra Rudolf Müllerson. Mind määrati väliskaubandusosakonda tööle. Kuna mul ei olnud mingisuguseid kantselei töö jaoks vajalikke teadmisi, siis osteti mulle kirjutusmasin ja Ussisoo masinakirja õppus pimesi kümnesõrmesüsteemi järgi õpid, õpid ja ja siis ma hakkasin harjutama. Minut Teie andmete toomine Statistika keskbüroost Toompealt ja nende läbitöötamine väliskaubanduse külledeni jaoks pidin tegema graafikuid, protsente välja arvestama ja selliseid asju. Matemaatikat ma ei armastanud, aga näite matemaatika jäi minu tööks algus. Kuna kes kasutusse selles suures välisministeeriumisse, mis praegu on Rahvusraamatukogu ei olnud väliskaubandusosakonnal nad naguniisugust, kuhu mind istuma panna, siis mind pandi istuma. Informatsioon büroosse oli niisugune kolme ruumiga väikene majakene. Ühes ruumis istus büroo juhataja Reinhold Kask, taga istus siis kaks tõlki. Ühte ma mäletan, oli preili septe istmel, ei mäleta enam, see oli läti keele tõlk, nad oskasid kõik mitut keelt. Nii, ja meil olid kõik seinad kaetud riiulitega, kus olid kõik kogu maailma tähtsamad lehed. Walesis otsiti niisuksin artiklit välja, mis viisid huvitavad olla välisministrile. Kanti ette. Ärakasele kask läks kandis ette välisministril. Kui ma tulin sinna, oli muide välisministriks Jaan Tõnisson. Nii, no ja siis väliskaubanduse osakonna sekretär oli siis nagu minu otsene ülemus, kes pühendas meid kõikidesse töödesse, oli Heinrich Pullerits. Väga lahke ja kena inimene suhtus minusse väga kenasti. Talis mind sisse mööda maja ja tutvustas kõigile uut töötajat. No ja seal oli veel üks sama noor tütarlaps nagu mina, ma olin, siis sain just 19 vanaks. Minu isa töökaaslase tütar, kes oli kommertskoolitüdruk, oli. Kas teil kujunes ka mingi-mingi mulje ministrist Jaan Tõnissonist? Ei, ma puutusin teda temaga nii palju kokku, mind esitleti temale, see oli ka kõik. Ja osakonna juhataja oli Eduard Virgo. Meid oli kaks neidu seal, kes olid nagu tema abilised, seal üks oli stenografistidega masinakirjutaja, preili kase ja mina olin preili kask ja need nimetati Virgo, lisa kontingendid intideks. Minusse suhtute niivõrd hästi, et nad tõesti mul on väga helged mälestused tollest ajast. Võib-olla sellepärast, et ma olin kõikidest kõige noorem. Ja ma üldse väga kergesti saan inimestega sõpradeks. Nii, lõpuks massis sain sinna suurde, ma ei hakka tööle. Arhiivi, tehti mulle ruumi pandiks, laod sinna ja arhivaar oli preili heidentaal pärast Entare minust poole vanem, täpselt väga kena. Hea inimene oli ja need hellitasid kangesti siis, kui palgad Väärt tuli, mina palka ei saanud. Siis minu lauale tekkis salati maiustusi, kompvekke kooke, et vaene laps, et emal pole midagi rõõmus, muidu palgata. Aga sissepühadeks ja ka vahepeal anti mulle niisukest kratifikatsiooni tasu kaunis kopsakaid summasid esindussummadest. Nii et päris ilma ei olnud. Öeldi, et tütarlapsel on vaja ilusaid riideid muretseda. Kui kaua teie palgata praktika? Kestis juhtus nii, et ta kestis neli aastat, sellepärast et ma esimesi pakkumisi ei saanud vastu võtta. Esimene pakkumine tuli Ateenasse 33. aastal, minu meelest. Virgu kutsus mind välja ja ilma sissejuhatuseta küsis, noh, preiliks, Ateenasse tahate sõita? Mõtlesin küll, kui vana olete? 20. Mis on teie isa telefoninumber? See asi. Kas, kas te olete nõus, et tütar sõidab Ateenasse? Jah, olen. No nii, et kõik oli nagu korras, ma olin väga rõõmus, et nii ma olen väga palju kuulnud ju Kreekast ja Roomast. Meil oli väga hea ajalooõpetaja, ta väga kujukalt rääkis, milles ta käis seal nendel väljakaevamistel ja üldse reisis palju ja väga kaunilt oskate jutustada, tema oli ju pärastine, teeneline õpetaja, Maria kael, ehk kaeramann, nagu me teda nimetasime, ta ise teadis kasvada. Ja, ja siis ma olin muidugi väga huvitatud sellest, aga kui ma tulin koju, siis leidsin oma ema pisarais. Ja need pisarad kestsid iga hommiku, nende äratati töölist, siis ema nuttis, et ära mine, ära mine. Asi venis kaunikesti. Järgmise aasta kevadel tuli see konsolkile sekretäriks, ma pidin sinna minema. Topadaatos oli tema nime, eesnime ma ei mäleta. Kas niisugune vanem härra tuli siis käis meie perekonnas, rahustas mu ema, ütles, et me võtame teda oma perekonda elama. Töökohtadel saab olema Pireuses sadamalinn sadamalinnas, sest kõige rohkem just laevandusega tegemist nendele konsulaatidel muidugi palkade pidi maksma omast taskust. See oli tasu selle eest, et tase konsultatiiv. Ta oli Eesti aukonsul, Eesti aukonsul ja Eesti vabariigi aukonsul. Ja siis tema nutud ikka ei, ei jäänud ära ja aga siiski lõpuks ta nagu jäi rahule. Vaba tato sõitis vahepeal Pariisi, tal olid seal äriasjad ajada. Ja lubas mind sealt välja kutsuda, et ma sõidan talle järele. Muidugi ma olin eriti vaimustuses veel Pariisist, kas saab läbi sõita? Ja siis tuli pakkumine Helsingi. Seal anti riisimäe direktorile ja kaasomanikule kolehmanjonile. Eesti vabariigi kindral, konsuli nimetus. Klaasivabrik ja mind alates siis TEMA sekretäriks, kui ema sellest kuulis, muidugi ta oli selle poolt, et ma rääkisin ennem Soome kooli Ateenasse ja raske südamega loobusin Ateenast sinna määrata üks proua kits. Ja mina läksin siis 35. aasta kevadel Helsingisse. Seal käis kaks pisikest laeva Helsingi ja Tallinna vahet. Üks oli emba-munk, oli kõige väiksem ja järgmine oli vioola oli pisut suurem, mõlemad olid väga vanad ja kui natukegi lainetas, siis nad käeksusid. Aga üle sai, ma läksin hoolega ja ja kui ma sinna tulin, siis mul tuli alguses peatuda hotellis sellest hospiits, hotellid, nad olid odavad. Seal praegusel Mannerheimi teel oli, siis ta oli Heiginud kadu. Ja pärast ma sattusin kokku seal eestlannaga siinse reaalkooli võimlemisõpetaja tütre Ainar Jese freeseliga. Tema kutsus mind oma juurde elama, nendel oli pisikene tubane soomlanna ka kahepeale, kuhu ei mahtunud kolmas voodi enam, nemad magasid siis põrandale, Mullen loovutasid voodi järgi mööda magati põrandal. Ja siis ma sain endale toa üürida. Aga see tuba oli nii lutikaid täis, et ma ei kannatanud välja ja siis otsisin endale teise koha, paar korda vahetasin seal kortereid ja lõpuks ma sain väga ilusa suure toa Jahanneks kirkotee, seal on niisugune puiestee ja siis kahe torniga kirik, nii nagu meie meie Kaarli kiriku moodi punasest tellistest, väga ilus kirik ja seitsmendale korrusele sain ühe vabakutselise kunstniku portselanimaalija lahutatud proua tütrega elas seal ja siis mulle. Aga siis soome keelega oli selline asi, kui ma sinna tulin. Palk oli mul väike, kolehmanni maksis kõigest 1000 marka. See oli muidugi väga väike raha ja mul tuli ikkagi isa toetusele Loota, nemad saatsid iga kahe nädala takka pakki, aga raha ja. Aga siis siis oli Hans Rebane oli seal saadik. Mulle öeldi, et õppigu ma soome keele ära ja siis mulle pannakse saatkonna poolt raha juurde, kuna konsulaadi töö toimus saatkonnas, ma tegelikult tegin täiesti, kui nad seda, mis tegi ka üks soomlanna oli meil eesti keele magister. Tegime siis viisomeetia passi, pikendused, abielude sõlmimist, et niisugused asjad kõik tuli teha. Ja seal oli meil käskjalaks noor rootslane, õigusteaduskonna üliõpilane. Kästi mind õpetada soome keelt, aga tema juba oskas eesti keelt ja siis suve lõpuks me oleme, olime ka väga palju, käisime rannas koos tantsimas, käisime nii ja tema oskas suurepäraselt eesti keelt, mina mitte sõnagi soome keelt. Huvitav juhus oli see, et me olime ühevanused ühel päeval sündinud põsk. Nii. Siis ma panin kuulutuse lehte, mina soovin endale soomlannad toakaaslaseks Soome üliõpilast keele õppimise tagamõttega, nad tulid sinna igasugused daamikesed, kes mulle ei meeldinud. Viimased oli üks väga tagasihoidlik tütarlaps, ütles, et tema on eelviimase keskkooli klassi õpilane maalt et tema oli väga kaua haige ja ei julge oma kooli tagasi minna. Kasvanud juba tuli Helsingisse õppima. Ja kust te tahate mind võtetelt tahate üliõpilast, aga ma ei ole. Ma ütlesin, et Atlustma teid tahan. Ja me jäime etas, suri möödunud aastal. Me olime kogu aeg ühenduses. Astrid posti, väga kena, armas tütarlaps, väga tagasihoidlik. Muidugi. Mina olen ju väga elav, aga ta oli väga vaikne ja tasane. Ja läks elu väga ilusti edasi. 36. aasta sügisel astusin ma Helsingi ülikooli, siis oli eksamiteta sisseastumine. Kui oled lõpetanud gümnaasiumi, siis oli sellest gümnaasiumi lõputunnistusele küllaldane. Rahuldus rahuldas neid ja tasuta oli ülikool ainult kirjalikult, tööd, maksjaid, iga kord 100 marka. Ma soovisin õppida germaani keeli ja kunstiajalugu aga ajapuudusel, kuna ma käisin paralleelselt tööl ka tuli mul õppida ainult saksa keele, ladina keel. Rohkem midagi võtta ei saanud alguses. Meil oli preislane saksa keele lektor ja tema rääkis mulle alati, et teie räägi saksa keelt, laulate ütlevad isesugune saksa keel. No muidugi ma rääkisin seda R tähte ikka niimoodi, nagu meie räägime. No minu teadmised olid natuke suuremad, kus Soome üliõpilaste omad. Ja mind viidi esimese kursuse esimeselt semestrit, teise kursuse teises Strylile kohe täna loengud olid väga huvitavad. Me võtsime väga põhjalikult läbi Fausti seal. Sõnaga see oli väga ilus periood minu elus. No aga mida ei tulnud tulnud palgalisa vahepeal vahetus saadik tuli Rudolf Müllerson juba vana tuttav sinna ette ja ta lubas ja, ja, ja, ja 38. aastal käes. Tema läks Tallinna, et ma räägin välisministeeriumist, tuli tagasi, ütles, et välisministeeriumi all ei ole võimalik teile juurde maksta. Võtame midagi veel. Aga siis ma nägin palga, Lehtud, temal endal oli just see summa juures, mida mulle lubati. Ma vihastasin, nii et ma ütlesin sellele soomlannale, preili Mustonen. Kerttu Mustonen ja tema ütles mulle niimoodi, et jääte, otsime teile teine koht, et sellel Müllerson tuleb ikka ninanips mängida. Tuligi varsti meeleme, nimetati jälle uus konsul viiburisse. Jaakko Leskinen, suurärimees tal oli import, eksport päri, importees kohvi ja lõunamaa puuvilju eksporteeris metsamaterjale. Samuti tuli Eestist sinna rukist ja õunu. Puuvilja veeti sisse ilma tollita, lõhnava pooli tuli kõik ilmad olid nagu praegugi, arvestades sellega, et nad on põhjamaarahvasse, vajavad vitamine. Noh, oligi nii, et mäleson läks jälle kuskile Eestisse millegipärast ja preili mustlane ütlesin, paras aeg käigi Viiburi sära, tutvuge selle kontserdiga leppide palga asjus kokku. Nad, tulin siis riiburisse, vastas oli konsoli poeg, mardikas lõpetas Londoni ülikooli, oli autoga vastased sinna vintmaale suvilasse, et meil väike pidu käimas, et tulge meile, aga sellised kavalus, Nad tahtsid teada, kui palju ma soome keelt oskan ja viidi nüüd suvilasse ja seal oli väga kena seltskond ka koos leiburit, koorekiht, advokaadid ja arstid ja õpetajad, niuksed inimesed koos. Ja Soomes on niimoodi, et külalisviiakse tingimata saunad ka. Pärast seda pidu siis võttis sauna minna, ma käisin siis kontserdiprouaga saunas järve ääres käisime ujumas, õhtul hilja, septembrikuu, aga väga soe ilm oli. Ja leppisime kokku, et ta maksab mulle kaks ja pool 1000. Tulin Helsingi tagasi tuli, väljas on ja ma ütlesin niimoodi, et seal on alles sõnad, kuna ei olnud võimalik palka tõsta. Siis ma otsustasin siit ära minna. Otsustasite mõte ja? No hea küll, ega ma teid kinni pidada ei saa. Aga minul oli mõned bass, mis varsti peale viiburisse tulekut oli vaja pikendada. Ootan ootan midagi, tule, helistan saatkonda, preili Mustonen ütleb, et pass on pikendatud, Müllerson ei kirjuta alla. Omavoliliselt lahkus, mina ei pikenda metsa, saatke paist tagasi. Saatsin välisministeeriumi, pass tuli ilusti tagasi Tallinna. Tallinna välisministeeriumi ja välisministeerium muidugi sõna lausumata pikendas selle. Ja elasin edasi. Ehk mõni sõnaga Viiburi elust, missugune oli sisse Soome viidi? Soome veebruar oli väike linn, 80000 elanikku. Väga puhas, väga ilus linn ja sinna ehitati just selle tee äärde, mis viis kannasele, kus algas sõda. Kannaksin, tee oli selle nimi, sinna ehitati just 38. aastal uus maja. Ja ma sain sinna toa. Kõigi mugavustega, väga ilus tuba oli väga suure aknaga ja niisugune väike nagu palkuni moodi oli, temal seal oli, dush, olid sisseehitatud kapid. Siis oli elektriköök, jää külmutuskapp, see oli kõik siis maja poolt. See oli muide 550 Soome marka ja kui arvestada, et ma sain kaks ja pool 1000, eks ole. See on ikka viiendik palka, päris suur. Automaat välisuksed olid seal täiesti kaasaegne maja prügisahtlid nagu, nagu nyyd siin olnud, mis ei tööta. Isa käis mul külas, ostis mulle sinna mööbli. 39. aastal ta käis seal siis kui algas sõda, jäikeksasin. Nüüd ma olen mitu korda jäänud ilma kõigest ilm. 1939. aasta oktoobris tulid baaside lepingu põhjal Eestisse punaarmee üksused. Jah, sellest ma teadsin ja panin muidugi süda valutama kõik, no seal ma nagu aimasin, seal oli nagu lõpu algus, kõik väga võttis tuju ära. Aga esialgu töötasin edasi. Baaside ettepanek tehti Moskvast ka Soomele, kuid Soome ei nõustunud. Ei nõustunud sellega ei andnud sellele libedale teele, ei läinud ja nad olid väga julged, siiski nad käisid kogu aeg läbirääkimistest ja siis pimendati linnad. Veebruaril oli juba pime. Kari salmil käisin nädalalõppe veetmas ühes talus, kus oli 15 Soome marga eest võimalik. Tähendab laupäevast me lõpetasime kell üks kuni esmas Taivo hommikuni viibida, süües süüa ja kõik anti väike toakene, see oli kuus kilomeetrit raudteest. Sihukene järvede kett oli kohe seal järvede ääres ja need viisid kuni mereni välja. Ja siis ma käisin seal alati ja teate, Vene luurelennukid lendasid juba seal.